Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Brinavess (vernakalant hydrochloride) – Ravimi omaduste kokkuvõte - C01BG11

Updated on site: 05-Oct-2017

Ravimi nimetusBrinavess
ATC koodC01BG11
Toimeainevernakalant hydrochloride
TootjaCardiome UK Limited

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

BRINAVESS 20 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Kontsentraadi 1 ml sisaldab 20 mg vernakalantvesinikkloriidi, mis vastab 18,1 mg vernakalandile.

Iga 10 ml viaal sisaldab 200 mg vernakalantvesinikkloriidi, mis vastab 181 mg vernakalandile. Iga 25 ml viaal sisaldab 500 mg vernakalantvesinikkloriidi, mis vastab 452,5 mg vernakalandile.

Pärast lahjendamist on lahuse kontsentratsioon 4 mg/ml vernakalantvesinikkloriidi.

Teadaolevat toimet omav abiaine

Iga 200 mg viaal sisaldab ligikaudu 1,4 mmol (32 mg) naatriumi. Iga 500 mg viaal sisaldab ligikaudu 3,5 mmol (80 mg) naatriumi.

Lahjendatud lahuse iga ml sisaldab ligikaudu 3,5 mg naatriumi (naatriumkloriid 9 mg/ml (0,9%) süstelahus), 0,64 mg naatriumi (5% glükoosi süstelahus) või 3,2 mg naatriumi (Ringer - laktaadi süstelahus).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat (steriilne kontsentraat).

Selge ja värvitu kuni kahvatukollane lahus, mille pH on umbes 5,5.

Ravimpreparaadi osmolaalsus jääb vahemikku 270...320 mOsmol/kg.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Siinusrütmi kiire taastamine hiljuti tekkinud kodade virvendusarütmia korral täiskasvanutel.

-Opereerimata patsientidel: kodade virvendusarütmia kestusega ≤ 7 päeva.

-Patsientidel, kellele on tehtud südameoperatsioon: kodade virvendusarütmia kestusega ≤ 3 päeva.

4.2Annustamine ja manustamisviis

BRINAVESS’i peab manustama veeniinfusiooni teel kardioversiooni teostamiseks sobivas kliinilises raviasutuses. BRINAVESS’i tohib manustada ainult hästi kvalifitseeritud tervishoiutöötaja, kes peab korduvalt jälgima patsienti infusiooni ajal ja vähemalt 15 minutit pärast infusiooni lõpetamist äkilise vererõhu languse või pulsisageduse vähenemise nähtude ja sümptomite suhtes (vt lõik 4.4). Ravimiga on kaasas infusioonieelne kontrollnimekiri. Enne manustamist peab ravimi väljakirjutaja kindlaks tegema ravimi sobilikkuse patsiendile, kasutades selleks tootega kaasas olevat kontrollnimekirja. Kontrollnimekiri tuleb paigutada infusioonimahutile, et BRINAVESS'i manustama hakkav tervishoiutöötaja saaks selle läbi lugeda.

Annustamine

BRINAVESS’i annus määratakse patsiendi kehakaalu alusel, maksimaalne kalkuleeritud annus baseerub kehakaalul 113 kg. Soovitatav esialgne infusioon on 3 mg/kg 10 minuti jooksul. Patsientide

puhul, kelle kehakaal on ≥ 113 kg, ei tohi ületada maksimaalset algannust 339 mg (84,7 ml 4 mg/ml lahust). Kui siinusrütm ei taastu 15 minuti jooksul pärast esmase infusiooni lõppu, tuleb manustada

teine infusioon annuses 2 mg/kg 10 minuti jooksul. Patsientidel, kelle kehakaal on ≥ 113 kg, ei tohi teise infusiooni puhul ületada maksimaalset annust 226 mg (56,5 ml 4 mg/ml lahust). 24 tunni jooksul manustatav kumulatiivne annus ei tohi ületada 5 mg/kg. Kumulatiivseid annuseid üle 565 mg ei ole hinnatud.

Puuduvad kliinilised andmed ravimi korduva manustamise kohta pärast esimest ja teist infusiooni. 24 tunni möödudes on vernakalandi kontsentratsioon veres ebaoluline.

BRINAVESS’i esmane infusioon manustatakse annuses 3 mg/kg 10 minuti vältel. Selle aja jooksul tuleb patsienti hoolikalt jälgida vererõhu või südame löögisageduse äkilise languse sümptomite suhtes. Selliste sümptomite esinemisel kas koos või ilma sümptomaatilise hüpotensiooni või bradükardiaga tuleb infusioon kohe peatada.

Kui siinusrütm ei taastu, tuleb patsiendi elulisi näitajaid ja südamerütmi jälgida veel 15 minutit.

Kui siinusrütm ei taastu esmase infusiooni käigus ega 15-minutilise jälgimisperioodi vältel, tuleb 10 minuti vältel manustada teine infusioon annuses 2 mg/kg.

Kui siinusrütm taastub esimese või teise infusiooni ajal, tuleb infusioon viia lõpuni. Kui pärast esimest infusiooni täheldatakse hemodünaamiliselt stabiilset kodade laperdusarütmiat, võib manustada BRINAVESS’i teise infusiooni, sest patsiendi siinusrütm võib taastuda (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Südameoperatsiooni läbinud patsiendid:

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Neerukahjustusega patsiendid:

Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Maksakahjustusega patsiendid:

Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Eakad (≥ 65 aastat):

Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Lapsed:

BRINAVESS’i kasutamine lastel ja noorukitel vanuses < 18 aastat ei ole sellel näidustusel asjakohane ning seetõttu ei tohi BRINAVESS’i selles populatsioonis kasutada.

Manustamisviis

Intravenoosne.

Eelistatud manustamisvahend on infusioonipump. Kuid lubatud on ka süstlapumba kasutamine eeldusel, et kalkuleeritud mahu saab täpselt manustada ettenähtud infusiooniaja jooksul.

BRINAVESS’i ei tohi manustada kiire veenisüsti ehk boolusena.

BRINAVESS’i viaalid on ainult ühekordseks kasutamiseks ning nende sisu tuleb enne manustamist lahjendada.

Soovitatavad lahustid on 0,9% naatriumkloriidi süstelahus, Ringeri laktaadilahus või 5% glükoosi süstelahus.

Ravimpreparaadi lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Patsiendid, kellel esineb raske aordistenoos, süstoolne vererõhk < 100 mmHg ning NYHA III ja IV astme südamepuudulikkus.

Patsiendid, kellel esineb ravieelselt QT-intervalli pikenemine (korrigeerimata > 440 msek) või raske bradükardia, siinussõlme düsfunktsioon või teise ja kolmanda astme atrioventrikulaarblokaad juhul kui tehisrütmur puudub.

Intravenoossete (I ja III klassi) antiarütmikumide kasutamine 4 tunni jooksul enne, samuti 4 tunni jooksul pärast, BRINAVESS’i manustamist.

Äge koronaarsündroom (kaasa arvatud müokardiinfarkt) viimase 30 päeva jooksul.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Teatatud on tõsise hüpotensiooni juhtudest BRINAVESS’i infusiooni ajal ja vahetult pärast seda. Kogu infusiooni kestel ja vähemalt 15 minutit pärast infusiooni lõpetamist tuleb patsiente hoolikalt jälgida koos eluliste näitajate hindamise ja pideva südamerütmi monitooringuga.

Kui tekib mõni järgmistest nähtudest või sümptomitest, tuleb BRINAVESS’i manustamine katkestada ja patsient peab saama õiget arstiabi:

äkiline vererõhu langus või pulsisageduse vähenemine, koos sümptomaatilise hüpotensiooni või bradükardiaga või ilma;

hüpotensioon;

bradükardia;

EKG muutused (nt kliiniliselt oluline siinuspaus, täielik atrioventrikulaarblokaad, uus Hisi kimbu sääre blokaad, QRS-kompleksi või QT-intervalli oluline pikenemine, isheemiale või infarktile iseloomulikud muutused ja ventrikulaarne arütmia).

Kui need ilmingud tekivad BRINAVESS’i esimese infusiooni ajal, ei tohi patsientidele BRINAVESS’i teist annust manustada.

Patsienti tuleb edasi jälgida 2 tundi alates infusiooni algusest ja seni kuni kliinilised ja EKG parameetrid on stabiliseerunud.

Patsientidel, kes ei allu ravile, võib kaaluda alalisvoolu-kardioversiooni teostamist. Puudub kliiniline kogemus alalisvoolu-kardioversiooni kasutamisega vähem kui kaks tundi pärast ravimi manustamist.

Enne farmakoloogilise kardioversiooni teostamist peab patsient olema piisavalt hüdreeritud ja hemodünaamika optimeeritud ning vajadusel tuleb kasutada antikoagulantravi vastavalt ravijuhistele. Korrigeerimata hüpokaleemiaga (seerumi kaaliumisisaldus alla 3,5 mmol/l) patsientidel tuleb enne BRINAVESS’i manustamist korrigeerida kaaliumitase.

Hüpotensioon

Väikesel arvul patsientidel võib tekkida hüpotensioon (vernakalant 7,6%, platseebo 5,1%). Hüpotensioon tekib tüüpiliselt varakult, kas infusiooni ajal või vahetult pärast infusiooni lõppu ning seda aitab tavaliselt korrigeerida tavapäraste toetavate meetmete rakendamine. Aeg-ajalt on kirjeldatud raske hüpotensiooni tekkimist. Kongestiivse südamepuudulikkusega patsientidel on suurem risk hüpotensiooni tekkeks. (Vt lõik 4.8.)

Infusiooni ajal ja vähemalt 15 minutit pärast infusiooni lõpetamist peab patsienti jälgima äkilise vererõhu languse või pulsisageduse vähenemise nähtude ja sümptomite suhtes.

Kongestiivne südamepuudulikkus

Kongestiivse südamepuudulikkusega patsientidel on suurem hüpotensiivsete episoodide üldine esinemissagedus esimese 2 tunni jooksul pärast vernakalandi manustamist platseeboga võrreldes (vastavalt 16,1% ja 4,7%). Ilma kongestiivse südamepuudulikkuseta patsientidel ei olnud hüpotensiooni esinemissagedus oluliselt erinev esimese 2 tunni jooksul pärast manustamist vernakalanti ja platseebot saanud patsientidel (vastavalt 5,7% ja 5,2%). Kongestiivse südamepuudulikkusega patsientide seas teatati pärast BRINAVESS’i manustamist hüpotensioonist kui

tõsisest kõrvaltoimest või ravimpreparaadi ärajätmise põhjusest 2,9%-l võrreldes 0%-ga platseebot saanutel.

Kongestiivse südamepuudulikkuse anamneesiga patsientidel oli suurem ventrikulaarse arütmia esinemissagedus esimese kahe tunni jooksul pärast manustamist (BRINAVESS’i puhul 7,3%, platseebo puhul 1,6%). Need arütmiad esinesid tüüpiliselt asümptomaatiliste, monomorfsete, mittepidevate (keskmiselt 3...4 lööki) ventrikulaarsete tahhükardiatena. Ventrikulaarseid arütmiaid kirjeldati ilma kongestiivse südamepuudulikkuse anamneesita patsientidel sarnase esinemissagedusega BRINAVESS’i või platseebo manustamise järgselt (3,2% BRINAVESS’i ja 3,6% platseebo puhul).

Hüpotensiooni ja ventrikulaarse arütmia reaktsioonide suurema esinemissageduse tõttu kongestiivse südamepuudulikkusega patsientidel tuleb vernakalanti kasutada ettevaatlikult hemodünaamiliselt stabiilsetel patsientidel, kellel on NYHA I...II funktsionaalse klassi kongestiivne südamepuudulikkus. Vernakalandi kasutamise kogemus on piiratud patsientidel, kellel on eelnevalt dokumenteeritud

vasaku vatsakese väljutusfraktsioon (LVEF) ≤ 35%, selle kasutamine neil patsientidel ei ole soovitatav. NYHA III või NYHA IV klassi kongestiivse südamepuudulikkusega patsientidel on ravimi kasutamine vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Kodade laperdusarütmia

Leiti, et BRINAVESS ei ole efektiivne siinusrütmi taastamisel tüüpilise esmase kodade laperdusarütmia korral. BRINAVESS’i saavatel patsientidel on suurem kodade laperdusarütmia tekkesagedus esimese 2 tunni jooksul pärast ravimi manustamist. See risk on suurem I klassi antiarütmikume kasutavatel patsientidel (vt lõik 4.8). Kui raviga seoses täheldatakse kodade laperdusarütmiat, tuleb kaaluda infusiooni jätkamist (vt lõik 4.2). Turuletulekujärgselt on väga harva täheldatud kodade laperdusarütmiat 1:1 atrioventrikulaarse juhtivusega.

Antiarütmikumide kasutamine enne või pärast BRINAVESS’i

BRINAVESS’i ei saa soovitada patsientidele, kes on 4-24 tundi enne vernakalanti saanud intravenoosseid antiarütmikume (klass I ja III) andmete vähesuse tõttu. BRINAVESS’i ei tohi manustada patsientidele, kes said intravenoosseid (I ja III klassi) antiarütmikume kuni 4 tundi enne vernakalanti (vt lõik 4.3).

Patsientidel, kes kasutavad suukaudseid (I ja III klassi) antiarütmikume, tuleb vähese kogemuse tõttu BRINAVESS’i kasutada ettevaatusega. Kodade laperdusarütmia risk võib suureneda patsientidel, kes saavad I klassi antiarütmikume (vt ülalt).

Intravenoossete (I ja III klassi) antiarütmikumide kasutamise kogemus esimese 4 tunni jooksul pärast BRINAVESS’i manustamist on piiratud, seetõttu ei tohi neid ravimeid antud perioodi jooksul kasutada (vt lõik 4.3).

Suukaudse antiarütmilise säilitusravi taasalustamist või alustamist võib kaaluda alates sellest, kui vernakalandi manustamisest on möödunud 2 tundi.

Südameklapi haigus

Südameklapi haigusega patsientidel oli vernakalandi kasutamisel suurem ventrikulaarse arütmia esinemissagedus. Neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Muud haigused ja seisundid, mida ei ole uuritud

BRINAVESS’i on manustatud patsientidele, kellel on korrigeerimata QT-intervall alla 440 msek, ilma torsade de pointes’i riski suurenemiseta.

BRINAVESS’i kasutamist ei ole hinnatud patsientidel, kellel esineb kliiniliselt oluline klapistenoos, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia, restriktiivne kardiomüopaatia või konstriktiivne perikardiit, ning nende haiguste korral ei saa soovitada ravimi kasutamist. Südame tehisrütmuriga patsientidel on BRINAVESS’i kasutamiskogemus piiratud.

Kuna kaugelearenenud maksakahjustusega patsientide kohta kliinilistest uuringutest saadud kogemus on piiratud, ei ole nendel patsientidel vernakalandi kasutamine soovitatav.

Naatriumisisaldus

Selle ravimpreparaadi iga 200 mg viaal sisaldab ligikaudu 1,4 mmol (32 mg) naatriumi. Iga 500 mg viaal sisaldab ligikaudu 3,5 mmol (80 mg) naatriumi.

Sellega peab arvestama patsientide puhul, kes on piiratud naatriumisisaldusega dieedil.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vernakalandi süstelahusega ei ole nõuetekohaseid koostoimeuuringuid läbi viidud.

BRINAVESS’i ei tohi manustada patsientidele, kes on saanud intravenoosseid antiarütmikume (I ja III klass) 4 tunni vältel enne vernakalandi manustamist (vt lõik 4.3).

Kliinilise arendusprogrammi raames peatati suukaudne antiarütmiline säilitusravi vähemalt kaheks tunniks pärast BRINAVESS’i manustamist. Kaaluda võib suukaudse antiarütmilise säilitusravi taasalustamist või alustamist pärast selle ajavahemiku möödumist (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Kuigi vernakalant on CYP2D6 substraat, näitasid populatsioonifarmakokineetika analüüsid oluliste erinevuste puudumist vernakalandi ekspositsiooni (Cmax ja AUC0-90min) osas, kui nõrku või tugevaid CYP2D6 inhibiitoreid manustati ühe päeva jooksul enne vernakalandi infusiooni, võrreldes patsientidega, kes ei saanud samaaegset ravi CYP2D6 inhibiitoritega. Lisaks on vernakalandi ekspositsioon CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel vaid minimaalselt erinev kiirete metaboliseerijatega võrreldes. CYP2D6 metaboliseerimise kiiruse alusel või kui vernakalanti manustatakse koos 2D6 inhibiitoritega, ei ole vaja vernakalandi annust korrigeerida.

Vernakalant on CYP2D6 mõõdukas, konkureeriv inhibiitor. Kuid vernakalandi lühiajaline veenisisene manustamine ei tohiks märkimisväärselt mõjutada pikaajaliselt manustatavate 2D6 substraatide farmakokineetikat vernakalandi lühikese poolväärtusaja ja 2D6 inhibeerimise mööduva iseloomu tõttu. Infusiooni teel manustatav vernakalant ei tohiks põhjustada märkimisväärseid koostoimeid, sest ravim jaotub kiiresti ja selle ekspositsioon on ajutine, ravim seondub vähesel määral valkudega, ei inhibeeri teisi uuritud CYP P450 ensüüme (CYP3A4, 1A2, 2C9, 2C19 või 2E1) ega P-glükoproteiini digoksiini transpordi analüüsis.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Vernakalantvesinikkloriidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed on näidanud väärarengute teket pärast korduvat suukaudset manustamist (vt lõik 5.3). Ettevaatusabinõuna on eelistatav raseduse ajal vernakalandi kasutamisest hoiduda.

Imetamine

Ei ole teada, kas vernakalant/metaboliidid erituvad rinnapiima.

Puuduvad andmed vernakalandi/metaboliitide eritumise kohta loomade piima. Ei saa välistada riski rinnapiimatoidul lapsele.

Ravimi kasutamisel rinnaga toitmise ajal peab olema ettevaatlik.

Fertiilsus

Loomkatsetes ei ole vernakalandi kasutamisel ilmnenud fertiilsuse muutusi.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

BRINAVESS’il on kerge kuni mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Esimese kahe tunni jooksul pärast BRINAVESS’i manustamist on kirjeldatud pearinglust (vt lõik 4.8).

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

BRINAVESS’i ohutust on hinnatud kliinilistes uuringutes, kus osales 1148 isikut (patsienti ja tervet vabatahtlikku), kes said ravi BRINAVESS’iga. Kaheksas II ja III faasi uuringus osalenud

1018 patsiendilt saadud andmete põhjal olid kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed (> 5%), mida täheldati esimese 24 tunni jooksul pärast BRINAVESS’i saamist, düsgeusia (maitsehäire) (16,0%), aevastamine (12,5%) ja paresteesia (6,9%). Need reaktsioonid tekkisid infusiooni ajal või vahetult pärast seda, olid mööduvad ja harva ravi limiteerivad.

Kõrvaltoimete loend tabelis

Esinemissagedused on määratletud kui: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt

(≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

 

Tabel 1:

 

BRINAVESS’i kõrvaltoimed*

 

 

 

Närvisüsteemi häired

Väga sage: düsgeusia

 

Sage: paresteesia, pearinglus, peavalu, hüpesteesia

 

Aeg-ajalt: põletustunne, parosmia, somnolentsus, vasovagaalne

 

minestus

Silma kahjustused

Aeg-ajalt: silmaärritus, suurenenud pisaravool, nägemiskahjustus

 

Südame häired

Sage: bradükardia**, kodade laperdusarütmia**

 

 

Aeg-ajalt: siinusseiskus, täielik AV-blokaad, esimese astme

 

AV-blokaad, Hisi kimbu vasaku sääre blokaad, Hisi kimbu parema

 

sääre blokaad, ventrikulaarsed ekstrasüstolid, südamepekslemine,

 

siinusbradükardia, ventrikulaarne tahhükardia, EKG-l QRS-kompleksi

 

laienemine, EKG-l QT-intervalli pikenemine, kardiogeenne šokk

Vaskulaarsed häired

Sage: hüpotensioon

 

 

Aeg-ajalt: õhetus, kuumahood, kahvatus

Respiratoorsed, rindkere

Väga sage: aevastamine

 

ja mediastiinumi häired

Sage: köha, ebamugavustunne ninas

 

Aeg-ajalt: hingeldus, lämbumistunne, ninavoolus, kurguärritus,

 

kägistustunne, ninakinnisus

Seedetrakti häired

Sage: iiveldus, oksendamine, oraalne paresteesia

 

 

Aeg-ajalt: kõhulahtisus, roojapakitsus, suukuivus, oraalne hüpesteesia

Naha ja nahaaluskoe

Sage: sügelus, liighigistus

 

kahjustused

Aeg-ajalt: üldine sügelus, külm higi

Lihas-skeleti ja sidekoe

Aeg-ajalt: jäsemevalu

 

kahjustused

 

 

Üldised häired ja

Sage: infusioonikoha valu, kuumatunne

 

manustamiskoha

Aeg-ajalt: infusioonikoha ärritus, infusioonikoha ülitundlikkus,

reaktsioonid

infusioonikoha paresteesia, halb enesetunne, ebamugavustunne

 

rindkeres, väsimus

* Tabelis toodud kõrvaltoimed tekkisid 24 tunni jooksul pärast BRINAVESS’i manustamist (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

** Vt lõik allpool.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Kliinilistes uuringutes täheldatud kliiniliselt olulisteks kõrvaltoimeteks olid hüpotensioon ja ventrikulaarne arütmia. (Vt lõigud 4.4 Hüpotensioon, kongestiivne südamepuudulikkus).

Bradükardiat täheldati peamiselt siinusrütmi taastumise ajal. Kuna BRINAVESS’iga ravitud patsientidel on oluliselt suurem siinusrütmi taastumise sagedus, oli esimese 2 tunni jooksul bradükardia episoodide esinemissagedus suurem vernakalandiga ravitud kui platseebot saanud patsientidel (vastavalt 5,4% ja 3,8%). Patsientide seas, kellel siinusrütm ei taastunud, oli bradükardia

episoodide esinemissagedus esimese 2 tunni jooksul pärast ravimi manustamist sarnane platseebo- ja vernakalandi rühmades (vastavalt 4,0% ja 3,8%). Üldiselt allus bradükardia hästi BRINAVESS’i ärajätmisele ja/või atropiini manustamisele.

Kodade laperdusarütmia

BRINAVESS’i saavatel kodade virvendusarütmiaga patsientidel on suurem kodade laperdusarütmia tekkesagedus esimese 2 tunni jooksul pärast ravimi manustamist (10% versus 2,5% platseebo puhul). Jätkates infusiooni vastavalt eespool toodud soovitustele, taastub enamusel nendest patsientidest siinusrütm. Ülejäänud patsientide puhul võib soovitada elektrilist kardioversiooni. Kliinilistes uuringutes ei ole käesoleva ajani patsientidel, kellel tekkis BRINAVESS-ravi järgne kodade laperdusarütmia, tekkinud 1:1 atrioventrikulaarset ülejuhet. Turuletulekujärgselt on väga harva täheldatud kodade laperdusarütmiat 1:1 atrioventrikulaarse juhtivusega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Ühel patsiendil, kes sai 3 mg/kg BRINAVESS’i 5 minuti jooksul (soovitatava 10 minuti asemel), tekkis hemodünaamiliselt stabiilne laia QRS-kompleksiga tahhükardia, mis taandus ilma järelnähtudeta.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: südamehaiguste ravi, teised I ja III klassi antiarütmikumid, ATC-kood: C01BG11.

Toimemehhanism

Vernakalant on antiarütmikum, mille toime avaldub eelistatult kodades, pikendades kodade refraktaarsust ja löögisagedusest sõltuvalt aeglustades impulsi ülejuhet. Need virvenduse vastased toimed refraktaarsusele ja ülejuhtele arvatakse pärssivat pöörislainet (re-entry) ning need toimed potentseeruvad kodades kodade virvendusarütmia ajal. Vernakalandi suhteline selektiivsus kodade versus vatsakeste refraktaarsusele on tingitud kodades (kuid mitte vatsakestes) väljenduvate voolude blokeerimisest ning samuti kodade virvendusarütmia korral esinevast ainulaadsest elektrofüsioloogilisest seisundist. Siiski on dokumenteeritud ka katioonide voolu, kaasa arvatud hERG kanalite ja südame voltaažist sõltuvate naatriumikanalite blokaadi, mida leidub ka vatsakestes.

Farmakodünaamilised toimed

Prekliinilistes uuringutes blokeeris vernakalant voolud kõikides kodade aktsioonipotentsiaali faasides, kaasa arvatud kaaliumivoolu, mis on väljendunud spetsiifiliselt kodades (nt ülikiire hiline rektifitseeriv [ultra-rapid delayed rectifier] ja atsetüülkoliinist sõltuv kaaliumivool). Kodade virvendusarütmia ajal koondab sagedusest ja voltaažist sõltuv naatriumikanalite blokaad ravimi toime pigem kiiresti aktiveeruvale ja osaliselt depolariseerunud kodade koele kui normaalselt polariseerunud vatsakesele, mille löögisagedus on väiksem. Lisaks piirab vernakalandi naatriumivoolu hilise komponendi blokeerimise võime toimeid vatsakese repolarisatsioonile, mille kutsub esile kaaliumivoolu blokaad vatsakeses. Suunatud toime kodade koele koos hilise naatriumivoolu blokeerimisega näitab, et vernakalandil on madal proarütmiline toime. Üldiselt viib vernakalandi kombineeritud toime südame kaaliumi- ja naatriumivoolule märkimisväärse antiarütmilise toimeni, mis on põhiliselt koondunud kodadesse.

Patsientidega läbi viidud elektrofüsioloogilises uuringus pikendas vernakalant annusest sõltuval viisil oluliselt kodade efektiivset refraktaarperioodi, mis ei olnud seotud vatsakeste efektiivse

refraktaarperioodi olulise pikenemisega. III faasi uuringute populatsiooni lõikes esines vernakalandiga ravitud patsientidel südame löögisageduse järgi korrigeeritud QT-intervalli (kasutades Fridericia korrektsiooni, QTcF) pikenemine platseeboga võrreldes (22,1 msek ja 18,8 msek platseebo-lahutatud maksimumid pärast vastavalt esimest ja teist infusiooni). Kui infusiooni algusest oli möödunud

90 minutit, oli see erinevus vähenenud 8,1 msek-ni.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kliinilised uuringud: BRINAVESS’i kliinilist toimet kodade virvendusarütmiaga patsientidel on hinnatud kolmes randomiseeritud, topeltpimedas, platseeboga kontrollitud uuringus (ACT I, ACT II ja ACT III) ning aktiivse võrdlusravimi, intravenoosse amiodarooniga kontrollitud uuringus (AVRO). Uuringutesse ACT II ja ACT III kaasati mõned tüüpilise kodade laperdusarütmiaga patsiendid ning leiti, et BRINAVESS ei ole efektiivne siinusrütmi taastamisel kodade laperdusarütmia korral. Kliinilistes uuringutes hindas raviarst vajadust vernakalandi manustamise eelse antikoagulantravi järele. Alla 48 tunni kestnud kodade virvendusarütmia korral oli lubatud kohene kardioversioon. Üle 48 tunni kestnud kodade virvendusarütmia korral oli vajalik antikoagulantravi vastavalt ravijuhistele.

ACT I ja ACT III uurisid BRINAVESS’i toimet püsiva kodade virvendusarütmiaga (kestus > 3 tunni, kuid mitte üle 45 päeva) patsientidel. ACT II uuris BRINAVESS’i toimet patsientidel, kellel tekkis < 3 päeva kestnud kodade virvendusarütmia pärast hiljuti tehtud koronaararteri šunteerimist ja/või klapioperatsiooni (kodade virvendusarütmia tekkis üle 1 päeva, kuid vähem kui 7 päeva pärast operatsiooni). AVRO uuris vernakalandi toimet võrreldes intravenoosse amiodarooniga hiljuti tekkinud (3...48 tundi) kodade virvendusarütmiaga patsientidel. Kõikides uuringutes said patsiendid 3,0 mg/kg BRINAVESS’i (või vastava platseebo) infusiooni 10 minuti jooksul, millele järgnes

15 minutit kestnud jälgimisperiood. Kui patsiendil esines 15-minutilise jälgimisperioodi lõppedes kodade virvendus- või laperdusarütmia, manustati BRINAVESS’i (või vastava platseebo) teine

2,0 mg/kg infusioon 10 minuti jooksul. Ravi edukust (ravile reageerimist) defineeriti kui siinusrütmi taastumist 90 minuti jooksul. Patsientidele, kes ei allunud ravile, määras arst standardravi.

Efektiivsus püsiva kodade virvendusarütmiaga patsientidel (ACT I ja ACT III)

Esmane efektiivsuse tulemusnäitaja oli lühikest aega (3 tundi kuni 7 päeva) kestnud kodade virvendusarütmiaga uuritavate protsent, kellel taastus ravi toimel siinusrütm vähemalt üheks minutiks 90 minuti jooksul pärast uuringuravimi esimest manustamist. Efektiivsust hinnati kokku 390-l hemodünaamiliselt stabiilsel täiskasvanud patsiendil, kellel oli lühikest aega kestnud kodade virvendusarütmia, sh hüpertensiooni (40,5%), südame isheemiatõve (12,8%), südameklappide haiguse (9,2%) ja kongestiivse südamepuudulikkusega (10,8%) patsiendid. Nendes uuringutes oli BRINAVESS-ravi efektiivne siinusrütmi taastamisel kodade virvendusarütmia korral platseeboga võrreldes (vt tabel 2). Siinusrütm taastus kiiresti (ravile reageerinutel oli keskmine aeg siinusrütmi taastumiseni 10 minutit alates esimese infusiooni algusest) ning siinusrütm püsis 24 tunni jooksul (97%). Vernakalandi annustamissoovitus on tiitritav ravi kahes võimalikus etapis. Läbi viidud kliinilistes uuringutes ei saa sõltumatult kindlaks määrata teise annuse, kui seda peaks manustatama, täiendavat efekti.

Tabel 2: Siinusrütmi taastumine kodade virvendusarütmia korral uuringutes ACT I ja

ACT III

Kodade

ACT I

 

 

 

ACT III

 

 

virvendus-

 

 

 

 

 

 

 

BRINAVESS

Platseebo

p-

BRINAVESS

Platseebo

p-väärtus

arütmia

 

 

väärtus†

 

 

 

kestus

 

 

 

 

 

 

 

> 3 tundi kuni

74/145

3/75

< 0,0001

44/86

3/84

< 0,0001

≤ 7 päeva

(51,0%)

(4,0%)

(51,2%)

(3,6%)

 

 

†Cochran-Mantel

-Haenszeli test

 

 

 

 

 

 

BRINAVESS’i toimel taandusid kodade virvendusarütmia sümptomid, mis on kooskõlas siinusrütmi taastumisega.

Ohutuse või efektiivsuse osas ei täheldatud olulisi erinevusi vanuse, soo, südame löögisagedust kontrollivate ravimite kasutamise, antiarütmikumide kasutamise, varfariini kasutamise, südame isheemiatõve anamneesi, neerukahjustuse või tsütokroom P450 2D6 ensüümi ekspressiooni alusel.

Ravi BRINAVESS’iga ei mõjutanud elektrilisele kardioversioonile reageerimist (kaasa arvatud edukaks kardioversiooniks vajalike elektrilöökide või džaulide keskmist arvu) 2...24 tunni jooksul pärast uuringuravimi manustamist.

Siinusrütmi taastumise osas ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi BRINAVESS’i ja platseebo vahel

kauem kestnud (> 7 päeva ja ≤ 45 päeva) kodade virvendusarütmiaga patsientidel, mida hinnati teisese efektiivsuse tulemusnäitajana kokku 185-l patsiendil.

Efektiivsus patsientidel, kellel tekkis kodade virvendusarütmia pärast südameoperatsiooni (ACT II)

Uuringus ACT II uuriti efektiivsust patsientidel, kellel tekkis kodade virvendusarütmia pärast südameoperatsiooni. ACT II oli III faasi topeltpime, platseeboga kontrollitud, paralleelsete rühmadega uuring, kus osales 150 patsienti püsiva kodade virvendusarütmiaga (kestus 3...72 tundi), mis tekkis 24 tundi kuni 7 päeva pärast koronaararteri šunteerimist ja/või klapioperatsiooni. BRINAVESS-ravi oli efektiivne siinusrütmi taastamisel kodade virvendusarütmia korral (47,0% BRINAVESS, 14,0% platseebo; p-väärtus = 0,0001). Siinusrütm taastus kiiresti (keskmine aeg taastumiseni oli 12 minutit alates infusiooni algusest).

Efektiivsus võrreldes amiodarooniga (AVRO):

Vernakalanti uuriti 116 kodade virvendusarütmiaga (3...48 tundi) patsiendil, sh hüpertensiooni (74,1%), südame isheemiatõve (19%), südameklappide haiguse (3,4%) ja kongestiivse südamepuudulikkusega (17,2%) patsientidel. Uuringusse ei kaasatud NYHA III/IV patsiente. Uuringus AVRO manustati amiodarooni infusioon 2 tunni jooksul (st 1 tunni jooksul küllastusannus 5 mg/kg, millele järgnes 1 tunni jooksul 50 mg säilitusannuse infusioon). Esmane tulemusnäitaja oli patsientide protsent, kes olid saavutanud siinusrütmi (SR) 90 minutit pärast ravi alustamist, kokkuvõtted piirdusid nende efektidega, mida nähti selle ajaperioodi jooksul.. Ravi vernakalandiga taastas 90. minutil siinusrütmi 51,7%-l vernakalanti ja 5,2%-l amiodarooni saanud patsientidest ja viis oluliselt kiirema siinusrütmi taastumiseni kodade virvendusarütmia korral esimese 90 minuti jooksul amiodarooniga võrreldes (logaritmilise astaktesti p-väärtus < 0,0001).

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama BRINAVESS’iga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta kodade virvendusarütmia korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Patsientidel oli vernakalandi keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon 3,9 μg/ml pärast 3 mg/kg vernakalantvesinikkloriidi ühte 10-minutilist infusiooni ja 4,3 μg/ml pärast teist 2 mg/kg infusiooni; annuste manustamise vaheline intervall oli 15 minutit.

Jaotumine

Vernakalant jaotub organismis ulatuslikult ja kiiresti, jaotusruumala on ligikaudu 2 l/kg. Cmax ja AUC olid proportsionaalsed annusega vahemikus 0,5...5 mg/kg. Patsientidel oli vernakalandi tüüpiline kogukliirens hinnanguliselt 0,41 l/h/kg. Kontsentratsioonivahemikus 1...5 μg/ml moodustab vernakalandi vaba fraktsioon inimese seerumis 53...63%.

Eliminatsioon/eritumine

CYP2D6 kiiretel metaboliseerijatel elimineerub vernakalant peamiselt CYP2D6 poolt vahendatud O-demetüleerumise teel. CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel on põhilisteks eliminatsiooni mehhanismideks glükuronisatsioon ja eritumine neerude kaudu. Patsientide seas oli vernakalandi keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg CYP2D6 kiiretel metaboliseerijatel ligikaudu 3 tundi ja aeglastel metaboliseerijatel ligikaudu 5,5 tundi.

Patsientide erirühmad

Ravimi ekspositsiooni ei mõjuta olulisel määral sugu, kongestiivse südamepuudulikkuse anamnees, neerukahjustus ega beetablokaatorite ja teiste ravimite (sh varfariini, metoprolooli, furosemiidi ja digoksiini) samaaegne manustamine. Maksakahjustusega patsientidel olid ekspositsiooni väärtused kõrgenenud 9...25%. Nende seisundite korral ei ole vaja BRINAVESS’i annust korrigeerida, samuti ei ole seda vaja teha vanuse, seerumi kreatiniinisisalduse või CYP2D6 metaboliseerimise kiiruse alusel.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, ühekordse ja korduvate annuste toksilisuse ning genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Vernakalandi intravenoosse manustamise järgselt ei täheldatud toimeid tiinusele, embrüo/loote arengule, poegimisele ega postnataalsele arengule ekspositsiooni väärtuste (AUC) juures, mis olid sarnased või väiksemad kui inimestel vernakalandi ühekordse intravenoosse annuse manustamise järgselt saavutatavad ekspositsiooni väärtused (AUC). Embrüo/loote arengu uuringutes, kus vernakalandi suukaudsel manustamisel kaks korda päevas saavutati ekspositsiooni väärtused (AUC), mis olid üldiselt suuremad inimestel pärast vernakalandi ühekordse intravenoosse annuse manustamist täheldatud väärtustest, kirjeldati väärarengute (moondunud/puuduvad/kokkukasvanud koljuluud, sh suulaelõhed, kaardunud kodarluu, kaardunud/moondunud abaluu, kontraheerunud trahhea, kilpnäärme puudumine, laskumata munandid) teket rottidel ning embrüo/loote letaalsuse suurenemist, kokkukasvanud rinnakusegmentide ja/või lisasegmentidega loodete suuremat arvu küülikutel suurimate uuritud annuste puhul.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Sidrunhape (E330)

Naatriumkloriid

Süstevesi

Naatriumhüdroksiid (E524) (pH korrigeerimiseks)

6.2Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 4.2.

6.3Kõlblikkusaeg

4 aastat.

Lahjendatud steriilne kontsentraat on keemiliselt ja füüsikaliselt stabiilne 12 tundi temperatuuril ≤ 25°C.

Mikrobioloogilisest seisukohast lähtuvalt tuleb ravimpreparaat ära kasutada kohe. Kui seda ei kasutata kohe, on kasutamiseelsete säilitusaegade ja -tingimuste eest vastutav kasutaja ning need ei tohi

tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2 °C...8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on aset leidnud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Ühekordselt kasutatavad (I tüüpi) klaasist viaalid, millel on klorobutüülkummist kork ja alumiiniumist kate. Pakendis on 1 viaal kas 10 ml või 25 ml kontsentraadiga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Enne ravimi manustamist lugeda läbi kõik juhised.

BRINAVESS’i infusioonilahuse valmistamine

Juhis 1: Enne manustamist tuleb BRINAVESS’i viaale visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise ja värvuse muutuse suhtes. Mitte kasutada viaale, milles esineb võõrosakesi või värvuse muutust. Tähelepanu! BRINAVESS’i infusioonilahuse kontsentraadi värvus varieerub värvitust kahvatukollaseni. Värvuse variatsioonid selles vahemikus ei mõjuta ravimi toimet.

Juhis 2: Kontsentraadi lahjendamine

Korrektse manustamise tagamiseks tuleb ravi alguses valmistada piisavas koguses BRINAVESS 20 mg/ml, et sellest jätkuks vajaduse korral nii esimeseks kui ka teiseks infusiooniks. Valmistage lahus kontsentratsiooniga 4 mg/ml järgmisi lahjendamisjuhiseid järgides:

Patsiendid kehakaaluga ≤ 100 kg: 100 ml lahustile lisatakse 25 ml BRINAVESS 20 mg/ml. Patsiendid kehakaaluga > 100 kg: 120 ml lahustile lisatakse 30 ml BRINAVESS 20 mg/ml.

Juhis 3: Lahuse vaatlus

Lahjendatud steriilne lahus peab olema selge ja värvitu kuni kahvatukollane. Enne manustamist tuleb lahust uuesti visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise või värvuse muutuse suhtes.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Cardiome UK Limited Lakeside House

1 Furzeground Way Stockley Park Uxbridge Middlesex

UB11 1BD Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/10/645/001

EU/1/10/645/002

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01/09/2010

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 01/09/2015

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu