Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Extavia (interferon beta-1b) – Ravimi omaduste kokkuvõte - L03AB08

Updated on site: 06-Oct-2017

Ravimi nimetusExtavia
ATC koodL03AB08
Toimeaineinterferon beta-1b
TootjaNovartis Europharm Ltd

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Extavia 250 mikrogrammi/ml, süstelahuse pulber ja lahusti.

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Extavia sisaldab 300 mikrogrammi (9,6 miljonit RÜ) rekombinantset beeta-1b interferooni (Interferonum beta-1b) viaalis*.

Pärast lahustamist sisaldab 1 ml 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) rekombinantset beeta-1b interferooni.

* valmistatud geenitehnoloogia abil Escherichia coli tüvest.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti.

Pulber - valge kuni valkja värviga.

Lahusti – selge/värvitu lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Extavia on näidustatud:

patsientide raviks, kellel on üksik demüelinisatsiooniepisood koos aktiivse põletikulise protsessiga, kui see on piisavalt tõsine, et ravi intravenoossete kortikosteroididega on põhjendatud, ja kui alternatiivsed diagnoosid on välistatud ning patsientidel esineb suur risk kliiniliselt kinnitatud sclerosis multiplex’i tekkimiseks (vt lõik 5.1).

ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex´i raviks patsientidel, kellel eelneva 2 aasta jooksul on esinenud vähemalt 2 haiguse ägenemisperioodi.

sekundaarselt progresseeruva ägenemistega kulgeva sclerosis multiplex’i ravis.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Ravi Extavia’ga tuleb alustada sclerosis multiplex`i ravis kogenud arsti kontrolli all.

Annustamine

Täiskasvanud ja 12...17-aastased noorukid

Soovituslik Extavia annus on 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ), 1 ml-s valmislahuses (vt lõik 6.6), süstituna subkutaanselt ülepäeviti.

Üldiselt soovitatakse ravi alustamisel annust tiitrida.

Ravi tuleb alustada annusega 62,5 mikrogrammi (0,25 ml), mis manustatakse subkutaanselt üle päeva. Seejärel suurendatakse annust aeglaselt 250 mikrogrammini (1,0 ml) üle päeva (vt Tabel A). Olulise kõrvaltoime esinemisel võib tiitrimisperioodi kohandada. Piisava tõhususe saamiseks tuleb saavutada annus 250 mikrogrammi (1,0 ml) üle päeva.

Tabel A. Annuse tiitrimise skeem*

Ravipäev

Annus

Kogus

 

 

 

 

 

1, 3, 5

62,5

mikrogrammi

0,25

ml

7, 9, 11

mikrogrammi

0,5

ml

13, 15, 17

187,5

mikrogrammi

0,75

ml

≥19

mikrogrammi

1,0

ml

* Olulise kõrvaltoime esinemisel võib tiitrimisperioodi kohandada.

Optimaalset annust ei ole veel lõplikult välja selgitatud.

Hetkel ei ole teada, kui kaua peab ravi kestma. Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’iga patsientide kohta on olemas kliinilised järelkontrolli andmed kuni 5-aastasest perioodist ning sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex’iga patsientide kohta kuni 3-aastasest perioodist. Ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i puhul on ravi tõhusust näidatud esimese kahe aasta jooksul. Olemasolevad andmed ülejäänud kolme aasta kohta on kooskõlas kogu perioodi jooksul jätkuva Extavia-ravi tõhususega.

Üksiku sclerosis multiplex’ile viitava demüelinisatsiooniepisoodiga patsientidel on ravi tõhusust näidatud kolmeaastase perioodi jooksul.

Ravi ei soovitata ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex’i puhul patsientidel, kellel on olnud vähem kui 2 ägenemist viimase 2 aasta jooksul ning samuti sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex´iga patsientidel, kellel ei ole esinenud haiguse ägenemist viimase kahe aasta jooksul.

Kui patsient ei allu ravile, näiteks ilmneb pidev progressioon puude raskusastme laiendatud skaalal (EDSS) 6 kuu vältel või vajatakse vähemalt 3 ravikuuri adrenokortikotroopse hormooniga (AKTH) või kortikosteroididega 1 aasta jooksul hoolimata Extavia-ravist, siis tuleb ravi Extavia’ga lõpetada.

Lapsed

Formaalseid kliinilisi ja farmakokineetilisi uuringuid laste ja noorukitega läbi viidud ei ole. Avaldatud vähesed andmed viitavad aga sellele, et ravimi ohutusprofiil 12...17-aastastel noorukitel, kellele süstiti subkutaanselt ülepäeviti 8,0 miljonit RÜ Extavia’t, oli sarnane täiskasvanute omaga. Andmed puuduvad Extavia kasutamise kohta alla 12-aastastel lastel, mistõttu Extavia’t ei tohi selles vanuserühmas kasutada.

Manustamisviis

Manustamiskõlbulikuks muudetud lahust tuleb süstida subkutaanselt üle päeva. Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus loodusliku või rekombinantse beeta-interferooni, humaanalbumiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Ravi alustamine raseduse ajal (vt lõik 4.6).

Patsiendid, kellel käesolevalt esineb tõsine depressioon ja/või suitsiidimõtted (vt lõigud 4.4 ja lõik 4.8).

Patsiendid, kellel esineb dekompenseeritud maksahaigus (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 4.8).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Immuunsüsteemi häired

Tsütokiinide manustamist eelneva monoklonaalse gammapaatiaga patsientidele on seostatud süsteemse kapillaarse lekke sündroomi tekkega koos šokilaadsete sümptomite ja surmaga.

Seedetrakti häired

Extavia kasutamisel on täheldatud pankreatiidi juhtumeid, tihti koos hüpertriglütserideemiaga.

Närvisüsteemi häired

Extavia’t tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on käesolevalt või on varem esinenud depressiivseid häireid, eriti neile patsientidele, kellel on eelnevalt esinenud suitsiidimõtteid (vt lõik 4.3). Sclerosis multiplex’iga patsientidel ja seoses interferooni kasutamisega esineb depressiooni ja suitsiidimõtteid teadaolevalt sagedamini. Patsiente, keda ravitakse Extavia’ga tuleb informeerida, et depressiooni sümptomite ja/või suitsiidimõtete tekkimisel tuleb koheselt pöörduda raviarsti poole. Depressiooniga patsiente tuleb Extavia-ravi ajal hoolikalt jälgida ja sobivalt ravida. Kaaluda tuleb Extavia-ravi katkestamist (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Extavia’t tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on varem esinenud krambihoogusid, patsientidele, kes saavad anti-epileptilist ravi ja eriti patsientidele, kellel epilepsia ei ole adekvaatselt raviga kontrollitud (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

See ravim sisaldab humaanalbumiini ja seega on tal potentsiaalne viiruste ülekande risk. Teoreetilist riski Creutzfeldti-Jakobi tõve (CJD) ülekandeks ei saa välistada.

Laboratoorsed testid

Patsientidele, kel on esinenud kilpnäärme talitlushäireid või vastava kliinilise näidustuse korral on soovitatav läbi viia regulaarseid kilpnäärmefunktsiooni teste.

Lisaks nendele laboratoorsetele analüüsidele, mis on tavaliselt vajalikud sclerosis multiplex´iga patsiendi jälgimisel, soovitatakse määrata täielik verevalem ja eraldi leukotsüütide valem, trombotsüütide arv ja teha vere biokeemiline analüüs koos maksafunktsiooni näitajatega (nt aspartaadi aminotransferaas e seerumi glutamaat-oksaloatsetaadi transaminaas (SGOT), alaniini aminotransferaas e seerumi glutamaatpüruvaadi transaminaas (SGPT) ja gamma-glutamüüli transferaas) enne Extavia- raviga alustamist ja regulaarsete ajavahemike tagant ravi jooksul ning siis perioodiliselt pärast kliiniliste sümptomite kadumist.

Aneemia, trombotsütopeenia või leukopeeniaga patsientidel (eraldi või kombineeritult) võib osutuda vajalikuks sagedasem täieliku verevalemi, diferentseeritud verevalemi ja trombotsüütide koguarvu jälgimine. Patsiente, kellel areneb neutropeenia, peab hoolikalt jälgima palaviku või infektsiooni suhtes. On teateid trombotsütopeeniast tugevalt vähenenud tombotsüütide arvuga.

Maksa ja sapiteede häired

Kliinilistes uuringutes esines Extavia-ravi saanud patsientidel väga sagedasti asümptomaatilisi seerumi transaminaaside tõuse, mis olid enamikel juhtudel kerged ja mööduvad. Nagu teistegi beeta- interferoonide korral on Extavia-ravi saavatel patsientidel teatatud maksakahjustuste juhtudest, sealhulgas maksapuudulikkusest. Kõige tõsisemad juhtumid esinesid patsientidel, kellele manustati teisi ravimpreparaate või aineid, mida teadaolevalt seostatakse hepatotoksilisusega või kellel esinesid komorbiidsed meditsiinilised seisundid (nt metastaseeruv pahaloomuline haigus, tõsine infektsioon ja sepsis, alkoholi kuritarvitamine).

Patsiente tuleb jälgida maksakahjustuse tunnuste osas. Seerumi transaminaaside aktiivsuse tõusu puhul tuleb rakendada tihedamat kontrolli ning täpsemaid uuringuid. Extavia ärajätmist tuleb kaaluda juhul, kui seerumi transaminaaside aktiivsus tõuseb oluliselt või kui sellega kaasnevad kliinilised sümptomid nagu kollatõbi. Maksakahjustuse kliinilise pildi puudumise ning maksaensüümide aktiivsuse normaliseerumise järel võib ravi Extavia’ga jätkata. Sel juhul tuleb edaspidi hoolikalt jälgida maksafunktsiooni näitajaid.

Trombootiline mikroangiopaatia (TMA)

Beeta-interferooni sisaldavate ravimitega seoses on teatatud trombootilise mikroangiopaatia juhtudest, sh surmaga lõppenud juhud, mis avaldvad trombootilise trombotsütopeenilise purpuri (TTP) või hemolüütilis-ureemilise sündroomina (HUS). Juhtudest on teatatud ravi erinevatel perioodidel ja trombootiline mikroangiopaatia võib tekkida mõni nädal kuni mitu aastat pärast beeta-interferoonravi alustamist. Varaste kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad trombotsütopeenia, hüpertensiooni teke, palavik, kesknärvisüsteemiga seotud sümptomid (nt segasusseisund, parees) ning neerufunktsiooni kahjustus. TMA-le viitavate laboratoorsete leidude hulka kuuluvad trombotsüütide vähenenud arv, hemolüüsi tõttu suurenenud laktaatdehüdrogenaasi sisaldus seerumis (LDH) ja skistotsüüdid (erütrotsüütide fragmendid) vere äigepreparaadis. Seega on soovitatav TMA kliiniliste sümptomite ilmnemisel analüüsida trombotsüütide taset, seerumi LDH-d, vere äigepreparaati ja neerufunktsiooni. TMA diagnoosimisel tuleb seda viivitamatult ravima hakata (kaaluda tuleb vereplasma vahetust) ja soovitatav on Extavia-ravi kohe katkestada.

Neerude ja kuseteede häired

Kui beeta-interferooni manustatakse ägeda neerupuudulikkusega patsientidele, peab olema ettevaatlik ja kaaluma patsiendi hoolikat jälgimist

Nefrootiline sündroom

Beeta-interferooni ravimpreparaatide kasutamisel on teatatud nefrootilise sündroomi juhtudest, mis esineb koos erinevate olemasolevate nefropaatiatega, sealhulgas kollapsiga fokaal-segmentaalne glomeruloskleroos (FSGS), minimaalsete muututega haigus (minimal change disease – MCD), membranoproliferatiivne glomerulonefriit (MPGN) ja membranoosne glomerulopaatia (MGM). Juhtudest teatati ravi ajal erinevatel ajahetkedel ja need võivad esineda pärast mitmeid aastaid kestnud ravi beeta-interferooniga. Soovitatav on varaste nähtude või sümptomite, nagu turse, proteinuuria ja neerufunktsiooni kahjustus, perioodiline jälgimine, eriti kõrgema neeruhaiguste riskiga patsientidel. Vajalik on nefrootilise sündroomi kohene ravi ja tuleb kaaluda Extavia-ravi katkestamist.

Südame häired

Extavia’t tuleb manustada ettevaatusega ka eelneva südamehäirega patsientidele. Eelneva olulise südamehaigusega (nagu kongestiivne südamepuudulikkus, südame pärgarteritõbi või rütmihäired) patsiente peab jälgima nende südame seisundi halvenemise osas, eriti Extavia-ravi alustamisel.

Kuigi Extavia’l ei ole mingit teadaolevat otsest kardiotoksilisust, võib beeta-interferoonidega seostatud gripisarnaste sümptomite sündroom osutuda eelneva olulise südamehaigusega patsientidele koormavaks. Turustusjärgse perioodi jooksul teatati eelneva olulise südamehaigusega patsientidel väga vähe südame seisundi ajutisest halvenemisest Extavia-ravi alustamisel.

Teatatud on kardiomüopaatia juhtumitest. Kui kardiomüopaatia ilmneb ja kahtlustatakse seotust Extavia’ga, tuleb ravi lõpetada.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Ilmneda võivad tõsised ülitundlikkusreaktsioonid (rasked ägedad reaktsioonid nagu bronhospasm, anafülaksia ja urtikaaria). Kui reaktsioonid on tõsised, tuleb Extavia-ravi lõpetada ning alustada koheselt vastava raviga.

Extavia’t kasutavatel patsientidel on esinenud süstekoha nekroosi (vt lõik 4.8). See võib olla ulatuslik ja haarata nii lihasfastsiat kui ka rasvkude, põhjustades seega armkoe moodustumist. Sel puhul on mõnel juhul vajalik haavakorrastus ja harvemini nahasiirdamine. Paranemine võib kesta kuni 6 kuud.

Kui patsiendil on nahavigastusi, mis võivad olla seotud paistetuse või süstekohast vedeliku drenaažiga, peab patsiendil soovitama enne Extavia süstetega jätkamist oma arstiga nõu pidada.

Kui patsiendil esineb mitmeid nahavigastusi, tuleb kuni nende paranemiseni ravi Extavia’ga peatada. Üksikute nahavigastustega patsiendid võivad jätkata Extavia-ravi, kui nekroos ei ole liiga ulatuslik, kuna mõnedel patsientidel on süstekoha nekroosid Extavia’ga ravi jätkamisel paranenud.

Et vähendada süstekohal nekroosi tekkimise riski, on patsientidel soovitatav:

rakendada aseptilist süstimistehnikat;

süstida iga annus erinevasse kohta.

Manustamiskoha reaktsioonide esinemissagedust võib vähendada autoinjektori kasutamisega. Uuringus sclerosis multiplex’ile viitava üksiku demüelinisatsiooniepisoodiga patsientidel kasutati enamusel patsientidest autoinjektorit. Süstekoha reaktsioone ja süstekoha nekroosi täheldati selles uuringus harvem kui teistes uuringutes.

Kui patsient süstib end ise, tuleb regulaarselt kontrollida tema süstetehnikat, eriti kui esineb süstekoha reaktsioone.

Immunogenees

Nagu kõikide terapeutiliste valkude puhul, on ka siin võimalus immunogeneesiks. Kontrollitud kliinilistes uuringutes koguti iga 3 kuu tagant seerumi proove, et jälgida antikehade teket Extavia’le.

Erinevates kontrollitud kliinilistes uuringutes tekkis 23 41% patsientidest seerumi beeta-1b interferooni neutraliseeriv aktiivsus, mida kinnitasid vähemalt kaks järjestikust positiivset tiitrit; 43 kuni 55% neist patsientidest muutusid edasise jälgimise vältel stabiilseteks antikeha-negatiivseteks (kahe järjestikuse negatiivse tiitri põhjal).

Neutraliseeriva aktiivsuse teke on seotud kliinilise efektiivsuse langemisega ainult ägenemise aktiivsuse osas. Mõnede analüüside kohaselt võib see toime olla rohkem väljendunud kõrge neutraliseeriva aktiivsuse tiitriga patsientidel.

Üksiku sclerosis multiplex’ile viitava demüelinisatsiooniepisoodiga patsientide uuringus esines iga

6 kuu tagant määratud neutraliseeriv aktiivsus vähemalt ühel korral 32%-l (89) patsientidest, kes olid koheselt saanud Extavia-ravi; viimaste kättesaadavate hinnangute järgi 5-aastase perioodi jooksul kaotas 60% (53) nendest patsientidest neutraliseeriva aktiivsuse. Sellel perioodil oli neutraliseeriva aktiivsuse teke seotud märkimisväärse uute aktiivsete kollete hulga ja T2 kollete suuruse tõusuga MRI-s. Siiski ei tundunud sellel olevat seost kliinilise tõhususe vähenemisega (kliiniliselt kinnitatud sclerosis multiplex’i (CDMS) tekkeni kuluva aja osas), EDSS progressiooni ajaga ja ägenemiste hulgaga.

Neutraliseeriva aktiivsuse tekkega ei ole uusi kõrvaltoimeid seostatud.

In vitro on tõestatud, et Extavia rist-reageerib loodusliku beeta-interferooniga. Siiski ei ole seda in vivo uuritud ning selle kliiniline tähtsus on ebaselge.

Andmed patsientide kohta, kellel on tekkinud neutraliseeriv aktiivsus ja kes on Extavia-ravi lõpetanud, on vähesed ja ei ole lõplikud.

Otsus ravi jätkamise või katkestamise osas peaks põhinema pigem haiguse kliinilisel aktiivsusel, kui neutraliseeriva aktiivsuse staatusel.

Abiained

See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol naatriumi (23 mg) ml kohta, see tähendab põhimõtteliselt

„naatriumivaba”.

Lateksile tundlikud inimesed

Extavia süstli otsakork sisaldab loodusliku lateksi derivaati. Kuigi otsakorgis pole täheldatud looduslikku lateksit, ei ole siiski uuritud Extavia süstli kasutamist lateksile tundlikel inimestel ning seetõttu on potentsiaalne risk ülitundlikkusreaktsioonide tekkeks, mida ei saa täielikult välistada.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Ülepäevase 250 mikrogrammi (8,0 miljonit RÜ) Extavia manustamise toime ravimite metabolismile pole teada. Extavia’t saavad patsiendid talusid hästi retsidiivide raviks 28 päeva jooksul kortikosteroide või AKTH-d.

Seoses puuduliku kliinilise kogemusega ei soovitata Extavia kasutamist koos muude immunomodulaatoritega kui kortikosteroidid või AKTH.

Interferoonid võivad vähendada maksa tsütokroom P450-sõltuvate ensüümide aktiivsust inimestel ja loomadel. Ettevaatlik tuleb olla manustades samaaegselt Extavia’ga väikse terapeutilise laiusega ravimeid, mille metabolism (kliirens) sõltub oluliselt tsütokroomist P450 nt antiepileptikumid. Ettevaatusabinõusid tuleb rakendada iga vereloome süsteemi mõjutava ravimi kooskasutamise puhul.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestuda võivad naised

Fertiilses eas naised peavad kasutama sobivaid kontratseptiivseid vahendeid.

Rasedus

Extavia kasutamisest raseduse ajal on andmeid piiratult. Olemasolevad andmed viitavad võimalikule spontaanse abordi tõusnud riskile. Ravi alustamine raseduse ajal on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Kui Extavia’t kasutav patsient rasestub või planeerib rasestuda, tuleb teda informeerida võimalikest ohtudest ja kaaluda ravi katkestamist (vt lõik 5.3). Patsientidel, kellel on enne ravi alustamist tihti esinenud haiguse ägenemist, tuleb raseduse korral kaaluda Extavia-ravi katkestamisele järgnevat tõsise ägenemise riski võimaliku suurenenud spontaanse abordi riski suhtes.

Imetamine

Ei ole teada, kas beeta-1b interferoon eritub rinnapiima. Potentsiaalsete raskete kõrvaltoimete ärahoidmiseks tuleb kas imetamine või Extavia-ravi katkestada.

Fertiilsus

Uuringuid fertiilsuse kohta ei ole läbi viidud (vt lõik 5.3).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kesknärvisüsteemipoolsed kõrvaltoimed, mis on seotud Extavia kasutamisega, võivad teatud patsientidel mõjutada ülalmainitud võimeid.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Ravi alguses esineb kõrvaltoimeid sageli, kuid üldjuhul väheneb nende esinemine edasise ravi käigus. Kõige sagedamini on täheldatud gripilaadseid sümptomeid (palavik, külmavärinad, artralgia, üldine halb enesetunne, higistamine, peavalu, müalgia), mis tekivad peamiselt ravimi farmakoloogiliste toimete tõttu, ja süstekoha reaktsioone. Süstekoha reaktsioonid ilmnevad pärast Extavia manustamist sageli. Punetust, paistetust, värvimuutuseid, põletikku, valu, ülitundlikkust, nekroosi ja mittespetsiifilisi reaktsioone seostati 250 mikrogrammi (8,0 miljoni RÜ) Extavia manustamisega.

Üldiselt soovitatakse Extavia suhtes talutavuse suurendamiseks ravi alustamisel annust tiitrida (vt lõik 4.2). Gripitaolisi sümptomeid võib vähendada ka mittesteroidsete põletikuvastaste ravimpreparaatide manustamisega. Süstekoha reaktsioonide esinemissagedust võib vähendada autoinjektori kasutamisega.

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabeli kujul

Järgnevas tabelis on kasutatud sobivaimat MedDRA terminit kirjeldamaks teatud reaktsiooni, selle sünonüüme ja sellega seotud seisundeid.

Järgnevaid kõrvaltoimeid on täheldatud kliiniliste uuringute käigus (Tabel 1, kõrvaltoimed ja laboratoorsed kõrvalekalded) ning Extavia kasutamise turuletulekujärgses perioodis (Tabel 2, kõrvaltoimete esinemissagedus - kui see on teada - baseerub ühendatud kliinilistel uuringutel (väga sage 1/10, sage 1/100 kuni <1/10, aeg-ajalt 1/1000 kuni <1/100, harv 1/10 000 kuni <1/1000, väga harv <1/10 000)). Kogemus Extavia’ga on sclerosis multiplex`i põdevate haigete korral piiratud, mistõttu väga harva esinemissagedusega kõrvaltoimeid ei ole võib-olla veel täheldatud.

Tabel 1 Kõrvaltoimed ja laboratoorsed kõrvalekalded esinemissagedusega 10% ja vastav protsentuaalne esinemissagedus platseeborühmas; kõrvaltoimed, mille esinemine on kliiniliste uuringute raportite järgi märkimisväärselt seotud raviga 10%

Organsüsteemi klass

 

Üksik Sclerosis

Sekundaarselt

Sekundaarselt

Ägenemiste ja

 

 

multiplex’ile

progresseeruv

progresseeruv

remissioonidega

Kõrvaltoime

 

viitav episood

Sclerosis

Sclerosis

kulgev Sclerosis

ja

 

(BENEFIT-

multiplex

multiplex

multiplex

laboratoorsed

 

uuring)

(Euroopa

(Põhja-

 

 

kõrvalekalded

 

 

 

uuring)

Ameerika

 

 

 

 

 

 

 

 

uuring)

 

 

 

 

Extavia

Extavia

Extavia

Extavia

 

 

 

 

mikrogrammi

mikrogrammi

mikrogrammi

mikrogrammi

 

 

(Platseebo)

(Platseebo)

(Platseebo)

(Platseebo)

 

 

n=292 (n=176)

n=360 (n=358)

n=317 (n=308)

n=124 (n=123)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Infektsioonid ja infestatsioonid

 

 

 

 

 

 

 

Infektsioon

 

6%

(3%)

13%

(11%)

11%

(10%)

14%

(13%)

Abstsess

 

0%

(1%)

4%

(2%)

4%

(5%)

1%

(6%)

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

 

 

 

 

 

 

Lümfotsüütide

 

79%

(45%)

53%

(28%)

88%

(68%)

82%

(67%)

alanenud arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(<1500/mm³) °

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Neutrofiilide alanenud

 

11% (2%)

18% (5%)

4% (10%)

18% (5%)

absoluutarv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(<1500/mm³) * °

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valgete vereliblede

 

11% (2%)

13% (4%)

13% (4%)

16% (4%)

alanenud arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(<3000/mm³) * °

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lümfadenopaatia

 

1%

(1%)

3%

(1%)

11% (5%)

14%

(11%)

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

 

 

 

 

 

 

Alanenud veresuhkur

 

3%

(5%)

27%

(27%)

5%

(3%)

15%

(13%)

(<55 mg/dl)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Psühhiaatrilised häired

 

 

 

 

 

 

 

 

Depressioon

 

10%

(11%)

24%

(31%)

44%

(41%)

25%

(24%)

Ärevus

 

3%

(5%)

6%

(5%)

10%

(11%)

15%

(13%)

Närvisüsteemi häired

 

 

 

 

 

 

 

 

Peavalu

 

27%

(17%)

47%

(41%)

55%

(46%)

84%

(77%)

Peapööritus

 

3%

(4%)

14%

(14%)

28%

(26%)

35%

(28%)

Unetus

 

8%

(4%)

12% (8%)

26%

(25%)

31%

(33%)

Migreen

 

2%

(2%)

4%

(3%)

5%

(4%)

12% (7%)

Paresteesia

 

16%

(17%)

35%

(39%)

40%

(43%)

19%

(21%)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Silma kahjustused

Konjunktiviit

 

1%

(1%)

2%

(3%)

6%

(6%)

12%

(10%)

Nägemishäire

 

3%

(1%)

11%

(15%)

11%

(11%)

7%

(4%)

Kõrva ja labürindi kahjustused

 

 

 

 

 

 

 

Kõrvavalu

 

0%

(1%)

<1% (1%)

6%

(8%)

16%

(15%)

Südame häired

 

 

 

 

 

 

 

 

Südamepekslemine *

 

1%

(1%)

2%

(3%)

5%

(2%)

8%

(2%)

Vaskulaarsed häired

 

 

 

 

 

 

 

 

Vasodilatatsioon

 

0%

(0%)

6%

(4%)

13% (8%)

18%

(17%)

Hüpertensioon °

 

2%

(0%)

4%

(2%)

9%

(8%)

7%

(2%)

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

 

 

 

 

 

Ülemiste

 

18%

(19%)

3%

(2%)

 

 

 

 

hingamisteede

 

 

 

 

 

 

 

 

 

infektsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sinusiit

 

4%

(6%)

6%

(6%)

16%

(18%)

36%

(26%)

Suurenenud köha

 

2%

(2%)

5% (10%)

11%

(15%)

31%

(23%)

Düspnoe *

 

0%

(0%)

3%

(2%)

8%

(6%)

8%

(2%)

Seedetrakti häired

 

 

 

 

 

 

 

 

Diarröa

 

4%

(2%)

7% (10%)

21%

(19%)

35%

(29%)

Kõhukinnisus

 

1%

(1%)

12%

(12%)

22%

(24%)

24%

(18%)

Iiveldus

 

3%

(4%)

13%

(13%)

32%

(30%)

48%

(49%)

Oksendamine

 

5%

(1%)

4%

(6%)

10%

(12%)

21%

(19%)

Kõhuvalu °

 

5%

(3%)

11% (6%)

18%

(16%)

32%

(24%)

Maksa ja sapiteede häired

 

 

 

 

 

 

 

 

Alaniini

 

18% (5%)

14% (5%)

4%

(2%)

19% (6%)

aminotransferaas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(SGPT) tõusnud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

>5 korda algtasemest)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

* °

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aspartaadi

 

6%

(1%)

4%

(1%)

2%

(1%)

4%

(0%)

aminotransferaas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(SGOT) tõusnud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

>5 korda algtasemest)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

* °

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

 

 

 

 

 

Nahakahjustused

 

1%

(0%)

4%

(4%)

19%

(17%)

6%

(8%)

Lööve °

 

11% (3%)

20%

(12%)

26%

(20%)

27%

(32%)

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

 

 

 

 

 

 

Hüpertoonia°

 

2%

(1%)

41%

(31%)

57%

(57%)

26%

(24%)

Müalgia * °

 

8%

(8%)

23% (9%)

19%

(29%)

44%

(28%)

Müasteenia

 

2%

(2%)

39%

(40%)

57%

(60%)

13%

(10%)

Seljavalu

 

10% (7%)

26%

(24%)

31%

(32%)

36%

(37%)

Jäsemevalu

 

6%

(3%)

14%

(12%)

 

 

0%

(0%)

Neerude ja kuseteede häired

 

 

 

 

 

 

 

Kusepeetus

 

1%

(1%)

4%

(6%)

15%

(13%)

 

 

Valk uriinis (>1+)

 

25%

(26%)

14%

(11%)

5%

(5%)

5%

(3%)

Sage urineerimine

 

1%

(1%)

6%

(5%)

12%

(11%)

3%

(5%)

Kusepidamatus

 

1%

(1%)

8% (15%)

20%

(19%)

2%

(1%)

Kusepakitsus

 

1%

(1%)

8%

(7%)

21%

(17%)

4%

(2%)

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Düsmenorröa

 

2%

(0%)

<1% (<1%)

6%

(5%)

18%

(11%)

Menstruatsioonihäired

 

1%

(2%)

9% (13%)

10% (8%)

17% (8%)

*

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Metrorraagia

 

2%

(0%)

12% (6%)

10%

(10%)

15% (8%)

Impotentsus

 

1%

(0%)

7%

(4%)

10%

(11%)

2%

(1%)

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Süstekoha reaktsioon

 

52%

(11%)

 

78%

(20%)

89%

(37%)

85%

(37%)

(erinevat laadi) * ° §

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Süstekoha nekroos * °

 

1%

(0%)

 

5%

(0%)

6%

(0%)

5%

(0%)

Gripitaolised

 

44%

(18%)

 

61%

(40%)

43%

(33%)

52%

(48%)

sümptomid &

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Palavik * °

 

13% (5%)

 

40%

(13%)

29%

(24%)

59%

(41%)

Valu

 

 

4%

(4%)

 

31%

(25%)

59%

(59%)

52%

(48%)

Valu rindkeres °

 

1%

(0%)

 

5%

(4%)

15% (8%)

15%

(15%)

Perifeerne ödeem

 

0%

(0%)

 

7%

(7%)

21%

(18%)

7%

(8%)

Asteenia *

 

22%

(17%)

 

63%

(58%)

64%

(58%)

49%

(35%)

Külmavärinad * °

 

5%

(1%)

 

23% (7%)

22%

(12%)

46%

(19%)

Higistamine *

 

2%

(1%)

 

6%

(6%)

10%

(10%)

23%

(11%)

Halb enesetunne *

 

0%

(1%)

 

8%

(5%)

6%

(2%)

15% (3%)

Teatud reaktsiooni ja selle sünonüümide ning sellega seotud haigusseisundite kirjeldamiseks

kasutatakse kõige sobivamaid MedDRA termineid.

 

 

 

 

 

 

Laboratoorsed kõrvalekalded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Oluliselt seotud Extavia-raviga esimese sclerosis multiplex´ile viitava

 

 

 

 

 

 

demüelinisatsiooniepisoodiga patsientidel, p<0,05

 

 

 

 

 

Oluliselt seotud Extavia-raviga ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex´i

 

patsientidel, p 0,05

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Oluliselt seotud Extavia-raviga sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex´i

 

 

patsientidel, p 0,05

 

 

 

 

 

 

 

 

 

§

Süstekoha reaktsioonid (erinevat liiki) hõlmavad kõiki kõrvaltoimeid, mis esinevad

 

 

süstekohal, st järgnevad terminid: verejooks süstekohal, süstekoha ülitundlikkus, süstekoha

 

põletik, süstekoha paksenemine, süstekoha nekroos, valu süstekohal, süstekoha reaktsioon,

 

süstekoha turse ja süstekoha atroofia.

 

 

 

 

 

 

&

„Gripitaoliste sümptomite kompleks” tähendab gripisündroomi ja/või vähemalt kahe

 

 

kõrvaltoime koosesinemist, mis hõlmavad palavikku, külmavärinaid, müalgiat, halba

 

enesetunnet ja higistamist.

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 2 Turuletulekujärgses perioodis avastatud kõrvaltoimed (sagedus – kus teada – on arvutatud ühendatud kliiniliste andmete põhjal n=1093)

Organsüsteemi

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Sagedus

klass

( 1/10)

( 1/100 kuni

( 1/1000 kuni

( 1/10 000 kuni

teadmata

 

 

<1/10)

<1/100)

<1/1000)

 

 

 

 

 

 

 

Vere ja

 

Aneemia

Trombotsütopeenia

trombootiline

 

lümfisüsteemi

 

 

 

mikroangiopaatia, sh

 

häired

 

 

 

trombootiline

 

 

 

 

 

trombotsütopeeniline

 

 

 

 

 

purpur/hemolüütilis-

 

 

 

 

 

ureemiline sündroom#

 

Immuunsüsteemi

 

 

 

Anafülaktilised

Kapillaaride

häired

 

 

 

reaktsioonid

lekke

 

 

 

 

 

sündroom pre-

 

 

 

 

 

eksisteeriva

 

 

 

 

 

monoklonaalse

 

 

 

 

 

gammopaatia

 

 

 

 

 

korral*

Endokriinsüsteemi

 

Hüpotüreoidism

 

Hüpertüreoidism,

 

häired

 

 

 

Kilpnäärmehäired

 

Ainevahetus- ja

 

Kaalu tõus,

Triglütseriidide

Anoreksia*

 

toitumishäired

 

Kaalu langus

taseme tõus veres

 

 

Psühhiaatrilised

 

Segasusseisund

Suitsiidikatsed (vt

 

 

häired

 

 

ka lõik 4.4),

 

 

 

 

 

Emotsionaalne

 

 

 

 

 

ebastabiilsus

 

 

Närvisüsteemi

 

 

Krambid

 

 

häired

 

 

 

 

 

Südame häired

 

Tahhükardia

 

Kardiomüopaatia*

 

 

 

 

 

 

 

Respiratoorsed,

 

 

 

Bronhospasm*

Pulmonaalne

rindkere ja

 

 

 

 

arteriaalne

mediastiiniumi

 

 

 

 

hüpertensioon**

häired

 

 

 

 

 

Seedetrakti häired

 

 

 

Pankreatiit

 

Maksa ja

 

Vere

Gamma-

Maksakahjustus

 

sapiteede häired

 

bilirubiinitaseme

glutamüültransferaa

(sealhulgas hepatiit),

 

 

 

tõus

si taseme tõus,

Maksapuudulikkus*

 

 

 

 

Hepatiit

 

 

Naha ja

 

Urtikaaria,

Nahavärvuse

 

 

nahaaluskoe

 

Sügelus,

muutus

 

 

kahjustused

 

Alopeetsia

 

 

 

Lihas-skeleti ja

Artralgia

 

 

 

Ravimite

sidekoe

 

 

 

 

põhjustatud

kahjustused

 

 

 

 

erütematoosluup

 

 

 

 

 

us

Neerude ja

 

 

Nefrootiline

 

 

kuseteede

 

 

sündroom,

 

 

kahjustused

 

 

glomeruloskleroos

 

 

 

 

 

(vt lõik 4.4)* , #

 

 

Reproduktiivse

 

Menorraagia

 

 

 

süsteemi ja

 

 

 

 

 

rinnanäärme

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

*Kõrvaltoimed saadud vaid turuletulekujärgselt.

#Beeta-interferooni sisaldavate ravimite ravimiklassile iseloomulik (vt lõik 4.4).

**Interferoone sisaldavate ravimite klassile iseloomulik, vt allpool lõik „Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon”.

Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon

Beetainterferooni sisaldavate ravimite kasutamisel teatati pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni (PAH) juhtudest. Juhtudest teatati erinevatel ajahetkedel, sh kuni mitu aastat pärast ravi alustamist beetainterferooniga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Beeta-1b interferooni on manustatud täiskasvanud vähihaigetele intravenoosselt annuses

5500 mikrogrammi (maksimaalselt 176 milj. RÜ) kolmel korral nädalas, ilma et oleks tekkinud elulisi funktsioone mõjustavaid kõrvaltoimeid.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Immunostimulaatorid, interferoonid, ATC-kood: L03AB08

Interferoonid kuuluvad tsütokiinide – looduslike proteiinide perekonda. Interferoonide molekulkaal on vahemikus 15 000…21 000 daltonit. Eristatakse kolme interferoonide klassi: alfa-, beeta- ja gammainterferoon, mille omadused kattuvad osaliselt, kuid kõigil on erinev bioloogiline aktiivsus. Beeta-1b interferooni aktiivsus on liigiti erinev ning seetõttu saab kõige tõepärasema info selle kohta uuringutes inimrakkudel in vitro või inimesel in vivo.

Toimemehhanism

Beeta-1b interferoon omab nii viirusvastast kui ka immunoregulatoorset toimet. Beeta-1b interferooni toimemehhanismid sclerosis multiplexi ravi korral pole veel täielikult selgunud. On teada, et beeta-1b interferooni bioloogilist vastust modifitseerivaid omadusi vahendavad spetsiaalsed retseptorid, mida on leitud inimese rakkude pinnalt. Beeta-1b interferooni sidumine nendele retseptoritele käivitab mitmete geeniproduktide ekspressiooni, mida loetakse beeta-1b interferooni bioloogilise aktiivsuse mediaatoriteks. Mitmeid selliseid aineid on leitud Extavia’ga ravitud patsientide seerumis ja vere rakufraktsioonides. Beeta-1b interferoon alandab gammainterferooni retseptorite sidumisvõimet ja põhjustab nende internalisatsiooni ja degradatsiooni. Beeta-1b interferoon suurendab ka perifeerse vere mononukleaarsete rakkude supressiooniaktiivsust.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Eraldi uuringuid Extavia toime kohta südame-veresoonkonnale, hingamissüsteemile ja endokriinorganite funktsioonile pole teostatud.

Ägenemiste ja remissioonidega kulgev Sclerosis multiplex (RR-MS)

Kontrollitud kliiniline uuring Extavia’ga viidi läbi ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex´iga patsientidel, kes olid võimelised kõndima ilma kõrvalise abita (EDSS algtase 0 kuni 5,5). Patsientidel, kellele manustati Extavia’t, ilmnes kliiniliste ägenemiste raskuse ning esinemissageduse (30%) langus ning samuti ka haigusest tulenevate hospitaliseerimiste arvu langus. Lisaks pikenes ägenemiste vaheline intervall. Puuduvad andmed Extavia mõjust ägenemiste kestusele või sümptomitele ägenemiste vahelisel perioodil ning märkimisväärset mõju pole täheldatud haiguse progressioonile ägenemiste ja remissioonidega kulgeva sclerosis multiplex´i puhul.

Sekundaarselt progresseeruv Sclerosis multiplex (SP-MS)

Viidi läbi kaks kontrollitud kliinilist uuringut Extavia’ga, kokku 1657 sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex´iga patsiendil (EDSS algtase 3 kuni 6,5, st patsiendid olid võimelised kõndima). Uuring ei hõlmanud nõrgalt väljendud haigusega patsiente ega neid, kes ei olnud võimelised kõndima ilma abita. Kaks uuringut näitasid vastuolulisi tulemusi esmase tulemusnäitaja (aeg progressioonini) osas, mis väljendab invaliidistumise arengu edasilükkumist:

Üks kahest uuringust näitas statistiliselt märkimisväärset invaliidsuse arengu edasilükkumist (riskisuhe = 0,69, 95% usaldusvahemik (0,55, 0,86), p=0,0010, mis vastab 31% riski vähenemisele Extavia tõttu) ning ratastooli jäämise aja edasilükkumist (riskisuhe = 0,61, 95% usaldusvahemik (0,44, 0,85), p=0,0036, mis vastab 39% riski vähenemisele Extavia tõttu). Selline mõju jätkus kogu 33-kuulise jälgimisperioodi ulatuses. Ravi efektiivsust täheldati patsientidel kõigi uuringualuste invaliidsusastmete korral, sõltumata ägenemiste aktiivsusest.

Teises Extavia uuringus sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex´i korral invaliidsuse arengu edasilükkumist ei täheldatud. On tõendatud, et patsientidel, kes olid kaasatud sellesse uuringusse, oli kokkuvõttes haigus vähem väljendunud võrreldes patsientidega, kes osalesid esimeses sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex´i kliinilises uuringus.

Retrospektiivne meta-analüüs, mis hõlmas mõlema uuringu andmeid, kinnitas kokkuvõttes statistiliselt olulise (p=0,0076; 8,0 milj. RÜ Extavia vs platseeborühm) raviefekti saavutamist.

Retrospektiivne analüüs alagruppides näitas, et Extavia-ravi efekt invaliidsuse arengule esineb kõige tõenäolisemalt aktiivse haigusega patsientidel enne ravi alustamist (riskisuhe = 0,72, 95% usaldusvahemik (0,59, 0,88), p=0.0011, mis vastab 28% riski vähenemisele Extavia tõttu patsientidel, kel esinevad ägenemised või väljendunud EDSS progressioon, 8,0 milj. RÜ Extavia vs platseeborühm). Nende alagruppide retrospektiivsete analüüside põhjal võis järeldada, et haiguse ägenemised, nagu ka väljendunud EDSS progressioon (EDSS>1 punkt või >0,5 kuni EDSS >=6 eelneva 2 aasta jooksul) on abiks aktiivse haigusega patsientide kindlakstegemisel.

Mõlemas uuringus täheldati kliiniliste ägenemiste esinemissageduse langust (30%) sekundaarselt progresseeruva sclerosis multiplex´iga patsientidel, kellele manustati Extavia’t. Puuduvad andmed Extavia mõjust ägenemiste kestusele.

Üksik sclerosis multiplex’ile viitav demüelinisatsiooniepisood

Üks kontrollitud kliiniline uuring Extavia’iga viidi läbi üksiku kliinilise episoodiga ja sclerosis multiplex’ile viitava magnetresonantskuvamise (MRI) leiuga patsientidel (vähemalt kaks kliiniliselt tumma kollet T2-kaalutud MRI kujutisel). Uuringusse hõlmati patsiendid, kellel haiguse alguses esines üks või mitu kollet (st patsiendid, kellel kesknärvisüsteemis esineb vastavalt üks või vähemalt kaks kliiniliselt kinnitatud kollet). Välistada tuli igasugune muu haigus peale sclerosis multiplex’i, mis seletaks paremini patsiendil esinevaid nähte ja sümptomeid. See uuring koosnes kahest etapist - platseeboga võrdlev etapp, millele järgnes varem planeeritud jälgimisperiood. Platseeboga võrdlev etapp kestis 2 aastat või kuni haiguse progresseerumiseni kliiniliselt kinnitatud sclerosis multiplex’ini (clinically definite multiple sclerosis, CDMS), ükskõik kumb saabus enne. Pärast platseeboga võrdleva uuringuetapi lõppu alustasid patsiendid Extavia-raviga varem planeeritud jälgimisetapis, et hinnata selle kohese ja hilinenud alustamise mõju, võrreldes esialgu Extavia-ravi gruppi randomiseeritud patsiente („kohese ravi grupp”) platseebot saanud patsientidega („hilinenud ravi grupp”). Patsientide ja uurijate suhtes jäi uuring esialgse ravi osas jätkuvalt pimendatuks.

Platseeboga võrreldavas etapis aeglustas Extavia haiguse progresseerumist esimesest kliinilisest episoodist kliiniliselt kinnitatud sclerosis multiplex’iks (CDMS) statistiliselt ja kliiniliselt olulisel viisil, vastav risk vähenes 47% (riskisuhe = 0,53; 95% usaldusintervall (0,39, 0,73; p<0,0001). Kaheaastase uuringu jooksul esines CDMS-i platseeborühmas 45% võrreldes 28% Extavia rühmas (Kaplan-Meieri hinnang). Extavia pikendas aega CDMS-ini 363 päeva võrra, 255-lt päevalt platseeborühmas kuni 618 päevani Extavia’t manustavas rühmas (põhinedes 25. protsentiilil). See toime oli jätkuvalt ilmne pärast 1-aastast jälgimist. Selleks ajaks oli risk vähenenud 41% (riskisuhe = 0,59; 95% usaldusvahemik (0,42, 0,83); p=0,0011). 3-aastase uuringu jooksul tekkis CDMS 51%-l patsientidest hilinenud ravi grupis võrreldes 37%-ga kohese ravi grupis (Kaplan-Meieri hinnang). Ravitoime püsimist täheldati hoolimata sellest, et enamik platseeborühma patsiente sai uuringu kolmandal aastal Extavia-ravi.

Ravitoime tugevust näitas ka haiguse sclerosis multiplex’iks progresseerumise aeglustumine vastavalt

McDonaldi kriteeriumitele. Kahe aasta jooksul oli risk platseeborühmas 85% ja Extavia rühmas 69% (riskisuhe = 0,57; 95% usaldusintervall (0,46, 0,71; p<0,00001).

Pärast 3 aasta möödumist läbi viidud planeeritud vaheanalüüs näitas, et füüsiline puue süvenes (kinnitatud tõus EDSS skaalal 1 või enama punkti võrra võrreldes algväärtusega) 24%-l patsientidest hilinenud ravi grupis võrreldes 16%-ga kohese ravi grupis (riskisuhe = 0,6; 95% usaldusvahemik (0,39, 0,92); p=0,022). Puuduvad tõendid, mis näitaksid soodsat toimet kinnitatud puude süvenemisele enamikel kohese ravigrupi patsientidel. Lisaandmete saamiseks jälgitakse patsiente edasi. Täheldati, et Extavia ei andnud eelist elukvaliteedi osas (mõõdetuna sclerosis multiplex’i funktsionaalse hindamisega (Functional Assessment of Multiple Sclerosis, FAMS): ravivastuse indeks).

Alarühmade analüüs vastavalt algtaseme näitajatele näitas ravi tõhusust kõikides hinnatud alarühmades. Olulisi toimeid täheldati ka patsientidel, kellel haigus esimese episoodi ajal oli vähem levinud ja vähem aktiivne. CDMS-iks progresseerumise risk kahe aasta jooksul oli patsientidel, kellel alguses oli üks kolle, platseeborühmas 47% ja Extavia rühmas 24%, ilma gadoliiniumiga (Gd) võimendamata 41% ja 20%, vähema kui 9 T2-lesiooniga 39% ja 18%. Alarühmade edasine analüüsimine näitas haiguse CDMS-iks progresseerumise suurt riski kahe aasta jooksul ühe koldega vähemalt 9 T2-lesiooniga patsientidel (55% risk platseeborühmas, 26% Extavia rühmas) või Gd-ga võimendatult (63% vs 33%). Mitme koldega patsientidel ei sõltunud CDMS-i risk esialgsetest MRI leidudest, viidates suurele CDMS-i riskile, sest haiguse levik on kliiniliste analüüside põhjal kindlaks tehtud. Siiski on varajase Extavia-ravi pika-ajaline mõju teadmata isegi nendes suure riskiga patsientide alarühmades, sest see uuring oli kavandatud peamiselt selleks, et hinnata pigem aega haiguse CDMS-iks progresseerumiseni kui haiguse pikaajalist arengut. Pealegi ei ole praegu head suure riskiga patsiendi definitsiooni, kuigi konservatiivsem lähenemine lubab siia hulka arvata vähemalt 9 T2 hüperintensiivset lesiooni esialgsel pildistusel ja vähemalt ühe uue T2 lesiooni või ühe uue Gd võimendatud lesiooni järeluuringus, mis on tehtud vähemalt 1 kuu pärast esialgset uuringut. Igal juhul tuleb ravi alustamist kaaluda vaid suure riskiga patsientidel.

Üksiku kliinilise episoodiga patsientide uuringus võeti Extavia-ravi hästi vastu, mida näitas ka uuringu lõpetajate suur määr (92,8% Extavia’t saavas rühmas). Suurendamaks Extavia talutavust esimese kliinilise episoodiga patsientide uuringus, tiitriti annust ja manustati ravi alguses mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimpreparaate. Lisaks kasutasid enamus patsientidest kogu uuringu jooksul autoinjektorit.

RR-MS, SP-MS ja üksik sclerosis multiplex’ile viitav demüelinisatsiooniepisood

Magnetresonantstomograafilised uuringud (MRI) näitasid, et kõigis sclerosis multiplex´i uuringutes vähendas Extavia haiguse aktiivsust (äge põletik kesknärvisüsteemis ning püsivad koekahjustused). Suhe sclerosis multiplex´i haiguse aktiivsuse (mõõdetuna MRIs) ning haiguse kliinilise pildi vahel ei ole lõplikult selge.

5.2Farmakokineetilised omadused

Patsientidel ja vabatahtlikel uuriti Extavia seerumitaset mitte täiesti spetsiifilise meetodi abil. 500 mikrogrammi (16,0 miljonit RÜ) beeta-1b interferooni subkutaansel manustamisel saavutati maksimaalne seerumitase ca 40 RÜ/ml 1…8 tunni pärast. Erinevate uuringute alusel hinnati

põhikliirensi tasemeks vähemalt 30 ml/min-1/kg-1 ja dispositsioonifaaside poolestusajaks seerumist 5 tundi.

Ülepäevane Extavia süstide manustamine ei põhjustanud seerumitaseme tõusu ning tundub, et farmakokineetika ei muutu ravi jooksul.

Subkutaanselt manustatud Extavia absoluutne biosaadavus oli umbes 50%.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Ägeda toksilisuse uuringuid pole läbi viidud. Kuna närilised ei reageeri inimese beeta-1b interferoonile, siis riskide hindamisel lähtuti korduvannustega uuringutest, mis viidi läbi reesusahvidega. Täheldati transitoorset hüpertermiat, märgatavat lümfotsüütide hulga tõusu ning trombotsüütide ja segmenttuumsete neutrofiilide hulga langust.

Pikaajalisi uuringuid ei ole läbi viidud. Reproduktiivsus-uuringud reesusahvidel näitasid loote surma põhjustanud emapoolset toksilisust ja nurisünnituste arvu suurenemist. Ellujäänud loomadel ei tuvastatud malformatsioone.

Toimet fertiilsusele pole uuritud. Toimet ahvide inna-ajale pole täheldatud. Kogemused teiste interferoonidega viitavad võimele kahjustada mees- või naisorganismi fertiilsust.

Ühekordselt teostatud genotoksilisuse testis (Amesi test) ei täheldatud mutageenset toimet. Kartsinogeensuse uuringuid pole teostatud. In vitro raku transformatsiooni test ei näidanud tumorigeenset potentsiaali.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Pulber humaanalbumiin, mannitool (E421)

Lahusti naatriumkloriid süstevesi

6.2Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud lahustiga, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Preparaati on soovitatav kasutada vahetult pärast lahustamist. Kasutusele võetuna on kõlblikkusaeg 3 tundi temperatuuril 2°C…8 C.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 C.

Mitte lasta külmuda.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Pulber

3 ml viaal (I tüüpi läbipaistev klaas) butüülkummist korgi (tüüp I) ja alumiiniumkattega, mis sisaldab 300 mikrogrammi (9,6 miljonit RÜ) (rekombinantse beeta-1b interferooni) pulbrit.

Lahusti

2,25 ml gradueeritud (märgitud annustega: 0,25 ml, 0,5 ml, 0,75 ml, 1,0 ml) eeltäidetud süstal (I tüüpi klaas) 1,2 ml lahustiga.

Pakendi suurused

-Pakend sisaldab 5 viaali pulbriga ja 5 eeltäidetud süstalt lahustiga.

-Pakend sisaldab 14 viaali pulbriga ja 14 eeltäidetud süstalt lahustiga.

-Pakend sisaldab 15 viaali pulbriga ja 15 eeltäidetud süstalt lahustiga.

-Pakend sisaldab 14 viaali pulbriga ja 15 eeltäidetud süstalt lahustiga.

-3 kuu multipakend sisaldab 42 (3x14) viaali pulbriga ja 42 (3x14) eeltäidetud süstalt lahustiga.

-3 kuu multipakend sisaldab 45 (3x15) viaali pulbriga ja 45 (3x15) eeltäidetud süstalt lahustiga.

-3 kuu multipakend sisaldab 42 (3x14) viaali pulbriga ja 45 (3x15) eeltäidetud süstalt lahustiga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstli otsakork sisaldab loodusliku lateksi derivaati. Seega võib otsakork sisaldada looduslikku lateksit, millega ei tohi kokku puutuda sellele ainele tundlikud inimesed.

Süstelahuse valmistamine

Pulbri lahustamiseks kasuta olemasolevat eeltäidetud süstelit lahustiga ning kasutada tuleb selleks nõela või viaali adapterit, et süstida 1,2 ml lahustit (naatriumkloriidi 5,4 mg/ml (0,54%) süstelahust) Extavia viaali. Pulber tuleb lahustada täielikult ilma raputamata. Pärast lahustamist tuleb tõmmata 250 mikrogrammi Extavia manustamiseks viaalist süstlisse 1,0 ml lahust.

Kontrollimine enne kasutamist

Enne süstimist tuleb lahust kontrollida. Kasutamisvalmis süstelahus on värvitu kuni nõrgalt kollaka värvusega, nõrgalt opalestseeruv kuni opalestseeruv.

Kui näete lahuses tahkeid osakesi või värvi muutust, siis tuleb ravimpreparaat kasutusest kõrvaldada.

Hävitamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Novartis Europharm Limited Frimley Business Park Camberley GU16 7SR Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/08/454/008-014

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20. mai 2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20. mai 2013

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu