Artikli sisu
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Cyanokit 2,5 g infusioonilahuse pulber
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks viaal sisaldab 2,5 g hüdroksükobalamiini.
Pärast manustamiskõlblikuks muutmist 100 mL lahjendusvedelikuga sisaldab üks milliliiter valmissegatud lahust 25 mg hüdroksükobalamiini.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Infusioonilahuse pulber.
Tumepunane kristalliline pulber.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
Teadaoleva või oletatava tsüaniidimürgistuse ravi igas vanuses patsientidel.
Cyanokiti tuleb manustada koos asjakohaste dekontaminatsiooni- ja toetavate meetmetega (vt lõik 4.4).
4.2Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Algannus
Täiskasvanud. Cyanokiti algannus on 5 g (2 x 100 mL).
Lapsed. Imikuealistest kuni noorukiealisteni
Kehakaal |
|
|
|
|
|
|
|
kg | |||||||
Algannus |
|
|
|
|
|
|
|
grammides | 0,35 | 0,70 | 1,40 | 2,10 | 2,80 | 3,50 | 4,20 |
milliliitrites |
Järgnev annus
Sõltuvalt mürgistuse raskusest ja kliinilisest vastusest (vt lõik 4.4) võidakse manustada ka teine annus.
Täiskasvanud. Cyanokiti järgnev annus on 5 g (2 x 100 mL).
Lapsed. Imikuealistest kuni noorukiealisteni
Maksimaalne annus
Täiskasvanud. Maksimaalne soovitatav annus kokku on 10 g.

Lapsed. Imikuealistest kuni noorukiealisteni
Neeru- ja maksakahjustus
Ehkki hüdroksükobalamiini ohutust ja tõhusust neeru- ja maksakahjustustega patsientidel uuritud ei ole, manustatakse Cyanokiti esmaabiravina ainult ägedate ja eluohtlike juhtumite korral ilma annuse kohandamise vajaduseta nendel patsientidel.
Manustamisviis
Cyanokiti algannus manustatakse intravenoosse infusioonina 15 minuti vältel.
Teise annuse intravenoosse infusioonina manustamise aeg ulatub 15 minutist (eriti ebastabiilsetel patsientidel) kuni 2 tunnini, põhinedes patsiendi seisundil.
Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.
4.3Vastunäidustused
Puuduvad.
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Tsüaniidimürgistuse ravis peab viivitamatut tähelepanu pöörama hingamisteede avatusele, piisavale hapnikuga varustamisele ja hüdratsioonile, kardiovaskulaarsele toetusele ning krampidega toimetulemisele. Kaaluda tuleb dekontaminatsioonimeetmeid vastavalt allika päritoluteele.
Cyanokit ei asenda hapnikravi ja ülalnimetatud meetmete rakendamist ei tohi edasi lükata.
Tsüaniidimürgistuse olemasolu ja ulatus on algselt sageli teadmata. Puudub laialt kasutatav, kiire ja kinnitav tsüaniidi veretest. Raviotsused tuleb teha kliinilise kulu ja/või tsüaniidimürgistuse märkide ja sümptomite alusel.
Tsüaniidimürgistust võib põhjustada suletud ruumis oleva tule suits, sissehingamine, suu kaudu manustamine või kokkupuude nahaga. Tsüaniidimürgistust põhjustavate allikate hulka kuuluvad vesiniktsüaniidhape ja selle soolad – tsüanogeenid – sh tsüanogeensed taimed, alifaatsed nitriilid või pikaajaline kokkupuude naatriumnitroprussiidiga.
Tsüaniidimürgistuse märgid ja sümptomid
Tsüaniidimürgistuse tavaliste märkide ja sümptomite hulka kuuluvad iiveldus, oksendamine, peavalu, muutuv psüühiline seisund (nt segasus, desorientatsioon), pitsitustunne rindkeres, düspnoe, tahhüpnoe või hüperpnoe (varajane), bradüpnoe või apnoe (hiline), hüpertensioon (varajane) või hüpotensioon (hiline), kardiovaskulaarne kollaps, krambid või kooma, müdriaas ja plasma laktaadi kontsentratsioon >8 mmol/l.
Paljude kannatanute korral, nt seoses terrorismiga või kemikaalikatastroofidega, võivad paanikasümptomid, sh tahhüpnoe ja oksendamine, imiteerida tsüaniidimürgistuse varaseid märke. Muutunud psüühilise seisundi (segasus ja desorientatsioon) ja/või müdriaasi olemasolu viitavad tõelisele tsüaniidimürgistusele.
Suitsu sissehingamine
Mitte kõikidel suitsu sissehinganud kannatanutel ei pruugi olla tsüaniidimürgistust, aga see võib esineda koos põletuste, trauma ja kokkupuutel veel muude toksiliste ainetega, mis raskendavad
kliinilist pilti. Enne Cyanokiti manustamist on soovitatav kannatanuid kontrollida järgmiste näitajate suhtes:
kokkupuude tulest tingitud suitsuga suletud piirkonnas,
tahma olemasolu suu, nina ja/või orofaarünksi ümber,
muutunud psüühiline seisund.
Selliste näitajate olemasolul on hüpotensioon ja/või laktaadi kontsentratsioon ≥10 mmol/l plasmas (suurem kui märkide ja sümptomite all viidatud, sest süsinikmonooksiid soodustab piimhappe atsideemiat) tõsine viide tsüaniidimürgistusele. Ülalnimetatud märkide olemasolul ei tohi viivitada
Ülitundlikkusreaktsioonid
Teadaolevat ülitundlikkust hüdroksükobalamiini või vitamiin B12 suhtes tuleb enne Cyanokiti manustamist võtta arvesse kasu/riski hindamisel, sest hüdroksükobalamiini saavatel patsientidel võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid (vt lõik 4.8).
Neerude häired
Hüdroksükobalamiini saanud tervete vabatahtlike uriinis on täheldatud oksalaadi kristalle. Pärast teadaolevat tsüaniidimürgistust või selle kahtlustamisel hüdroksükobalamiinravi saanud patsientidel on teatatud ägeda neerupuudulikkuse juhtudest koos ägeda tubulaarse nekroosiga, neerufunktsiooni kahjustuse juhtudest ja kaltsiumoksalaadi kristallide esinemisest uriinis. Teatud olukordades vajati paranemiseks hemodialüüsi (vt lõik 4.8).
Seetõttu tuleb pärast Cyanokiti manustamist ettevaatusabinõuna jälgida neerufunktsiooni (sh vere uurea- ja lämmastikusisaldust ning plasma kreatiniinisisaldust) kuni 7 päeva pärast ravimi toime avaldumist.
Vererõhu tõus
Hüdroksükobalamiini saavatel patsientidel võib tekkida mööduv, tavaliselt asümptomaatiline vererõhu tõus. Vererõhu maksimaalset tõusu täheldati infusiooni manustamise lõppjärgus (vt lõik 4.8).
Mõju tsüaniidi sisaldusele vereanalüüsis
Hüdroksükobalamiin vähendab tsüaniidi kontsentratsiooni veres. Ehkki tsüaniidi kontsentratsiooni määramine veres ei ole kohustuslik ega tohi põhjustada viivitamist hüdroksükobalamiinraviga, võib see olla kasulik tsüaniidimürgistuse dokumenteerimiseks. Kui planeeritakse tsüaniidi taseme määramist veres, on soovitatav vereproov võtta enne ravi alustamist Cyanokitiga.
Toime põletuse hindamisele
Hüdroksükobalamiin võib oma tumepunase värvuse tõttu naha punaseks värvida ja seetõttu häirida põletuse hindamist. Siiski vihjavad nahakahjustused, ödeem ja valu suurel määral põletustele.
Toime laboratoorsetele analüüsidele
Hüdroksükobalamiin võib oma tumepunase värvuse tõttu häirida laboratoorsete näitajate (nt kliiniline keemia, hematoloogilised, koagulatsiooni- ja uriininäitajad) määratlemist. In vitro katsed näitavad, et toime ulatus ja kestus sõltub paljudest faktoritest, nt hüdroksükobalamiini annusest, analüüdist, analüüdi kontsentratsioonist, metoodikast, analüsaatorist,
Alljärgnev tabel põhineb tervete vabatahtlikega läbiviidud in vitro katsetel ja saadud farmakokineetilistel andmetel ning kirjeldab toimet laboratoorsetele analüüsidele, mis ilmneb pärast 5 g hüdroksükobalamiini annuse manustamist. Toime

erineda sõltuvalt mürgistuse tugevusest. Sõltuvalt analüsaatorist võivad tulemused märkimisväärselt erineda ja seetõttu tuleb laboratoorsete analüüside tulemuste esitamisel ja tõlgendamisel olla ettevaatlik.
In vitro katsetes täheldatud hüdroksükobalamiini toime laboratoorsetele analüüsidele
Laboratoorne | Toimet ei | Kunstlikult | Kunstlikult | Ettearvamatu*** | Toime kestus |
näitaja | täheldatud | suurenenud* | vähenenud* |
| pärast 5 |
|
|
|
|
| annust |
Kliiniline | Kaltsium | Kreatiniin | Alaniinamino- | Fosfaat | 24 tundi, v.a |
keemia | Naatrium | Üld- ja | transferaas | Kusihape | bilirubiin (kuni |
| Kaalium | konjugaatbili- | (ALAT) | Aspartaataminotransferaas | 4 päeva) |
| Kloriid | rubiin** | Amülaas | (ASAT) |
|
| Uurea | Triglütseriidid |
| Kreatiinkinaas (CK) |
|
| Gammaglutamüül- | Kolesterool |
| Kreatiinkinaasi isoensüüm |
|
| transferaas (GGT) | Üldvalk |
| MB (CKMB) |
|
|
| Glükoos |
| Laktaatdehüdrogenaas |
|
|
| Albumiin |
| (LDH) |
|
|
| Leelisfosfataas |
|
|
|
Hematoloogia | Erütrotsüüdid | Hemoglobiin (Hb) |
|
| |
| Hematokrit | Keskmine |
|
|
|
| Erütrotsüüdi | hemoglobiini hulk |
|
|
|
| keskmine maht | erütrotsüüdis |
|
|
|
| (MCV) | (MCH) |
|
|
|
| Leukotsüüdid | Keskmine |
|
|
|
| Lümfotsüüdid | hemoglobiini- |
|
|
|
| Monotsüüdid | kontsentratsioon |
|
|
|
| Eosinofiilid | erütrotsüüdis |
|
|
|
| Neutrofiilid | (MCHC) |
|
|
|
| Trombotsüüdid |
|
|
|
|
Koagulatsioon |
|
|
| Aktiveeritud osaline | 24 tundi |
|
|
|
| tromboplastiiniaeg (aPTT) |
|
|
|
|
| Protrombiiniaeg (PT) |
|
|
|
|
| Quick või INR |
|
*Täheldati ≥10% toimet vähemalt ühes analüsaatoris
**Kunstlikult vähenenud diasooniummeetodit kasutades
***Ebajärjekindlad tulemused
Kasutatud analüsaatorid: ACL Futura (Instrumentation Laboratory), Axsym/Architect (Abbott), BM Coasys110 (Boehringer Mannheim), CellDyn 3700 (Abbott), Clinitek 500 (Bayer), Cobas Integra 700, 400 (Roche),
Hüdroksükobalamiin võib mõjutada kõiki uriini kolorimeetrilisi näitajaid. Toime nendele analüüsidele kestab tavaliselt 48 tundi pärast
Toime koos hemodialüüsiga
Hüdroksükobalamiin võib oma tumepunase värvuse tõttu põhjustada hemodialüüsiseadmete väljalülitumist eksliku „verelekke“ tuvastamise tõttu. Sellega tuleb arvestada enne hemodialüüsi alustamist hüdroksükobalamiinravi saanud patsientidel.
Kasutamine koos teiste tsüaniidi antidootidega
Teiste tsüaniidi antidootide ohutus samaaegsel manustamisel Cyanokitiga ei ole teada (vt lõik 6.2). Kui on otsustatud manustada teist tsüaniidi antidooti koos Cyanokitiga, ei tohi neid ravimeid manustada samaaegselt samasse veeniteesse (vt lõik 6.2).
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid ei ole uuritud.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Loomkatsed on näidanud teratogeenset toimet igapäevasel kokkupuutel organogeneesi vältel (vt lõik 5.3). Hüdroksükobalamiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid ja võimalik risk inimesele ei ole teada.
Siiski, arvestades:
-et ei manustata rohkem kui kaks hüdroksükobalamiini süsti,
-potentsiaalselt eluohtlikku seisundit,
-alternatiivse ravi puudumist,
võib hüdroksükobalamiini määrata rasedatele.
Kui rasedus on teada
Imetamine
Hüdroksükobalamiin võib erituda inimese rinnapiima. Et hüdroksükobalamiini manustatakse potentsiaalselt eluohtlikes olukordades, ei ole imetamine selle kasutamisele vastunäidustatud. Andmete puudumise tõttu imetatavate imikute kohta on soovitatav imetamine katkestada pärast Cyanokiti manustamist.
Fertiilsus
Fertiilsuse uuringuid ei ole läbi viidud (vt lõik 5.3).
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole asjakohane.
4.8Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kliinilistes uuringutes sai hüdroksükobalamiini kokku 347 inimest. 347 inimesest oli 245 patsiendil hüdroksükobalamiini manustamise ajal oletatav kokkupuude tsüaniidiga. Ülejäänud 102 inimest olid terved vabatahtlikud, kellel ei olnud hüdroksükobalamiini manustamise ajal kokkupuudet tsüaniidiga.
Kõrvaltoimete loetelu
Cyanokiti kasutamisega seoses on märgitud alljärgnevaid kõrvaltoimeid. Siiski ei ole olemasolevate andmete vähesuse tõttu võimalik määrata esinemissagedusi.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Lümfotsüütide osakaalu vähenemine.
Immuunsüsteemi häired
Allergilised reaktsioonid, sh angioneurootiline ödeem, nahalööve, nõgestõbi ja kihelus.
Psühhiaatrilised häired
Rahutus.
Närvisüsteemi häired
Mäluhäired; pearinglus.
Silma kahjustused
Paistetus, ärritus, punetus.
Südame häired
Ventrikulaarsed ekstrasüstolid. Tsüaniidimürgistusega patsientidel täheldati südame löögisageduse kiirenemist.
Vaskulaarsed häired
Mööduv vererõhu tõus, mis laheneb tavaliselt mõne tunni jooksul; kuumahood. Tsüaniidimürgistusega patsiendil täheldati vererõhu alanemist.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Pleuraefusioon, düspnoe, pitsitustunne kurgus, kurgukuivus, ebamugavustunne rindkeres.
Seedetrakti häired
Ebamugavustunne kõhus, düspepsia, diarröa, oksendamine, iiveldus, düsfaagia.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Naha ja limaskestade pöörduv punaseks värvumine: enamikul patsientidest kestab see kuni 15 päeva pärast Cyanokiti manustamist.
Pustuloosne lööve, mis võib kesta mitu nädalat, kahjustades peamiselt nägu ja kaela.
Neerude ja kuseteede häired
Äge neerupuudulikkus koos ägeda tubulaarse nekroosiga, neerufunktsiooni kahjustus, kaltsiumoksalaadi kristallide esinemine uriinis (vt lõik 4.4).
Uriini muutunud värvus: kõigil patsientidel värvub uriin tumepunaseks, eriti märkimisväärselt manustamisele järgneva esimese kolme päeva vältel. Uriini värvusemuutus võib kesta kuni 35 päeva pärast Cyanokiti manustamist (vt lõik 4.4).
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Peavalu; süstekoha reaktsioon; perifeerne turse.
Uuringud
Cyanokit võib põhjustada plasma värvumist punaseks, mis võib omakorda põhjustada teatud laboratoorsete näitajate tasemete kunstlikku tõusu või langust (vt lõik 4.4).
Lapsed
Piiratud andmed hüdroksükobalamiinravi saanud laste

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.
4.9Üleannustamine
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antidoodid,
Toimemehhanism
Hüdroksükobalamiini toime tsüaniidimürgistuse ravis põhineb tema võimel tsüaniidiioone tugevalt siduda. Hüdroksükobalamiini iga molekul suudab siduda ühe tsüaniidiiooni, asendades trivalentse koobaltiooniga seotud hüdroksüligandi ja moodustades tsüanokobalamiini. Tsüanokobalamiin on stabiilne mittetoksiline ühend, mis eritub uriini.
Efektiivsus
Eetilistest kaalutlustest lähtudes kontrollitud tõhususe uuringuid inimestel läbi viidud ei ole.
Loomade farmakoloogia
Hüdroksükobalamiini tõhusust uuriti kontrollitud uuringus tsüaniidiga mürgitatud täiskasvanud koertel. Koerte mürgitamiseks manustati neile intravenoosselt kaaliumtsüaniidi surmav annus. Seejärel said koerad naatriumkloriidi 9 mg/mL, 75 mg/kg või 150 mg/kg hüdroksükobalamiini, manustatuna intravenoosselt 7,5 minuti vältel. Annused 75 mg/kg ja 150 mg/kg vastavad inimesel ligikaudu hüdroksükobalamiini annustele vastavalt 5 g ja 10 g mitte ainult kehakaalu alusel, aga ka hüdroksükobalamiini maksimaalse kontsentratsiooni alusel seerumis (Cmax)
Elulemus 4. tunnil ja 14. päeval oli märkimisväärselt suurem hüdroksükobalamiini annuste 75 mg/kg ja 150 mg/kg rühmades võrreldes koertega, kes said ainult 9 mg/mL naatriulkloriidi.
Tsüaniidiga mürgitatud koerte elulemus
|
| Ravi |
|
| Naatriumkloriid | Hüdroksükobalamiin | |
| 9 mg/mL | 75 mg/kg | 150 mg/kg |
Näitaja | (N=17) | (N=19) | (N=18) |
Elulemus 4. tunnil, N (%) | 7 (41) | 18 (95)* | 18 (100)* |
Elulemus 14. päeval, N (%) | 3 (18) | 15 (79)* | 18 (100)* |
* p <0,025
Histopatoloogiline uuring näitas ajukahjustusi, mis vastasid tsüaniidi poolt tekitatud hüpoksiale. Ajukahjustuste esinemissagedus oli märkimisväärselt väiksem koertel, kes said 150 mg/kg
hüdroksükobalamiini võrreldes koertega, kes said 75 mg/kg hüdroksükobalamiini või 9 mg/kg naatriumkloriidi.
Hemodünaamiliste näitajate ja järgnevalt veregaaside, pH ja laktaadi kiire ning täielik taastumine pärast tsüaniidimürgistust aitab tõenäoliselt kaasa hüdroksükobalamiiniga ravitud koerte paremale tulemusele. Hüdroksükobalamiin vähendas täisveres tsüaniidi kontsentratsioone infusiooni lõpus väärtuselt 120 nmol/mL väärtusele 30…40 nmol/mL võrreldes väärtusega 70 nmol koertel, kes said ainult naatriumkloriidi annuse 9 mg/mL.
Tsüaniidimürgistusega patsiendid
Hüdroksükobalamiini kui antidoodi tõhususe kliinilistes uuringutes osales kokku 245 patsienti oletatava või teadaoleva tsüaniidimürgistusega. 213 patsiendist, kelle kohta tulemus oli teada, jäi ellu 58%. 89 patsiendist, kes surid, leiti
Eakad patsiendid
Kliinilistes uuringutes manustati hüdroksükobalamiini ligikaudu
Lapsed
Dokumentatsioon tõhususe kohta on kättesaadav 54 lapse kohta. Laste keskmine vanus oli ligikaudu kuus aastat ja hüdroksükobalamiini keskmine annus oli ligikaudu 120 mg/kg kehakaalu kohta. Elulemus oli 41% ning sõltus väga suurel määral kliinilisest seisundist. 20 lapsest, kellel ei olnud esialgset südameseiskumist, jäi ellu 18 (90%), nendest 4 jääknähtudega. Üldiselt oli hüdroksükobalamiini tõhusus lastel sarnane täiskasvanutel näidatuga.
5.2Farmakokineetilised omadused
Pärast Cyanokiti intravenoosset manustamist ilmneb märkimisväärne sidumine plasmavalkude ja väikese molekulmassiga füsioloogiliste ühenditega, mis asendades hüdroksüligande, moodustavad erinevaid
Ühekordse annuse Cyanokiti (2,5…10 g) manustamise järgselt tervetele vabatahtlikele täheldati annusega võrdelist farmakokineetikat. Cyanokiti 5 g annuse (soovitatav algannus) manustamise järgselt määrati vabade ja
Uriini eritunud
Annuse kohandamisel vastavalt kehakaalule ei ilmnenud meestel ja naistel pärast 5 g või 10 g Cyanokiti manustamist suuri erinevusi vabade ning
Tsüaniidimürgistusega patsientidel seob hüdroksükobalamiin eeldatavalt tsüaniidi, et moodustada tsüanokobalamiin, mis eritub uriini.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Narkoosis olevatel küülikutel avaldas hüdroksükobalamiin hemodünaamilisi toimeid (suurenenud keskmine vererõhk ja totaalne perifeerne resistentsus, alanenud südame löögimaht), mis on seotud tema lämmastikoksiidi siduva omadusega.
Ühekordse ja korduvtoksilisuse ning genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Maks ja neerud leiti olevat peamised sihtorganid. Siiski täheldati leide vaid kliinilistest maksimaalsetest annustest suuremate annuste manustamisel ning seetõttu on nende tähtsus kliinilisel kasutamisel piiratud. Eriti täheldati maksafibroosi koertel pärast 300 mg/kg hüdroksükobalamiini manustamist 4 nädala vältel. Selle leiu tähtsus inimesele on siiski ebatõenäoline, sest leidu ei täheldatud hüdroksükobalamiiniga läbi viidud lühiajalistes uuringutes.
Rottidel ja küülikutel täheldati 150 mg/kg ja kõrgematel igapäevastel annusetasemetel organogeneesi ajal arengut kahjustavat mürgistust, sealhulgas teratogeensust. 150 mg/kg vastab ligikaudu maksimaalsele inimestele soovitatavale annusele.
Meeste ja naiste fertiilsuse, samuti peri- ja postnataalse arengu kohta andmed puuduvad. Hüdroksükobalamiini ei ole hinnatud kartsinogeense potentsiaali suhtes.
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Vesinikkloriidhape (pH kohandamiseks)
6.2Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
Hüdroksükobalamiini seguga täheldati füüsikalist sobimatust (osakeste moodustumine) manustamiskõlblikuks muudetud lahuses järgmiste ravimitega: diasepaam, dobutamiin, dopamiin, fentanüül, nitroglütseriin, pentobarbitaal, fenütoiinnaatrium, propofool ja tiopentaal.
Hüdroksükobalamiini seguga täheldati keemilist sobimatust manustamiskõlblikuks muudetud lahuses järgmiste ravimitega: epinefriin, lidokaiinvesinikkloriid, adenosiin, atropiin, midasolaam, ketamiin, suktsinüülkoliinkloriid, amiodaroonvesinikkloriid, naatriumvesinikkarbonaat, naatriumtiosulfaat, naatriumnitrit ja teada on antud ka askorbiinhappest.
Seetõttu ei tohi neid ja teisi ravimeid manustada samaaegselt sama veenitee kaudu nagu hüdroksükobalamiini.
Hüdroksükobalamiini ja verepreparaatide (täisveri, erütrotsüütide preparaat, trombotsüütide kontsentraat ja värskelt külmutatud plasma) samaaegset manustamist sama veenitee kaudu ei soovitata.
6.3Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Ambulatoorse kasutamise eesmärgil võib Cyanokiti lühikeste perioodide vältel hoida muutlikul temperatuuril tavatransportimisel (15 päeva temperatuurivahemikus 5°C…40°C), kõrbes transportimisel (4 päeva temperatuurivahemikus 5°C…60°C) ja
(15 päeva temperatuurivahemikus
Naatriumkloriidiga 9 mg/mL (0,9%) manustamiskõlblikuks muudetud lahuse keemiline ja füüsikaline kasutamisstabiilsus püsib 6 tundi temperatuuril 2°C…40°C.
Mikrobioloogilisest aspektist peab ravimit kasutama kohe. Kui lahust ei kasutata kohe, vastutab kasutaja kasutusvalmis ravimi säilitamisaja ja
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
Tüüpi II värvitu 250 mL klaasviaal, suletud bromobutüülkummist korgiga ja plastkaanega alumiiniumkorgiga.
Iga pakend sisaldab kahte viaali (iga viaal pakitud ühte pappkarpi), kahte steriilset ülekandeseadet, ühte steriilset intravenoosse infusiooni komplekti ja ühte steriilset lühikest kateetrit lastele manustamiseks.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
Iga viaal tuleb 100 mL lahjendusvedelikuga manustamiskõlblikuks muuta, kasutades komplekti kuuluvat steriilset ülekandeseadet. Soovitatav lahjendusvedelik on naatriumkloriidi 9 mg/mL süstelahus (0,9%). Ainult siis, kui naatriumkloriidi 9 mg/mL süstelahus ei ole kättesaadav, võib kasutada ka Ringeri lahust laktaadiga või glükoosi 50 mg/mL (5%) süstelahust.
Cyanokiti viaali tuleb lahuse segamiseks loksutada või pöörata ümber vähemalt 30 sekundi vältel. Viaali ei tohi raputada, sest see võib põhjustada vahu tekkimist ja muuta lahustumise kontrollimise raskemaks. Et manustamiskõlblikuks muudetud lahus on tumepunane lahus, võivad mõned lahustumata osad jääda märkamata. Kasutada tuleb pakendisse kuuluvat intravenoosse infusiooni manustamise komplekti, sest see sisaldab asjakohast filtrit, mis tuleb täita manustamiskõlblikuks muudetud lahusega. Vajadusel korrake seda protseduuri teise viaaliga.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
SERB S.A.
Avenue Louise 480
1050 Brussels
Belgia
8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/07/420/001
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. november 2007
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20. juuli 2012
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
- Irbesartan zentiva (irbesartan winthrop)
- Torisel
- Zykadia
- Nuwiq
- Yellox
- Bortezomib sun
Retseptiravimite loetelu:
KK/AAAA
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Cyanokit 5 g infusioonilahuse pulber
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Viaal sisaldab 5 g hüdroksükobalamiini.
Pärast manustamiskõlblikuks muutmist 200 mL lahjendusvedelikuga sisaldab üks milliliiter valmissegatud lahust 25 mg hüdroksükobalamiini.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahuse pulber.
Tumepunane kristalliline pulber.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Teadaoleva või oletatava tsüaniidimürgistuse ravi igas vanuses patsientidel.
Cyanokiti tuleb manustada koos asjakohaste dekontaminatsiooni- ja toetavate meetmetega (vt lõik 4.4).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Algannus
Täiskasvanud. Cyanokiti algannus on 5 g (200 mL, manustamiskõlblikuks muudetud lahuse valmismaht).
Lapsed. Imikuealistest kuni noorukiealisteni
Kehakaal |
|
|
|
|
|
|
|
kg | |||||||
Algannus |
|
|
|
|
|
|
|
grammides | 0,35 | 0,70 | 1,40 | 2,10 | 2,80 | 3,50 | 4,20 |
milliliitrites |
Järgnev annus
Sõltuvalt mürgistuse raskusest ja kliinilisest vastusest (vt lõik 4.4) võidakse manustada ka teine annus.
Täiskasvanud. Cyanokiti järgnev annus on 5 g (200 mL, manustamiskõlblikuks muudetud lahuse valmismaht).
Lapsed. Imikuealistest kuni noorukiealisteni

Maksimaalne annus
Täiskasvanud. Maksimaalne soovitatav annus kokku on 10 g.
Lapsed. Imikuealistest kuni noorukiealisteni
Neeru- ja maksakahjustus
Ehkki hüdroksükobalamiini ohutust ja tõhusust neeru- ja maksakahjustustega patsientidel uuritud ei ole, manustatakse Cyanokiti esmaabiravina ainult ägedate ja eluohtlike juhtumite korral ilma annuse kohandamise vajaduseta nendel patsientidel.
Manustamisviis
Cyanokiti algannus manustatakse intravenoosse infusioonina 15 minuti vältel.
Teise annuse intravenoosse infusioonina manustamise aeg ulatub 15 minutist (eriti ebastabiilsetel patsientidel) kuni 2 tunnini, põhinedes patsiendi seisundil.
Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.
4.3 Vastunäidustused
Puuduvad.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Tsüaniidimürgistuse ravis peab viivitamatut tähelepanu pöörama hingamisteede avatusele, piisavale hapnikuga varustamisele ja hüdratsioonile, kardiovaskulaarsele toetusele ning krampidega toimetulemisele. Kaaluda tuleb dekontaminatsioonimeetmeid vastavalt allika päritoluteele.
Cyanokit ei asenda hapnikravi ja ülalnimetatud meetmete rakendamist ei tohi edasi lükata.
Tsüaniidimürgistuse olemasolu ja ulatus on algselt sageli teadmata. Puudub laialt kasutatav, kiire ja kinnitav tsüaniidi veretest. Raviotsused tuleb teha kliinilise kulu ja/või tsüaniidimürgistuse märkide ja sümptomite alusel.
Tsüaniidimürgistust võib põhjustada suletud ruumis oleva tule suits, sissehingamine, suu kaudu manustamine või kokkupuude nahaga. Tsüaniidimürgistust põhjustavate allikate hulka kuuluvad vesiniktsüaniidhape ja selle soolad – tsüanogeenid – sh tsüanogeensed taimed, alifaatsed nitriilid või pikaajaline kokkupuude naatriumnitroprussiidiga.
Tsüaniidimürgistuse märgid ja sümptomid
Tsüaniidimürgistuse tavaliste märkide ja sümptomite hulka kuuluvad iiveldus, oksendamine, peavalu, muutuv psüühiline seisund (nt segasus, desorientatsioon), pitsitustunne rindkeres, düspnoe, tahhüpnoe või hüperpnoe (varajane), bradüpnoe või apnoe (hiline), hüpertensioon (varajane) või hüpotensioon (hiline), kardiovaskulaarne kollaps, krambid või kooma, müdriaas ja plasma laktaadi kontsentratsioon >8 mmol/l.
Paljude kannatanute korral, nt seoses terrorismiga või kemikaalikatastroofidega, võivad paanikasümptomid, sh tahhüpnoe ja oksendamine, imiteerida tsüaniidimürgistuse varaseid märke. Muutunud psüühilise seisundi (segasus ja desorientatsioon) ja/või müdriaasi olemasolu viitavad tõelisele tsüaniidimürgistusele.
Suitsu sissehingamine
Mitte kõikidel suitsu sissehinganud kannatanutel ei pruugi olla tsüaniidimürgistust, aga see võib esineda koos põletuste, trauma ja kokkupuutel veel muude toksiliste ainetega, mis raskendavad kliinilist pilti. Enne Cyanokiti manustamist on soovitatav kannatanuid kontrollida järgmiste näitajate suhtes:
kokkupuude tulest tingitud suitsuga suletud piirkonnas,
tahma olemasolu suu, nina ja/või orofaarünksi ümber,
muutunud psüühiline seisund.
Selliste näitajate olemasolul on hüpotensioon ja/või laktaadi kontsentratsioon ≥10 mmol/l plasmas (suurem kui märkide ja sümptomite all viidatud, sest süsinikmonooksiid soodustab piimhappe atsideemiat) tõsine viide tsüaniidimürgistusele. Ülalnimetatud märkide olemasolul ei tohi viivitada
Ülitundlikkusreaktsioonid
Teadaolevat ülitundlikkust hüdroksükobalamiini või vitamiin B12 suhtes tuleb enne Cyanokiti manustamist võtta arvesse kasu/riski hindamisel, sest hüdroksükobalamiini saavatel patsientidel võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid (vt lõik 4.8).
Neerude häired
Hüdroksükobalamiini saanud tervete vabatahtlike uriinis on täheldatud oksalaadi kristalle. Pärast teadaolevat tsüaniidimürgistust või selle kahtlustamisel hüdroksükobalamiinravi saanud patsientidel on teatatud ägeda neerupuudulikkuse juhtudest koos ägeda tubulaarse nekroosiga, neerufunktsiooni kahjustuse juhtudest ja kaltsiumoksalaadi kristallide esinemisest uriinis. Teatud olukordades vajati paranemiseks hemodialüüsi (vt lõik 4.8).
Seetõttu tuleb pärast Cyanokiti manustamist ettevaatusabinõuna jälgida neerufunktsiooni (sh vere uurea- ja lämmastikusisaldust ning plasma kreatiniinisisaldust) kuni 7 päeva pärast ravimi toime avaldumist.
Vererõhu tõus
Hüdroksükobalamiini saavatel patsientidel võib tekkida mööduv, tavaliselt asümptomaatiline vererõhu tõus. Vererõhu maksimaalset tõusu täheldati infusiooni manustamise lõppjärgus (vt lõik 4.8).
Mõju tsüaniidi sisaldusele vereanalüüsis
Hüdroksükobalamiin vähendab tsüaniidi kontsentratsiooni veres. Ehkki tsüaniidi kontsentratsiooni määramine veres ei ole kohustuslik ega tohi põhjustada viivitamist hüdroksükobalamiinraviga, võib see olla kasulik tsüaniidimürgistuse dokumenteerimiseks. Kui planeeritakse tsüaniidi taseme määramist veres, on soovitatav vereproov võtta enne ravi alustamist Cyanokitiga.
Toime põletuse hindamisele
Hüdroksükobalamiin võib oma tumepunase värvuse tõttu naha punaseks värvida ja seetõttu häirida põletuse hindamist. Siiski vihjavad nahakahjustused, ödeem ja valu suurel määral põletustele.
Toime laboratoorsetele analüüsidele
Hüdroksükobalamiin võib oma tumepunase värvuse tõttu häirida laboratoorsete näitajate (nt kliiniline keemia, hematoloogilised, koagulatsiooni- ja uriininäitajad) määratlemist. In vitro katsed näitavad, et toime ulatus ja kestus sõltub paljudest faktoritest, nt hüdroksükobalamiini annusest, analüüdist, analüüdi kontsentratsioonist, metoodikast, analüsaatorist,

Alljärgnev tabel põhineb tervete vabatahtlikega läbiviidud in vitro katsetel ja saadud farmakokineetilistel andmetel ning kirjeldab toimet laboratoorsetele analüüsidele, mis ilmneb pärast 5 g hüdroksükobalamiini annuse manustamist. Toime
In vitro katsetes täheldatud hüdroksükobalamiini toime laboratoorsetele analüüsidele
Laboratoorne | Toimet ei | Kunstlikult | Kunstlikult | Ettearvamatu*** | Toime kestus |
näitaja | täheldatud | suurenenud* | vähenenud* |
| pärast 5 |
|
|
|
|
| annust |
Kliiniline | Kaltsium | Kreatiniin | Alaniinamino- | Fosfaat | 24 tundi, v.a |
keemia | Naatrium | Üld- ja | transferaas | Kusihape | bilirubiin (kuni |
| Kaalium | konjugaatbili- | (ALAT) | Aspartaataminotransferaas | 4 päeva) |
| Kloriid | rubiin** | Amülaas | (ASAT) |
|
| Uurea | Triglütseriidid |
| Kreatiinkinaas (CK) |
|
| Gammaglutamüül- | Kolesterool |
| Kreatiinkinaasi isoensüüm |
|
| transferaas (GGT) | Üldvalk |
| MB (CKMB) |
|
|
| Glükoos |
| Laktaatdehüdrogenaas |
|
|
| Albumiin |
| (LDH) |
|
|
| Leelisfosfataas |
|
|
|
Hematoloogia | Erütrotsüüdid | Hemoglobiin (Hb) |
|
| |
| Hematokrit | Keskmine |
|
|
|
| Erütrotsüüdi | hemoglobiini hulk |
|
|
|
| keskmine maht | erütrotsüüdis |
|
|
|
| (MCV) | (MCH) |
|
|
|
| Leukotsüüdid | Keskmine |
|
|
|
| Lümfotsüüdid | hemoglobiini- |
|
|
|
| Monotsüüdid | kontsentratsioon |
|
|
|
| Eosinofiilid | erütrotsüüdis |
|
|
|
| Neutrofiilid | (MCHC) |
|
|
|
| Trombotsüüdid |
|
|
|
|
Koagulatsioon |
|
|
| Aktiveeritud osaline | 24 tundi |
|
|
|
| tromboplastiiniaeg (aPTT) |
|
|
|
|
| Protrombiiniaeg (PT) |
|
|
|
|
| Quick või INR |
|
*Täheldati ≥10% toimet vähemalt ühes analüsaatoris
**Kunstlikult vähenenud diasooniummeetodit kasutades
***Ebajärjekindlad tulemused
Kasutatud analüsaatorid: ACL Futura (Instrumentation Laboratory), Axsym/Architect (Abbott), BM Coasys110 (Boehringer Mannheim), CellDyn 3700 (Abbott), Clinitek 500 (Bayer), Cobas Integra 700, 400 (Roche),
Hüdroksükobalamiin võib mõjutada kõiki uriini kolorimeetrilisi näitajaid. Toime nendele analüüsidele kestab tavaliselt 48 tundi pärast
Toime koos hemodialüüsiga
Hüdroksükobalamiin võib oma tumepunase värvuse tõttu põhjustada hemodialüüsiseadmete väljalülitumist eksliku „verelekke“ tuvastamise tõttu. Sellega tuleb arvestada enne hemodialüüsi alustamist hüdroksükobalamiinravi saanud patsientidel.
Kasutamine koos teiste tsüaniidi antidootidega
Teiste tsüaniidi antidootide ohutus samaaegsel manustamisel Cyanokitiga ei ole teada (vt lõik 6.2). Kui on otsustatud manustada teist tsüaniidi antidooti koos Cyanokitiga, ei tohi neid ravimeid manustada samaaegselt samasse veeniteesse (vt lõik 6.2).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimeid ei ole uuritud.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Loomkatsed on näidanud teratogeenset toimet igapäevasel kokkupuutel organogeneesi vältel (vt lõik 5.3). Hüdroksükobalamiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid ja võimalik risk inimesele ei ole teada.
Siiski, arvestades:
-et ei manustata rohkem kui kaks hüdroksükobalamiini süsti,
-potentsiaalselt eluohtlikku seisundit,
-alternatiivse ravi puudumist,
võib hüdroksükobalamiini määrata rasedatele.
Kui rasedus on teada
Imetamine
Hüdroksükobalamiin võib erituda inimese rinnapiima. Et hüdroksükobalamiini manustatakse potentsiaalselt eluohtlikes olukordades, ei ole imetamine selle kasutamisele vastunäidustatud. Andmete puudumise tõttu imetatavate imikute kohta on soovitatav imetamine katkestada pärast Cyanokiti manustamist.
Fertiilsus
Fertiilsuse uuringuid ei ole läbi viidud (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ei ole asjakohane.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Kliinilistes uuringutes sai hüdroksükobalamiini kokku 347 inimest. 347 inimesest oli 245 patsiendil hüdroksükobalamiini manustamise ajal oletatav kokkupuude tsüaniidiga. Ülejäänud 102 inimest olid terved vabatahtlikud, kellel ei olnud hüdroksükobalamiini manustamise ajal kokkupuudet tsüaniidiga.
Kõrvaltoimete loetelu
Cyanokiti kasutamisega seoses on märgitud alljärgnevaid kõrvaltoimeid. Siiski ei ole olemasolevate andmete vähesuse tõttu võimalik määrata esinemissagedusi.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Lümfotsüütide osakaalu vähenemine.
Immuunsüsteemi häired
Allergilised reaktsioonid, sh angioneurootiline ödeem, nahalööve, nõgestõbi ja kihelus.
Psühhiaatrilised häired
Rahutus.
Närvisüsteemi häired
Mäluhäired; pearinglus.
Silma kahjustused
Paistetus, ärritus, punetus.
Südame häired
Ventrikulaarsed ekstrasüstolid. Tsüaniidimürgistusega patsientidel täheldati südame löögisageduse kiirenemist.
Vaskulaarsed häired
Mööduv vererõhu tõus, mis laheneb tavaliselt mõne tunni jooksul; kuumahood. Tsüaniidimürgistusega patsiendil täheldati vererõhu alanemist.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Pleuraefusioon, düspnoe, pitsitustunne kurgus, kurgukuivus, ebamugavustunne rindkeres.
Seedetrakti häired
Ebamugavustunne kõhus, düspepsia, diarröa, oksendamine, iiveldus, düsfaagia.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Naha ja limaskestade pöörduv punaseks värvumine: enamikul patsientidest kestab see kuni 15 päeva pärast Cyanokiti manustamist.
Pustuloosne lööve, mis võib kesta mitu nädalat, kahjustades peamiselt nägu ja kaela.
Neerude ja kuseteede häired
Äge neerupuudulikkus koos ägeda tubulaarse nekroosiga, neerufunktsiooni kahjustus, kaltsiumoksalaadi kristallide esinemine uriinis (vt lõik 4.4).
Uriini muutunud värvus: kõigil patsientidel värvub uriin tumepunaseks, eriti märkimisväärselt manustamisele järgneva esimese kolme päeva vältel. Uriini värvusemuutus võib kesta kuni 35 päeva pärast Cyanokiti manustamist (vt lõik 4.4).
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Peavalu; süstekoha reaktsioon; perifeerne turse.
Uuringud
Cyanokit võib põhjustada plasma värvumist punaseks, mis võib omakorda põhjustada teatud laboratoorsete näitajate tasemete kunstlikku tõusu või langust (vt lõik 4.4).

Lapsed
Piiratud andmed hüdroksükobalamiinravi saanud laste
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.
4.9 Üleannustamine
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antidoodid,
Toimemehhanism
Hüdroksükobalamiini toime tsüaniidimürgistuse ravis põhineb tema võimel tsüaniidiioone tugevalt siduda. Hüdroksükobalamiini iga molekul suudab siduda ühe tsüaniidiiooni, asendades trivalentse koobaltiooniga seotud hüdroksüligandi ja moodustades tsüanokobalamiini. Tsüanokobalamiin on stabiilne mittetoksiline ühend, mis eritub uriini.
Efektiivsus
Eetilistest kaalutlustest lähtudes kontrollitud tõhususe uuringuid inimestel läbi viidud ei ole.
Loomade farmakoloogia
Hüdroksükobalamiini tõhusust uuriti kontrollitud uuringus tsüaniidiga mürgitatud täiskasvanud koertel. Koerte mürgitamiseks manustati neile intravenoosselt kaaliumtsüaniidi surmav annus. Seejärel said koerad naatriumkloriidi 9 mg/mL, 75 mg/kg või 150 mg/kg hüdroksükobalamiini, manustatuna intravenoosselt 7,5 minuti vältel. Annused 75 mg/kg ja 150 mg/kg vastavad inimesel ligikaudu hüdroksükobalamiini annustele vastavalt 5 g ja 10 g mitte ainult kehakaalu alusel, aga ka hüdroksükobalamiini maksimaalse kontsentratsiooni alusel seerumis (Cmax)
Elulemus 4. tunnil ja 14. päeval oli märkimisväärselt suurem hüdroksükobalamiini annuste 75 mg/kg ja 150 mg/kg rühmades võrreldes koertega, kes said ainult 9 mg/mL naatriulkloriidi.
Tsüaniidiga mürgitatud koerte elulemus
|
| Ravi |
|
| Naatriumkloriid | Hüdroksükobalamiin | |
| 9 mg/mL | 75 mg/kg | 150 mg/kg |
Näitaja | (N=17) | (N=19) | (N=18) |
Elulemus 4. tunnil, N (%) | 7 (41) | 18 (95)* | 18 (100)* |
Elulemus 14. päeval, N (%) | 3 (18) | 15 (79)* | 18 (100)* |
* p <0,025
Histopatoloogiline uuring näitas ajukahjustusi, mis vastasid tsüaniidi poolt tekitatud hüpoksiale. Ajukahjustuste esinemissagedus oli märkimisväärselt väiksem koertel, kes said 150 mg/kg hüdroksükobalamiini võrreldes koertega, kes said 75 mg/kg hüdroksükobalamiini või 9 mg/kg naatriumkloriidi.
Hemodünaamiliste näitajate ja järgnevalt veregaaside, pH ja laktaadi kiire ning täielik taastumine pärast tsüaniidimürgistust aitab tõenäoliselt kaasa hüdroksükobalamiiniga ravitud koerte paremale tulemusele. Hüdroksükobalamiin vähendas täisveres tsüaniidi kontsentratsioone infusiooni lõpus väärtuselt 120 nmol/mL väärtusele 30…40 nmol/mL võrreldes väärtusega 70 nmol koertel, kes said ainult naatriumkloriidi annuse 9 mg/mL.
Tsüaniidimürgistusega patsiendid
Hüdroksükobalamiini kui antidoodi tõhususe kliinilistes uuringutes osales kokku 245 patsienti oletatava või teadaoleva tsüaniidimürgistusega. 213 patsiendist, kelle kohta tulemus oli teada, jäi ellu 58%. 89 patsiendist, kes surid, leiti
Eakad patsiendid
Kliinilistes uuringutes manustati hüdroksükobalamiini ligikaudu
Lapsed
Dokumentatsioon tõhususe kohta on kättesaadav 54 lapse kohta. Laste keskmine vanus oli ligikaudu kuus aastat ja hüdroksükobalamiini keskmine annus oli ligikaudu 120 mg/kg kehakaalu kohta. Elulemus oli 41% ning sõltus väga suurel määral kliinilisest seisundist. 20 lapsest, kellel ei olnud esialgset südameseiskumist, jäi ellu 18 (90%), nendest 4 jääknähtudega. Üldiselt oli hüdroksükobalamiini tõhusus lastel sarnane täiskasvanutel näidatuga.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Pärast Cyanokiti intravenoosset manustamist ilmneb märkimisväärne sidumine plasmavalkude ja väikese molekulmassiga füsioloogiliste ühenditega, mis asendades hüdroksüligande, moodustavad erinevaid
kogum on
Ühekordse annuse Cyanokiti (2,5…10 g) manustamise järgselt tervetele vabatahtlikele täheldati annusega võrdelist farmakokineetikat. Cyanokiti 5 g annuse (soovitatav algannus) manustamise järgselt määrati vabade ja
Uriini eritunud
Annuse kohandamisel vastavalt kehakaalule ei ilmnenud meestel ja naistel pärast 5 g või 10 g Cyanokiti manustamist suuri erinevusi vabade ning
Tsüaniidimürgistusega patsientidel seob hüdroksükobalamiin eeldatavalt tsüaniidi, et moodustada tsüanokobalamiin, mis eritub uriini.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Narkoosis olevatel küülikutel avaldas hüdroksükobalamiin hemodünaamilisi toimeid (suurenenud keskmine vererõhk ja totaalne perifeerne resistentsus, alanenud südame löögimaht), mis on seotud tema lämmastikoksiidi siduva omadusega.
Ühekordse ja korduvtoksilisuse ning genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Maks ja neerud leiti olevat peamised sihtorganid. Siiski täheldati leide vaid kliinilistest maksimaalsetest annustest suuremate annuste manustamisel ning seetõttu on nende tähtsus kliinilisel kasutamisel piiratud. Eriti täheldati maksafibroosi koertel pärast 300 mg/kg hüdroksükobalamiini manustamist 4 nädala vältel. Selle leiu tähtsus inimesele on siiski ebatõenäoline, sest leidu ei täheldatud hüdroksükobalamiiniga läbi viidud lühiajalistes uuringutes.
Rottidel ja küülikutel täheldati 150 mg/kg ja kõrgematel igapäevastel annusetasemetel organogeneesi ajal arengut kahjustavat mürgistust, sealhulgas teratogeensust. 150 mg/kg vastab ligikaudu maksimaalsele inimestele soovitatavale annusele.
Meeste ja naiste fertiilsuse, samuti peri- ja postnataalse arengu kohta andmed puuduvad. Hüdroksükobalamiini ei ole hinnatud kartsinogeense potentsiaali suhtes.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Vesinikkloriidhape (pH kohandamiseks)
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
Hüdroksükobalamiini seguga täheldati füüsikalist sobimatust (osakeste moodustumine) manustamiskõlblikuks muudetud lahuses järgmiste ravimitega: diasepaam, dobutamiin, dopamiin, fentanüül, nitroglütseriin, pentobarbitaal, fenütoiinnaatrium, propofool ja tiopentaal.
Hüdroksükobalamiini seguga täheldati keemilist sobimatust manustamiskõlblikuks muudetud lahuses järgmiste ravimitega: epinefriin, lidokaiinvesinikkloriid, adenosiin, atropiin, midasolaam, ketamiin, suktsinüülkoliinkloriid, amiodaroonvesinikkloriid, naatriumvesinikkarbonaat, naatriumtiosulfaat, naatriumnitrit ja teada on antud ka askorbiinhappest.
Seetõttu ei tohi neid ja teisi ravimeid manustada samaaegselt sama veenitee kaudu nagu hüdroksükobalamiini.
Hüdroksükobalamiini ja verepreparaatide (täisveri, erütrotsüütide preparaat, trombotsüütide kontsentraat ja värskelt külmutatud plasma) samaaegset manustamist sama veenitee kaudu ei soovitata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Ambulatoorse kasutamise eesmärgil võib Cyanokiti lühikeste perioodide vältel hoida muutlikul temperatuuril tavatransportimisel (15 päeva temperatuurivahemikus 5°C…40°C), kõrbes transportimisel (4 päeva temperatuurivahemikus 5°C…60°C) ja
(15 päeva temperatuurivahemikus
Naatriumkloriidiga 9 mg/mL (0,9%) manustamiskõlblikuks muudetud lahuse keemiline ja füüsikaline kasutamisstabiilsus püsib 6 tundi temperatuuril 2°C…40°C.
Mikrobioloogilisest aspektist peab ravimit kasutama kohe. Kui lahust ei kasutata kohe, vastutab kasutaja kasutusvalmis ravimi säilitamisaja ja
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Tüüpi I värvitu 250 mL klaasviaal, suletud bromobutüülkummist korgiga ja plastkaanega alumiiniumkorgiga.
Iga pakend sisaldab ühte pappkarpi pakitud viaali, ühte steriilset ülekandeseadet, ühte steriilset intravenoosse infusiooni komplekti ja ühte steriilset lühikest kateetrit lastele manustamiseks.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
Iga viaal tuleb 200 mL lahjendusvedelikuga manustamiskõlblikuks muuta, kasutades komplekti kuuluvat steriilset ülekandeseadet. Soovitatav lahjendusvedelik on naatriumkloriidi 9 mg/mL
süstelahus (0,9%). Ainult siis, kui naatriumkloriidi 9 mg/mL süstelahus ei ole kättesaadav, võib kasutada ka Ringeri lahust laktaadiga või glükoosi 50 mg/mL (5%) süstelahust.
Cyanokiti viaali tuleb lahuse segamiseks loksutada või pöörata ümber vähemalt 1 minuti vältel. Viaali ei tohi raputada, sest see võib põhjustada vahu tekkimist ja muuta lahustumise kontrollimise raskemaks. Et manustamiskõlblikuks muudetud lahus on tumepunane lahus, võivad mõned lahustumata osad jääda märkamata. Kasutada tuleb pakendisse kuuluvat intravenoosse infusiooni manustamise komplekti, sest see sisaldab asjakohast filtrit, mis tuleb täita manustamiskõlblikuks muudetud lahusega.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
SERB S.A.
Avenue Louise 480
1050 Brussels
Belgia
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/07/420/002
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. november 2007
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20. juuli 2012
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
KK/AAAA
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.
Kommentaarid