Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Evra (norelgestromin / ethinyl estradiol) – Ravimi omaduste kokkuvõte - G03AA13

Updated on site: 06-Oct-2017

Ravimi nimetusEvra
ATC koodG03AA13
Toimeainenorelgestromin / ethinyl estradiol
TootjaJanssen-Cilag International NV

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

EVRA, 203 mikrogrammi/24 tunnis + 33,9 mikrogrammi/24 tunnis, transdermaalne plaaster

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks transdermaalne plaaster (20 cm²) sisaldab 6 mg norelgestromiini (norelgestrominum) (NGMN) ja 600 mikrogrammi etünüülöstradiooli (ethinylestradiolum) (EE).

Ühest transdermaalsest plaastrist vabaneb 24 tunni jooksul keskmiselt 203 mikrogrammi norelgestromiini ja 33,9 mikrogrammi etünüülöstradiooli. Ekspositsiooni ravimile kirjeldatakse täpsemalt farmakokineetilise profiili abil (vt lõik 5.2).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Transdermaalne plaaster.

Õhuke maatrikstüüpi transdermaalne plaaster, mis koosneb kolmest kihist.

Beeži värvi tagaosal on termotrükiga markeering „EVRA“.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Raseduse vältimine.

EVRA on näidustatud fertiilses eas naistele. Ravimi ohutus ja efektiivsus on tõestatud naistel vanuses 18...45 eluaastat.

EVRA väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse konkreetsel naisel käesoleval hetkel eksisteerivaid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid, ja seda, milline on VTE risk koos EVRA’ga võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (KHK-dega) (vt

lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Maksimaalse rasestumisvastase toime saavutamiseks tuleb patsiente eelnevalt juhendada, et EVRA kasutamisel järgitaks täpselt antud ettekirjutusi. Juhiseid ravi alustamiseks vt allpool lõigust „Kuidas alustada EVRA kasutamist“.

Korraga asetatakse nahale ainult üks transdermaalne plaaster.

Kasutatud transdermaalne plaaster tuleb eemaldada ja koheselt asendada uue plaastriga tsükli 8. ja

15. päeval. Transdermaalseid plaastreid vahetatakse alati samal nädalapäeval (vahetuspäev) ja ükskõik millisel kellaajal. 22. päevast algav tsükli neljas nädal on transdermaalse plaastri vaba.

Uus kontratseptsiooni tsükkel algab esimesel päeval pärast transdermaalse plaastri vaba nädalat. Uus EVRA transdermaalne plaaster tuleb asetada ka siis, kui ärajätuveritsust pole tekkinud või kui ärajätuveritsus ei ole veel lõppenud.

Ravitsüklite vaheline transdermaalse plaastri vaba periood ei tohi mingil juhul olla pikem kui 7 päeva. Kui transdermaalse plaastri vabasid päevi on olnud rohkem kui 7, ei pruugi kaitse võimaliku raseduse eest olla täielik. Sel juhul tuleb järgneval 7 päeval lisaks kasutada mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Risk ovulatsiooni tekkeks suureneb iga kontratseptiivivabale perioodile järgneva päevaga. Kui ettenähtud transdermaalse plaastri vaba perioodi pikendatakse ja naine on sellel ajal olnud seksuaalvahekorras, tuleb arvestada võimaliku rasestumisega.

Patsientide erirühmad

Kehakaal 90 kg või rohkem

90 kg või rohkem kaaluvate naiste puhul võib rasestumisvastane toime olla langenud.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega naistel ei ole EVRA’t uuritud. Annust ei ole vaja kohandada, kuid kuna kirjanduse andmetel on etünüülöstradiooli vaba fraktsiooni osa suurem, tuleks selles patsiendirühmas kasutada EVRA’t arsti jälgimisel.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega naistel ei ole EVRA’t uuritud. EVRA on maksakahjustusega naistele vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Menopausijärgses eas naised

EVRA ei ole näidustatud menopausijärgses eas naistele, samuti mitte hormoonasendusravina kasutamiseks.

Lapsed

Ohutus ja efektiivsus noorukitel vanuses kuni 18 aastat ei ole tõestatud. EVRA kasutamine lastel ja menarhe-eelses eas noorukitel ei ole asjakohane.

Manustamisviis

EVRA asetatakse tervele, puhtale, kuivale, karvadeta nahale kas tuharapiirkonda, kõhule, õlavarre välisküljele või seljale rindkere ülaossa. Oluline on, et plaastri paigalduskohta ei hõõrutaks kitsaste riietega. EVRA’t ei tohi asetada rindadele ega punetavale, ärritusnähtudega või vigastatud nahale.

Võimalike ärritusnähtude vältimiseks tuleb iga järgnev transdermaalne plaaster asetada uude kohta, kuid kehapiirkond võib jääda endiseks.

Transdermaalne plaaster surutakse kindlalt nahale, kuni servad on hästi kinni kleepunud.

Transdermaalse plaastri kleepuvuse säilitamiseks ei tohi meigitooteid, kreeme, ihupiima, puudrit ega teisi paikselt kasutatavaid tooteid kanda piirkonda, kuhu on asetatud transdermaalne plaaster või kuhu on plaanis peatselt transdermaalne plaaster asetada.

Transdermaalse plaastri kindlat asetsemist soovitatakse iga päev kontrollida.

EVRA transdermaalset plaastrit ei tohi lõigata, kahjustada ega mingil moel muuta, sest see võib kahjustada kontratseptiivset toimet.

Kasutatud transdermaalsed plaastrid tuleb hävitada vastavalt lõigus 6.6 antud juhistele.

Kuidas alustada EVRA kasutamist

Kui eelmise menstruaaltsükli ajal ei ole hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutatud

EVRA kasutamist alustatakse menstruaaltsükli esimesel päeval. Üks transdermaalne plaaster asetatakse nahale terveks järgnevaks täisnädalaks (7 päevaks). Esimese transdermaalse plaastri asetamise päev (päev 1/alustamispäev) määrab kindlaks edasised vahetuspäevad. Transdermaalse plaastri vahetuspäevad hakkavad olema alati samal nädalapäeval (tsükli päevad 8, 15, 22 ja järgmise ravitsükli 1. päev). 22. päeval algav neljas nädal on transdermaalse plaastri vaba.

Kui esimene ravitsükkel algab pärast menstruaaltsükli esimest päeva, tuleks esimese ravitsükli esimesel 7 järjestikusel päeval kasutada lisaks mõnda teist mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Üleminek suukaudsetelt kombineeritud kontratseptiividelt EVRA transdermaalsele plaastrile

EVRA kasutamist alustatakse tabletivabal perioodil tekkinud esimesel vereeritusega päeval. Kui 5 päeva jooksul pärast viimase tableti võtmist pole vereeritust tekkinud, tuleb enne ravi alustamist

EVRA’ga välistada võimaliku raseduse olemasolu. Kui ravi algab pärast esimest vereeritusega päeva, tuleb järgneval 7 päeval kasutada lisaks mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Kui viimase rasestumisvastase tableti võtmisest on möödunud rohkem kui 7 päeva, võib olla tekkinud ovulatsioon ja seetõttu peaks naine enne EVRA kasutamist pöörduma oma arsti poole. Rasestumise võimalusega tuleb arvestada juhul, kui naine on olnud seksuaalvahekorras sellisel, ettenähtust pikemal pillidevabal perioodil.

Üleminek ainult gestageeni sisaldavalt kontratseptiivilt EVRA transdermaalsele plaastrile

Ainult gestageeni sisaldavatelt pillidelt võib EVRA plaastrile üle minna ükskõik millisel päeval (implantaadi kasutamisel selle eemaldamise päeval, süstimise korral järgmise plaanitud süsti päeval), kuid esimesel 7 päeval tuleb lisaks kasutada mõnda muud rasestumisvastast vahendit.

Pärast aborti või raseduse katkemist

Kuni 20. rasedusnädalani tehtud abordi või raseduse katkemise korral võib EVRA kasutamist alustada koheselt. Kui EVRA’t hakatakse kasutama vahetult pärast aborti või raseduse katkemist, ei ole samaaegselt vaja lisaks kasutada mõnda teist rasestumisvastast vahendit. Ovulatsioon võib tekkida esimese 10 päeva jooksul pärast aborti või raseduse katkemist.

Kui rasedus katkeb või abort tehakse pärast 20. rasedusnädalat, tuleb EVRA kasutamist alustada kas 21. abordijärgsel päeval või esimesel iseenesliku vereerituse päeval, ükskõik kumb tekib esimesena. Ovulatsiooni esinemissagedus 21. abordijärgsel päeval (20-nädalase raseduse puhul) pole teada.

Pärast sünnitust

Kui last ei ole plaanis rinnaga toita, tuleks EVRA kasutamist alustada alates 4. nädalast pärast sünnitust. Kui kasutamist alustatakse hiljem, tuleks naisel soovitada esimesel 7 päeval kasutada lisaks mõnda muud rasestumisvastast vahendit. Kui aga naine on juba olnud seksuaalvahekorras, tuleb enne EVRA kasutamist välistada võimalik rasedus või oodata kuni esimese menstruatsiooni tekkimiseni.

Rinnaga toitmise ajal kasutamise kohta vt lõik 4.6.

Mida teha, kui transdermaalne plaaster tuleb osaliselt või täielikult lahti

Kui EVRA transdermaalne plaaster eemaldub nahalt osaliselt või täielikult ja ei kleepu enam nahale tagasi, ei ole rasestumisvastane toime täielik.

Kui EVRA on nahalt eemaldunud kas või ainult osaliselt:

-Alla ühe päeva (vähem kui 24 tundi): transdermaalne plaaster tuleb asetada omale kohale tagasi või asendada see koheselt uue EVRA transdermaalse plaastriga. Lisaks pole vaja kasutada mõnda muud rasestumisvastast vahendit. Järgmine EVRA transdermaalne plaaster asetatakse tavalisel „vahetuspäeval“.

-Üle ühe päeva (24 tundi ja rohkem) või kui kasutaja ei tea, millal on transdermaalne plaaster lahti tulnud: rasestumisvastane kaitse ei pruugi olla piisav. Tuleks lõpetada praegune kontratseptsioonitsükkel ja alustada koheselt uue tsükliga, asetades nahale uue EVRA transdermaalse plaastri. Nüüd on ka uus „päev 1“ ja uus „vahetuspäev“. Uue tsükli esimesel

7 päeval tuleks kasutada lisaks mõnda muud mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit. Sama transdermaalset plaastrit ei tohi uuesti tagasi asetada, kui selle kleepuvus on vähenenud. Sellisel juhul tuleb koheselt asetada uus transdermaalne plaaster. EVRA transdermaalse plaastri paigalhoidmiseks ei tohi kasutada teisi plaastreid või sidemeid.

Kui järgmise EVRA transdermaalse plaastri asetamine hilineb

Transdermaalse plaastri tsükli alguses (esimene nädal/päev 1):

Rasestumisvastane kaitse ei pruugi olla piisav. Uue tsükli esimene transdermaalne plaaster tuleks paigaldada kohe, kui see meenub. Nüüd on ka uus „päev 1“ ja uus „vahetuspäev“. Uue tsükli esimesel 7 päeval tuleks kasutada lisaks mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit. Kui naine on ettenähtust pikemal transdermaalse plaastri vabal perioodil olnud seksuaalvahekorras, tuleks arvestada võimaliku rasestumisega.

Tsükli keskel (teine nädal/päev 8 või kolmas nädal/päev 15):

-Üks või kaks päeva (kuni 48 tundi) hiljem: Koheselt tuleks asetada uus EVRA transdermaalne plaaster. Uus EVRA transdermaalne plaaster tuleks asetada tavalisel „vahetuspäeval“. Kui esimesele edasilükkunud transdermaalse plaastri asetamise päevale eelnenud 7 päeval kasutati transdermaalset plaastrit õigesti, ei ole vaja lisaks kasutada mõnda muud rasestumisvastast vahendit.

-Rohkem kui kaks päeva (48 tundi ja enam) hiljem: Rasestumisvastane kaitse ei pruugi olla piisav. Kasutaja peaks lõpetama praeguse kontratseptsioonitsükli ja alustama koheselt uue neljanädalase tsükliga, asetades nahale uue EVRA transdermaalse plaastri. Nüüd on ka uus „päev 1“ ja uus „vahetuspäev“. Uue tsükli esimesel 7 päeval tuleks kasutada lisaks mõnda mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Tsükli lõpus (neljas nädal/päev 22)

-Kui neljanda nädala (päev 22) alguses ei ole transdermaalset plaastrit eemaldatud, tuleks seda teha nii kiiresti kui võimalik. Järgmine tsükkel peaks algama tavalisel „vahetuspäeval“, selleks on päevale 28 järgnev päev. Mõne muu rasestumisvastase vahendi lisaks kasutamine pole vajalik.

Vahetuspäeva muutmine

Menstruatsioonitsükli edasilükkamiseks ühe tsükli võrra peab naine asetama neljanda nädala alguses (päev 22) uue transdermaalse plaastri ja transdermaalse plaastri vaba perioodi seetõttu ei tule. Siiski võib transdermaalse plaastri kasutamise ajal tekkida verejooks või määrimine. Kuuenädalase transdermaalse plaastri kandmise järel peaks tegema 7-päevase transdermaalse plaastri vaba perioodi, mille järgselt tuleks EVRA regulaarset kasutamist uuesti alustada.

Kui patsient soovib „vahetuspäeva“ muuta, tuleb käimasolev tsükkel lõpetada, eemaldades kolmanda EVRA transdermaalse plaastri selleks ettenähtud päeval. Transdermaalse plaastri vabal nädalal tuleks valida uus vahetuspäev, asetades EVRA transdermaalse plaastri nahale soovitud päeva saabumisel.

Mitte ühelgi juhul ei tohi transdermaalse plaastri vaba periood olla pikem kui 7 päeva. Mida lühem on transdermaalse plaastri vaba periood, seda suurem on võimalus, et patsiendil ei teki transdermaalse plaastri vabal ajal vereeritust. Vereeritus või määrimine võivad tekkida järgmise tsükli ajal.

Kui tekib kerge nahaärritus

Kui transdermaalse plaastri kasutamise ajal tekib nahaärritus, tuleb uus transdermaalne plaaster asetada uude nahapiirkonda ja see jääb sinna kuni järgmise vahetuspäevani. Korraga võib nahale asetada ainult ühe transdermaalse plaastri.

4.3Vastunäidustused

KHK-sid ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui kirjeldatud haigusseisundid tekivad EVRA kasutamise ajal, tuleb EVRA kasutamine koheselt lõpetada.

Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk

Venoosne trombemboolia – käesolev VTE (saab antikoagulantravi) või varem esinenud (nt süvaveeni tromboos või kopsuemboolia).

Teadaolev pärilik või omandatud soodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin III defitsiit, C-valgu defitsiit, S-valgu defitsiit.

Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4).

Mitme riskifaktori olemasolust põhjustatud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

Arteriaalse trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk

Arteriaalne trombemboolia – käesolev või anamneesis olev arteriaalne trombemboolia (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia).

Tserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk).

Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant).

Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen.

Kõrge arteriaalse trombemboolia tekkerisk mitme riskifaktori koosesinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor nagu:

-vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi.

-raske hüpertensioon.

-raske düslipoproteineemia.

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes

Rinnanäärmevähi esinemine või selle kahtlus.

Endomeetriumi kartsinoom või mõne muu östrogeen-sõltuva kasvaja esinemine või kahtlus.

Maksafunktsiooni häired, mis on tingitud ägedast või kroonilisest hepatotsellulaarsest haigusest.

Maksaadenoom või -kartsinoom.

Ebaselge põhjusega günekoloogiline verejooks.

Samaaegne kasutamine ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimpreparaatidega (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused

Allnimetatud ükskõik millise seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb EVRA sobivust arutada koos naisega.

Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas EVRA kasutamine tuleb katkestada.

Puuduvad kliinilised andmed tõestamaks, et transdermaalne plaaster on ohutum kui kombineeritud suukaudsed kontratseptiivid.

EVRA ei ole näidustatud raseduse ajal kasutamiseks (vt lõik 4.6).

Venoosse trombemboolia (VTE) risk

Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkimise riski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Muudel ravimitel, nt EVRA, võib riskimäär olla kuni kaks korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab EVRA kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esmakordse kasutamise esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et risk suureneb KHK uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi ravimi kasutamises.

Ligikaudu kahel (2) naisel 10 000st, kes ei kasuta KHK-d ja kes ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul. Siiski võib individuaalne risk olla suurem sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool).

Hinnanguliselt tekib 10 000st naisest, kes kasutavad väikeses annuses levonorgestreeli sisaldavat KHK-d, ligikaudu kuuel (6)1 VTE ühe aasta jooksul. Uuringud pakuvad, et VTE esinemissagedus on EVRA’t kasutavatel naistel kuni kaks (2) korda suurem kui levonorgestreeli sisaldavaid KHK-sid kasutavatel naistel. See vastab ligikaudu 6...12 VTE juhule aastas 10 000 naise hulgas, kes kasutavad EVRA’t.

VTE-de arv aasta kohta on mõlemal juhul väiksem kui on eeldatav arv naistel raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib surmaga lõppeda 1-2% juhtudest.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

VTE juhtude arv

Mitte-CHC kasutaja

Levonorgestreeli sisaldavad CHC-d

Norelgestromiini sisaldavad CHC-d

(2 sündmust)

(5-7 sündmust)

(6-12 sündmust)

Väga harva on KHK kasutajatel teatatud tromboosist teistes veresoontes, nt maksa-, soolekinnisti-, neeru- või reetinaveenides ja -arterites.

VTE riskifaktorid

KHK kasutajate hulgas võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel on täiendavad riskifaktorid, eriti, kui riskifaktoreid on mitu (vt tabelit).

EVRA on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mistõttu on tal kõrge venoosse tromboosi tekkerisk (vt lõik 4.3). Kui naisel on rohkem kui üks riskifaktor, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute faktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada VTE koguriski naisele. Kui kasu ja riski suhe on negatiivne, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: VTE riskifaktorid

Riskifaktor

Märkus

Rasvumus (kehamassiindeks üle

KMI suurenemisel suureneb risk märkimisväärselt

30 kg/m²)

Eriti oluline on seda arvestada siis, kui eksisteerivad ka

 

teised riskifaktorid.

1 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de suhtelise riski vahemiku keskpunkt 5-7 10 000 naiseaasta kohta vastab ligikaudu 2,3-3,6 mittekasutaja juhule.

Pikaajaline liikumatus, suurem

Nendel juhtudel on soovitatav plaastri kasutamine

kirurgiline protseduur, mis tahes jalgade

katkestada (korralise kirurgilise protseduuri korral

või vaagnapiirkonna operatsioon,

vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne,

neuroloogiline operatsioon või suur

kui täielikust remobilisatsioonist on möödunud kaks

trauma

nädalat. Soovimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada

 

muud rasestumisvastast vahendit.

Märkus. Ajutine liikumatus, sh

Kui EVRA kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud, tuleb

lennureis üle 4 tunni, võib samuti olla

kaaluda tromboosivastast ravi.

VTE riskifaktor, eriti naistel, kellel on

 

teisi riskifaktoreid

 

Esinemine perekonnas (venoosne

Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral peab naise enne

trombemboolia õdedel/vendadel või

ükskõik millise KHK määramist saatma eriarsti

vanematel, eriti just suhteliselt varases

konsultatsioonile.

eas)

 

Muud VTE-ga seotud haigusseisundid

Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosne luupus,

 

hemolüütiline ureemiline sündroom, krooniline

 

põletikuline soolehaigus (Crohni tõbi või haavandiline

 

koliit) ja sirprakuline aneemia.

Vanuse tõus

Eriti üle 35 aasta.

Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel.

Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal, eriti sünnitusjärgse 6 nädala vältel (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõik 4.6).

VTE sümptomid (süvaveeni tromboos ja kopsuemboolia)

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistel kohe arsti poole pöörduda ja teavitada tervishoiutöötajat KHK võtmisest.

Süvaveeni tromboosi sümptomite hulka võivad kuuluda:

-ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;

-valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;

-haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomite hulka võivad kuuluda:

-äkki tekkiv ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;

-äkki tekkiv köha, millega võib kaasneda veriköha;

-terav valu rindkeres;

-tugev peapööritus või pearinglus;

-kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähem raskete nähtudena (nt hingamisteede nakkused).

Veresoonte oklusiooni muude märkide hulka võivad kuuluda jäseme äkiline valu, paistetamine või kergelt sinine värvus.

Kui oklusioon tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni tekkida võiva nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk

Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalse trombemboolia sündmused võivad lõppeda surmaga.

ATE riskifaktorid

KHK kasutajate hulgas võib arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk suureneda riskifaktoritega naistel (vt tabel). EVRA on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge arteriaalse tromboosi tekkerisk (vt lõik 4.3). Kui naisel on rohkem kui üks riskifaktor, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute faktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada koguriski naisele. Kui kasu ja riski suhe on negatiivne, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel. ATE riskifaktorid

Riskifaktor

Märkus

Vanuse tõus

Eriti üle 35 aasta

Suitsetamine

Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad soovivad

 

kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad

 

suitsetamist, tuleb tungivalt soovitada kasutada

 

teistsugust rasestumisvastast vahendit.

Hüpertensioon

 

Rasvumus (kehamassiindeks üle

KMI suurenemisel suureneb risk märkimisväärselt.

30 kg/m²)

Eriti oluline on see täiendavate riskifaktoritega naistel.

Esinemine perekonnas (arteriaalne

Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral peab naise enne

trombemboolia õdedel/vendadel või

ükskõik millise KHK määramist saatma eriarsti

vanematel, eriti just suhteliselt varases

konsultatsioonile.

eas, nt enne 50. eluaastat)

 

Migreen

Migreeni esinemissageduse või raskusastme

 

suurenemine (mis võib olla tserebrovaskulaarse

 

sündmuse varane sümptom) KHK kasutamise ajal võib

 

olla kasutamise viivitamatu katkestamise põhjuseks.

Muud vaskulaarsete häiretega seotud

Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi

haigusseisundid

kahjustus ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja

 

süsteemne erütematoosluupus.

ATE sümptomid

Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naisel kohe arsti poole pöörduda ja teavitada tervishoiutöötajat KHK võtmisest.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomite hulka võivad kuuluda:

-äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;

-äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu-või koordinatsioonihäired;

-äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;

-äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;

-äkki tekkinud, tugev või pikaajaline peavalu teadmata põhjusel;

-teadvusekadu või minestamine koos krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad sellele, et tegemist on mööduva isheemilise atakiga (TIA).

Müokardiinfarkti (MI) sümptomite hulka võivad kuuluda:

-valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pitsitamis- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;

-ebamugavustunne, mis kiirgab selga, lõuga, kurku, käsivarde, kõhtu;

-täistunne, seedehäired või lämbumistunne;

-higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;

-ülemäärane nõrkus, ärevus või õhupuudus;

-kiired või ebakorrapärased südamelöögid.

Kombineeritud kontratseptiive kasutavaid naisi tuleb juhendada, et nad pöörduksid võimalike tromboosile viitavate sümptomite tekkimisel oma arsti poole. Tromboosi diagnoosimisel või selle kahtluse korral tuleb hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine lõpetada. Kuna antikoagulantravi on teratogeense toimega (kumariinid), tuleb samaaegselt kasutada muid rasestumisvastaseid vahendeid.

Kasvajad

Kuigi mõnedes epidemioloogilistes uuringutes on hormonaalsete kontratseptiivide pikaajalistel kasutajatel kirjeldatud emakakaelavähi riski tõusu, pole ühist seisukohta, kui palju mõjutavad saadud tulemust seksuaalkäitumine ja muud faktorid, nagu näiteks inimese papilloomiviiruse (HPV) esinemine.

54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüsi tulemusena on kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette kasutavatel naistel pisut suurenenud risk (RR=1,24) rinnanäärmevähi tekkeks. See risk väheneb järk-järgult 10 aasta jooksul pärast kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutamise lõpetamist. Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40 aasta vanuste naiste seas harva, on diagnoositud rinnanäärmevähijuhtude arvu suurenemine hetkel ja hiljuti kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette kasutanud naiste seas väike, võrreldes rinnanäärmevähi üldriskiga. Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutajate seas on reeglina diagnoositud rinnanäärmevähi juhud varasemas staadiumis võrreldes naistega, kes ei ole kunagi kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette kasutanud. Täheldatud riski tõus võib olla tingitud rinnanäärmevähi varasemast diagnoosimisest kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutajate seas, kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide bioloogilisest mõjust või mõlemast tegurist korraga.

Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutajatel on harvadel juhtudel kirjeldatud healoomulisi maksakasvajaid ja veelgi harvem pahaloomulisi maksakasvajaid. Üksikjuhtudel on nimetatud kasvajad põhjustanud eluohtlikke kõhusiseseid verejookse. Seetõttu tuleks raske ülakõhuvalu, maksa suurenemise või kõhusisese verejooksu nähtude tekkimisel EVRA kasutajatel diferentsiaaldiagnoosis arvestada ka maksakasvaja võimalusega.

ALAT-i aktiivsuse suurenemine

Kliinilistes uuringutes patsientidega, kes said C-viirushepatiidi infektsiooni (HCV) raviks ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavaid ravimpreparaate koos ribaviriiniga või ilma, esines etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid (näiteks kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid, KHK-d) kasutanud naistel transaminaaside (ALAT) aktiivsuse suurenemist rohkem kui 5 korda üle normi ülempiiri (ULN) märkimisväärselt sagedamini (vt lõigud 4.3 ja 4.5).

Muud seisundid

-Naistel kehakaaluga 90 kg ja enam võib rasestumisvastane toime olla vähenenud (vt lõigud 4.2 ja 5.1).

-Hüpertriglütserideemia olemasolu korral või selle esinemisel perekonnas võib kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamisel pankreatiidi risk olla suurenenud.

-Kuigi kerget vererõhu tõusu on kirjeldatud paljudel hormonaalseid kontratseptiive tarvitavatel naistel, esineb kliiniliselt olulist vererõhu tõusu harva. Kindlat seost hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ja hüpertensiooni vahel pole tõestatud. Kui kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutamisel hüpertensiooniga patsientidel jäävad kõrged vererõhu väärtused püsima ja vererõhk ei allu antihüpertensiivsele ravile, tuleb kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine lõpetada. Kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamist võib uuesti jätkata, kui antihüpertensiivse raviga on saavutatud vererõhu normaalsed väärtused.

-Nii raseduse ajal kui ka seoses kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide kasutamisega on kirjeldatud järgmiste haigusseisundite teket või nende ägenemist, kuid seos kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste tablettide tarvitamisega ei ole veel lõplikult selge: kolestaasist tingitud nahakollasus ja/või -sügelemine, sapipõie haigus, sh koletsüstiit ja kolelitiaas, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom, Sydenhami korea, rasedusaegne herpes (Herpes gestationis), otoskleroosist tingitud kuulmise kadumine.

-Ägeda või kroonilise maksafunktsiooni häire korral võib osutuda vajalikuks kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise katkestamine, kuni maksafunktsiooni näitajad normaliseeruvad. Eelmise raseduse ajal või suguhormoonide varasemal kasutamisel esinenud

kolestaasist tingitud nahasügelemise taastekkimisel tuleb kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine katkestada.

-Kuigi kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid võivad mõjutada perifeerset insuliinresistentsust ja veresuhkru väärtust, puuduvad andmed, mis kinnitaksid vajadust diabeedi raviskeemi muutmiseks kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ajal. Siiski tuleks diabeedihaigeid hoolikalt jälgida eelkõige EVRA kasutamise alguses.

-Kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ajal on kirjeldatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohni tõve ja haavandilise koliidi ägenemist.

-Hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise ajal võivad aeg-ajalt tekkida kloasmid, eelkõige juhtudel, kui kasutajatel on raseduse ajal esinenud kloasme. Kloasmide tekke soodumusega patsiendid peaksid EVRA kasutamise ajal vältima liigset kokkupuudet päikese või ultraviolettkiirgusega. Kloasmid võivad olla mittetäielikult taanduvad.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon

Enne EVRA alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees) ja välistada rasedus. Naisel tuleb mõõta vererõhku ja lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hoiatustest (vt lõik 4.4) füüsiline läbivaatus. Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh EVRA riskile võrdluses teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisel tuleb paluda tähelepanelikult lugeda kasutaja infolehte ja järgida seal antud soovitusi. Uuringute tegemise sagedus ja olemus peab põhinema kehtivatel ravijuhistel ja need tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et suukaudsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest.

Ebaregulaarsed verejooksud

Kõikide kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite puhul võivad tekkida ebaregulaarsed günekoloogilised verejooksud (määrimine või tsüklivälised verejooksud), seda eelkõige esimestel kasutamiskuudel. Seetõttu on arstipoolne hinnang ebaregulaarsete verejooksude kohta vajalik alles pärast kohanemisperioodi (ligikaudu kolm tsüklit). Kui tsüklivälised verejooksud püsivad või tekivad varem regulaarsete tsüklite järgselt (kui EVRA’t kasutati vastavalt soovitatud skeemile), tuleks otsida lisaks EVRA’le mingit muud põhjust. Arvestada tuleks mittehormonaalseid põhjuseid ja vajadusel teostada vastavad diagnostilised protseduurid, et välistada võimaliku raseduse olemasolu või selgitada välja orgaaniline haigus. Osadel naistel ei pruugi transdermaalse plaastri vabal perioodil vereeritust tekkida. Kui EVRA’t on kasutatud vastavalt ettenähtud juhistele (vt lõik 4.2), ei ole rasestumine tõenäoline. Kui EVRA’t ei ole enne esimest ärajäänud verejooksu kasutatud juhistele vastavalt või kui vahele on jäänud kaks menstruatsioonitaolist vereeritust, tuleks enne EVRA kasutamise jätkamist välistada võimaliku raseduse olemasolu.

Osadel kasutajatel võib hormonaalse kontratseptsiooni katkestamise järel tekkida amenorröa või oligomenorröa, eriti kui seda esines ka enne rasestumisvastase vahendi kasutama hakkamist.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: võimalike koostoimete väljaselgitamiseks tuleb tutvuda samaaegselt määratavate ravimpreparaatide tooteinformatsiooniga.

Farmakodünaamilised koostoimed

Samaaegne kasutamine koos ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri sisaldavate ravimpreparaatidega, koos ribaviriiniga või ilma, võib suurendada riski ALAT-i aktiivsuse suurenemiseks (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Seetõttu tuleb EVRA kasutajad üle viia alternatiivsele kontratseptsioonimeetodile (nt ainult progesterooni sisaldav või mittehormonaalne meetod) enne ravi alustamist selle kombineeritud raviskeemiga. EVRA kasutamist võib taasalustada 2 nädalat pärast ravi lõpetamist selle kombineeritud raviskeemiga.

Teiste meditsiiniliste preparaatide toimed EVRA’le

Koostoimed võivad esineda koos mikrosomaalseid ensüüme indutseerivate ravimitega, mis võivad põhjustada suguhormoonide kliirensi tõusu ning see võib viia tsükliväliste verejooksude tekkeni ja/või rasestumisvastase toime vähenemiseni. Kirjanduses on teatatud järgmistest koostoimetest.

Toimeained, mis tõstavad kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kliirensit (KOK efektiivsuse vähenemine ensüümide indutseerimise tagajärjel), nt:

barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin, modafiniil ja HIV ravimid ritonaviir, nevirapiin ja efavirens ning võimalik, et ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ja taimset ravimit liht-naistepuna ürti (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid.

Ravi

Ensüümide indutseerimist võib täheldada pärast mõnepäevast ravi. Maksimaalne ensüüme indutseeriv toime esineb üldjuhul ligikaudu 10. päeval, kuid võib seejärel jääda püsima, kuni ravimpreparaadi kasutamise lõpetamisest on möödunud vähemalt 4 nädalat.

Lühiajaline ravi

Naised, kes saavad lühiajaliselt ravimeid, mis indutseerivad ravimite metabolismis osalevaid maksaensüüme või eraldi toimeaineid, mis indutseerivad neid ensüüme, peavad ajutiselt lisaks EVRA’le kasutama barjäärimeetodit, st kaasneva ravimi manustamise ajal ja 28 päeva pärast kaasneva ravimi ärajätmist.

Kui kaasnevat ravimit manustatakse edasi pärast kolmenädalast plaastri kandmise perioodi, tuleb järgmine plaaster peale panna kohe, ilma tavalist transdermaalse plaastri vaba intervalli tegemata.

Pikaajaline ravi

Naistel, kes saavad pikaajalist ravi ensüüme indutseerivate toimeainetega, on soovitatav kasutada mõnda teist usaldusväärset mittehormonaalset rasestumisvastast vahendit.

Toimeained, mis mõjutavad KOK kliirensit erinevatel viisidel

Manustamisel koos KOK-idega võivad paljud HIV proteaasi inhibiitorite ja mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitorite kombinatsioonid, kaasa arvatud kombinatsioonid HCV inhibiitoritega, suurendada või vähendada östrogeenide või gestageenide plasmakontsentratsioone. Nende muutuste kogumõju võib mõnel juhul osutuda kliiniliselt oluliseks.

Seetõttu tuleb tutvuda samaaegselt kasutatavate HIV ravimpreparaatide ravimi omaduste kokkuvõtetega, et välja selgitada võimalikud koostoimed ja kõik nendest tulenevad soovitused. Väikseimagi kahtluse korral peavad proteaasi inhibiitori või mittenukleosiidse pöördtranskriptaasi inhibiitoriga ravi saavad naised kasutama täiendavat rasestumisvastast barjäärimeetodit.

Etünüülöstradiooli metabolismi inhibeerimine

On tõestatud, et etorikoksiib suurendab etünüülöstradiooli taset plasmas (50 kuni 60%), kui seda võetakse samaaegselt suukaudsete kolmefaasiliste hormonaalsete rasestumisvastaste pillidega. Arvatakse, et etorikoksiib suurendab etünüülöstradiooli taset, kuna see inhibeerib sulfotransferaasi toimet, seeläbi inhibeerides etünüülöstradiooli metabolismi.

EVRA toime teistele ravimitele

Hormonaalsed kontratseptiivid võivad mõjutada teatud teiste toimeainete metabolismi. Kontsentratsioon plasmas ja kudedes võib seetõttu suureneda (nt tsüklosporiin). Võimalik, et tuleb kohandada samaaegselt manustatava ravimi annust.

Lamotrigiin: Kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite puhul on täheldatud samaaegselt manustatud lamotrigiini kontsentratsiooni olulist vähenemist plasmas, mis on tõenäoliselt tingitud lamotrigiini glükuronidatsiooni indutseerimisest. See võib vähendada kontrolli krampide üle, mistõttu võib olla vajalik kohandada lamotrigiini annuseid.

Laboratoorsed analüüsid

Rasestumisvastaste steroidide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sealhulgas maksa, kilpnäärme, neerupealise ja neerufunktsiooni biokeemilisi näitajaid, (kandja)valkude, nt kortikosteroididega seonduvate globuliinide ja lipiidide/lipoproteiinide fraktsioonide taset plasmas, süsivesikute ainevahetuse näitajaid ja koagulatsiooni ning fibrinolüüsi näitajaid. Muutused püsivad üldiselt normaalses laboratoorses vahemikus.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

EVRA on vastunäidustatud raseduse ajal.

Epidemioloogiliste uuringute põhjal puudub suurenenud risk sünnidefektide tekkeks lastel, kelle emad kasutasid enne rasestumist suukaudseid kombineeritud kontratseptiive. Enamus hiljuti läbiviidud uuringutest ei viita samuti suukaudsete kombineeritud rasestumisvastaste tablettide teratogeensele toimele, kui hormonaalseid kontratseptiive on kogemata kasutatud raseduse varases staadiumis.

Vähesed andmed, mis on saadud raseduse tulemi kohta raseduse ajal EVRA’t kasutanud naistel, ei võimalda teha järeldusi ravimi rasedusaegse ohutuse kohta.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet raseduse ja imetamise ajal (vt lõik 5.3). Loomkatsete andmete alusel ei saa välistada toimeaine hormonaalsest aktiivsusest tingitud kõrvaltoimeid. Kuid üldine kogemus suukaudsete kombineeritud kontratseptiivide kasutamise kohta raseduse ajal ei ole tõestanud olulist kahjulikku toimet inimesel.

Kui naine rasestub EVRA kasutamise ajal, tuleb EVRA kasutamine koheselt lõpetada.

Kui hakatakse uuesti EVRA’t kasutama, tuleb arvesse võtta, et sünnitusjärgsel perioodil on risk VTE tekkeks suurenenud (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine

Kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased tabletid võivad mõjutada rinnaga toitmist, muutes rinnapiima kogust ja koostist. Seetõttu ei soovitata EVRA’t kasutada, enne kui lapse rinnaga toitmine on lõpetatud.

Fertiilsus

Pärast EVRA kasutamise lõpetamist võib naistel esineda viljastumisvõime hilinemist.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

EVRA ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

EVRA’ga teostatud kliinilistes uuringutes olid kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks peavalu, iiveldus ja rindade hellus, mis esinesid vastavalt 21,0%, 16,6% ja 15,9% patsientidest. Kõrvaltoimed, mis võivad esineda ravi algul, kuid tavaliselt kaovad esimese kolme tsükli järel, on määrimine, rindade hellus ja iiveldus.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

KHK-sid kasutavatel naistel on täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venoossete trombootiliste ja trombembooliliste sündmuste, sh müokardiinfarkti, insuldi, mööduvate isheemiliste atakkide, venoosse tromboosi ja kopsuemboolia tekkeks, mida on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Ravimi ohutust hinnati 3322 seksuaalselt aktiivsel naisel, kes osalesid kolmes III faasi kliinilises uuringus, mille ülesehitus võimaldas hinnata kontratseptiivset efektiivsust. Uuritavatel viidi läbi 6 või 13 kontratseptsiooni tsüklit (EVRA või võrdlusravimina suukaudne kontratseptiiv), kusjuures vähemalt ühel korral manustati uuringuravimi annus ning koguti ohutusandmed. Tabel 1 allpool peegeldab kõrvaltoimeid, millest on teatatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse kogemuse jooksul. MedDRA esinemissageduste liigitus: väga sage (≥ 10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1:

Kõrvaltoimete esinemissagedused

Organsüsteemi klass

Kõrvaltoime

Esinemissagedus

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

 

sage

 

(Vulvo)vaginaalne seeninfektsioon

 

 

Vaginaalne kandidiaas

harv

 

Pustulaarne lööve*

 

 

Mädavillikesed manustamiskohal

Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid)

harv

Maksakasvaja*†

 

Rinnanäärmevähk*†

 

Emakakaela kartsinoom*†

 

Maksa adenoom*†

 

Emaka leiomüoom

 

Rinnanäärme fibroadenoom

Immuunsüsteemi häired

 

aeg-ajalt

Ülitundlikkus

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

aeg-ajalt

Hüperkolesteroleemia

 

Vedelikupeetus

 

Suurenenud söögiisu

harv

Hüperglükeemia*

 

Insuliinresistentsus*

Psühhiaatrilised häired

 

sage

Meeleolu-, afekti- ja ärevushäired

aeg-ajalt

Unetus

 

Libiido langus

harv

Viha*

 

Frustratsioon*

 

Libiido tõus

Närvisüsteemi häired

 

väga sage

Peavalu

sage

Migreen

 

Pearinglus

harv

Tserebrovaskulaarne sündmus**†

 

Ajuverejooks*†

 

Ebatavaline maitse suus*

Silma kahjustused

 

harv

Kontaktläätsetalumatus*

Südame häired

harv

 

Arteriaalne trombemboolia

 

 

(Äge) südamelihaseinfarkt*†

Vaskulaarsed häired

 

aeg-ajalt

 

Hüpertensioon

harv

 

Hüpertensiivne kriis*

 

 

Arteriaalne tromboos**†

 

 

Venoosne tromboos**†

 

 

Tromboos*†

 

 

Venoosne trombemboolia

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

harv

 

Kopsu (arteri) tromboos*†

 

 

Kopsuemboolia†

Seedetrakti häired

 

väga sage

 

Iiveldus

sage

 

Kõhuvalu

 

 

Oksendamine

 

 

Kõhulahtisus

 

 

Kõhupuhitus

harv

 

Koliit*

Maksa ja sapiteede häired

 

harv

 

Koletsüstiit

 

 

Kolelitiaas†

 

 

Maksakahjustus*

 

 

Kolestaatiline ikterus*†

 

 

Kolestaas*†

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

sage

 

Akne

 

 

Lööve

 

 

Kihelus

 

 

Nahareaktsioon

 

 

Nahaärritus

aeg-ajalt

 

Alopeetsia

 

 

Allergiline dermatiit

 

 

Ekseem

 

 

Valgusülitundlikkusreaktsioon

 

 

Kontaktdermatiit

 

 

Urtikaaria

 

 

Erüteem

harv

 

Angioödeem*

 

 

Erüteem (multiformne, nodoosne)*

 

 

Kloasmid†

 

 

Eksfoliatiivne lööve*

 

 

Generaliseerunud kihelus

 

 

Lööve (erütematoosne, pruriitiline)

 

 

Seborroiline dermatiit*

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

 

sage

 

Lihasspasmid

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

väga sage

 

Rindade hellus

 

 

 

sage

Düsmenorröa

 

Vaginaalne verejooks ja menstruatsioonihäired**†

 

Emaka spasm

 

Rinnanäärmete häired

 

Vaginaalne eritis

aeg-ajalt

Galaktorröa

 

Premenstruaalne sündroom

 

Vulvovaginaalne kuivus

harv

Emakakaela düsplaasia*

 

Laktatsiooni pärssimine*

 

Eritis suguelunditest

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

sage

Halb enesetunne

 

Väsimus

 

Manustamiskoha reaktsioonid (erüteem, ärritus, kihelus,

 

lööve)

aeg-ajalt

Generaliseerunud tursed

 

Perifeersed tursed

 

Manustamiskoha reaktsioonid**

harv

Näo turse*

 

Jäsemete tursed*

 

Paistetus

 

Manustamiskoha reaktsioonid* (nt abstsess, erosioon)

 

Paikne turse*

Uuringud

 

sage

Kehakaalu suurenemine

aeg-ajalt

Vererõhu tõus

 

Lipiidide häired**

harv

Veresuhkru taseme langus*†

 

Veresuhkru taseme kõrvalekalded*†

*Turuletulekujärgsed teatised.

**Sh kõrvaltoimed, millest teatati kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsetes teatistes.

† Vt lõik 4.4.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Suukaudsete kontratseptiivide suurte annuste manustamisel ei ole kirjeldatud raskete haigusnähtude teket. Üleannustamine võib põhjustada iiveldust või oksendamist. Osadel naistel võib tekkida tupeverejooks. Üleannustamise kahtluse korral tuleks eemaldada kõik transdermaalsed rasestumisvastased plaastrid ja rakendada sümptomaatilist ravi.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: suguhormoonid ja genitaalsüsteemi modulaatorid, gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid; ATC-kood: G03AA13.

Toimemehhanism

EVRA toimemehhanismiks on gonadotropiinide supressioon östradiooli ja norelgestromiini östrogeense ja progestageense toime kaudu. Esmaseks toimemehhanismiks on ovulatsiooni pärssimine ning seda täiendavad muutused emakaela lima koostises ja endomeetriumi paksuses.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Pearli indeksid (vt tabel):

Uuringurühm

CONT-002

CONT-003

CONT-003

CONT-004

CONT-004

Kõik

 

EVRA

EVRA

KOK*

EVRA

KOK*

EVRA

 

 

 

 

 

 

kasutajad

Tsüklite arv

10 743

21 669

Üldine Pearli

0,73

0,89

0,57

1,28

2,27

0,90

indeks (95%

(0,15;

(0,02;

(0,0; 1,35)

(0,16;

(0,59;

(0,44;

CI)

1,31)

1,76)

 

2,39)

3,96)

1,35)

Meetodi

0,61

0,67

0,28

1,02

1,30

0,72

kasutamisveaga

(0,0; 1,14)

(0,0; 1,42)

(0,0; 0,84)

(0,02;

(0,03;

(0,31;

seotud Pearli

 

 

 

2,02)

2,57)

1,13)

indeks (95%

 

 

 

 

 

 

CI)

 

 

 

 

 

 

*DSG 150 mikrogrammi + 20 mikrogrammi EE. KOK = kombineeritud peroraalsed kontratseptiivid

**50 mikrogrammi LNG + 30 mikrogrammi päevadeks 1...6, 75 mikrogrammi LNG + 40 mikrogrammi EE päevadeks 7...11, 125 mikrogrammi LNG + 30 mikrogrammi EE päevadeks 12...21

Andmeanalüüside alusel püüti selgitada, kas III faasi uuringutes (n=3319) olid tunnused nagu vanus, rass ja kehakaal seotud rasestumisega. Analüüsidest ei selgunud seoseid vanuse ja rassi ning rasestumise vahel. Viiel rasedusest teavitanud EVRA’t kasutanud naisel 15-st oli kehakaal EVRA kasutamise alustamisel üle 90 kg, mis moodustas alla 3% uuringupopulatsioonist. Alla 90 kg kaaluvate naiste seas puudus seos kehakaalu ja rasestumise vahel. Kuigi vaid 10...20% farmakokineetiliste näitajate muutustest saab seostada kehakaaluga (vt lõik 5.2), oli suurem raseduse esinemissagedus

90 kg või enam kaaluvate naiste seas statistiliselt oluline ja see viitab EVRA väiksemale efektiivsusele nendel naistel.

Suurema östrogeenisisaldusega kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide (50 mikrogrammi etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb risk endomeetriumi- ja munasarjavähi tekkeks. Kas sama kehtib ka madalaannuseliste kombineeritud oraalsete kontratseptiivide kohta, pole veel selge.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast EVRA asetamist nahale saavutatakse norelgestromiini ja etünüülöstradiooli püsikontsentratsioonid seerumis ligikaudu 48 tunniga. Norelgestromiini ja etünüülöstradiooli püsikontsentratsioonid olid transdermaalse plaastri ühenädalase kandmise ajal vastavalt ligikaudu 0,8 ng/ml ja 50 pg/ml. Korduvannuste manustamisel olid norelgestromiini ja etünüülöstradiooli seerumikontsentratsioonid ja kontsetratsioonikõvera alune pindala pisut suuremad, võrreldes esimese tsükli 1. nädalaga.

Norelgestromiini ja etünüülöstradiooli imendumist nahale asetatud EVRA plaastrist on uuritud terviseklubide (saun, mullivann, veeprotseduurid, liikuv jooksurada jt aeroobsed harjutused) ja külmaveevanni võtmise tingimustes. Uuringutulemuste põhjal puudusid norelgestromiini osas olulised

Css või AUC muutused võrreldes tavaliste tingimustega. Etünüülöstradiooli osas täheldati vähest sisalduse tõusu liikuva jooksuraja kasutamisel ja muu aeroobse treeningu puhul. Ravimite manustamise järgselt saavutatud Css väärtused jäid normivahemikku. Jahe vesi ei mõjutanud olulisel määral uuritud näitajaid.

EVRA’ga läbiviidud uuringu tulemuste põhjal ühe transdermaalse plaastri ettenähtust pikemal kandmisel 7 ja 10 päeva võrra selgus, et vajalik norelgestromiini ja etünüülöstradiooli Css püsis EVRA pikemaajalisel kasutamisel kolmepäevase perioodi vältel (10 päeva). Nende tulemuste põhjal säilib plaastri kliiniline efektiivsus ka siis, kui ületada ettenähtud kasutamisperioodi kuni 2 täispäeva.

Jaotumine

Norelgestromiin ja norgestreel (norelgestromiini seerumi metaboliit) seonduvad suures osas (> 97%) seerumivalkudega. Norelgestromiin seondub albumiinidega, kuid mitte SHBG-ga. Norgestreel seondub peamiselt SHBG-ga, mille tulemusena tema bioloogiline toime langeb. Etünüülöstradiool seondub suures osas seerumialbumiinidega.

Biotransformatsioon

Norelgestromiini ainevahetus leiab aset maksas. Ühe metaboliidina tekib norgestreel, mis seondub suures osas SHBG-ga. Lisaks tekivad hüdroksüülimise ja konjugeerimise teel ka teised metaboliidid. Ka etünüülöstradiool metaboliseeritakse erinevateks ainevahetusproduktideks hüdroksüülimise ning glükuroonhappe ja sulfaatrühmaga konjugeerimise teel.

Eritumine

Pärast transdermaalse plaastri eemaldamist olid norelgestromiini ja etünüülöstradiooli eliminatsiooni poolväärtusajad vastavalt ligikaudu 28 ja 17 tundi. Norelgestromiini ja etünüülöstradiooli metaboliidid erituvad neerude kaudu ja väljaheitega.

Transdermaalsete ja suukaudsete rasestumisvastaste vahendite võrdlus

Transdermaalsete ja suukaudsete kombineeritud rasestumisvastaste vahendite farmakokineetilised profiilid on erinevad ning farmakokineetiliste parameetrite otsesesse võrdlemisse tuleb suhtuda ettevaatusega.

Uuringus, mis võrdles EVRA’t ja suukaudset rasestumisvastast preparaati, mis sisaldab

250 mikrogrammi norgestimaati (norelgestromiini eellasühend) ja 35 mikrogrammi etünüülöstradiooli, olid NGMN ja EE Cmax väärtused 2 korda kõrgemad suukaudse preparaadi kasutamisel võrreldes EVRA’ga, samas üldine ekspositsioon (AUC ja Css) oli võrreldav. Farmakokineetiliste parameetrite interindividuaalne varieeruvus (%CV) oli EVRA kasutamisel suurem, võrreldes suukaudse rasestumisvastase preparaadi kasutamisega.

Seosed vanuse, kehakaalu ja kehapindalaga

Vanuse, kehakaalu ja kehapindala mõju norelgestromiini ja etünüülöstradiooli farmakokineetikasse on hinnatud üheksas farmakokineetika uuringus, milles osales 230 tervet naist. Uuringu käigus kasutati EVRA plaastrit 7 päeva. Nii norelgestromiini kui ka etünüülöstradiooli osas täheldati kerget Css ja AUC väärtuste langust vanuse, kehakaalu ja pindala suurenedes. EVRA kasutamisel saab vaid väikest osa (10...20%) norelgestromiini ja etünüülöstradiooli farmakokineetika muutustest seostada eelpool nimetatud demograafiliste näitajatega.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilise ohutuse uuringute tulemuste põhjal puudub ravimil kahjulik toime inimestele (farmakoloogilise ohutuse, korduvannuste toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringute alusel). Reproduktsioonitoksilisuse osas kirjeldati norelgestromiinil küülikute puhul lootetoksilisust, kuid ohutuse vahemik selle näitaja osas oli piisavalt kõrge. Andmed norelgestromiini ja etünüülöstradiooli kombinatsiooni toksilisuse kohta reproduktiivsüsteemis puuduvad. Norgestimaadi (norelgestromiini eellasühend) ja etünüülöstradiooli kombinatsiooni kasutamisel emasloomadel täheldati viljakuse langust ja implantatsiooni efektiivsuse langust (rottidel), loote resorptsiooni tõusu (rottidel, küülikutel) ja suurte annuste juures emaste järglaste eluvõimelisuse ja viljakuse langust

(rottidel). Nende tulemuste tähtsus inimestele pole selge, sest neid mõjusid on seostatud liigispetsiifiliste toimete ja farmakodünaamiliste omadustega.

EVRA plaastri nahamõjude hindamiseks läbiviidud uuringute põhjal pole preparaadil sensibiliseerivat toimet ja küülikute nahale asetatuna täheldati vaid kergeid ärritusnähtusid.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Väliskiht

värvainet sisaldav madaltihedast polüetüleenist välispind polüestrist sisekiht.

Keskmine kiht polüisobutüleenist/polübuteenist adhesiivpind krospovidoon

mittekootud polüesterriie laurüüllaktaat.

Kolmas kiht

polüetüleentereftalaadist (PET) kattekile polüdimetüülsiloksaanist kate.

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Sisepakendi materjal

Pakend koosneb neljast kihist: madaltihedast polüetüleenist kile (kõige sisemine kiht), alumiiniumleht, madaltihedast polüetüleenist kile ja väliskihina pleegitatud paber.

Välispakendi materjal

Pakikesed on pakendatud pappkarpi.

Üks pappkarp sisaldab 3, 9 või 18 EVRA transdermaalset plaastrit, mis on pakendatud ühekaupa fooliumribaga kaetud pakikestesse.

Kotikesed on kolmekaupa läbipaistvates perforeeritud plastikaatpakendites ja pakitud pappkarpidesse. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Transdermaalne plaaster tuleb nahale asetada kohe pärast pakendist väljavõtmist.

EVRA plaastri kleepuvuse säilitamiseks ei tohiks EVRA plaastri asetamise kohal kasutada kreeme, ihupiima ega puudrit.

Kasutatud transdermaalne plaaster sisaldab veel olulises koguses toimeainet. Transdermaalsesse plaastrisse jäänud hormonaalne toimeaine võib veekeskkonda sattununa olla kahjulik. Seetõttu tuleb transdermaalne plaaster pärast nahalt eemaldamist murda keskelt kokku nii, et adhesiivpinnad kleepuksid teineteise vastu ja toimeainet sisaldav membraan jääks nende vahele. Kokkumurtud transdermaalne plaaster tuleb panna originaalpakendisse ja visata see ära. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Kasutatud transdermaalseid plaastreid ei tohi tualetist veega alla lasta ega visata neid vedeljäätmete hoidlatesse.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Janssen-Cilag International NV

Turnhoutseweg 30

B-2340 Beerse

Belgia

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/02/223/001

EU/1/02/223/002

EU/1/02/223/003

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.08.2002

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22.08.2012

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu