Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Aldara (imiquimod) – Ravimi omaduste kokkuvõte - D06BB10

Updated on site: 05-Oct-2017

Ravimi nimetusAldara
ATC koodD06BB10
Toimeaineimiquimod
TootjaMeda AB

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ALDARA 5% kreem

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga kotike sisaldab 12,5 mg imikvimoodi 250 mg kreemis (5%). 100 mg kreemi sisaldab 5 mg imikvimoodi.

Teadaolevat toimet omavad abiained: tsetüülalkohol 22.0 mg/g kreem stearüülalkohol 31.0 mg/g kreem metüülhüdroksübensoaat (E218) 2.0 mg/g kreem

propüülhüdroksübensoaat (E216) 0.2 mg/g kreem

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Kreem

Valge kuni kollakas kreem.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Imikvimoodkreem on näidustatud paikseks raviks:

Välissuguorganite ja anaalpiirkonna teravad kondüloomid (Condylomata acuminata) täiskasvanutel.

Pindmised basaalrakulised kartsinoomid täiskasvanutel.

Näol või peanahal esinevate kliiniliselt tüüpiliste mittehüperkeratootiliste, mittehüpertroofiliste aktiiniliste keratooside paikseks raviks immuunkompetentsetel täiskasvanud patsientidel, juhul kui lesioonide suurus ja hulk limiteerivad krüoteraapia efektiivsust ja/või sobivust ning teised paiksed ravivõimalused on vastunäidustatud või vähem sobivad.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Imikvimoodkreemi manustamise sagedus ja ravi kestus sõltub näidustusest.

Välissuguorganite kondüloomid täiskasvanutel:

Imikvimoodkreem tuleb kanda nahale 3 korda nädalas (näiteks esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel; või teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval) enne tavalist magamaminekuaega ja jätta nahale 6...10 tunniks. Ravi imikvimoodkreemiga tuleb jätkata kuni teravate kondüloomide kadumiseni välistelt suguelunditelt või pärakuümbrusest või mitte üle 16 nädala iga kondüloomi episoodi puhul. Manustatava koguse kohta vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom täiskasvanutel:

Manustada imikvimoodkreemi 6 nädala jooksul, 5 korda nädalas (näiteks esmaspäevast reedeni) enne magamaminekut ja jätta ligikaudu 8 tunniks nahale.

Manustatava koguse kohta vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis.

Aktiiniline keratoos täiskasvanutel

Ravi tuleb alustada arsti soovitusel ja ravi ajal on vajalik arstlik kontroll. Imikvimoodkreem tuleb kanda nahale 3 korda nädalas (näiteks: esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel) nelja nädala jooksul enne tavalist magamaminekuaega ja jätta nahale ligikaudu 8 tunniks. Kreemi tuleb kanda nahale piisavas koguses, et katta ravitav pind. Pärast 4-nädalast ravivaba perioodi tuleb hinnata aktiinilise keratoosi taandumist. Kui esineb veel lesioone, tuleb ravi korrata järgmise 4 nädala jooksul.

Kui tekib tugev paikne põletikuline reaktsioon (vt lõik 4.4) või kui ravitaval kohal tekib infektsioon, tuleb kaaluda annustamise katkestamist. Viimasel juhul tuleb kasutada muid sobivaid ravimeetmeid. Olenemata vahelejäänud annustest või puhkeperioodidest ei tohi üks raviperiood kesta kauem kui 4 nädalat.

Kui ravitav piirkond ei ole täielikult tervenenud järelkontrolli ajaks, mis toimub 8 nädalat pärast viimast 4 nädalat kestnud ravikuuri, võib kaaluda neljanädalase täiendava ravikuuri teostamist.

Kui tulemus Aldara’ga on ebapiisav, on soovitatav kaaluda mõnda teist ravi.

Pärast üht või kaht ravikuuri kadunud ja hiljem uuesti ilmunud aktiiniliste keratooside uuesti ravimine Aldara kreemi ühe või kahe korduva ravikuuriga on lubatud, kuid ravikuuride vahe peab olema vähemalt 12 nädalat (vaata lõik 5.1)

Teave kõikide näidustuste kohta:

Kui üks annus on vahele jäänud, peab patsient kandma kreemi nahale niipea, kui see talle meelde tuleb, ja ta peab jätkama siis tavalist ajakava. Siiski ei tohi kanda kreemi nahale ühel päeval rohkem kui ühel korral.

Pediaatrilised patsiendid

Imikvimoodi ei soovitata kasutada pediaatrilistel patsientidel. Puuduvad andmed imikvimoodi kasutamise kohta kinnitatud näidustustel lastel ja noorukitel.

Aldarat ei tohi kasutada lastel kontagioosse molluski korral efektiivsuse puudumise tõttu nimetatud näidustusel (vt lõik 5.1).

Manustamisviis

Välissuguorganite kondüloomid:

Imikvimoodkreemi tuleb kanda nahale õhukese kihina ja hõõruda puhtale tüükapiirkonnale kuni kreemi imendumiseni. Kandke ainult haigele piirkonnale ja vältige kreemi sattumist limaskestadele. Imikvimoodkreem tuleb kanda nahale enne magamaminekut öötundideks. 6...10-tunnise toimeaja jooksul tuleb vältida duši all või vannis pesemist. Pärast selle toimeaja möödumist tuleb imikvimoodkreem pehmetoimelise seebi ja veega eemaldada. Kreemi ülemäärane kasutamine või selle pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada ägeda reaktsiooni manustamiskohal (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 4.9). Ühest ühekordselt kasutatavast kotikesest piisab 20 cm2-lise kondüloomide piirkonna katmiseks. Kotikesi ei tohi pärast avamist uuesti kasutada. Enne ja pärast kreemi kasutamist peske hoolikalt käsi.

Ümberlõikamata mehed peavad eesnaha all paiknevate kondüloomide ravimiseks eesnaha tagasi tõmbama ja seda piirkonda iga päev pesema (vt lõik 4.4).

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Enne imikvimoodkreemi manustamist peab patsient pesema ravitavat piirkonda pehmetoimelise seebi ja veega ja põhjalikult kuivatama. Kreemi tuleb kanda nahale piisavalt, et katta ravitav pind ja ühe sentimeetri ulatuses nahka kasvaja ümber. Kreem tuleb hõõruda ravitavasse pinda, kuni see imendub. Kreemi tuleb manustada enne magamaminekut ja see peab jääma nahale ligikaudu 8 tunniks. Selle aja jooksul tuleb vältida duši all pesemist või vannis käimist. Pärast seda ajavahemikku on tähtis imikvimoodkreem pehmetoimelise seebi ja veega eemaldada.

Kotikesi ei tohi pärast avamist uuesti kasutada. Enne ja pärast kreemi manustamist pesta hoolikalt käed.

Ravitava kasvaja vastust imikvimoodkreemile tuleb hinnata 12 nädala möödumisel ravi lõpetamisest. Kui ravitud kasvaja vastus on ebapiisav, tuleb kasutada muud ravi (vt lõik 4.4).

Kui paikne nahareaktsioon imkvimoodkreemile tekitab patsiendile liigset ebamugavust või kui ravitaval kohal täheldatakse infektsiooni, tuleb teha mõnepäevane puhkeperiood. Viimasel juhul tuleb kasutada muid sobivaid ravimeetmeid.

Aktiiniline keratoos:

Enne imikvimoodkreemi manustamist peab patsient pesema ravitavat piirkonda pehmetoimelise seebi ja veega ja põhjalikult kuivatama. Kreemi tuleb kanda nahale piisavas koguses, et katta ravitav pind. Kreem tuleb hõõruda ravitavale pinnale, kuni see imendub. Kreemi tuleb manustada enne magamaminekut ja see peab jääma nahale ligikaudu 8 tunniks. Selle aja jooksul tuleb vältida duši all pesemist või vannis käimist. Pärast seda ajavahemikku on tähtis imikvimoodkreem pehmetoimelise seebi ja veega pesta. Kotikesi ei tohi pärast avamist uuesti kasutada. Enne ja pärast kreemi manustamist pesta hoolikalt käed.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine loetletud lõigus 6.1.

4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Välissuguorganite kondüloomid, pindmine basaalrakuline kartsinoom ja aktiiniline keratoos:

Vältige silmasattumist ja kokkupuudet huulte ja ninasõõrmetega.

Imikvimoodkreemi toimel võivad naha põletikulised seisundid ägeneda.

Autoimmuunse seisundiga patsientidel tuleb olla imikvimoodkreemi kasutamisega ettevaatlik (vt lõik 4.4). Neil patsientidel tuleb kaaluda imikvimoodravi oodatava kasu ning nende autoimmuunse seisundi võimaliku halvenemise riski suhet.

Imikvimoodkreemi kasutamisel siirdatud elunditega patsientidel tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.5). Neil patsientidel tuleb kaaluda imikvimoodravi oodatava kasu ning siiriku võimaliku äratõukereaktsiooni või transplantaat-peremehe-vastu reaktsiooni riski suhet.

Imikvimoodkreemi ei ole soovitatav kasutada enne, kui nahk on eelmise medikamentoosse või kirurgilise ravi järel tervenenud. Manustamine katkisele nahale võib tuua kaasa imikvimoodi suurenenud süsteemse imendumise, millega kaasub suurenenud risk kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.8 ja 4.9).

Rõhksideme kasutamine ravimisel imikvimoodkreemiga ei ole soovitatav.

Abiained metüülhüdroksübensoaat (E218), propüülhüdroksübensoaat (E216), tsetüülalkohol ja stearüülalkohol võivad tekitada allergilisi reaktsioone (võimalikud ka hilised reaktsioonid). Tsetüülalkohol ja stearüülalkohol võivad põhjustada lokaalseid nahareaktsioone (nt kontaktdermatiit).

Harva võivad tekkida vaid mõnel korral kasutatud imikvimoodkreemi järgselt intensiivsed paiksed põletikulised reaktsioonid, sealhulgas vesine nahk või nahaerosioon. Paiksete põletikuliste reaktsioonidega võivad kaasneda või isegi neile eelneda gripilaadsed süsteemsed nähud ja sümptomid, sealhulgas halb enesetunne, püreksia, iiveldus, müalgiad ja külmavärinad. Sel juhul tuleb kaaluda ravimi kasutamise katkestamist.

Imikvimoodi tuleb kasutada ettevaatusega madala hematoloogilise reserviga patsientidel (vt lõik 4.8d).

Välissuguorganite kondüloomid:

Imikvimoodkreemi kasutamisest eesnahal paiknevate kondüloomide ravis meestel on vähe kogemusi. Kolm korda nädalas imikvimoodkreemiga ravitud ja iga päev eesnaha hügieeni eest hoolitsenud ümberlõikamata meeste kohta sisaldab ohutusalane andmebaas andmeid vähem kui 100 patsiendi kohta. Muudes uuringutes, milles igapäevaseid eesnahahügieeni nõudeid ei järgitud, esines kaks raske fimoosi juhtu ja üks ümberlõikusele viinud ahenemise juhtum. Seepärast soovitatakse ravimit kasutada selle patsiendipopulatsiooni ravimisel ainult neil meestel, kes on võimelised või valmis täitma igapäevase eesnaha hügieeni nõudeid. Eesnaha ahenemise varajasteks nähtudeks on naha lokaalne reaktsioon (nt erosioon, haavand, turse, elastsuse kadumine) või eesnaha tagasitõmbamise üha suurenev raskendatus. Nende sümptomite ilmnemisel tuleb ravi kohe katkestada. Praeguste teadmiste põhjal ei ole soovitatav kasutada ravimit kusiti-, tupesiseste, emaka, päraku või pärasoolesiseste kondüloomide raviks. Imikvimoodkreemiga ei tohi ravida lahtiste villide või haavadega kudesid kuni piirkonna tervenemiseni.

Lokaalsed nahareaktsioonid, näiteks erüteem, erosioon, marrastus, naha mahakoorumine ja turse, on sagedad . Teatatud on ka muudest lokaalsetest reaktsioonidest, näiteks kõvenditest, haavanditest, korpatõmbumisest ja vesivillide tekkimisest. Talumatu nahareaktsiooni tekkimisel tuleb kreem eemaldada, pestes nahapiirkonda pehmetoimelise seebi ja veega. Kui nahareaktsioon on mõõdukaks taandunud, võib ravi imikvimoodkreemiga jätkata.

Raskete lokaalsete nahareaktsioonide oht võib suureneda imikvimoodi kasutamisel soovitatust suuremates annustes (vt lõik 4.2). Harva on esinenud raskeid lokaalseid reaktsioone, mis on vajanud ravi ja/või põhjustanud ajutist töövõimetust, ka patsientidel, kes on kasutanud imokvimoodi vastavalt juhistele. Selliste reaktsioonide tekkimisel kusitiava juures on mõnedel naistel tekkinud raskusi urineerimisega, mille puhul on mõnikord osutunud vajalikuks erakorraline kateteriseerimine ja haige piirkonna ravi.

Imikvimoodkreemi kasutamisega genitaalide või pärakuümbruse kondüloomide ravis kohe pärast ravi muude nahale kantavate ravimitega kliinilised kogemused puuduvad.

Enne seksuaalvahekorda tuleb imikvimoodkreem nahalt maha pesta. Imikvimoodkreem võib nõrgendada kondoome ja pessaare, mistõttu neid ei ole soovitatav kasutada samaaegselt imikvimoodkreemiga. Tuleb kaaluda alternatiivsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist.

Nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidel ei ole korduv ravi imikvimoodkreemiga soovitatav.

Kuigi piiratud andmed on näidanud kondüloomide vähenemist HIV-positiivsetel patsientidel, ei ole imikvimoodkreem osutunud selle patsientiderühma kondüloomide eemaldamisel sama tõhusaks.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Imikvimoodkreemi kasutamist basaalrakulise kartsinoomi raviks 1 cm ulatuses laugudest, ninast, huultest või juuksepiirist ei ole hinnatud.

Ravi ajal ja kuni tervenemiseni võib haige nahapiirkond näida normaalsest nahast tunduvalt erinev. Sageli esineb paikseid nahareaktsioone, kuid ravi ajal nende reaktsioonide intensiivsus üldiselt

väheneb või need kaovad pärast imikvimoodkreemiga ravi lõpetamist. Täieliku paranemise määr ja paiksete nahareaktsioonide (nt erüteemi) intensiivsus on omavahel seotud. Need paiksed nahareaktsioonid võivad olla seotud paikse immuunvastuse stimuleerimisega. Kui patsiendi ebamugavustunne või paikne nahareaktsioon seda nõuavad, tuleb teha mõnepäevane puhkeperiood. Ravi imikvimoodkreemiga võib jätkata pärast nahareaktsiooni järeleandmist.

Ravi kliinilise tulemuse võib kindlaks määrata pärast ravitud naha taastumist, ligikaudu 12 nädala möödumisel ravi lõpetamisest.

Imikvimoodkreemi kasutamisega nõrgestatud immuunsüsteemiga patsientidel kliinilised kogemused puuduvad.

Korduva ja varem ravitud pindmise basaalrakulise kartsinoomiga patsientidega kliinilised kogemused puuduvad, mistõttu seda ravimit varem ravitud kasvajate ravimiseks ei ole soovitatav kasutada.

Avatud kliiniliste uuringute andmed näitavad, et suured kasvajad (>7,25 cm2) reageerivad imikvimoodravile väiksema tõenäosusega.

Ravitavat nahapinda tuleb kaitsta päikesekiirgusega kokkupuutumise eest.

Aktiiniline keratoos

Kliiniliselt ebatüüpilistest aktiinilisest keratoosist või pahaloomulisuse kahtlusega lesioonidest tuleb võtta sobiva ravi määramiseks biopsia.

Imikvimoodi ei ole hinnatud aktiiniliste keratooside ravimiseks laugudel, sõõrmetes või kõrvades ega huulte huulepunapiirist sissepoole jääval alal.

Andmed imikvimoodi kasutamise kohta aktiiniliste keratooside ravimiseks muudes anatoomilistes piirkondades peale näo ja peanaha on väga piiratud. Küünarvarte ja käelabade aktiinilise keratoosi ravi efektiivsus imikvimoodiga pole piisavalt tõestatud, mistõttu ravimit selleks kasutada ei soovitata.

Imikvimoodi ei soovitata kasutada märgatava hüperkeratoosiga või hüpertroofiliste aktiiniliste keratooside lesioonide ravimiseks, nagu neid esineb nahasarvedes.

Ravi ajal ja kuni tervenemiseni võib haigestunud nahapiirkond normaalsest nahast märgatavalt erineda. Sageli esineb paikseid nahareaktsioone, kuid nende reaktsioonide intensiivsus ravi ajal üldiselt väheneb või need kaovad pärast imikvimoodkreemiga ravi lõpetamist. Täieliku kadumise määr on seotud paiksete nahareaktsioonide (nt erüteemi) intensiivsusega. Need paiksed nahareaktsioonid võivad olla seotud paikse immuunvastuse stimuleerimisega. Patsiendi tõsise ebamugavustunde või paikse nahareaktsiooni korral võib osutuda vajalikuks teha mõnepäevane ravivaba periood. Ravi imikvimoodkreemiga võib jätkata pärast nahareaktsiooni mõõdukaks taandumist.

Raviperiood ei tohiks kesta vahelejäänud annuste või ravivabade perioodide tulemusena üle 4 nädala.

Ravi kliinilise tulemuse võib määrata kindlaks pärast ravitud naha taastumist, ligikaudu 4–8 nädala möödumisel ravi lõpetamisest.

Imikvimoodkreemi kasutamise kohta vähenenud immuunsusega patsientidel kliinilised kogemused puuduvad.

Pärast üht või kaht ravikuuri kadunud ja hiljem uuesti ilmunud aktiiniliste keratooside uuesti ravimise kohta on andmed toodud lõikudes 4.2 ja 5.1.

Ühe avatud kliinilise uuringu andmete kohaselt oli rohkem kui 8 aktiinilise keratoosi lesiooniga patsientidel täieliku paranemise määr väiksem kui vähem kui 8 lesiooniga patsientidel.

Ravitavat nahapinda tuleb kaitsta päikesekiirguse eest.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid teiste ravimitega ei ole uuritud. Sealhulgas ka mitte immunosupressantidega. Koostoimeid süsteemsete ravimitega piirab imikvimoodkreemi minimaalne imendumine läbi naha.

Imikvimoodkreemi immuunsust stimuleerivate omaduste tõttu peab olema selle kasutamisel immunosupressioonravi saavatel patsientidel ettevaatlik (vt lõiku 4.4).

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Imikvimoodi kasutamise kohta raseduse ajal ei ole kliinilisi andmeid. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Imetamine

Et ühe ja mitme lokaalse annuse järel ei ole imikvimoodi mõõdetavaid tasemeid (>5 ng/ml) seerumis leitud, ei saa selle kasutamise või mittekasutamise kohta rinnaga toitvatel emadel konkreetset nõu anda.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Aldara kreemi-l on ei ole või on ebaoluline toime kerge toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8Kõrvaltoimed

a) Üldine kirjeldus:

Välissuguelundite kondüloomid:

Pöördelise tähtsusega uuringutes annustega 3 korda nädalas olid ravimi kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed, mille seost imikvimoodkreemiga raviga peeti tõenäoliseks või võimalikuks, lokaalsed reaktsioonid kondüloomide ravimise kohal (33,7%-l imikvimoodiga ravitud patsientidest). Teatatud on ka imikvimoodkreemiga ja platseebokreemiga ravitud patsientide mõningatest süsteemsetest kõrvaltoimetest, näiteks peavalust (3,7%), gripilaadsetest sümptomitest (1,1%) ja lihasevalust (1,5%).

Allpool on esitatud patsientide teatatud kõrvaltoimed 2292 patsiendil, keda raviti platseeboga kontrollitud ja avatud kliinilistes uuringutes imikvimoodkreemiga. Nende kõrvaltoimete põhjuslikku seost imikvimoodraviga loetakse vähemalt võimalikuks.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Uuringutes annustega 5 korda nädalas koges vähemalt 58% patsientidest vähemalt üht kõrvaltoimet. Uuringutes kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed, millel arvati olevat tõenäoline või võimalik seos imikvimoodkreemiga, on manustamiskoha häired sagedusega 28,1%. Imikvimoodkreemiga ravitud patsiendid teatasid ka mõningatest süsteemsetest kõrvaltoimetest nagu seljavalu (1,1%) ja gripilaadsed sümptomid (0,5%).

Allpool on esitatud patsientide teatatud kõrvaltoimed 185 patsiendil, kellel raviti imikvimoodkreemiga pindmist basaalrakulist kartsinoomi platseebo kontrolliga III faasi kliinilistes uuringutes. Nende kõrvaltoimete põhjuslikku seost imikvimoodraviga loetakse vähemalt võimalikuks.

Aktiiniline keratoos

Pöördelise tähtsusega uuringutes, milles kasutati imikvimoodi 3 korda nädalas kuni kahe 4 nädala pikkuse ravikuuri jooksul, tekkis 56%-l patsientidest vähemalt üks kõrvaltoime. Neis uuringutes kõige sagedamini esinenud kõrvaltoime, millel arvati olevat tõenäoline või võimalik seos imikvimoodkreemiga, oli nahareaktsioon manustamiskohal (22% imikvimoodkreemiga ravitud patsientidest). Imikvimoodkreemiga ravitud patsientidel esines ka mõningaid süsteemseid kõrvaltoimeid, sealhulgas müalgiat (2%).

Allpool on esitatud imikvimoodkreemiga ravitud 252 patsiendi poolt teatatud kõrvaltoimed, mis ilmnesid vehiikliga kontrollitud III faasi kliinilistes uuringutes. Nende kõrvaltoimete põhjuslikku seost imikvimoodraviga loetakse vähemalt võimalikuks.

b)Kõrvaltoimete loetelu tabeli kujul:

Sagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 to <1/10), aeg-ajalt (≥1/1,000 to <1/100). Kliinilistes uuringutes harvemini esinenud kõrvaltoimeid ei ole siin esitatud.

 

 

 

 

Väliste suguelundite

Pindmine

Aktiiniline

 

 

 

 

kondüloomid (3 x

basaalrakuline

keratoos (3 x

 

 

 

 

nädalas/16 nädalat)

kartsinoom (5 x

nädalas, 4 või

 

 

 

 

N = 2292

nädalas, 6

kaheksa

 

 

 

 

 

nädalat)

nädalat) N =

 

 

 

 

 

N = 185

 

 

 

 

 

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid:

 

 

 

 

Infektsioon

sage

sage

aeg-ajalt

 

Pustulid

 

sage

aeg-ajalt

 

Herpes simplex

aeg-ajalt

 

 

 

Suguelundite kandidoos

aeg-ajalt

 

 

 

Vaginiit

aeg-ajalt

 

 

 

Bakteriaalne infektsioon

aeg-ajalt

 

 

 

Seeninfektsioon

aeg-ajalt

 

 

 

Ülemiste hingamisteede

aeg-ajalt

 

 

 

infektsioon

 

 

 

 

Vulviit

aeg-ajalt

 

 

 

Riniit

 

 

aeg-ajalt

 

Gripp

 

 

 

aeg-ajalt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vere ja lümfisüsteemi häired:

 

 

 

 

Lümfadenopaatia

aeg-ajalt

sage

aeg-ajalt

 

Ainevahetus- ja toitumishäired:

 

 

 

 

Anoreksia

aeg-ajalt

 

sage

 

Psühhiaatrilised häired:

 

 

 

 

Unetus

aeg-ajalt

 

 

 

Depressioon

aeg-ajalt

 

aeg-ajalt

 

Ärrituvus

 

aeg-ajalt

 

 

Närvisüsteemi häired:

 

 

 

 

Peavalu

sage

 

sage

 

Paresteesia

aeg-ajalt

 

 

 

Pearinglus

aeg-ajalt

 

 

 

Migreen

aeg-ajalt

 

 

 

Unisus

aeg-ajalt

 

 

 

Silma kahjustused

 

 

 

 

Konjunktiivi ärritus

 

 

aeg-ajalt

 

Silmalau turse

 

 

aeg-ajalt

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõrva ja labürindi kahjustused:

 

 

 

 

Tinnitus

aeg-ajalt

 

 

 

Vaskulaarsed häired:

 

 

 

 

Õhetus

aeg-ajalt

 

 

 

Respiratoorsed, rindkere ja

 

 

 

 

mediastiinumi häired:

 

 

 

 

Farüngiit

aeg-ajalt

 

 

 

Riniit

aeg-ajalt

 

 

 

Ninakinnisus

 

 

aeg-ajalt

 

Kurgu- ja kõrivalu

 

 

aeg-ajalt

 

Seedetrakti häired:

 

 

 

 

Iiveldus

sage

aeg-ajalt

sage

 

Kõhuvalu

aeg-ajalt

 

 

 

Diarröa

aeg-ajalt

 

aeg-ajalt

 

Oksendamine

aeg-ajalt

 

 

 

Pärasoole häired

aeg-ajalt

 

 

 

Pärasoole valulik pakitsus

aeg-ajalt

 

 

 

Suukuivus

 

aeg-ajalt

 

 

Naha ja nahaaluskoe

 

 

 

 

kahjustused:

 

 

 

 

Kihelus

aeg-ajalt

 

 

 

Dermatiit

aeg-ajalt

aeg-ajalt

 

 

Follikuliit

aeg-ajalt

 

 

 

Erüteem

aeg-ajalt

 

 

 

Ekseem

aeg-ajalt

 

 

 

Lööve

aeg-ajalt

 

 

 

Suurenenud higistamine

aeg-ajalt

 

 

 

Nõgestõbi

aeg-ajalt

 

 

 

Aktiiniline keratoos

 

 

aeg-ajalt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Erüteem

 

 

 

aeg-ajalt

 

 

 

 

 

 

 

Näoturse

 

 

 

aeg-ajalt

 

 

 

 

 

 

 

Nahahaavand

 

 

aeg-ajalt

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

 

 

 

 

kahjustused:

 

 

 

 

Lihasevalu

sage

 

sage

 

Artralgia

aeg-ajalt

 

sage

 

Seljavalu

aeg-ajalt

sage

 

 

Jäsemete valu

 

 

 

aeg-ajalt

 

 

 

 

 

 

Neerude ja kuseteede häired:

 

 

 

 

Düsuuria

aeg-ajalt

 

 

 

Reproduktiivse süsteemi ja

 

 

 

 

rinnanäärme häired:

 

 

 

 

Suguelundite valu meestel

aeg-ajalt

 

 

 

Peenise kahjustused

aeg-ajalt

 

 

 

Düspareuunia

aeg-ajalt

 

 

 

Erektsioonihäired

aeg-ajalt

 

 

 

Emaka ja tupe väljalange

aeg-ajalt

 

 

 

Tupevalu

aeg-ajalt

 

 

 

Atroofiline vaginiit

aeg-ajalt

 

 

 

Häbeme kahjustus

aeg-ajalt

 

 

 

Üldised häired ja

 

 

 

 

manustamiskoha reaktsioonid:

 

 

 

 

Kihelus manustamiskohal

väga sage

väga sage

väga sage

 

Valu manustamiskohal

väga sage

sage

sage

 

Põletustunne manustamiskohal

sage

sage

sage

Ärritus manustamiskohal

sage

sage

sage

Erüteem manustamiskohal

 

sage

sage

Reaktsioon manustamiskohal

 

 

sage

Manustamiskoha veritsemine

 

sage

aeg-ajalt

Paapulid manustamiskohal

 

sage

aeg-ajalt

Paresteesia manustamiskohal

 

sage

aeg-ajalt

Lööve manustamiskohal

 

sage

 

Väsimus

sage

 

sage

Palavik

aeg-ajalt

 

aeg-ajalt

Gripilaadne haigus

aeg-ajalt

aeg-ajalt

 

Valu

aeg-ajalt

 

 

Asteenia

aeg-ajalt

 

aeg-ajalt

Ebamugavustunne

aeg-ajalt

 

 

Külmavärinad

aeg-ajalt

 

aeg-ajalt

Dermatiit manustamiskohal

 

 

aeg-ajalt

Eritis manustamiskohast

 

aeg-ajalt

aeg-ajalt

Manustamiskoha hüperesteesia

 

 

aeg-ajalt

 

 

 

 

Manustamiskoha põletik

 

aeg-ajalt

 

Manustamiskoha turse

 

aeg-ajalt

aeg-ajalt

Manustamiskoha korbatamine

 

aeg-ajalt

aeg-ajalt

Arm manustamiskohal

 

 

aeg-ajalt

 

Naha lagunemine

 

aeg-ajalt

 

 

manustamiskohal

 

 

 

 

Manustamiskoha paistetus

 

aeg-ajalt

aeg-ajalt

 

Manustamiskoha haavand

 

 

aeg-ajalt

 

Villid manustamiskohal

 

aeg-ajalt

aeg-ajalt

 

Manustamiskoha soojenemine

 

 

aeg-ajalt

 

Letargia

 

aeg-ajalt

 

 

Ebamugavustunne

 

 

aeg-ajalt

 

Põletik

 

 

aeg-ajalt

c)

Sagedased kõrvaltoimed

 

 

 

Välissuguelundite kondüloomid:

Platseebo kontrolliga kliinilistes uuringutes pidid uurijad hindama uuringuplaanis ette nähtud kliinilisi nähte (nahareaktsioone). Uuringuplaanis ette nähtud kliiniliste nähtude hindamisel selgus, et platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes, mille jooksul imikvimoodkreemi kanti nahale kolm korda nädalas (vt lõik 4.4), olid sagedased lokaalsed nahareaktsioonid, sealhulgas nahapunetus (61%), erosioon (30%), marrastus/naha mahakoorumine/kestendamine (23%) ja turse (14%). Lokaalsed nahareaktsioonid, näiteks punetus, tulenevad tõenäoliselt imikvimoodkreemi farmakoloogilisest toimest.

Platseebo kontrolliga uuringutes teatati ka haiguskoldest väljaspool asuvate nahapiirkondade reaktsioonidest, põhiliselt punetusest (44%). Need reaktsioonid tekkisid kondüloomideta piirkondades, mis puutusid ilmselt imikvimoodkreemiga kokku. Enamik nahareaktsioone olid kerged kuni mõõduka raskusega ja kadusid 2 nädala jooksul pärast ravi katkestamist. Mõnel juhul on need reaktsioonid olnud ka rasked, vajades ravi ja/või põhjustades töövõimetust. Väga harva on tugevad reaktsioonid kusitiava lähedal põhjustanud naistel urineerimishäireid (vt lõik 4.4).

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes pidid uurijad hindama uuringuplaanis ette nähtud kliinilisi nähte (nahareaktsioone). Uuringuplaanis ette nähtud kliiniliste nähtude hindamisel selgus, et platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes, mille jooksul imikvimoodkreemi kanti nahale viis

korda nädalas, olid väga sagedased lokaalsed nahareaktsioonid, sealhulgas tugev nahapunetus (31%), tugev erosioon (13%) ja tugev naha korbatamine ja koorumine (19%). Lokaalsed nahareaktsioonid, näiteks punetus, tulenevad tõenäoliselt imikvimoodkreemi farmakoloogilisest toimest.

Imikvimoodravi ajal on täheldatud nahainfektsioone. Kuigi tõsiseid tüsistusi selle tulemusena ei tekkinud, tuleb alati arvestada haavandunud naha infektsiooni võimalusega.

Aktiiniline keratoos

Imikvimoodkreemi kliinilistes uuringutes, kus ravimit manustati 3 korda nädalas 4 või 8 nädala jooksul, olid kõige sagedamini esinevad reaktsioonid manustamiskohal kihelus (14%) ja põletustunne (5%). Väga sageli esines tõsist erüteemi (24%) ja tõsist koorikute moodustumist (20%). Paiksed nahareaktsioonid, nagu erüteem, tulenevad tõenäoliselt imikvimoodkreemi farmakoloogilisest toimest. Teavet ravivabade perioodide kohta vt lõigud 4.2 ja 4.4.

Ravi ajal imikvimoodiga on täheldatud nahainfektsioone. Kuigi tõsiseid tüsistusi ei ole tekkinud, tuleks alati arvesse võtta infektsiooni tekkimise võimalust nahavigastustes.

d)Kõikide näidustuste puhul esinevad kõrvatoimed:

Teatatud on ka lokaalsest hüpopigmentatsioonist ja hüperpigmentatsioonist pärast imikvimoodkreemi kasutamist. Edasised andmed on näidanud, et need muutused naha värvuses võivad olla mõnedel patsientidel püsivad. 162 täiskasvanud patsiendi läbivaatlusel, kellel oli möödunud 5 aastat pindmiste basaalrakuliste kartsinoomide (sBCC) ravist, täheldati kerget hüpopigmentatsiooni 37% patsientidest ning mõõdukat hüpopigmentatsiooni 6% ravitutest. 56% patsientidel hüpopigmentatsiooni ei esinenud; hüperpigmentatsiooni pole täheldatud.

Kliinilistes uuringutes on aktiinilise keratoosi ravimisel imikvimoodiga leitud alopeetsiat 0,4% (5/1214) ravitud kohtadel või ümbritseval alal. Turule toomise järgsel perioodil on teatatud alopeetsia tekkimise võimalikkusest pindmise basaalrakulise kartsinoomi ja välissuguelundite kondüloomide ravi ajal.

Kliinilistes uuringutes on täheldatud hemoglobiinitaseme, leukotsüütide arvu, absoluutsete neutrofiilide ja trombotsüütide arvu vähenemist. Neid vähenemisi ei peetud normaalse hematoloogilise reserviga patsientidel kliiniliselt olulisteks. Vähenenud hematoloogilise reserviga patsiente ei ole kliinilistes uuringutes uuritud. Turule toomise järgsel perioodil on esinenud kliinilist sekkumist vajavaid hematoloogiliste parameetrite langust. Turustamisjärgselt on teatatud maksaensüümide aktiivsuse suurenemisest.

Harva on teatatud ka autoimmuunsete seisundite süvenemisest.

Kliinilistes uuringutes on harvadel juhtudel teatatud haiguskoldest väljaspool tekkivaid nahareaktsioone, sealhulgas multiformset erüteemi. Turustamisjärgselt on teatatud rasketest nahareaktsioonidest, sealhulgas multiformset erüteemi, Stevens-Johnsoni sündroomi ja diskoidset erütematoosset luupust.

e) Pediaatrilised patsiendid:

Imikvimoodi toimet uuriti pediaatrilistel patsientidel kontrollitud kliinilistes uuringutes ( vt. lõigud 4.2 ja 5.1). Süsteemsete reaktsioonide esinemisest tõendeid pole. Manustamiskoha reaktsioonid esinesid sagedamini pärast imikvimoodi kui vehiikli kasutamist, kuigi nende reaktsioonide esinemissagedus ning intensiivsus ei olnud erinevad kasutamisel täiskasvanutel litsentseeritud näidustustel. Imikvimoodi kasutamisest pediaatrilistel patsientidel tõsiste kõrvaltoimete esinemisest tõendid puuduvad.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Lokaalselt manustatuna on imikvimoodkreemi süsteemne üleannustamine minimaalse imendumise tõttu läbi naha ebatõenäoline. Uuringutes küülikutel oli letaalne dermaalne annus üle 5 g/kg. Pidev dermaalne üleannustamine imikvimoodkreemiga võib põhjustada raskeid lokaalseid nahareaktsioone. Pärast 200 mg imikvimoodi (vastab ligikaudu 16 kotikese sisule) kogemata ühe annusena allaneelamist võib tekkida iiveldus, oksendamine, peavalu, lihasevalu ja palavik. Kliiniliselt kõige

raskem kõrvaltoime pärast mitme ≥ 200 mg suukaudse annuse võtmist on olnud hüpotensioon, mis kadus pärast vedeliku suukaudset või veenisisest manustamist.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: kemoterapeutikumid lokaalseks kasutamiseks, viirustevastased ained: ATC-kood: D06BB10.

Imikvimood on immuunvastuse modulaator. Küllastuva sideme uuringud näitavad, et reageerivates immuunrakkudes on olemas imikvimoodi jaoks membraani retseptor. Imikvimoodil ei ole otsest viirustevastast aktiivsust. Loomkatsetes on imikvimoodil tõhus viirusinfektsioonide vastane toime, mis põhineb kasvajatevastasele ainele sarnaselt alfa-interferooni ja teiste tsütokiinide tekke indutseerimisel. Ka kliinilistes uuringutes on tõestatud alfa-interferooni ja muude tsütokiinide esilekutsumist genitaalide kondüloomide koes pärast imikvimoodkreemi kandmist nahale. Farmakokineetiline uuring näitas alfainterferooni ja teiste tsütokiinide süsteemsete tasemete tõusu pärast imikvimoodi paikset manustamist.

Välissuguelundite kondüloomid:

Kliiniline toime:

Kolme pöördelise III faasi efektiivsusuuringu tulemused on näidanud, et ravi imikvimoodiga 16 nädala jooksul oli tunduvalt tõhusam kui ravi vehiikliga, mõõdetuna ravitud kondüloomide kadumisega.

119 imikvimoodiga ravitud naispatsiendil oli kondüloomide kadumise kombineeritud määr kokku 60%, võrreldes 20%-ga 105 vehiikliga ravitud haigel (95% CI määra vahe: 20%...61% , p<0,001). Neil imikvimoodiga ravitud patsientidel, kelle tüükad kadusid täielikult, oli nende keskmine kadumisaeg 8 nädalat.

157 imikvimoodiga ravitud meespatsiendil oli kondüloomide kadumise kombineeritud määr kokku 23%, võrreldes 5%-ga 161 vehiikliga ravitud haigel (95% CI määra vahe: 3%...36% , p<0,001). Neil imikvimoodiga ravitud patsientidel, kelle tüükad kadusid täielikult, oli nende keskmine kadumisaeg 12 nädalat.

Pindmine basaalrakuline kartsinoom:

Kliiniline toime:

Imikvimoodi toimet manustamisel 5 korda nädalas 6 nädala jooksul uuriti kahes topeltpimedas vehiikliga kontrollitud kliinilises katses. Kasvajad, millele ravi oli suunatud, olid histoloogiliselt kinnitust leidnud üksikud esmased pindmised basaalrakulised kartsinoomid minimaalse suurusega 0,5

cm2 ja maksimaalse diameetriga 2 cm. Välistati kasvajad, mis paiknesid 1 cm ümbruses silmadest, ninast, suust, kõrvadest või juuksepiirist.

Nende kahe uuringu ühises analüüsis täheldati histoloogilist paranemist 82%-l patsientidest (152/185). Kui lisati ka kliiniline hinnang, täheldati selle koondhinnanguga paranemist 75%-l (139/185) patsientidest. Need tulemused olid statistiliselt olulised (p<0,001) võrreldes vehiikli rühmaga, vastavalt 3% (6/179) ja 2% (3/179). Ravi ajal täheldatud paiksete nahareaktsioonide (nt nahapunetus) intensiivsuse ja basaalrakulise kartsinoomi täieliku kadumise vahel oli oluline seos.

Pikaajalise avatud kontrollimata uuringu viie aasta tulemused näitavad, et hinnanguliselt 77.9% [95% CI (71.9%, 83.8%)] kõigist algselt ravi saanud patsientidest kliiniliselt paranes ja nende haigus polnud kordunud pärast 60 kuu möödumist.

Aktiiniline keratoos:

Kliiniline toime:

Imikvimoodi toimet uuriti kahes topeltpimedas vehiikliga kontrollitud kliinilises uuringus, kus ravimit manustati 3 korda nädalas nelja nädala jooksul või kahe 4-nädalase kuuri jooksul, mille vahel oli 4- nädalane ravivaba periood. Mõlemas uuringus olid patsientidel kliiniliselt tüüpilised nähtavad diskreetsed mittehüperkeratootilised, mittehüpertroofilise aktiinilise keratoosi lesioonid 25 cm2-l alal kiilaneval peanahal või näol, millel esines 4...8 aktiinilise keratoosi lesiooni. Kombineeritud uuringus oli täieliku paranemise määr (imikvimood miinus platseebo) 46,1% (CI 39,0%, 53,1%).

Kahest ühendatud vaatlusuuringust ühe aasta jooksul kogutud andmed näitavad, et neil patsientidel, kes pärast üht või kaht ravikuuri kliiniliselt paranesid, tekkis 27%-l (35/128) taas aktiinilisi keratoose. Üksikute lesioonide taastekke määr oli 5,6% (41/737). Vehiikli puhul olid lesioonide taastekke määrad vastavalt 47% (8/17 patsienti) ja 7,5% (6/80 lesiooni).

Kahe avatud, randomiseeritud, kontrolliga kliinilise uringu käigus võrreldi imikvimoodi ja paikset diklofenaki ravi saavate aktiinilise keratoosi patsientide riski in situ või insvasiivse lamerakulise kartsinoomi (SCC) edaiseks arenguks. Ravimeid manustati ametliku raviskeemi alusel. Kui ravitav ala ei olnud aktiinilise keratoosi lesioonidest täielikult paranenud, oli lubatud tsükli kordamine. Kõiki patsiendid alates ravi katkestamisest või kuni kolm aastat peale ravi läbisid järelkontrolli. Tulemused mõlemast uuringust on esitatud metaanalüüsina.

Kokku osales uuringutes 482 patsienti, 481 patsienti sai võrreldavaid ravimeid ning neist 243 patsienti raviti imikvimoodiga ja 238 patsienti paikse diklofenakiga. Ravitavad AK piirkonnad asusid kiilaneval peanahal või näoga külgnevates piirkondades 40 cm2 laiuselt, mõlemas ravirühmas esines keskmiselt 7 kliiniliselt tüüpilist AK lesiooni patsiendi kohta. Kliiniline kogemus on olemas 90 patsiendiga, keda raviti 3 imikvimoodi ravitsükliga; 80 patsiendiga, keda raviti 5 või enama ravitsükliga kolme aastase perioodi vältel.

Vatsavalt esmasele tulemusnäitajale, 13 patsiendil 242st (5,4%) imikvimoodi grupis ja 26 patsiendil 237st (11,0%) diklofenaki grupist arenes histoloogiliselt välja in situ või invasiivne lamerakuline kartsinoom kolme aasta jooksul, vahe –5,6% (95% CI:–10,7% kuni –0,7%). 4 patsiendil 242st (1,7%) imikvimoodi grupist ning 7 patsiendil 237st patsiendist diklofenaki grupist arenes histoloogiliselt invasiivne lamerakuline kartsinoom kolme aasta jooksul.

Kokku 126 patsienti 242st (52,1%), keda raviti imikvimoodiga ning 84 patsienti 237st, keda raviti paikse diklofenakiga (35,4%) paranesid täielikult 20. nädalaks (seega umbes 8 nädalat pärast esimese ravitsükli lõppu); erinevus 16.6% (95% CI: 7.7 kuni 25.1%). Patsientide puhul, kes vabanesid AK lesioonidest täielikult, hinnati AK lesioonide taasteket. Taasteket defineeriti kui täielikult paranenud pinnal esinenud vähemalt ühe vana või täiesti uue tekkinud lesiooni esinemist mistahes AK piirkonnas. AK lesioonide taastekke risk imikvimoodiga ravitud alal 12 kuu vältel (nagu defineeritud eespool) oli 39,7% (50 patsienti 126st) võrreldes 50,0% (42 patsienti 84st) paikse diklofenakiga, erinevus –10,3% (95% CI: –23,6 kuni 3,3%) ja 66,7% (84 patsienti 126st) imikvimoodi ravirühmast ja

73,8% (62 patsienti 84st) patsientidest diklofenaki ravirühmast, kellel esines taasteke 36 kuu jooksul, erinevus –7,1% (95% CI: –19,0% kuni 5,7%).

Patsiendid, kellel esines AK lesioonide taasteke (defineeritud eespool) eelnevalt täielikult paranenud ravitud alal, oli imikvimoodi ravirühmas 80% tõenäosus järgneva ravitsükli jooksul täielikult paraneda võrreldes 50% paikse diklofenaki rühmas.

Pediaatrilised patsiendid

Kinnitatud näidustused nagu väliste suguelundite kondüloomid, aktiinkeratoos ja pindmine basaalrakuline kartsinoom, on seisundid, mida lastel üldiselt ei esine ja neid pole ka uuritud. Aldara kreemi on hinnatud nelja randomiseeritud, kreemialusega kontrollitud topelt-pimeda uuringu

käigus kontagioosse molluski korral lastel vanuses 2 kuni 15 aastat (imikvimood n = 576, kreemialus n = 313). Need uuringud ei näidanud imikvimoodi tõhusust ühegi testitud annustamisskeemi korral

(3x/nädalas ≤ 16 nädala jooksul ja 7x/nädalas ≤ 8 nädala jooksul).

5.2Farmakokineetilised omadused

Väliste suguelundite kondüloomid, pindmine basaalrakuline kartsinoom ja aktiiniline keratoos:

Katsealuste naha kaudu imendus vähem kui 0,9% lokaalselt manustatud radiomärgistusega imikvimoodist. Süsteemsesse vereringesse imendunud väike ravimikogus eritus kohe uriini ja roojaga keskmise suhtega ligikaudu 3 : 1. Ravimi ühe ega mitme lokaalse annuse (>5 ng/ml) järel seerumis mõõdetavaid tasemeid ei leitud.

Süsteemne kokkupuude (tungimine läbi naha) arvutati süsinik-14 tagasisaamise põhjal [14C] imikvimoodist uriinis ja roojas.

5%-lise imikvimoodkreemi manustamisel 3 korda nädalas 16 nädala jooksul täheldati minimaalset süsteemset imendumist 58 aktiinilise keratoosiga patsiendi nahalt. Nahakaudse imendumise määr ei muutunud oluliselt selle uuringu esimesest kuni viimase annuseni. Ravimi maksimaalseid kontsentratsioone seerumis 16. nädala lõpul täheldati 9–12 tunni möödumisel ning need olid nahale (12,5 mg, 1 ühekordselt kasutatav kotike), peanahale (25mg, 2 kotikest) ja käelabadele/käsivartele (75mg, 6 kotikest) manutamisel vastavalt 0,1, 0,2 ja 1,6 ng/mL

Manustamispinda peanaha ja käte/käsivarte rühmades ei kontrollitud. Annuse proportsionaalsust ei jälgitud. Arvutati välja näiv poolväärtusaeg, mis oli ligikaudu 10 korda pikem kui eelmises uuringus nahaaluse manustamisega täheldatud 2-tunnine poolväärtusaeg, mis näitab ravimi pikaajalist püsimist nahas. Uriiniga eritus neil patsientidel 16. nädalal vähem kui 0,6% kasutatud annusest.

Pediaatrilised patsiendid

Pediaatrilistel patsiendidel on uuritud imikvimoodi farmakokineetilisi omadusi pärast ühe ja mitmekordset paikset manustamist kontagioosse molluski (KM) korral. Süsteemse ekspositsiooni andmed näitasid, et imikvimoodi paikse, KM haiguskolletega nahale manustamise järgne imendumine pediaatrilistel patsientidel vanusega 6-12 aastat on madal ja võrreldav tervete ning aktiinkeratoosiga või pindmise basaalrakulise kartsinoomiga täiskasvanute puhusega. Noorematel patsientidel vanusega 2-5 aastat oli imendumine Cmax väärtuste alusel hinnatuna võrreldes täiskasvanutega suurem.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, mutageensuse ja teratogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Neljakuulises dermaalse toksilisuse uuringus rottidel täheldati 0,5 ja 2,5 mg/kg annuse puhul kehakaalu olulist vähenemist ja põrna kaalu suurenemist; neljakuulises dermaalses uuringus hiirtega samasuguseid toimeid ei täheldatud. Mõlemal loomaliigil täheldati lokaalset nahaärritust, eriti suuremate annuste puhul.

Kaheaastases kantserogeensuse uuringus hiirtel, mille käigus manustati ravimit dermaalselt kolmel päeval nädalas, ei kutsunud ravim manustamiskohal esile kasvajaid. Kuid ravitud loomadel oli maksarakkude kasvajaid rohkem kui kontrollgrupis. Selle mehhanism ei ole teada, kuid imikvimoodi vähese süsteemse imendumise tõttu inimese nahalt ning mittemutageensuse tõttu on süsteemne kokkupuude inimesele tõenäoliselt väheohtlik. Peale selle ei täheldatud kasvajaid kaheaastases kantserogeensuseuuringus, milles rottidele manustati ravimit suukaudselt.

Imikvimoodkreemi hinnati fotokantserogeensuse bioproovis karvadeta albiinohiirtega, kelle suhtes rakendati simuleeritud päikese ultraviolettkiirgust. Loomadele manustati imikvimoodkreemi kolm korda nädalas ja neid kiiritati 5 päeva nädalas 40 nädala jooksul. Hiiri hoiti veel 12 nädalat, kokku 52 nädalat. Hiirte rühmal, kellele manustati vehiiklikreemi, ilmusid kasvajad varem ja neid oli rohkem kui madala ultraviolettkiirgusega kontrollrühmal. Selle olulisus inimesele ei ole teada. Imikvimoodkreemi paikse manustamise tulemusena kasvaja ei paranenud üheski annuses võrreldes vehiiklikreemi rühmaga.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

isosteariinhape bensüülalkohol tsetüülalkohol stearüülalkohol valge pehme parafiin polüsorbaat 60 sorbitaanstearaat glütserool

metüülhüdroksübensoaat (E218) propüülhüdroksübensoaat (E216) ksantaankummi

puhastatud vesi.

6.2Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Avatud kotikesi ei tohi uuesti kasutada.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbid 12 või 24 ühekordselt kasutatava polüester/alumiiniumfooliumkotikesega, mis sisaldavad 250 mg kreemi. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Meda AB Pipers väg 2 170 73 Solna Rootsi

8.MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/98/080/001-002

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise: 18/09/1998

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03/09/2008

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiamet-i kodulehel http://www.ema.europe.eu

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu