Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Bexsero (recombinant Neisseria meningitidis group-B...) – Ravimi omaduste kokkuvõte - J07AH09

Updated on site: 05-Oct-2017

Ravimi nimetusBexsero
ATC koodJ07AH09
Toimeainerecombinant Neisseria meningitidis group-B NHBA fusion protein /recombinant Neisseria meningitidis group-B NadA protein /recombinant Neisseria meningitidis group B fHbp fusion protein /outer membrane vesiclesfrom Neisseria meningitidis group-B strain NZ98
TootjaGSK Vaccines S.r.l.

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bexsero süstesuspensioon süstlis

B-grupi meningokoki vaktsiin (rDNA, komponent, adsorbeeritud)

2.

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

 

Üks annus (0,5 ml) sisaldab:

 

rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e NHBA-fusioonvalk 1, 2, 3

50 mikrogrammi

rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e NadA-valk 1, 2, 3

50 mikrogrammi

rekombinantne B-grupi Neisseria meningitidis'e fHbp-fusioonvalk 1, 2, 3

50 mikrogrammi

välismembraani vesiikulid (OMV, outer membrane vesicles) B-grupi Neisseria

25 mikrogrammi

meningitidis'e tüvest NZ98/254, mõõdetuna poriini (PorA P1,4) sisaldavate

 

valkude koguhulgana 2

 

1toodetud E. coli rakkudes rekombinantse DNA-tehnoloogiaga

2adsorbeeritud alumiiniumhüdroksiidile (0,5 mg Al3+)

3NHBA (Neisseria hepariini siduv antigeen), NadA (neisseriaalne adhesiin A), fHbp (faktor H-d siduv valk)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstesuspensioon.

Valge poolläbipaistev vedel suspensioon.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Bexsero on näidustatud 2 kuuste ja vanemate isikute aktiivseks immuniseerimiseks invasiivse meningokokilise haiguse vastu, mida põhjustab B-grupi Neisseria meningitidis. Vaktsineerimisel tuleb arvestada invasiivse haiguse mõju erinevatele vanuserühmadele ja B-grupi tüve antigeeni epidemioloogilist varieerumist erinevates geograafilistes piirkondades. Teavet teatud B-grupi tüvede vastu kaitsmise kohta vt lõik 5.1. Seda vaktsiini tuleks kasutada vastavalt ametlikele soovitustele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tabel 1.

Annustamise kokkuvõte

 

 

 

 

 

 

 

Vanuserühm

Esmane

Esmaste annuste

Revaktsineerimine

immuniseerimine

vahelised intervallid

 

 

 

 

 

Kolm 0,5 ml annust,

 

 

2-kuused

esimene annus

Mitte vähem

Jah, üks annus

kuni 5-kuused imikud

manustada 2-kuu

kui 1 kuu

vanusevahemikus 12…15 kuudb, c

 

 

vanuselt a

 

 

Vaktsineerimata 6-kuu

 

 

Jah, üks annus teisel eluaastal,

 

Mitte vähem

kusjuures esmase vaktsineerimise

sed kuni 11-kuused

Kaks 0,5 ml annust

kui 2 kuud

ja kordusannuse vahele peaks

imikud

 

 

 

jääma vähemalt 2 kuudc

Vaktsineerimata 12-ku

 

Mitte vähem

Jah, üks annus, kusjuures esmase

used kuni 23-kuused

Kaks 0,5 ml annust

vaktsineerimise ja kordusannuse

kui 2 kuud

 

lapsed

 

vahele peaks jääma 12…23 kuudc

2-aastased

Kaks 0,5 ml annust

Mitte vähem

Vajadus pole tõestatudd

kuni 10-aastased lapsed

 

kui 2 kuud

 

Noorukid

 

Mitte vähem

 

(alates 11-aastased)

Kaks 0,5 ml annust

Vajadus pole tõestatudd

ja täiskasvanud

 

kui 1 kuu

 

 

 

 

aEsimene annus tuleks manustada 2 kuu vanuselt. Bexsero ohutus ja efektiivsus alla 8-nädalastel imikutel ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

bHilinemise korral ei tohi kordusannust manustada hiljem kui 24 kuu pärast.

cVt lõik 5.1. Vajadust ja ajagraafikut täiendavate kordusannuste järele pole veel tõestatud.

dVt lõik 5.1.

* Üle 50-aastastel täiskasvanutel kasutamise kohta andmed puuduvad.

Manustamisviis

Vaktsiini manustatakse sügava intramuskulaarse süstina eelistatult reie anterolateraalsesse piirkonda imikutel või õlavarre deltalihase piirkonda vanematel isikutel.

Mitme vaktsiini samaaegsel manustamisel tuleb neid süstida erinevate süstekohtade kaudu.

Vaktsiini ei tohi süstida intravenoosselt, subkutaanselt või intradermaalselt ning segada samas süstlas teiste vaktsiinidega.

Vaktsiini käsitsemise juhiseid enne manustamist vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nagu ka teiste vaktsiinide korral, tuleks Bexsero manustamine edasi lükata isikute puhul, kes põevad tõsist febriilset haigust. Samas ei pea mõne väiksema infektsiooni, näiteks külmetuse korral vaktsineerimist edasi lükkama.

Ärge süstige vaktsiini intravaskulaarselt.

Nagu kõikide süstitavate vaktsiinide puhul, peaks sobilik meditsiiniline ravi ja järelevalve alati vabalt kättesaadav olema, juhuks kui vaktsiini manustamise järel peaks tekkima anafülaktiline reaktsioon.

Vaktsineerimisega seoses võivad esineda psühhogeensete reaktsioonidena nõelaga süstimisele ärevusega seotud reaktsioonid, sh vasovagaalsed reaktsioonid (sünkoop), hüperventilatsioon või

stressiga seotud reaktsioonid (vt lõik 4.8). Oluline on rakendada meetmeid minestamisest põhjustatud vigastuste vältimiseks. Seda vaktsiini ei tohi manustada isikutele, kellel esineb trombotsütopeenia või muu vere hüübimise häire, mille puhul on intramuskulaarne süst vastunäidustatud, välja arvatud juhul kui võimalik kasu kaalub üles manustamisega seotud riski.

Nagu kõikide vaktsiinide puhul, ei pruugi Bexseroga vaktsineerimine kõiki vaktsineerituid kaitsta. Bexsero ei anna eeldatavasti kaitset kõikide liikvel olevate B-grupi meningokoki tüvede vastu (vt lõik 5.1).

Nagu paljude vaktsiinide puhul, peaksid tervishoiutöötajad teadma, et imikutel ja lastel (alla 2-aastastel) võib vaktsineerimise järel kehatemperatuur tõusta. Antipüreetikumide profülaktiline manustamine vaktsineerimise ajal ja vahetult pärast seda võib vähendada vaktsineerimisjärgsete febriilsete reaktsioonide esinemist ja intensiivsust. Antipüreetikumide manustamisel imikutele ja lastele

(alla 2-aastastele) tuleb järgida kohalikke juhiseid.

Immunosupressiivse ravi või geneetilise häire tõttu või teistel põhjustel halvenenud immuunreaktsiooniga isikutel võib väheneda antikehade vastus aktiivsele immuniseerimisele. Immunogeensuse andmed on saadud komplemendi puudulikkuse, aspleenia või põrna düsfunktsiooniga isikute kohta (vt lõik 5.1).

Bexsero kasutamise kohta üle 50-aastastel andmed puuduvad ja krooniliste meditsiiniliste seisunditega patsientidel on andmed piiratud.

Väga enneaegsete imikute (sündinud ≤ 28. rasedusnädalal) ja eriti nende imikute esmasel immuniseerimisel, kelle hingamisteed on olnud välja arenemata, tuleks arvesse võtta võimalikku apnoe tekkimise riski ja hingamise jälgimise vajadust 48–72 tunni jooksul. Kuna vaktsineerimisest saadav kasu on selles imikute rühmas suur, ei tohiks vaktsineerimisest loobuda ega seda edasi lükata.

Süstlaotsa kork võib sisaldada looduslikku kummilateksit. Kuigi allergiliste reaktsioonide tekkeoht on väga väike, peaksid tervishoiutöötajad kaaluma riski-kasu suhet enne vaktsiini manustamist isikutele, kes on teadaolevalt lateksi suhtes ülitundlikud.

Varajases tootmisprotsessis kasutatakse kanamütsiini ning see eemaldatakse tootmise hilisemates etappides. Võimalik kanamütsiinitase valmis vaktsiinis jääb alla 0,01 mikrogrammi annuse kohta. Bexsero ohutu kasutus kanamütsiini suhtes tundlikel isikutel ei ole kindlaks määratud.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kasutamine koos teiste vaktsiinidega

Bexserot võib manustada samaaegselt järgmiste vaktsiini antigeenidega kas monovalentsena või kombineeritud vaktsiinina: difteeria, teetanus, atsellulaarne läkaköha, B-tüüpi Haemophilus influenzae, inaktiveeritud poliomüeliit, B-hepatiit, seitsmevalentne konjugeeritud pneumokokk, leetrid, mumps, punetised, tuulerõuged ja C-grupi meningokoki-CRM konjugaat.

Kliinilised uuringud näitasid, et Bexsero samaaegne manustamine ei mõjutanud tavapäraste vaktsiinide immuunvastust võrreldes tavapäraste vaktsiinide eraldi manustamise korral tekkinud samaväärsete antikehade vastusmääraga. Uuringutes täheldati 2. tüüpi inaktiveeritud polioviiruse ja konjugeeritud pneumokoki serotüübi 6B suhtes ebaühtlasi tulemusi, samuti võis märgata madalamaid antikeha tiitreid läkaköha pertaktiini antigeeni suhtes, kuid need andmed ei viita kliiniliselt olulisele häirele.

Kuna Bexsero samaaegsel manustamisel koos ülalmainitud vaktsiinidega suurenes risk palaviku esinemise, süstekoha helluse, söömisharjumuste muutuste ja ärrituvuse tekkeks, võib vajadusel kaaluda eraldi manustamist. Paratsetamooli profülaktiline kasutamine vähendab palaviku esinemist ja tõsidust, mõjutamata sealjuures Bexsero või tavapäraste vaktsiinide immunogeensust. Peale paratsetamooli, ei ole teiste antipüreetikumide mõju immuunreaktsioonile uuritud.

Bexsero manustamist koos vaktsiinidega, mida pole eespool mainitud, ei ole uuritud.

Muude vaktsiinidega samaaegsel süstimisel tuleb Bexserot manustada teiste süstekohtade kaudu (vt lõik 4.2).

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Andmed vaktsiini kasutamise kohta raseduse korral on ebapiisavad.

Võimalik oht rasedatele pole teada. Sellele vaatamata ei peaks vaktsineerimisest loobuma, kui on selge oht puutuda kokku meningokokist põhjustatud infektsiooniga.

Emaste küülikutega tehtud uuringus, milles manustati küülikutele Bexserot umbes 10-kordse inimannuse ulatuses vastavalt kehakaalule, ei leitud tõendeid vaktsiini toksilisuse kohta ema või loote suhtes ning mõju kohta rasedusele, ema käitumisele ja fertiilsusele või vastsündinu sünnijärgsele arengule.

Imetamine

Andmed vaktsiini ohutuse kohta naistele ja nende lastele imetamise ajal on puudulikud. Otsust vaktsineerida imetamise ajal, tuleb kaaluda arvestades võimalikku riski-kasu suhet.

Vaktsineeritud emastel küülikutel ja nende poegadel ei täheldatud 29 imetamispäeva jooksul ühtki kõrvaltoimet. Enne imetamist vaktsineeritud emastel loomadel oli Bexsero immunogeenne ja nende poegadel tuvastati antikehad, kuid antikehade tasemeid piimas ei määratud.

Fertiilsus

Andmed toime kohta inimeste fertiilsusele puuduvad.

Loomkatsetes ei täheldatud mõju emaste loomade fertiilsusele.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Bexserol ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Samas võivad mõned lõigus 4.8 „Kõrvaltoimed” nimetatud kõrvaltoimed ajutiselt mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Bexsero ohutust hinnati 14 uuringus, millest 10 olid randomiseeritud kontrollitud kliinilised uuringud, kus osales 8776 katsealust (vanuses alates 2. elukuust), kellele manustati vähemalt üks annus Bexserot. Bexseroga vaktsineeritutest 5849 olid imikud ja lapsed (alla 2-aastased), 250 olid lapsed (2…10-aastased) ning 2677 olid noorukid ja täiskasvanud. 3285-le katsealusele, kellele manustati imikuna esmase immuniseerimise käigus Bexsero vaktsiini, süstiti teisel eluaastal kordusannus. Järgnevas uuringus hinnati ka Bexserot saanud 207 lapse andmeid.

Imikute ja laste (alla 2-aastaste) puhul osutusid kliinilistes uuringutes kõige sagedamini täheldatud paikseteks ja süsteemseteks kõrvaltoimeteks süstekoha hellus ja erüteem, palavik ja ärrituvus.

Imikutega, keda vaktsineeriti 2., 4. ja 6. elukuul, teostatud kliinilistes uuringutes esines palavikku (≥ 38°C) 69%-l kuni 79%-l katsealustest siis, kui Bexserot manustati koos tavapäraste vaktsiinidega (mis sisaldasid järgmisi antigeene: seitsmevalentne konjugeeritud pneumokokk, difteeria, teetanus, atsellulaarne läkaköha, B-hepatiit, inaktiveeritud poliomüeliit ja B-tüüpi Haemophilus influenzae),

võrreldes 44% kuni 59% katsealustega, kellele manustati tavapäraseid vaktsiine eraldi. Samuti teatati,

et imikute puhul, kellele manustati Bexserot samaaegselt tavapäraste vaktsiinidega, kasutati rohkem antipüreetikume. Kui Bexserot manustati üksinda, esines palavikku sama sagedasti kui kliinilistes uuringutes manustatud tavapäraste imikuvaktsiinide puhul. Kui palavik tekkis, siis võis üldiselt selle kulgu ette ennustada ning suuremal osal juhtudest kadus palavik päev pärast vaktsineerimist.

Noorukite ja täiskasvanute puhul osutusid kõige sagedamini täheldatud paikseteks ja süsteemseteks kõrvaltoimeteks valu süstekohas, halb enesetunne ja peavalu.

Järgmiste vaktsiiniannuste manustamisel ei täheldatud kõrvaltoimete ägenemist või esinemissageduse suurenemist.

Kõrvaltoimete tabel

Tabelis on esinemissageduse kaupa toodud kõrvaltoimed (pärast esmast immuniseerimist või kordusannuse manustamist), mida peetakse vähemalt potentsiaalselt vaktsineerimisega seotuks.

Sagedused on määratletud järgmiselt.

Väga sage:

(≥ 1/10)

Sage:

(≥ 1/100 kuni < 1/10)

Aeg-ajalt:

(≥ 1/1000 kuni < 1/100)

Harv:

(≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)

Väga harv:

(< 1/10 000)

Teadmata:

(ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Kõrvaltoimed on esitatud igas sagedusrühmas tõsiduse vähenemise järjekorras.

Lisaks kliiniliste uuringute käigus teavitatud kõrvaltoimetele on allpool toodud Bexsero kõrvaltoimed, millest on üle maailma vabatahtlikult teavitatud pärast vaktsiini turuletoomist. Kuna nendest kõrvaltoimetest on teavitatud vabatahtlikult ja populatsiooni suurus ei ole nendel juhtudel kindlaks määratud, ei ole alati võimalik esinemissagedust täpselt hinnata, seetõttu on need kõrvaltoimed loetletud teadmata esinemissagedusega.

Imikud ja lapsed (kuni 10-aastased)

Immuunsüsteemi häired

Teadmata: allergilised reaktsioonid (sh anafülaktilised reaktsioonid)

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga sage: söömishäired

Närvisüsteemi häired

Väga sage: unisus, ebatavaline nutmine, peavalu

Aeg-ajalt: krambid (sh palavikukrambid)

Teadmata: hüpotoonilis-hüporeaktiivne episood

Vaskulaarsed häired

Aeg-ajalt: kahvatus (pärast revaktsineerimist esineb harva)

Harv: Kawasaki sündroom

Seedetrakti häired

Väga sage: kõhulahtisus, oksendamine (pärast revaktsineerimist esineb aeg-ajalt)

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Väga sage: lööve (12…23-kuustel lastel) (pärast revaktsineerimist esineb aeg-ajalt) Sage: lööve (imikutel ja 2…10-aastastel lastel)

Aeg-ajalt: ekseem Harv: urtikaaria

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga sage: artralgia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: palavik (≥ 38 °C), süstekoha hellus (sh tõsine süstekoha hellus, mille tagajärjel hakkab laps nutma, kui süsti saanud jäset liigutada), süstekoha erüteem, süstekoha paistetus, süstekoha kõvaks muutumine, ärrituvus

Aeg-ajalt: palavik (≥ 40 °C)

Teadmata: villid süstekohas ja selle ümbruses

Noorukid (alates 11-aastased) ja täiskasvanud

Immuunsüsteemi häired

Teadmata: allergilised reaktsioonid (sh anafülaktilised reaktsioonid)

Närvisüsteemi häired

Väga sage: peavalu

Teadmata: sünkoop või vasovagaalne reaktsioon süstile

Seedetrakti häired

Väga sage: iiveldus

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga sage: müalgia, artralgia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: valu süstekohas (sh tõsine süstekoha valu, mis takistab igapäevaste toimingute tegemist), süstekoha paistetus, süstekoha kõvaks muutumine, süstekoha erüteem, halb enesetunne

Teadmata: palavik, villid süstekohas ja selle ümbruses

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Teave üleannustamise kohta on piiratud. Üleannustamise korral on soovitatav jälgida elulisi funktsioone ja ravida võimalikke sümptomeid.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: meningokoki vaktsiin, ATC-kood: J07AH09

Toimemehhanism

Bexseroga immuniseerimisel stimuleeritakse bakteritsiidsete antikehade tootmist, mis tunnevad ära vaktsiini antigeenid NHBA, NadA, fHbp ja PorA P1,4 (OMV komponendis olev immunodominantne antigeen) ning tagavad eeldatavasti kaitse invasiivse meningokokilise haiguse (IMD, Invasive Meningococcal Disease) eest. Kuna nende antigeenide avaldumine erinevates tüvedes varieerub, on meningokokid, milles nende avaldumine on piisav, vastuvõtlikud vaktsiini toimel tekkinud antikehade põhjustatud hävitamisele. Meningokoki antigeeni tüübi määramise süsteem (MATS, Meningococcal Antigen Typing System) loodi B-grupi meningokokibakteri erinevate tüvede antigeeniprofiilide

seostamiseks tüvede hävitamisega seerumi bakteritsiidses analüüsis inimese komplemendi (hSBA) olemasolu korral. Uuring, mille käigus koguti 2007.–2008. aastal 5 Euroopa riigis umbes 1000 erinevat invasiivse B-grupi meningokoki isolaati, näitas, et olenevalt päritoluriigist

oli 73–87%-l B-grupi meningokoki isolaatidest vaktsiini jaoks sobiv MATS-i antigeeni profiil. Leiti, et kokku 78% (95% usaldusvahemik alates 63–90%-st) ligikaudu 1000-st tüvest on potentsiaalselt vastuvõtlikud vaktsiini toimel tekkinud antikehade suhtes.

Kliiniline efektiivsus

Bexsero efektiivsust pole kliinilistes uuringutes hinnatud. Järeldusi vaktsiini efektiivsuse kohta on tehtud näidates seerumi bakteritsiidsete antikehade tundlikkust igale vaktsiini antigeenile (vt lõik

„Immunogeensus”).

Immunogeensus

Seerumi bakteritsiidsete antikehade vastust iga vaktsiini antigeeni (NadA, fHbp, NHBA ja PorA P1,4) suhtes, hinnati neljast B-grupi meningokoki referentstüvest koosneva kogumi abil. Bakteritsiidseid antikehi mõõdeti nende tüvede suhtes seerumi bakteritsiidse analüüsi abil, kasutades komplemendi allikana inimseerumit (hSBA). Kõikidest vaktsineerimisplaanidest, mis kasutavad

referentstüve NHBA suhtes, pole andmeid saadaval.

Enamik esmase immunogeensuse uuringutest olid randomiseeritud, kontrollitud, mitmekeskuselised kliinilised uuringud. Immunogeensust hinnati imikutel, lastel, noorukitel ja täiskasvanutel.

Immunogeensus imikutel ja lastel

Imikutel tehtud uuringutes manustati uuringus osalejatele kolm Bexsero annust, kui imikud olid kas 2-, 4- ja 6-kuused või 2-, 3- ja 4-kuused ning kordusannus teisel eluaastal, kui katsealused oli vähemalt 12-kuused. Neilt võeti seerumid enne vaktsineerimist, kuu aega pärast kolmandat vaktsineerimist (vt tabel 2) ja kuu aega pärast revaktsineerimist (vt tabel 3). Jätku-uuringus hinnati immuunreaktsiooni püsivust aasta pärast kordusannuse manustamist (vt tabel 3). Varem vaktsineerimata lastele manustati ka teisel eluaastal kaks annust, kusjuures antikehade püsivust mõõdeti ühe aasta möödudes teisest annusest (vt tabel 4). Immunogeensust kahe annuse järel on dokumenteeritud ka ühes teises uuringus, mis tehti imikutel, kes olid registreerimise ajal 6…8 kuu vanused (vt tabel 4).

Immunogeensus 2…6 kuu vanustel imikutel

Tabelis 2 on toodud kokkuvõte immunogeensuse tulemustest kuu aega pärast kolme Bexsero annuse manustamist 2, 3, 4 ja 2, 4, 6 kuu vanustele imikutele. Bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid olid kuu aega pärast kolmandat vaktsineerimist meningokoki referentstüvede suhtes kõrged, olles suunatud mõlema Bexsero vaktsineerimisplaani korral antigeenide fHbp, NadA ja PorA P1,4 vastu. Bakteritsiidsed reaktsioonid antigeeni NHBA suhtes olid kõrged ka 2, 4, 6 kuu plaani järgi vaktsineeritud imikutel, kuid 2, 3, 4 kuu plaani puhul osutus see antigeen vähem immunogeenseks. NHBA-antigeeni vähenenud immunogeensuse kliinilised tagajärjed selle plaani puhul pole teada.

Tabel 2. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid kuu aega pärast Bexsero kolmanda annuse manustamist 2, 3, 4 või 2, 4, 6 kuu vanustele imikutele

Antigeen

 

Uuring V72P13

Uuring V72P12

Uuring V72P16

 

2, 4, 6 kuud

2, 3, 4 kuud

2, 3, 4 kuud

 

 

 

seropositiivne %*

N=1149

N=273

N=170

fHbp

(95% CI)

100% (99-100)

99% (97-100)

100% (98-100)

hSBA GMT**

 

 

(95% CI)

(87-95)

(75-91)

(90-113)

 

seropositiivne %

N=1152

N=275

N=165

NadA

(95% CI)

100% (99-100)

100% (99-100)

99% (97-100)

hSBA GMT

 

 

(95% CI)

(606-665)

(292-362)

(348-450)

 

seropositiivne %

N=1152

N=274

N=171

PorA P1,4

(95% CI)

84% (82-86)

81% (76-86)

78% (71-84)

hSBA GMT

 

 

(95% CI)

(13-15)

(9,14-12)

(8,59-12)

 

seropositiivne %

N=100

N=112

N=35

NHBA

(95% CI)

84% (75-91)

37% (28-46)

43% (26-61)

hSBA GMT

3,24

3,29

 

 

(95% CI)

(13-21)

(2,49-4,21)

(1,85-5,83)

*seropositiivne % = nende katsealuste protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1:5.

**GMT = geomeetriline keskmine tiiter.

Tabelis 3 on toodud kokkuvõte bakteritsiidse antikeha püsivuse andmetest 8 kuud pärast 2, 3 ja 4 kuu vanuste imikute vaktsineerimist Bexseroga ning 6 kuud pärast 2, 4 ja 6 kuu vanuste imikute vaktsineerimist Bexseroga (revaktsineerimise-eelne ajapunkt), samuti revaktsineerimise andmetest pärast neljandat Bexsero annust, mis manustati 12 kuu vanuses. Tabelis 3 on toodud ka immuunreaktsiooni püsivus aasta pärast kordusannuse manustamist.

Tabel 3. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid 12 kuu vanuste imikute revaktsineerimise järel pärast 2, 3 ja 4 või 2, 4 ja 6 kuu vanustele imikutele manustatud esmast vaktsiinide seeriat ja bakteritsiidse antikeha püsivus üks aasta pärast revaktsineerimist

Antigeen

 

2, 3, 4, 12 kuud

2, 4, 6, 12 kuud

 

enne revaktsineerimist*

N=81

N=426

 

seropositiivne %** (95% CI)

58% (47-69)

82% (78-85)

 

hSBA GMT*** (95% CI)

5,79 (4,54-7,39)

10 (9,55-12)

 

1 kuu pärast revaktsineerimist

N=83

N=422

fHbp

seropositiivne % (95% CI)

100% (96-100)

100% (99-100)

 

hSBA GMT (95% CI)

135 (108-170)

128 (118-139)

 

12 kuud pärast revaktsineerimist

 

N=299

 

seropositiivne % (95% CI)

-

62% (56-67)

 

hSBA GMT (95% CI)

 

6,5 (5,63-7,5)

 

enne revaktsineerimist

N=79

N=423

 

seropositiivne % (95% CI)

97% (91-100)

99% (97-100)

 

hSBA GMT (95% CI)

63 (49-83)

81 (74-89)

 

1 kuu pärast revaktsineerimist

N=84

N=421

NadA

seropositiivne % (95% CI)

100% (96-100)

100% (99-100)

 

hSBA GMT (95% CI)

1558 (1262-1923)

1465 (1350-1590)

 

12 kuud pärast revaktsineerimist

 

N=298

 

seropositiivne % (95% CI)

-

97% (95-99)

 

hSBA GMT (95% CI)

 

81 (71-94)

 

enne revaktsineerimist

N=83

N=426

 

seropositiivne % (95% CI)

19% (11-29)

22% (18-26)

 

hSBA GMT (95% CI)

1,61 (1,32-1,96)

2,14 (1,94-2,36)

 

1 kuu pärast revaktsineerimist

N=86

N=424

PorA P1,4

seropositiivne % (95% CI)

97% (90-99)

95% (93-97)

 

hSBA GMT (95% CI)

47 (36-62)

35 (31-39)

 

12 kuud pärast revaktsineerimist

 

N=300

 

seropositiivne % (95% CI)

-

17% (13-22)

 

hSBA GMT (95% CI)

 

1,91 (1,7-2,15)

 

enne revaktsineerimist

N=69

N=100

 

seropositiivne % (95% CI)

25% (15-36)

61% (51-71)

 

hSBA GMT (95% CI)

2,36 (1,75-3,18)

8,4 (6,4-11)

 

1 kuu pärast revaktsineerimist

N=67

N=100

NHBA

seropositiivne % (95% CI)

76% (64-86)

98% (93-100)

 

hSBA GMT (95% CI)

12 (8,52-17)

42 (36-50)

 

12 kuud pärast revaktsineerimist

 

N=291

 

seropositiivne % (95% CI)

-

36% (31–42%)

 

hSBA GMT (95% CI)

 

3,35 (2,88-3,9)

*revaktsineerimise-eelne ajapunkt tähistab bakteritsiidse antikeha püsivust 8 kuud

pärast 2, 3 ja 4 kuu vanuste imikute vaktsineerimist Bexseroga ning 6 kuud pärast 2, 4 ja 6 kuu vanuste imikute vaktsineerimist Bexseroga.

**seropositiivne % = nende katsealuste protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1:5.

***GMT = geomeetriline keskmine tiiter.

Antikeha tiitrite langust reaktsioonil antigeenidele PorA P1.41:5. Tuvastatud pole selle kliinilist olulisust ega vajadust täiendavate revaktsineerimise annuste järele pikemaajalise kaitsva immuunsuse säilitamiseks.

Immunogeensus 6…11 kuu, 12…23 kuu ja 2…10 aasta vanustel lastel

Immunogeensust kahe annuse järel, mida manustati kahekuulise vahega 6…26 kuu vanustele lastele, on dokumenteeritud kolmes uuringus, mille tulemuste kokkuvõtte leiate tabelist 4. Seroreaktsiooni

määrad ja hSBA GMT-d olid iga vaktsiini antigeeni suhtes kõrged ning pärast kahe annuse manustamist 6…8 kuu vanustele imikutele ja 13…15 ning 24…26 kuu vanustele lastele sarnased. Tabelis 4 on toodud ka kokkuvõte antikehade püsivuse andmetest aasta pärast kahe annuse manustamist 13…15 kuu vanustele lastele.

Tabel 4. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid 6…8 kuu vanuste imikute ja 13…15 ning 24…26 kuu vanuste laste Bexseroga vaktsineerimise järel ja

bakteritsiidse antikeha püsivus aasta pärast kahe annuse manustamist 13…15 kuu vanustele lastele

 

 

 

Vanusevahemik

 

 

 

6…11

12…23

2…10

Antigeen

 

kuu vanused

kuu vanused

aasta vanused

 

 

Vanus vaktsineerimise ajal

 

 

6, 8 kuud*

13, 15 kuud

24, 26 kuud

 

1 kuu pärast 2. annust

N=23

N=163

N=105

 

seropositiivne %* (95% CI)

100% (85-100)

100% (98-100)

100% (97-100)

fHbp

hSBA GMT** (95% CI)

250 (173-361)

271 (237-310)

220 (186-261)

12 kuud pärast 2. annust

 

N=68

 

 

 

 

 

seropositiivne % (95% CI)

-

74% (61-83)

-

 

hSBA GMT (95% CI)

 

14 (9,4-20)

 

 

1 kuu pärast 2. annust

N=23

N=164

N=103

 

seropositiivne % (95% CI)

100% (85-100)

100% (98-100)

99% (95-100)

NadA

hSBA GMT (95% CI)

534 (395-721)

599 (520-690)

455 (372-556)

12 kuud pärast 2. annust

 

N=68

 

 

 

 

 

seropositiivne % (95% CI)

-

97% (90-100)

-

 

hSBA GMT (95% CI)

 

70 (47-104)

 

 

1 kuu pärast 2. annust

N=22

N=164

N=108

 

seropositiivne % (95% CI)

95% (77-100)

100% (98-100)

98% (93-100)

PorA P1,4

hSBA GMT (95% CI)

27 (21-36)

43 (38-49)

27 (23-32)

12 kuud pärast 2. annust

 

N=68

 

 

 

 

 

seropositiivne % (95% CI)

-

18% (9-29)

-

 

hSBA GMT (95% CI)

 

1,65 (1,2-2,28)

 

 

1 kuu pärast 2. annust

 

N=46

N=100

 

seropositiivne % (95% CI)

-

63% (48-77)

97% (91-99)

NHBA

hSBA GMT (95% CI)

 

11 (7,07-16)

38 (32-45)

12 kuud pärast 2. annust

 

N=65

 

 

 

 

 

seropositiivne % (95% CI)

-

38% (27-51)

-

 

hSBA GMT (95% CI)

 

3,7 (2,15-6,35)

 

*seropositiivne % = nende katsealuste protsent, kelle puhul hSBA

≥ 1:4 (vanusevahemikus 6…11 kuud) ning hSBA ≥ 1:5 (vanusevahemikus 12…23 kuud ja 2.10 aastat).

**GMT = geomeetriline keskmine tiiter.

Kahes jätku-uuringus uuriti täiendavalt 67 lapsest koosnevat rühma (vastavalt N=36 ja N=29…31), keda vaktsineeriti Bexseroga 40…44 kuu vanuselt, ning täheldati hSBA tiitrite suurenemist nelja referentsantigeeni puhul. Seropositiivsete katsealuste protsent oli fHbp ja NadA puhul 100%, PorA P1,4 puhul 94% ja 90% ning NHBA puhul 89% ja 72%.

Immunogeensus noorukitel (alates 11-aastased) ja täiskasvanutel

Noorukitele manustati ühe-, kahe- või kuuekuulise intervalliga kaks Bexsero annust. Nende andmete kokkuvõte on toodud tabelites 5 ja 6.

Täiskasvanutel tehtud uuringutes saadi andmed pärast kahe Bexsero annuse manustamist ühe- või kahekuulise intervalliga (vt tabel 7).

Ühe- või kahekuulise intervalliga manustatud kahe annuse vaktsineerimisplaanid näitasid sarnaseid immuunreaktsioone nii täiskasvanutel kui ka noorukitel. Sarnaseid reaktsioone täheldati ka noorukitel, kellele manustati kuuekuulise intervalliga kaks Bexsero annust.

Tabel 5. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid noorukitel kuu aega pärast kahte Bexsero annust, mida manustati vastavalt erinevatele kaht annust sisaldavatele plaanidele, ning bakteritsiidse antikeha püsivus 18–23 kuud pärast teise annuse manustamist

Antigeen

 

0,1 kuud

0,2 kuud

0,6 kuud

 

1 kuu pärast 2. annust

N = 638

N = 319

N = 86

 

seropositiivne %*

100%

100%

100%

 

(95% CI)

(99–100)

(99–100)

(99–100)

 

hSBA GMT**

fHbp

(95% CI)

(193–229)

(209–263)

(157–302)

18–23 kuud pärast 2. annust

N = 102

N = 106

N = 49

 

 

seropositiivne %

82%

81%

84%

 

(95% CI)

(74–89)

(72–88)

(70–93)

 

hSBA GMT

 

(95% CI)

(20–42)

(24–49)

(16–45)

 

1 kuu pärast 2. annust

N = 639

N = 320

N = 86

 

seropositiivne %

100%

99%

99%

 

(95% CI)

(99–100)

(98–100)

(94–100)

 

hSBA GMT

NadA

(95% CI)

(455–528)

(653–825)

(675–1147)

18–23 kuud pärast 2. annust

N = 102

N = 106

N = 49

 

 

seropositiivne %

93%

95%

94%

 

(95% CI)

(86–97)

(89–98)

(83–99)

 

hSBA GMT

 

(95% CI)

(30–54)

(33–58)

(43–98)

 

1 kuu pärast 2. annust

N = 639

N = 319

N = 86

 

seropositiivne %

100%

100%

100%

 

(95% CI)

(99–100)

(99–100)

(96–100)

 

hSBA GMT

PorA

(95% CI)

(84–102)

(107–142)

(101–195)

P1.4

18–23 kuud pärast 2. annust

N = 102

N = 106

N = 49

 

seropositiivne %

75%

75%

86%

 

(95% CI)

(65–83)

(66–83)

(73–94)

 

hSBA GMT

 

(95% CI)

(12–24)

(14–27)

(17–43)

 

1 kuu pärast 2. annust

N = 46

N = 46

-

 

seropositiivne %

100%

100%

-

NHBA

(95% CI)

(92–100)

(92–100)

 

 

hSBA GMT

-

 

(95% CI)

(76–129)

(82–140)

 

 

*seropositiivne % = nende katsealuste protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1:4.

**GMT = geomeetriline keskmine tiiter.

Noorukitega teostatud uuringus stratifitseeriti bakteritsiidseid reaktsioone pärast kahe Bexsero annuse manustamist hSBA algväärtuse järgi, mis oli väiksem kui 1:4, sellega võrdne või suurem kui 1:4. Tabelis 6 on toodud kokkuvõte nende katsealuste seroreaktsiooni määradest ja protsentidest, kelle puhul suurenes hSBA tiiter kuu aega pärast teist Bexsero annust algväärtuse suhtes 4 korda. Bexseroga

vaktsineerimise järel olid protsentuaalselt suur osa katsealustest seropositiivsed ja saavutasid vaktsineerimiseelsest olekust sõltumata hSBA tiitrite 4-kordse suurenemise.

Tabel 6. Nende noorukite protsent, kellel täheldati seroreaktsiooni ja bakteritsiidsete tiitrite vähemalt 4-kordset suurenemist kuu aega pärast kahte Bexsero annust, mida manustati vastavalt erinevatele kahte annust sisaldavatele plaanidele —stratifitseeritud vaktsineerimiseelsete tiitritega

Antigeen

 

 

0, 1 kuud

0, 2 kuud

0, 6 kuud

 

 

vaktsineerimiseelne

N = 369

N = 179

N = 55

 

seropositiivne

100% (98–

100% (94–

 

tiiter <1:4

100%

(98–100)

 

%* pärast 2.

100)

100)

 

 

 

 

 

annust

vaktsineerimiseelne

N = 269

N = 140

N = 31

 

(95% CI)

100% (97–

100% (89–

fHbp

tiiter ≥1:4

100%

(99–100)

 

100)

100)

 

 

 

 

 

 

4-kordse

vaktsineerimiseelne

N = 369

N = 179

N = 55

 

suurenemise %

tiiter <1:4

100%

(98–100)

100% (98–100)

100% (94–100)

 

pärast 2. annust

vaktsineerimiseelne

N = 268

N = 140

N = 31

 

(95% CI)

tiiter ≥1:4

90%

(86–93)

86% (80–92)

90% (74–98)

 

seropositiivne %

vaktsineerimiseelne

N = 427

N = 211

N = 64

 

tiiter <1:4

100%

(99–100)

99% (97–100)

98% (92–100)

 

pärast 2. annust

 

vaktsineerimiseelne

N = 212

N = 109

N = 22

 

(95% CI)

 

tiiter ≥1:4

100%

(98–100)

100% (97–100)

100% (85–100)

NadA

 

4-kordse

vaktsineerimiseelne

N = 426

N = 211

N = 64

 

 

suurenemise %

tiiter <1:4

99% (98–100)

99% (97–100)

98% (92–100)

 

pärast 2. annust

vaktsineerimiseelne

N = 212

N = 109

N = 22

 

(95% CI)

tiiter ≥1:4

96%

(93–98)

95% (90–98)

95% (77–100)

 

seropositiivne %

vaktsineerimiseelne

N = 427

N = 208

N = 64

 

tiiter <1:4

100%

(98–100)

100% (98–100)

100% (94–100)

 

pärast 2. annust

 

vaktsineerimiseelne

N = 212

N = 111

N = 22

 

(95% CI)

 

tiiter ≥1:4

100%

(98–100)

100% (97–100)

100% (85–100)

PorA P1.4

 

4-kordse

vaktsineerimiseelne

N=426

N=208

N=64

 

 

suurenemise %

tiiter <1:4

99% (98-100)

100% (98-100)

100% (94-100)

 

pärast 2. annust

vaktsineerimiseelne

N = 211

N = 111

N = 22

 

(95% CI)

tiiter ≥1:4

81%

(75–86)

77% (68–84)

82% (60–95)

 

seropositiivne %

vaktsineerimiseelne

N = 2

N = 9

-

 

tiiter <1:4

100%

(16–100)

100% (66–100)

 

pärast 2. annust

 

 

vaktsineerimiseelne

N = 44

N = 37

 

 

(95% CI)

-

 

tiiter ≥1:4

100%

(92–100)

100% (91–100)

NHBA

 

 

4-kordse

vaktsineerimiseelne

N = 2

N = 9

-

 

 

suurenemise %

tiiter <1:4

100%

(16–100)

89% (52–100)

 

 

 

pärast 2. annust

vaktsineerimiseelne

N = 44

N = 37

-

 

(95% CI)

tiiter ≥1:4

30%

(17–45)

19% (8–35)

 

 

*seropositiivne % = nende katsealuste protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1:4.

Tabel 7. Seerumi bakteritsiidsete antikehade reaktsioonid täiskasvanutel pärast kahte Bexsero annust, mida manustati vastavalt erinevatele kahte annust sisaldavatele plaanidele

Antigeen

 

0, 1 kuud

0, 2 kuud

 

 

 

 

 

1 kuu pärast 2. annust

N = 28

N = 46

 

% seropositive*

100%

100%

fHbp

(95% CI)

(88–100)

(92–100)

 

hSBA GMT**

 

(95% CI)

(75–133)

(71–121)

 

1 kuu pärast 2. annust

N = 28

N = 46

 

seropositiivne %

100%

100%

NadA

(95% CI)

(88–100)

(92–100)

 

hSBA GMT

 

(95% CI)

(338–948)

(108–193)

 

1 kuu pärast 2. annust

N = 28

N = 46

 

seropositiivne %

96%

91%

PorA P1.4

(95% CI)

(82–100)

(79–98)

 

hSBA GMT

 

(95% CI)

(30–75)

(21–48)

*seropositiivne % = nende katsealuste protsent, kelle puhul hSBA ≥ 1:4.

**GMT = geomeetriline keskmine tiiter.

Seerumi bakteritsiidset reaktsiooni NHBA antigeenile ei ole hinnatud.

Immunogeensus patsientide erirühmades

Komplemendi puudulikkuse, aspleenia või põrna düsfunktsiooniga lapsed ja noorukid

III faasi kliinilises uuringus said 2...17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kellel esines komplemendi puudulikkus (40) koos aspleenia või põrna düsfunktsiooniga (107), ning sobivas vanuses terved isikud (85) kahekuulise vahega kaks Bexsero annust. 1 kuu pärast kahest annusest koosnevat vaktsinatsioonikuuri oli komplemendi puudulikkuse ja aspleenia või põrna düsfunktsiooniga isikute protsent, kellel hSBA oli ≥1:5, vastavalt 87% ja 97% antigeen fHbp, 95% ja 100% antigeen NadA,

68% ja 86% antigeen PorA P1.4, 73% ja 94% antigeen NHBA puhul, mis näitab immuunvastust nendel nõrgenenud immuunsusega isikutel. Tervete isikute protsent, kellel hSBA oli ≥1:5, oli 98% antigeen fHbp, 99% antigeen NadA, 83% antigeen PorA P1.4 ja 99% antigeen NHBA puhul.

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada laste ühel või mitmel alarühmal Bexseroga läbi viidud uuringute tulemused Neisseria meningitidis‘e B-grupi põhjustatud meningokokilise haiguse preventsiooni kohta (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ei ole kohaldatav.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Naatriumkloriid

Histidiin

Sahharoos

Süstevesi

Teavet adsorbendi kohta vt lõik 2.

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 C...8 C).

Mitte lasta külmuda.

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

0,5 ml suspensiooni kolvi (I tüüpi bromobutüülkummist) ja kaitsekorgiga (I või II tüüpi kummist) nõeltega või nõelteta süstlis (I tüüpi klaasist).

Pakendis on 1 süstel või 10 süstlit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Säilitamisel võib suspensiooni sisaldavas süstlis täheldada peent valkjat sadet.

Raputage süstlit enne kasutamist hoolikalt, et moodustuks homogeenne suspensioon.

Vaktsiini tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida veendumaks, et selles ei esine nähtavaid osakesi ja selle värv pole muutunud. Kui märkate vaktsiinis võõrkehi ja/või muutusi selle väljanägemises, ärge manustage vaktsiini. Kui pakendis on kaks erineva suurusega nõela, valige sobiv nõel, et tagada intramuskulaarne manustamine.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

GSK Vaccines S.r.l.,

Via Fiorentina 1,

53100 Siena,

Itaalia

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/12/812/001

EU/1/12/812/002

EU/1/12/812/003

EU/1/12/812/004

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14. jaanuar 2013

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

PP/KK/AAAA

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu