Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Bridion (sugammadex) – Ravimi omaduste kokkuvõte - V03AB35

Updated on site: 05-Oct-2017

Ravimi nimetusBridion
ATC koodV03AB35
Toimeainesugammadex
TootjaMerck Sharp

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Bridion 100 mg/ml süstelahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab sugammadeksnaatriumi koguses, mis vastab 100 mg sugammadeksile.

Iga 2 ml viaal sisaldab sugammadeksnaatriumi koguses, mis vastab 200 mg sugammadeksile. Iga 5 ml viaal sisaldab sugammadeksnaatriumi koguses, mis vastab 500 mg sugammadeksile.

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d)

Iga ml sisaldab kuni 9,7 mg naatriumi (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstelahus.

Läbipaistev ja värvitu kuni kergelt kollakas lahus.

Lahuse pH on vahemikus 7 kuni 8 ja osmolaalsus vahemikus 300 kuni 500 mOsm/kg.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamine täiskasvanutel.

Lapsed: sugammadeksi soovitatakse lastele ja noorukitele vanuses 2 kuni 17 aastat ainult rokurooniumiga tekitatud blokaadi rutiinseks kõrvaldamiseks.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Sugammadeksi võib manustada ainult anestesioloog või manustamine peab toimuma anestesioloogi järelevalve all.

Neuromuskulaarsest blokaadist taastumise jälgimiseks on soovitatav kasutada sobivat neuromuskulaarse ülekande jälgimise tehnikat (vt lõik 4.4).

Sugammadeksi soovitatav annus sõltub kõrvaldatava neuromuskulaarse blokaadi sügavusest. Soovitatav annus ei sõltu anesteetikumi kasutamisskeemist.

Sugammadeksi võib kasutada rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud erineva tugevusega neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamiseks.

Täiskasvanud

Rutiinne kõrvaldamine

Kui taastumine rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud blokaadist on jõudnud vähemalt 1…2 posttetaanilise vastuseni (post-tetanic counts, PTC), on sugammadeksi soovitatav annus 4 mg/kg. Keskmine taastumisaeg T4/T1 suhteni 0,9 on umbes 3 minutit (vt lõik 5.1).

Sugammadeksi annust 2 mg/kg soovitatakse kasutada siis, kui spontaanne taastumine pärast rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud blokaadi on jõudnud vähemalt T2 taasilmumiseni. Keskmine taastumisaeg T4/T1 suhteni 0,9 on umbes 2 minutit (vt lõik 5.1).

Soovitatavate annuste kasutamine blokaadi rutiinseks kõrvaldamiseks põhjustab rokurooniumi puhul veidi kiirema keskmise taastumisaja T4/T1 suhteni 0,9 võrreldes vekurooniumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadiga (vt lõik 5.1).

Rokurooniumiga tekitatud blokaadi viivitamatu kõrvaldamine

Kui tekib kliiniline vajadus kõrvaldada blokaad kohe pärast rokurooniumi manustamist, on sugammadeksi soovitatav annus 16 mg/kg. Kui sugammadeksi manustatakse annuses 16 mg/kg

3 minutit pärast rokurooniumbromiidi boolusannuse 1,2 mg/kg manustamist, on eeldatav keskmine taastumisaeg T4/T1 suhteni 0,9 umbes 1,5 minutit (vt lõik 5.1).

Puuduvad andmed, mis soovitavad sugammadeksi kasutada vekurooniumiga tekitatud blokaadi viivitamatuks kõrvaldamiseks.

Sugammadeksi korduv manustamine

Erandjuhtudel, st kui operatsioonijärgselt tekib pärast algannuse 2 mg/kg või 4 mg/kg sugammadeksi manustamist uuesti neuromuskulaarne blokaad (vt lõik 4.4), soovitatakse sugammadeksi manustamist korrata annuses 4 mg/kg kohta. Pärast sugammadeksi teist annust tuleb patsienti hoolikalt jälgida, et veenduda neuromuskulaarse funktsiooni stabiilses taastumises.

Rokurooniumi ja vekurooniumi korduv manustamine pärast sugammadeksi

Rokurooniumi või vekurooniumi korduva manustamise ooteajad pärast blokaadi kõrvaldamist sugammadeksiga, vt lõik 4.4.

Täiendav teave patsientide eripopulatsiooni kohta

Neerukahjustus

Sugammadeksi kasutamine raske neerukahjustusega patsientidel (sh dialüüsi vajavatel patsientidel (kreatiniinikliirens < 30 ml/min)) ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Uuringud raske neerukahjustusega patsientidel ei ole andnud piisavalt ohutusteavet, mis toetaks sugammadeksi kasutamist neil patsientidel (vt ka lõik 5.1).

Kerge ja mõõduka neerukahjustuse puhul (kreatiniinikliirens ≥ 30 ja < 80 ml/min) on annustamissoovitused samasugused kui täiskasvanute puhul, kellel ei ole neerukahjustust.

Eakad patsiendid

Pärast sugammadeksi manustamist T2 taasilmumisel oli keskmine taastumisaeg T4/T1 suhteni 0,9 pärast rokurooniumiga tekitatud blokaadi täiskasvanutel (18…64-aastased) 2,2 minutit, eakatel täiskasvanutel (65…74-aastased) 2,6 minutit ja kõrges vanuses täiskasvanutel (75-aastased või vanemad) 3,6 minutit. Kuigi eakate taastumisaeg on pikem, soovitatakse eakatel kasutada sama annust kui täiskasvanutel (vt lõik 4.4).

Rasvtõvega patsiendid

Rasvtõvega patsientidele tuleb sugammadeksi manustada vastavalt tegelikule kehakaalule. Annustamissoovitused on samasugused kui täiskasvanute puhul.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole uuringuid läbi viidud. Ettevaatusega tuleb kaaluda sugammadeksi kasutamist raske maksakahjustusega patsientidel või kui maksakahjustusega kaasneb koagulopaatia (vt lõik 4.4).

Kerge kuni mõõdukas maksakahjustus: kuna sugammadeks eritub peamiselt neerude kaudu, ei ole annust vaja kohandada.

Lapsed

Andmed pediaatrilise populatsiooni kohta on piiratud (vaid üks uuring rokurooniumiga tekitatud blokaadi kõrvaldamiseks T2 taasilmumisel).

Lapsed ja noorukid

Rokurooniumiga tekitatud blokaadi rutiinseks kõrvaldamiseks T2 taasilmumise korral lastel ja noorukitel (2…17-aastased) soovitatakse 2 mg/kg sugammadeksi.

Annustamistäpsuse suurendamiseks lastel võib Bridion 100 mg/ml lahjendada 10 mg/ml-ni (vt lõik 6.6).

Teisi blokaadi rutiinse kõrvaldamise olukordi ei ole uuritud ja seetõttu puuduvad annustamissoovitused täiendavate andmete saamiseni.

Viivitamatut kõrvaldamist lastel ja noorukitel ei ole uuritud ja seetõttu täiendavate andmete saamiseni ei soovitata.

Ajalised vastsündinud ja väikelapsed

Sugammadeksi kasutamise kogemus väikelastel (30 päeva kuni 2 aasta vanused) on piiratud ja kasutamist ajalistel vastsündinutel (alla 30 päeva vanused) ei ole uuritud. Seetõttu ei soovitata sugammadeksi ajalistele vastsündinutele ja väikelastele anda, kuni on saadud rohkem andmeid.

Manustamisviis

Sugammadeksi tuleb manustada intravenoosselt ühekordse boolussüstina. Boolussüst tuleb teha kiiresti 10 sekundi jooksul intravenoosse manustamissüsteemi voolikusse (vt lõik 6.6). Sugammadeksi on kliinilistes uuringutes manustatud vaid ühekordse boolussüstina.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nagu pärast neuromuskulaarset blokaadi tehtava anesteesiajärgse ravi korral tavapärane, soovitatakse vahetult pärast operatsiooni patsienti jälgida kõrvaltoimete, sh neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise suhtes.

Hingamisfunktsiooni jälgimine taastumise ajal

Pärast neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamist vajavad patsiendid hingamise toetamist kuni adekvaatse spontaanse hingamise taastumiseni. Isegi kui taastumine neuromuskulaarsest blokaadist on täielik, võivad teised peri- ja postoperatiivsel perioodil kasutatud ravimid tekitada hingamisdepressiooni ja seetõttu on ikkagi vajalik hingamist toetada.

Kui neuromuskulaarne blokaad tekib taas pärast ekstubatsiooni, tuleb kasutada adekvaatset ventileerimist.

Neuromuskulaarse blokaadi taastekkimine

Rokurooniumi või vekurooniumi saanud isikutega läbi viidud kliinilistes uuringutes, kus sugammadeksi manustati vastavalt neuromuskulaarse blokaadi sügavusele ettenähtud annuses, oli neuromuskulaarse ülekande jälgimise või kliiniliste andmete põhjal neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise esinemissagedus 0,20%. Soovitatust väiksemate annuste kasutamine võib viia neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise riski suurenemiseni pärast selle esialgset kõrvaldamist ning ei ole soovitatav (vt lõik 4.2 ja lõik 4.8).

Toime hemostaasile

Uuringus vabatahtlikel pikendasid sugammadeksi annused 4 mg/kg ja 16 mg/kg aktiveeritud osalist tromboplastiini aega (activated partial thromboplastin time, aPTT) ja protrombiini aja rahvusvahelist normitud suhet (PT-INR) maksimaalselt keskmiselt vastavalt 17 ja 22% ning 11 ja 22% võrra. Need piiratud keskmised aPTT ja PT (INR) pikenemised olid lühikese kestusega (≤ 30 minutit). Toetudes kliinilisele andmebaasile (n = 3519) ja eriuuringule 1184 patsiendil, kes olid läbi teinud puusaluumurru ja/või suure liigese asendamise operatsiooni, puudus sugammadeksil manustatuna

4 mg/kg üksinda või kombinatsioonis antikoagulantidega kliiniliselt oluline toime peri- või postoperatiivse verejooksuga seotud tüsistuste esinemissagedusele.

In vitro katsetes täheldati vitamiin K antagonistide, fraktsioneerimata hepariini, madala molekulmassiga hepariinide, rivaroksabaani ja dabigatraaniga farmakodünaamilist koostoimet (aPTT ja PT pikenemine). Patsientidel, kes saavad rutiinset postoperatiivset profülaktilist antikoagulatsioonravi, ei ole see farmakodünaamiline koostoime kliiniliselt oluline. Ettevaatusega tuleb kaaluda sugammadeksi kasutamist patsientidel, kes saavad terapeutilist antikoagulatsioonravi olemasoleva või komorbiidse seisundi jaoks.

Suurenenud verejooksu riski ei saa välistada patsientidel:

kellel on pärilik vitamiinist K sõltuvate hüübimisfaktorite puudus;

kellel on olemasolevad koagulopaatiad;

kes saavad kumariini derivaate ja kellel on INR üle 3,5;

kes kasutavad antikoagulante ja saavad sugammadeksi annuses 16 mg/kg.

Kui on olemas meditsiiniline vajadus anda sugammadeksi nendele patsientidele, peab anestesioloog otsustama, kas kasu kaalub üles võimaliku verejooksuga seotud tüsistuste riski, arvestades patsientide verejooksu episoodide anamneesi ja määratud kirurgia tüüpi. Kui sugammadeksi manustatakse nendele patsientidele, on soovitatav jälgida hemostaasi ja koagulatsiooni parameetreid.

Ooteajad neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete korduvaks manustamiseks pärast blokaadi kõrvaldamist sugammadeksiga

Rokurooniumi või vekurooniumi korduv manustamine pärast blokaadi rutiinset kõrvaldamist (kuni 4 mg/kg sugammadeksiga)

Minimaalne ooteaeg

Neuromuskulaar-blokaator ja manustatav annus

5 minutit

1,2 mg/kg rokurooniumi

4 tundi

0,6 mg/kg rokurooniumi või

 

0,1 mg/kg vekurooniumi

Neuromuskulaarse blokaadi algus võib pikeneda kuni umbes 4 minutit ja neuromuskulaarse blokaadi kestus võib lüheneda kuni umbes 15 minutit pärast rokuroonium 1,2 mg/kg korduvat manustamist 30 minuti jooksul pärast sugammadeksi manustamist.

Farmakokineetilise modelleerimise põhjal peab soovitatav ooteaeg 0,6 mg/kg rokurooniumi või

0,1 mg/kg vekurooniumi korduvaks kasutamiseks kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel pärast rutiinset blokaadi kõrvaldamist sugammadeksiga olema 24 tundi. Kui on vaja lühemat ooteaega, siis peab rokurooniumi uue neuromuskulaarse blokaadi annus olema 1,2 mg/kg.

Rokurooniumi või vekurooniumi korduv manustamine pärast viivitamatut blokaadi kõrvaldamist (16 mg/kg sugammadeksiga)

Väga harvade juhtude korral, kus see võib vajalik olla, soovitatakse 24-tunnist ooteaega.

Kui neuromuskulaarset blokaadi vajatakse enne soovitatava ooteaja möödumist, tuleb kasutada mittesteroidset neuromuskulaarset ülekannet blokeerivat ainet. Depolariseeriva neuromuskulaar- blokaatori toime algus võib olla oodatust aeglasem, sest märkimisväärne osa lihasraku pinnal olevatest nikotiiniretseptoritest võivad olla veel hõivatud neuromuskulaar-blokaatori poolt.

Neerukahjustus

Sugammadeksi ei soovitata manustada raske neerukahjustusega patsientidele, sh ka nendele, kes vajavad dialüüsi (vt lõik 5.1).

Kerge anesteesia

Kui neuromuskulaarne blokaad kõrvaldati kliinilises uuringus tahtlikult anesteesia keskel, täheldati mõnikord kerge anesteesia nähte (liigutused, köha, grimassitamine ja hingetoru imemine).

Kui neuromuskulaarne blokaad kõrvaldatakse anesteesia ajal, tuleb manustada anesteetikumi ja/või opioidi täiendav annus, nagu kliiniliselt näidustatud.

Väljendunud bradükardia

Harvadel juhtudel on täheldatud väljendunud bradükardiat mõne minuti jooksul pärast sugammadeksi manustamist neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamiseks. Bradükardia võib mõnikord viia südameseiskuseni. (Vt lõik 4.8.) Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hemodünaamiliste muutuste suhtes neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamise ajal ja järel. Kui täheldatakse kliiniliselt olulist bradükardiat, tuleb manustada antikolinergilist ainet, nt atropiini.

Maksakahjustus

Sugammadeksi ei metaboliseerita ega elimineerita maksa kaudu, seetõttu ei ole vastavaid uuringuid maksakahjustusega patsientide kohta läbi viidud. Raske maksakahjustusega patsiente tuleb ravida suure ettevaatusega. Juhul kui maksakahjustusega kaasneb koagulopaatia, vt teavet toime kohta hemostaasile.

Kasutamine intensiivraviosakonnas

Sugammadeksi kasutamist ei ole uuritud patsientide puhul, kes saavad rokurooniumi või vekurooniumi intensiivraviosakonnas.

Teiste neuromuskulaarset blokaadi kõrvaldavate ainete kasutamine peale rokurooniumi ja vekurooniumi

Sugammadeksi ei tohi kasutada mittesteroidsetest neuromuskulaarset ülekannet blokeerivatest ainetest, nagu suktsinüülkoliin või bensüülisokinoliiniühendid, põhjustatud blokaadi kõrvaldamiseks. Sugammadeksi ei tohi kasutada steroidsetest neuromuskulaarset ülekannet blokeerivatest ainetest , peale rokurooniumi või vekurooniumi, põhjustatud blokaadi kõrvaldamiseks, sest puuduvad andmed tõhususe ja ohutuse kohta nendes olukordades. Pankurooniumiga tekitatud blokaadi kõrvaldamise kohta on andmed piiratud, kuid selles olukorras ei soovitata sugammadeksi kasutada.

Aeglustunud taastumine

Olukorrad, mille puhul on tsirkulatsiooniaeg pikenenud, nagu kardiovaskulaarne haigus, kõrge vanus (vt lõik 4.2 taastumise kohta eakatel) või tursete esinemine (nt raske maksakahjustus), võib taastumisaeg olla pikem.

Ülitundlikkusreaktsioonid ravimi suhtes

Arstid peavad olema valmis võimalike ülitundlikkusreaktsioonide (sealhulgas anafülaktiliste reaktsioonide) tekkimiseks ravimi suhtes ja võtma kasutusele vajalikud ettevaatusabinõud (vt lõik 4.8).

Piiratud soolasisaldusega dieedil olevad patsiendid

Iga ml lahust sisaldab kuni 9,7 mg naatriumi. Naatriumisisaldust 23 mg loetakse praktiliselt “naatriumivabaks”. Kui on vaja manustada rohkem kui 2,4 ml lahust, tuleb seda piiratud soolasisaldusega dieedil olevate patsientide puhul arvestada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Selles lõigus toodud teave põhineb seondumisafiinsusel sugammadeksi ja teiste ravimite vahel, mittekliinilistel katsetel, kliinilistes uuringutes ja simulatsioonides, kus kasutati mudelit, mis arvestas neuromuskulaarsete blokaatorite farmakodünaamilist toimet ja farmakokineetilist koostoimet neuromuskulaarsete blokaatorite ja sugammadeksi vahel. Põhinedes nendele andmetele, ei ole teiste ravimitega kliiniliselt olulisi farmakodünaamilisi koostoimeid oodata; v.a järgmised ravimid: väljatõrjuvaid koostoimeid ei saa välistada toremifeeni ja fusidiinhappega (kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid eeldatavalt ei ole);

kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid ei saa välistada hormonaalsete kontratseptiividega (väljatõrjuvaid koostoimeid eeldatavalt ei ole).

Koostoimed, mis võivad mõjutada sugammadeksi tõhusust (väljatõrjuvad koostoimed) Teatud ravimite manustamisel pärast sugammadeksi võivad teoreetiliselt rokuroonium või

vekuroonium saada välja tõrjutud kompleksist sugammadeksiga. Selle tulemusena võib täheldada neuromuskulaarse blokaadi taastekkimist. Sellises olukorras tuleb patsienti ventileerida. Infusiooni korral tuleb lõpetada selle ravimpreparaadi manustamine, mis põhjustas väljatõrjumise. Olukordades,

kus on oodata võimalikke väljatõrjuvaid koostoimeid, tuleb patsiente hoolikalt jälgida neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise nähtude suhtes (ligikaudu kuni 15 minutit) pärast teise ravimi parenteraalset manustamist 7,5 tunni jooksul pärast sugammadeksi manustamist.

Toremifeen

Toremifeeniga, millel on suhteliselt kõrge seondumise afiinsus sugammadeksi suhtes ja mida võib olla suhteliselt suures kontsentratsioonis plasmas, võib ilmneda mõningal määral vekurooniumi või rokurooniumi väljatõrjumist kompleksist sugammadeksiga. Arstid peavad olema teadlikud, et patsientidel, kes saavad operatsioonipäeval toremifeeni, võib seetõttu taastumine T4/T1 suhteni 0,9 aeglustuda.

Fusidiinhappe intravenoosne manustamine

Fusidiinhappe kasutamine operatsioonieelses faasis võib mõningal määral aeglustada taastumist T4/T1 suhteni 0,9. Operatsioonijärgses faasis ei ole oodata neuromuskulaarse blokaadi taastekkimist, sest fusidiinhapet manustatakse mitu tundi kestva infusioonina ning selle sisaldus veres kumuleerub 2…3-päevase ravi järgselt. Sugammadeksi korduva manustamise kohta vt lõik 4.2.

Koostoimed, mis võivad mõjutada teiste ravimite tõhusust (farmakokineetilised koostoimed) Sugammadeksi manustamisel võib mõnede ravimite tõhusus väheneda, kuna väheneb nende (vaba) kontsentratsioon plasmas. Kui täheldatakse sellist olukorda, soovitatakse arstil vastavalt kaaluda ravimi taasmanustamist, terapeutiliselt võrdväärse ravimi (eelistatult erinevast keemilisest klassist) manustamist ja/või mittefarmakoloogilist sekkumist.

Hormonaalsed kontratseptiivid

Sugammadeksi 4 mg/kg ja progestageeni vahelise koostoime tõttu võib väheneda progestageeni ekspositsioon (34% AUC-st) sarnaselt sellele, mida on täheldatud siis, kui suukaudse kontratseptiivi ööpäevane annus manustatakse 12 tundi hiljem, mis võib ravimi tõhusust vähendada. Östrogeenide puhul on toime tõenäoliselt nõrgem. Seetõttu loetakse sugammadeksi boolusannuse manustamist võrdväärseks ühe vahelejäänud suukaudse steroidse kontratseptiivi päevaannusega (kas kombineeritud või ainult progesteroon). Kui sugammadeksi manustatakse samal päeval, kui võetakse suukaudset kontratseptiivi, tuleb vaadata suukaudse kontratseptiivi pakendi infolehel olevat teavet vahelejäänud annuse kohta. Teiste hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel peab patsient järgmise 7 päeva jooksul kasutama täiendavat mittehormonaalset kontratseptsioonimeetodit ja lugema ravimi pakendi infolehel olevat teavet.

Koostoimed, mis on tingitud rokurooniumi või vekurooniumi pikaajalisest toimest

Kui postoperatiivsel perioodil kasutatakse neuromuskulaarset blokaadi võimendavaid ravimeid, tuleb erilist tähelepanu pöörata neuromuskulaarse blokaadi võimalikule taastekkimisele. Palun vaadake rokurooniumi või vekurooniumi pakendi infolehest loetelu konkreetsetest neuromuskulaarset blokaadi võimendavatest ravimitest. Juhul kui täheldatakse neuromuskulaarse blokaadi taastekkimist, võib patsient vajada mehhaanilist ventileerimist ja sugammadeksi taasmanustamist (vt lõik 4.2).

Toime laboratoorsetele analüüsidele

Üldiselt ei mõjuta sugammadeks laboratoorseid analüüse, võib-olla ainult progesterooni määramist seerumis. Mõju sellele testile täheldati sugammadeksi plasmakontsentratsiooni juures

100 mikrogrammi/ml (maksimaalne plasmatase pärast 8 mg/kg boolussüste manustamist).

Uuringus vabatahtlikel pikendasid sugammadeksi annused 4 mg/kg ja 16 mg/kg aktiveeritud osalist tromboplastiini aega (aPTT) ja protrombiini aega (PT) [INR] keskmiselt maksimaalselt vastavalt 17 ja 22% ning 11 ja 22% võrra. Need piiratud keskmised aPTT ja PT (INR) pikenemised olid lühikese kestusega (≤ 30 minutit).

In vitro katsetes täheldati vitamiin K antagonistide, fraktsioneerimata hepariini, madala molekulmassiga hepariinide, rivaroksabaani ja dabigatraaniga farmakodünaamilist koostoimet (aPTT ja PT pikenemine)(vt lõik 4.4).

Lapsed

Formaalseid koostoimete uuringuid ei ole korraldatud. Eespool lõigus 4.4 täiskasvanute kohta mainitud koostoimeid ja hoiatusi tuleb arvestada ka pediaatrilise populatsiooni puhul.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Sugammadeksi kasutamise kohta rasedatel ei ole kliinilisi andmeid.

Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule.

Raseduse ajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Imetamine

Ei ole teada, kas sugammadeks eritub inimese rinnapiima. Loomkatsed on näidanud sugammadeksi eritumist rinnapiima. Tsüklodekstriinide imendumine suukaudsel manustamisel on üldiselt väike ja arvatakse, et ühekordse annuse manustamisel imetavale emale puudub toime lapsele.

Sugammadeksi võib rinnaga toitmise ajal kasutada.

Fertiilsus

Sugammadeksi mõju inimese viljakusele ei ole uuritud. Loomkatsed ei ole näidanud kahjulikku toimet viljakusele.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Bridion ei mõjuta teadaolevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Kirurgilistel patsientidel manustatakse Bridion’i koos neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete ja anesteetikumidega. Seetõttu on kõrvaltoimete põhjuslikkust raske hinnata.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed kirurgilistel patsientidel olid köha, anesteesiaga seotud hingamisteede tüsistused, anesteesia tüsistused, protseduurist tingitud hüpotensioon ja protseduuri tüsistused (sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Sugammadeksi ohutust on hinnatud 3519 ainukordsel isikul I-III faasi uuringute ohutuse koondandmete põhjal. Järgmistest kõrvaltoimetest teatati platseebokontrolliga uuringutes, kus isikud said anesteetikume ja/või neuromuskulaarset ülekannet blokeerivaid aineid (1078 isikut said sugammadeksi ja 544 platseebot):

(Väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000))

Organsüsteemi klass

Esinemissagedused

Kõrvaltoimed

 

 

(eelistatud terminid)

Immuunsüsteemi häired

Aeg-ajalt

Ülitundlikkusreaktsioonid

 

 

ravimi suhtes (vt lõik 4.4)

Respiratoorsed, rindkere ja

Sage

Köha

mediastiinumi häired

 

 

Vigastus, mürgistus ja

Sage

Anesteesiaga seotud

protseduuri tüsistused

 

hingamisteede tüsistused

 

 

Anesteesia tüsistused (vt

 

 

lõik 4.4)

 

 

Protseduurist tingitud

 

 

hüpotensioon

 

 

Protseduuri tüsistused

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Ülitundlikkusreaktsioonid ravimi suhtes

Mõnedel patsientidel ja vabatahtlikel (teavet vabatahtlike kohta vt allpool Teave tervete vabatahtlike kohta) on esinenud ülitundlikkusreaktsioone, sh anafülaksiat. Kliinilistes uuringutes kirurgilistel patsientidel teatati neist reaktsioonidest aeg-ajalt ja turustamisjärgsetes teadetes ei ole nende sagedus teada.

Need reaktsioonid ulatuvad isoleeritud nahareaktsioonidest raskete süsteemsete reaktsioonideni (st anafülaksia, anafülaktiline šokk) ja on esinenud patsientidel, kes ei ole varem sugammadeksiga kokku puutunud.

Nende reaktsioonidega seotud sümptomite hulka võivad kuuluda: punetus, urtikaaria, erütematoosne lööve, (raske) hüpotensioon, tahhükardia, keele-, kõriturse, bronhospasm ja pulmonaarsed obstruktiivsed haigusjuhud. Rasked ülitundlikkusreaktsioonid võivad lõppeda surmaga.

Anesteesiaga seotud hingamisteede tüsistused

Anesteesiaga seotud hingamisteede tüsistused olid väljatõukereaktsioon endotrahheaaltoru suhtes, köhimine, kerge väljatõukereaktsioon, äratusreaktsioon operatsiooni ajal, köhimine anesteesia protseduuri või operatsiooni ajal või anesteesia protseduuriga seotud patsiendi spontaanne hingetõmme.

Anesteesia tüsistused

Anesteesia tüsistused, mis viitavad neuromuskulaarse funktsiooni taastumisele, hõlmavad jäsemete või keha liigutamist või köhimist anesteesiaprotseduuri või operatsiooni ajal, grimassitamist või endotrahheaaltoru imemist. Vt lõik 4.4 kerge anesteesia.

Protseduuri tüsistused

Protseduuri tüsistused olid köha, tahhükardia, bradükardia, liigutamine ja südame löögisageduse kiirenemine.

Väljendunud bradükardia

Turuletulekujärgselt on üksikutel juhtudel täheldatud väljendunud bradükardiat ja südameseiskuseni viinud bradükardiat mõne minuti jooksul pärast sugammadeksi manustamist (vt lõik 4.4).

Neuromuskulaarse blokaadi taasteke

Rokurooniumi või vekurooniumi saanud isikutega läbi viidud kliinilistes uuringutes, kus sugammadeksi manustati vastavalt neuromuskulaarse blokaadi sügavusele ettenähtud annuses

(n = 2022), oli neuromuskulaarse ülekande jälgimise või kliiniliste andmete põhjal neuromuskulaarse blokaadi taastekkimise esinemissagedus 0,20% (vt lõik 4.4).

Teave tervete vabatahtlike kohta

Randomiseeritud topeltpimedas uuringus uuriti ravimi suhtes tekkivate ülitundlikkusreaktsioonide esinemissagedust tervetel vabatahtlikel, kellele manustati kuni 3 annust platseebot (n = 76), 4 mg/kg sugammadeksi (n = 151) või 16 mg/kg sugammadeksi (n = 148). Võimaliku ülitundlikkuse teatiseid hindas komitee kasutades pimemenetlust. Hinnatud ülitundlikkuse esinemissagedus oli vastavalt 1,3% platseebo-, 6,6% 4 mg/kg sugammadeksi ja 9,5% 16 mg/kg sugammadeksi rühmas. Anafülaksia kohta pärast platseebo või 4 mg/kg sugammadeksi manustamist teateid ei olnud. Pärast esimese 16 mg/kg sugammadeksi annuse manustamist oli üks hinnatud anafülaksia juht (esinemissagedus 0,7%). Tõendeid ülitundlikkuse esinemise sagenemise või raskuse suurenemise kohta sugammadeksi korduva annustamise korral ei olnud.

Sarnase kavandiga eelnevas uuringus esines kolm hinnatud anafülaksia juhtu, kõik pärast 16 mg/kg sugammadeksi manustamist (esinemissagedus 2,0%).

I faasi uuringute koondandmete põhjal olid sagedased (≥ 1/100 kuni < 1/10) või väga sagedased (≥ 1/10) ning sagedamini sugammadeksi- kui platseeborühmas esinenud kõrvaltoimed düsgeusia (10,1%), peavalu (6,7%), iiveldus (5,6%), urtikaaria (1,7%), kihelus (1,7%), pearinglus (1,6%), oksendamine (1,2%) ja kõhuvalu (1,0%).

Täiendav teave eripopulatsioonide kohta

Kopsuprobleemidega patsiendid

Turuletulekujärgsetes andmetes ja ühes kopsutüsistuste anamneesiga patsientidele keskendunud kliinilises uuringus teatati võimaliku seotud kõrvaltoimena bronhospasmist. Kõikide patsientide puhul, kellel on varem esinenud kopsuprobleeme, peab arst olema teadlik bronhospasmi esinemise võimalusest.

Lapsed

Piiratud andmebaas kinnitab, et sugammadeksi ohutusprofiil (kuni 4 mg/kg) pediaatrilistel patsientidel oli sarnane täiskasvanute omaga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes teatati ühest 40 mg/kg annuse juhusliku üleannustamise juhust, mingeid olulisi kõrvaltoimeid ei täheldatud. Talutavuse uuringus manustati inimestele sugammadeksi annustes kuni 96 mg/kg. Annusega seotud kõrvaltoimeid ega tõsiseid kõrvaltoimeid ei täheldatud.

Sugammadeksi saab eemaldada, kasutades hemodialüüsil hõredamat, mitte tihedamat filtrit. Kliiniliste uuringute põhjal väheneb sugammadeksi kontsentratsioon plasmas kuni 70% pärast 3- kuni 6-tunnist dialüüsi.

5.FARMAKOKOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained, antidoodid; ATC-kood: V03AB35

Toimemehhanism

Sugammadeks on modifitseeritud gamma-tsüklodekstriin, mis on selektiivne müorelaksandiga seonduv aine. See moodustab neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete rokurooniumi või vekurooniumiga plasmas kompleksi ja vähendab seega neuromuskulaarset ülekannet blokeeriva aine kogust, mis seondub nikotiiniretseptoritega neuromuskulaarses sünapsis. Selle tulemusena kõrvaldatakse rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud neuromuskulaarne blokaad.

Farmakodünaamilised toimed

Sugammadeksi on rokurooniumiga tekitatud blokaadi (0,6, 0,9, 1,0 ja 1,2 mg/kg rokurooniumbromiidi koos säilitusannustega ja ilma) ja vekurooniumiga tekitatud blokaadi (0,1 mg/kg vekurooniumbromiidi koos säilituannustega või ilma) annuse-vastuse uuringutes manustatud erinevatel ajamomentidel / blokaadi sügavustel annustes vahemikus 0,5…16 mg/kg. Nendes uuringutes täheldati selget annuse- vastuse seost.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Sugammadeksi võib manustada ükskõik millal pärast rokurooniumi või vekurooniumbromiidi manustamist.

Rutiinne kõrvaldamine – sügav neuromuskulaarne blokaad

Olulise tähtsusega uuringus randomiseeriti patsiendid kas rokurooniumi või vekurooniumi gruppi. Pärast rokurooniumi või vekurooniumi viimase annuse manustamist, 1…2 PTC-d, manustati

4,0 mg/kg sugammadeksi või 70 g/kg neostigmiini juhuslikus järjekorras. Aeg alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest kuni taastumiseni T4/T1 suhteni 0,9 oli järgmine:

Aeg (minutites) alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest rokurooniumi või vekurooniumiga tekitatud sügava neuromuskulaarse blokaadi ajal (1…2 PTC-d) kuni taastumiseni T4/T1 suhteni 0,9

Neuromuskulaarset ülekannet

Raviskeem

 

blokeeriv aine

 

 

Sugammadeks (4 mg/kg)

Neostigmiin (70 g/kg)

Rokuroonium

 

 

n

Keskmine (minutites)

2,7

49,0

Vahemik

1,2…16,1

13,3…145,7

 

 

 

Vekuroonium

 

 

n

Keskmine (minutites)

3,3

49,9

Vahemik

1,4…68,4

46,0…312,7

Rutiinne kõrvaldamine – mõõdukas neuromuskulaarne blokaad

Järgmises olulise tähtsusega uuringus randomiseeriti patsiendid kas rokurooniumi või vekurooniumi gruppi. Pärast rokurooniumi või vekurooniumi viimase annuse manustamist manustati T2 taasilmumisel juhuslikus järjekorras 2 mg/kg sugammadeksi või 50 g/kg neostigmiin. Aeg alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest kuni taastumiseni T4/T1 suhteni 0,9 oli järgmine:

Aeg (minutites) alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest T2 taasilmumisel pärast rokurooniumi või vekurooniumi manustamist kuni taastumiseni T4/T1 suhteni 0,9

Neuromuskulaarset ülekannet

Raviskeem

 

blokeeriv aine

 

 

Sugammadeks (2 mg/kg)

Neostigmiin (50 g/kg)

Rokuroonium

 

 

n

Keskmine (minutites)

1,4

17,6

Vahemik

0,9…5,4

3,7…106,9

Vekuroonium

 

 

n

Keskmine (minutites)

2,1

18,9

Vahemik

1,2…64,2

2,9…76,2

 

 

 

Rokurooniumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamist sugammadeksiga võrreldi cis- atrakuuriumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamisega neostigmiiniga. T2 taasilmumisel manustati 2 mg/kg sugammadeksi või 50 g/kg neostigmiini. Sugammadeks kõrvaldas rokurooniumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi kiiremini kui neostigmiin cis-atrakuuriumiga tekitatud neuromuskulaarse blokaadi:

Aeg (minutites) alates sugammadeksi või neostigmiini manustamisest T2 taasilmumisel pärast rokurooniumi või cis-atrakuuriumi manustamist kuni taastumiseni T4/T1 suhteni 0,9

Neuromuskulaarset ülekannet

Raviskeem

 

blokeeriv aine

 

 

Rokuroonium ja sugammadeks

Cis-atrakuurium ja neostigmiin

 

(2 mg/kg)

(50 g/kg)

n

Keskmine (minutites)

1,9

7,2

Vahemik

0,7…6,4

4,2…28,2

 

 

 

Viivitamatu kõrvaldamine

Suktsinüülkoliiniga tekitatud neuromuskulaarsest blokaadist (1 mg/kg) taastumise aega võrreldi sugammadeksi manustamise (16 mg/kg, 3 minuti pärast) tulemusena rokurooniumiga (1,2 mg/kg) tekitatud neuromuskulaarsest blokaadist taastumise ajaga.

Aeg (minutites) alates rokurooniumi ja sugammadeksi või suktsinüülkoliini manustamisest kuni taastumiseni T1 10%

Neuromuskulaarset ülekannet

Raviskeem

 

blokeeriv aine

Rokuroonium ja sugammadeks

Suktsinüülkoliin (1 mg/kg)

 

(16 mg/kg)

 

n

Keskmine (minutites)

4,2

7,1

Vahemik

3,5…7,7

3,7…10,5

Ühendatud analüüs näitas järgmisi taastumisaegu, kui 16 mg/kg sugammadeksi manustati pärast 1,2 mg/kg rokurooniumbromiidi:

Aeg (minutites) alates sugammadeksi manustamisest 3 minutit pärast rokurooniumi manustamist kuni taastumiseni T4/T1 suhteni 0,9, 0,8 või 0,7

 

T4/T1 kuni 0,9

T4/T1 kuni 0,8

T4/T1 kuni 0,7

n

Keskmine

1,5

1,3

1,1

(minutites)

 

 

 

Vahemik

0,5…14,3

0,5…6,2

0,5…3,3

Neerukahjustus

Kahes avatud uuringus võrreldi sugammadeksi efektiivsust ja ohutust raske neerukahjustusega ja ilma raske neerukahjustuseta kirurgilistel patsientidel. Ühes uuringus manustati sugammadeksi pärast rokurooniumiga tekitatud blokaadi, 1…2 PTC-ni (4 mg/kg; N=68); teises uuringus manustati sugammadeksi T2 taasilmumisel (2 mg/kg; N=30). Blokaadist taastumine võttis mõnevõrra kauem aega raske neerukahjustusega patsientidel võrreldes ilma neerukahjustuseta patsientidega. Nendes uuringutes ei teatatud raske neerukahjustusega patsientidel täielikult kõrvaldamata neuromuskulaarsest blokaadist ega neuromuskulaarse blokaadi taastekkimisest.

5.2Farmakokineetilised omadused

Sugammadeksi farmakokineetilised parameetrid arvutati sugammadeksi nii kompleksi mitteseotud kontsentratsioonide kui ka kompleksi seotud kontsentratsioonide kogusumma põhjal. Sellised farmakokineetilised parameetrid nagu kliirens ja jaotusruumala on anesteseeritud isikutel kompleksi mitteseotud ja kompleksi seotud sugammadeksi korral eeldatavalt samad.

Jaotumine

Sugammadeksi jälgitud jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni saabumisel on umbes 11 kuni 14 liitrit normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel (põhineb konventsionaalsel mittekambrilisel farmakokineetilisel analüüsil). Kasutades meeste vereplasmat ja täisverd on in vitro näidatud, et sugammadeks üksi ega sugammadeksi ja rokurooniumi kompleks ei seondu plasmavalkude ega erütrotsüütidega. Sugammadeksi kineetika on lineaarne annusevahemikus 1 kuni 16 mg/kg, kui ravimit manustatakse veenisisese boolusannusena.

Biotransformatsioon

Prekliinilistes ja kliinilistes uuringutes sugammadeksi metaboliite ei täheldatud ja ainsaks eliminatsiooniteeks oli eritumine muutumatul kujul neerude kaudu.

Eritumine

Normaalse neerufunktsiooniga anesteseeritud täiskasvanud patsientidel on sugammadeksi eritumise poolväärtusaeg (t1/2) ligikaudu 2 tundi ja hinnanguline plasmakliirens ligikaudu 88 ml/min. Massitasakaalu uuring näitas, et > 90% annusest eritus 24 tunni jooksul. 96% annusest eritus uriiniga, sellest vähemalt 95% muutumatu sugammadeksina. Väljaheite või väljahingatud õhuga eritus alla 0,02% annusest. Sugammadeksi manustamine tervetele vabatahtlikele suurendas kompleksi seotud rokurooniumi eritumist neerude kaudu.

Eripopulatsioonid

Neerukahjustusega patsiendid ja vanus

Farmakokineetilises uuringus, kus võrreldi raske neerukahjustusega patsiente normaalse neerufunktsiooniga patsientidega, olid sugammadeksi tasemed plasmas sarnased esimese tunni jooksul pärast manustamist ning seejärel vähenesid tasemed kiiremini kontrollrühmas. Koguekspositsioon sugammadeksile pikenes, mis viis 17 korda kõrgema ekspositsioonini raske neerukahjustusega patsientidel. Raske neerukahjustusega patsientidel on sugammadeksi väikesed kontsentratsioonid tuvastatavad vähemalt kuni 48 tundi pärast annustamist.

Teises uuringus, kus võrreldi mõõduka või raske neerukahjustusega isikuid normaalse neerufunktsiooniga isikutega, vähenes sugammadeksi kliirens ja pikenes t1/2 progressiivselt vastavalt neerufunktsiooni nõrgenemisele. Ekspositsioon oli 2 ja 5 korda suurem vastavalt mõõduka ja raske neerukahjustusega isikutel. Raske neerupuudulikkusega isikutel ei olnud sugammadeksi kontsentratsioonid enam määratavad 7 päeva pärast annustamist.

Kokkuvõte sugammadeksi farmakokineetilistest parameetritest on toodud allpool vanuserühma ja neerufunktsiooni järgi:

Patsientide valitud tunnused

 

 

Keskmised hinnangulised

 

farmakokineetilised parameetrid (CV, %)

 

 

 

 

Demograafilised

Neerufunktsioon

 

Kliirens,

Jaotusruumala

Eritumise

näitajad

Kreatiniinikliirens, ml/min

ml/min

tasakaalu-

poolväärtusaeg,

 

 

 

 

 

kontsentratisooni

h

 

 

 

 

 

saabumisel, l

 

Täiskasvanu

Normaalne

 

88 (22)

2 (21)

40-aastane

Kahjustatud

Kerge

51 (22)

4 (22)

75 kg

 

Mõõdukas

31 (23)

6 (23)

 

 

Raske

9 (22)

19 (24)

Eakas

Normaalne

 

75 (23)

2 (21)

75-aastane

Kahjustatud

Kerge

51 (24)

3 (22)

75 kg

 

Mõõdukas

31 (23)

6 (23)

 

 

Raske

9 (22)

19 (23)

Nooruk

Normaalne

 

77 (23)

2 (22)

15-aastane

Kahjustatud

Kerge

44 (23)

3 (22)

56 kg

 

Mõõdukas

27 (22)

5 (23)

 

 

Raske

8 (21)

17 (23)

Laps

Normaalne

 

37 (22)

2 (20)

7-aastane

Kahjustatud

Kerge

19 (22)

3 (22)

23 kg

 

Mõõdukas

11 (22)

5 (22)

 

 

Raske

3 (22)

20 (25)

CV = coefficient of variation = variatsioonikordaja

Soolised erinevused

Soolisi erinevusi ei täheldatud.

Rass

Uuringus osalesid terved jaapanlased ja valged isikud, kellel ei leitud farmakokineetilistes parameetrites kliiniliselt olulisi erinevusi. Piiratud andmed ei näita erinevusi mustanahaliste farmakokineetilistes parameetrites.

Kehakaal

Populatsiooni farmakokineetilises uuringus, milles osalesid täiskasvanud ja eakad patsiendid, ei leitud kehakaalu kliiniliselt olulist seost kliirensi ja jaotusruumalaga.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse, paikse taluvuse või verega kokkusobivuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Prekliinilistel liikidel elimineeritakse sugammadeks kiiresti, kuigi sugammadeksi jääke täheldati noorte rottide luudes ja hammastes. Prekliinilised uuringud noorte täiskasvanud ja küpsete rottidega näitavad, et sugammadeks ei mõjuta ebasoodsalt hammaste värvi ega luu kvaliteeti, luu struktuuri ega luu ainevahetust. Sugammadeks ei mõjuta luumurru paranemist ega luu remodelleerumist.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

3,7% vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) ja/või naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Füüsikalisest sobimatusest on teatatud verapamiili, ondansetrooni ja ranitidiiniga.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat

Pärast esmakordset avamist ja lahjendamist püsib temperatuuril 2°C kuni 25°C lahuse keemiline ja füüsikaline stabiilsus kasutamise ajal 48 tundi. Mikrobioloogilisest seisukohast tuleb lahjendatud ravim kohe ära kasutada. Kui lahust ei kasutata kohe ära, vastutab säilitusaja ja tingimuste eest kasutaja ning see ei tohi ületada 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahustamine toimus kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Mitte lasta külmuda.

Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

2 ml või 5 ml lahust I tüüpi klaasist viaalis, mis on suletud klorobutüülkummist korgi, lainelise alumiiniumkorgi ja flip-off-sulguriga.

Pakendi suurused: 10 viaali 2 ml või 10 viaali 5 ml. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Bridion’i võib süstida järgnevate intravenoossete lahuste püsiinfusiooni voolikusse: naatriumkloriid 9 mg/ml (0,9%), glükoos 50 mg/ml (5%), naatriumkloriid 4,5 mg/ml (0,45%) ja glükoos 25 mg/ml

(2,5%), Ringeri laktaadi lahus, Ringeri lahus, glükoos 50 mg/ml (5%) naatriumkloriidilahuses 9 mg/ml (0,9%).

Infusioonisüsteemi tuleb Bridion’i ja teiste ravimite manustamise vahepeal korralikult loputada (nt 0,9% naatriumkloriidilahusega).

Kasutamine lastel

Pediaatriliste patsientide jaoks võib Bridion’i lahjendada 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidilahusega kontsentratsioonini 10 mg/ml (vt lõik 6.3).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Merck Sharp & Dohme Limited Hertford Road, Hoddesdon Hertfordshire EN11 9BU Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/08/466/001

EU/1/08/466/002

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25/07/2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21/06/2013

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu