Artikli sisu
Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.
1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS
FIRDAPSE 10 mg tabletid
2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Iga tablett sisaldab amifampridiinfosfaati koguses, mis vastab 10 mg amifampridiinile. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3.RAVIMVORM
Tablett.
Valge ümmargune tablett lameda pinnaga ühel küljel ja poolitusjoonega teisel küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4.KLIINILISED ANDMED
4.1Näidustused
4.2Annustamine ja manustamisviis
Ravi peab alustama selle haiguse ravis kogenud arsti järelevalve all.
Annustamine
FIRDAPSEt tuleb manustada üksikannusteks jaotatuna kolm või neli korda ööpäevas. Soovitatav algannus on 15 mg amifampridiini ööpäevas, mida võib suurendada iga 4…5 päeva järel 5 mg kaupa maksimumannuseni 60 mg ööpäevas. Üksikannus ei tohi ületada 20 mg.
Tablette tuleb võtta koos toiduga. Lisateavet amifampridiini biosaadavuse kohta tühja ja täis kõhuga vt lõik 5.2.
Amifampridiini süsteemse ekspositsiooni varieerumine võib sõltuda
Ravi katkestamisel võib patsientidel tekkida mõningaid
Neeru- või maksakahjustus
FIRDAPSE kasutamisel neeru- või maksakahjustusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik. Mõõduka või raske neeru- või maksatalitluse häire korral on soovitatav amifampridiini algannus 5 mg (pool tabletti) üks kord ööpäevas. Kerge neeru- või maksatalitluse häirega patsientidel on soovitatav amifampridiini algannus 10 mg päevas (5 mg kaks korda ööpäevas). Selliseid patsiente tuleb tiitrida aeglasemalt kui neid,
kellel neeru- või maksakahjustust ei ole. Annust suurendatakse 5 mg kaupa iga 7 päeva järel. Kõrvaltoimete tekkimisel tuleb annuse suurendamine katkestada (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Lapsed
FIRDAPSE ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 17 aastat ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.
Manustamisviis
Ainult suukaudne.
4.3Vastunäidustused
•Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
•Epilepsia.
•Ravimata astma.
•Samaaegne tarvitamine koos sultopriidiga (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
•Samaaegne tarvitamine koos kitsa terapeutilise aknaga ravimpreparaatidega (vt lõik 4.5).
•Samaaegne tarvitamine koos teadaolevalt
•Kaasasündinud
4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Neeru- ja maksakahjustus
Neerukahjustusega patsientidel on amifampridiini farmakokineetikat hinnatud ühe annusega I faasi uuringus (vt lõik 5.2).
Maksakahjustusega patsientidel uuringuid läbi viidud ei ole. Võttes arvesse märkimisväärselt suurenenud ravimi kokkupuuteriski, tuleb neeru- või maksakahjustusega patsiente hoolikalt jälgida. Amifampridiini annust tuleb neeru- ja maksakahjustusega patsientidel tiitrida aeglasemalt kui normaalse neeru- ja maksatalitlusega haigetel. Kõrvaltoimete tekkimisel tuleb annuse suurendamine katkestada (vt lõik 4.2).
Krambihood
Kokkupuudet amifampridiiniga seostatakse epileptiliste hoogude suurenenud tekkeriskiga. Hoogude tekkerisk on annusest sõltuv ja on epileptilist läve alandavate riskiteguritega patsientidel tõusnud; soodustav tegur on ka kooskasutamine teiste ravimitega, mis teadaolevalt langetavad epileptilist läve (vt lõik 4.5). Hoogude tekkel tuleb ravi katkestada.
Kartsinogeensuse risk
Kaheaastases kartsiongeensusuuringus täheldati amifampridiiniga ravitud rottidel healoomulisi ja pahaloomulisi švannoome (vt lõik 5.3). Amifampridiin ei olnud in vitro ja in vivo katsetes standardpatareis genotoksiline. Korrelatsioon amifampridiini kasutamise ja kasvajate arenemise vahel inimestel on praegu teadmata.
Enamik švannoome on healoomulised ja asümptomaatilised. Need võivad esineda paljudes asukohtades, mistõttu võib kliiniline esitus erineda. Švannoomi diagnoosimist tuleks kaaluda patsientidel, kellel esineb sümptomeid, nagu kompamisel valulik mass, või kompressiivsele neuropaatiale sarnaseid sümptomeid.
Švannoomid on üldiselt aeglase kasvuga ja võivad eksisteerida kuid või aastaid ilma sümptomeid tekitamata. Amifampridiiniravi jätkamine tuleb iga švannoomiga patsiendi puhul üle vaadata.
Amifampridiini tuleb kasutada ettevaatusega suurema švannoomiriskiga patsientide, näiteks selliste puhul, kellel on anamneesis sedalaadi kasvajad, 2. tüüpi neurofibromatoos või švannomatoos.
Toimed südamele
Kliiniline ja elektrokardiogrammi (EKG) jälgimine on näidustatud ravi alguses ning seejärel aastaste intervallidega. Südame rütmihäiretele viitavate tunnuste ja sümptomite tekkel tuleb
Kaasuvad haigused
Patsientidele tuleb öelda, et nad teavitaksid ravimi tarvitamisest kõiki arste, kelle vastuvõtule nad satuvad, sest vajalikuks võib osutuda kaasuva haiguse (eelkõige astma) hoolikas jälgimine.
Atsetüülimise aste
Amifampridiini farmakokineetikat ja süsteemset ekspositsiooni mõjutavad oluliselt polümorfse N-
4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmakokineetilised koostoimed
Ainevahetuse või aktiivse sekretsiooni abil elimineeritavad ravimpreparaadid
Amifampridiini toime kohta teiste ravimpreparaatide ainevahetusele või aktiivsele sekretsioonile andmed puuduvad. Seetõttu tuleb olla eriti ettevaatlik patsientidega, kes saavad samaaegset ravi metabolismi või aktiivse sekretsiooni abil erituvate ravimpreparaatidega. Võimaluse korral on soovitatav patsiente jälgida. Samal ajal manustatava ravimpreparaadi annust tuleb vajaduse korral kohandada. Kitsa terapeutilise aknaga ravimpreparaatide samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Ained, mis pärsivad olulisel määral ravimpreparaate metaboliseerivate ensüümide toimet (vt lõik 5.2)
Tugevad ensüümi tsütokroom P450 (CYP450) inhibiitorid (nt tsimetidiin, ketokonasool) tõenäoliselt ei pärsi amifampridiini metabolismi inimese
Ained, mis tugevdavad olulisel määral ravimpreparaate metaboliseerivate ensüümide toimet (vt lõik 5.2) In vitro uuringute tulemuste kohaselt on vähe potentsiaali ravimite koostoimete tekkimiseks, mis on põhjustatud amifampridiini poolsest ensüümide CYP1A2, CYP2B6 ja CYP3A4 indutseerimisest.
Farmakodünaamilised koostoimed
Amifampridiini farmakodünaamilisi omadusi arvesse võttes on kooskasutamine sultopriidiga või teiste ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad
domperidoon, rifampitsiin ja ketokonasool), vastunäidustatud, sest selline kombinatsioon võib viia ventrikulaarse tahhükardia, eriti aga torsades de pointes’i riski suurenemisele (vt lõigud 4.3 ja 5.1).
Kombinatsioonid, mis nõuavad kasutamisel ettevaatust
Ravimpreparaadid, mis teadaolevalt alandavad epileptilist läve
Amifampridiini kooskasutamine ainetega, mis teadaolevalt alandavad epileptilist läve, võib suurendada hoogude tekkeriski. Otsus lisada raviskeemile prokonvulsante või epileptilist läve alandavaid aineid peab seotud riskide tõsidust arvesse võttes olema hoolikalt läbi mõeldud. Nende ainete hulka kuulub enamik antidepressante (tritsüklilised antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid), neuroleptikumid (fenotiasiinid ja butürofenoonid), meflokviin, bupropioon ja tramadool (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Kombinatsioonid, mis väärivad eraldi tähelepanu
Atropiinsete toimetega ravimpreparaadid
FIRDAPSE kooskasutamine atropiinseid toimeid omavate ravimpreparaatidega võib vähendada mõlema aktiivse toimeaine tõhusust, mistõttu väärib eraldi tähelepanu. Atropiinsete toimetega ravimpreparaatide hulka kuuluvad tritsüklilised antidepressandid, enamik H1 atropiinseid antihistamiinikume, antikolinergikumid, parkinsonismivastased ained, atropiinsed spasmolüütikumid, disopüramiid, fenotiasiinsed neuroleptikumid ja klosapiin.
Kolinergiliste toimetega ravimpreparaadid
FIRDAPSE kooskasutamine kolinergiliste ravimpreparaatidega (nt otsese või kaudse toimega koliinesteraasi inhibiitorid) võib põhjustada mõlema ravimi toime tugevnemist, mistõttu tuleb seda eraldi silmas pidada.
Mittedepolariseeriva toimega lihasrelaksandid
FIRDAPSE ja mittedepolariseeriva toimega lihasrelaksantide (nt mivakuurium, piperkuurium) kooskasutamine võib põhjustada mõlema ravimi toime nõrgenemist, mistõttu tuleb seda eraldi silmas pidada.
Depolariseeriva toimega lihasrelaksandid
FIRDAPSE ja depolariseeriva toimega lihasrelaksantide (nt suksametoon) kooskasutamine võib põhjustada mõlema ravimi toime nõrgenemist, mistõttu tuleb seda eraldi silmas pidada.
4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
FIRDAPSEt ei tohi kasutada raseduse ajal. Fertiilses eas naised peavad ravi ajal FIRDAPSEga kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid. Amifampridiini kasutamise kohta rasedatel kliinilised andmed puuduvad. Amifampridiinil ei ole täheldatud toimet küülikute embrüo ja loote elujõulisusele ega arengule; samas rottide puhul täheldati surnult sündinud järglastega emasloomade arvu kasvu (vt lõik 5.3).
Imetamine
Ei ole teada, kas amifampridiin eritub rinnapiima. Olemasolevad andmed reproduktiivsuse kohta loomadel on näidanud amifampridiini sisaldumist lakteerivate emasloomade piimas. Rinnapiimast toituvatel vastsündinud loomadel ei tekitanud amifampridiini imendumine piima kõrvaltoimeid. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine FIRDAPSEga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.
Fertiilsus
Amifampridiini toime kohta reproduktiivfunktsioonile on olemas mittekliinilised ohutusandmed. Mittekliinilistes amifampridiini uuringutes ei täheldatud fertiilsuse halvenemist (vt lõik 5.3).
4.7Toime reaktsioonikiirusele
Amifampridiin võib põhjustada kõrvaltoimeid (nt unisus, peapööritus, krambid ja nägemise hägustumine), millel võib olla kerge või mõõdukas toime autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele (vt lõik 4.8).
4.8Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
- Naglazyme - BioMarin Europe Ltd.
- Vimizim - BioMarin Europe Ltd
Retseptiravimite loetelu. Tootja: "BioMarin Europe Ltd"
Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on paresteesiad (nt perifeersed ja peribukaalsed paresteesiad) ja seedetrakti häired (nt epigastralgia, kõhulahtisus, iiveldus ja kõhuvalu). Enamiku kõrvaltoimete tugevus ja esinemissagedus on annusest sõltuv.
Amifampridiini kõrvaltoimed on esitatud allpool tabelis 1.
Kõrvaltoimete tabel
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
(≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Esinemissagedusi hinnati kliinilise uuringu põhjal, milles hinnati amifampridiini toimet südame repolarisatsioonile ühekordse annuse 30 mg või 60 mg manustamisel tervetele vabatahtlikele.
/img_1/et_EE/et_EE8x1.jpg)
Tabel 1. FIRDAPSE kasutamisel teatatud kõrvaltoimed
MedDRA | MedDRA | Esinemissagedus |
organsüsteemi klass | eelistatav termin |
|
Psühhiaatrilised | unehäired, ärevus | teadmata |
häired: |
|
|
Närvisüsteemi häired: krambid, korea, müokloonia, uimasus, nõrkus, väsimus,teadmata | ||
| peavalu |
|
| pearinglus1, hüpesteesia1, paresteesia1 | väga sage |
|
|
|
Silma kahjustused: | nägemise hägustumine | teadmata |
|
|
|
Südame häired: | südame rütmihäired, südamepekslemine | teadmata |
|
| |
Vaskulaarsed häired: Raynaud’ sündroom | teadmata | |
|
|
|
| jäsemete külmetamine1 | sage |
|
| |
Respiratoorsed, | bronhiaalne hüpersekretsioon, astmahoog astmaatikutel teadmata | |
rindkere ja | või astma anamneesiga patsientidel, köha |
|
mediastiinumi häired: |
|
|
|
|
|
Seedetrakti häired: | suu hüpesteesia1, suu paresteesia1, perifeersed ja suu | väga sage |
| ümbruse paresteesiad, iiveldus1 |
|
|
|
|
| kõhuvalu | sage |
|
|
|
| kõhulahtisus, epigastralgia | teadmata |
|
|
|
Maksa ja sapiteede | maksaensüümide (transaminaaside) tasemete tõus | teadmata |
häired: |
|
|
|
|
|
Naha ja nahaaluskoe | hüperhidroos1, külm higi1 | väga sage |
kahjustused: |
|
|
1 Amifampridiini toime uurimiseks südame polarisatsioonile ühekordse annuse 30 mg või 60 mg manustamisega tervetele vabatahtlikele läbiviidud kliinilises uuringus esinenud kõrvaltoimed.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.
4.9Üleannustamine
Üleannustamise kohta on kliinilisi andmeid vähe. Ägeda üleannustamise korral tekivad muu hulgas oksendamine ja kõhuvalu. Üleannustamise korral peab patsient ravi katkestama. Spetsiifiline vastumürk ei ole teada. Toetav ravi, sh tähtsamate elutunnuste hoolikas jälgimine tuleb tagada kliinilise näidustuse olemasolu põhjal.
5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: muud närvisüsteemi toimivad ained,
Toimemehhanism
Amifampridiin blokeerib potentsiaalisõltuvaid kaaliumikanaleid, pikendades seeläbi presünaptilise rakumembraani depolarisatsiooni. Toimepotentsiaali pikendamine parandab kaltsiumi transporti närvilõpmetesse. Tulemuseks olev rakusisese kaltsiumisisalduse suurenemine soodustab atsetüülkoliini sisaldavate vesiikulite eksotsütoosi, mis omakorda parandab neuromuskulaarset ülekannet.
Toimeaine suurendab lihasjõudu ja lihase puhkeoleku summaarse aktsioonipotentsiaali (ingl compound muscle action potential, CMAP) amplituudi, mille (kaalutud) keskmine erinevus on 1,69 mV (95%
UI 0,60…2,77).
Farmakodünaamiline toime
Amifampridiini farmakodünaamilist profiili on uuritud erinevate annuste korral. Prospektiivses, platseebokontrollitud ja randomiseeritud uuringus kahekümne kuue
31 kuu vältel. Seetõttu võib erandlikes olukordades olla kasu suuremate annuste (kõige enam kuni 80 mg ööpäevas) manustamisest tingimusel, et on tagatud asjakohane jälgimine. Annuse tiitrimist vahemikus 60…80 mg ööpäevas soovitatakse läbi viia 5 mg kaupa iga 7 päeva järel. Annuse suurendamine tuleb katkestada ükskõik millise kõrvaltoime tekkel või EKG kõrvalekalde ilmnemisel.
Ühekordselt manustatud annuse 30 mg või 60 mg amifampridiinfosfaadi toime põhjal hinnati amifampridiini kontsentratsiooni farmakokineetika ja
Ravimpreparaat on saanud müügiloa erandlikel asjaoludel.
See tähendab, et harvaesineva haiguse tõttu ei ole olnud võimalik saada ravimpreparaadi kohta täielikku teavet.
Euroopa Ravimiamet vaatab igal aastal läbi ravimpreparaadi kohta saadud kogu uue teabe ning vajaduse korral ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse.
/img_1/et_EE/et_EE10x1.jpg)
5.2Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Amifampridiin imendub suukaudsel manustamisel inimesele kiiresti, selle maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 0,6 kuni 1,3 tunni pärast (keskmised väärtused).
Inimesel mõjutab toit amifampridiini imendumise määra ja ulatust (vt tabel 2). Amifampridiinfosfaadi manustamisel koos toiduga võrreldes ilma toiduta manustamisega vähenesid Cmax ja AUC ning aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseni pikenes. Täis kõhuga manustamisel täheldati, et
kõhuga) toit üldiselt aeglustas ja vähendas amifampridiini imendumist, vähendades ekspositsiooni Cmax
Toidu mõju uuringus olid plasma eliminatsiooni näiva lõpliku poolväärtusaja erinevused uuringus osalejate vahel
Tabel 2. Amifampridiini farmakokineetilised parameetrid täis kõhuga ja tühja kõhuga uuringus osalejatel pärast amifampridiinfosfaadi ühekordse suukaudse annuse manustamist
| Cmax | Tmax | |||
| (ng/ml), | (ng ∙ h/ml), | (h), | ||
Amifampridiin | (h), | ||||
keskmine | keskmine | keskmine | |||
20 mg | keskmine (standardhälve), | ||||
(standardhälve), | (standardhälve), | (standardhälve), | |||
| vahemik | ||||
| vahemik | vahemik | vahemik | ||
|
| ||||
|
|
|
|
| |
Tühja kõhuga | 59,1 (34,4), 16…137 | 117 (76,6), 22,1…271 | 0,637 (0,247), | 2,5 (0,73), 1,23…4,31 | |
(N = 45) |
|
| 0,25…1,5 |
| |
|
|
|
|
| |
Täis kõhuga* | 40,6 (31,3), 2,81…132 | 109 (76,4), 9,66…292 | 1,31 (0,88), 0,5…4,0 | 2,28 (0,704), 0,822…3,78 | |
(N = 46) |
|
|
|
|
* Pärast standardset suure rasvasisaldusega toidukorda
Uuringus tervete vabatahtlikega mõjutasid amifampridiini süsteemset ekspositsiooni märkimisväärselt NAT ensüümide üldine metaboolse atsetüülimise aktiivsus ja NAT2 genotüüp.
Tabel 3. Amifampridiini keskmised farmakokineetilised parameetrid tervetel vabatahtlikel pärast ühekordse suukaudse annuse manustamist (5…30 mg) aeglase ja kiire atsetüülija fenotüüpide puhul
Amifampridiini |
|
|
|
| |||||
annus (mg) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Uuringus osalejate |
| ||||||||
arv (N) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
/img_1/et_EE/et_EE11x1.jpg)
Atsetüülija | Kiire | Aeglane | Kiire | Aeglane | Kiire | Aeglane | Kiire | Aeglane |
fenotüüp |
|
|
|
|
|
|
|
|
Amifampridiini keskmised farmakokineetilised parameetrid |
|
|
|
| ||||
2,89 | 30,1 | 9,55 | 66,3 | 24,7 | 43,5 | |||
3,57 | 32,1 | 11,1 | 68,9 | 26,2 | 45,2 | |||
Cmax (ng/ml) | 3,98 | 17,9 | 9,91 | 34,4 | 16,2 | 56,7 | 25,5 | 89,6 |
Tmax (h) | 0,750 | 0,830 | 0,805 | 1,14 | 1,04 | 1,07 | 0,810 | 1,29 |
t 1/2 (h) | 0,603 | 2,22 | 1,21 | 2,60 | 1,23 | 2,93 | 1,65 | 3,11 |
Nendel 12 uuringus osalejal, kellele manustati nelja eskaleeritud annust, olid kofeiini atsetüülimise keskmine suhtarv kiiretel atsetüülijatel 0,408 ja aeglastel 0,172.
Jaotumine
Amifampridiini jaotumist uuriti rottidel. Pärast radiomärgistatud
Biotransformatsioon
In vitro ja in vivo uuringud inimestel näitavad, et amifampridiin metaboliseerub üheks põhiliseks
Eritumine
Inimesel eritub 24 tunni jooksul pärast annustamist 93,2…100% amifampridiinist uriini kaudu amifampridiinina (19%) ja selle
Amifampridiini üldine kliirens toimub peamiselt ainevahetuses
Neerukahjustus
Neerukahjustusega isikutel oli amifampridiini ekspositsioon üldiselt suurem kui normaalse neerufunktsiooniga isikutel; NAT2 fenotüüp mõjutas individuaalset amifampridiini ekspositsiooni siiski rohkem kui neerufunktsiooni staatus (vt tabel 4). Amifampridiini ekspositsioon
Seevastu
Tabel 4. Amifampridiini keskmised farmakokineetilised parameetrid normaalse ja kahjustatud neerutalitlusega isikutel pärast ühekordse suukaudse annuse manustamist (10 mg) aeglase ja kiire atsetüülija fenotüüpide puhul
Neerutalitl | Normaalne | Kerge |
| Mõõdukas |
| Raske | ||||
use staatus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Uuringus |
|
| ||||||||
osalejate |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
arv (N) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NAT2 | Kiir | Aeglane | Kiire |
| Aeglane | Kiire | Aeglane | Kiire |
| Aeglane |
fenotüüp | e |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
| Amifampridiini keskmised farmakokineetilised parameetrid |
|
|
| |||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AUC |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(ng·h/ml) | 10,7 | 59,1 | 16,1 |
| 81,3 | 14,3 | 32,8 |
| ||
|
|
| ||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Cmax | 7,65 | 38,6 | 11,1 |
| 33,5 | 8,33 | 52,5 | 9,48 |
| 44,1 |
(ng/ml) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tmax (h) | 0,44 | 0,43 | 0,88 |
| 0,88 | 0,51 | 0,55 | 0,56 |
| 0,63 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
t1/2 (h) | 1,63 | 2,71 | 1,86 |
| 2,95 | 1,72 | 3,89 | 1,64 |
| 3,17 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
| farmakokineetilised parameetrid |
|
| |||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AUC 0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(ng·h/ml) |
|
| ||||||||
|
|
| ||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Cmax |
|
| ||||||||
(ng/ml) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tmax (h) | 1,13 | 0,75 | 1,44 |
| 1,38 | 2,00 | 1,13 | 1,63 |
| 2,81 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
t 1/2 (h) | 4,32 | 4,08 | 5,35 |
| 7,71 | 13,61 | 6,99 | 18,22 |
| 15,7 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksakahjustus
Amifampridiini farmakokineetika kohta maksakahjustusega patsientidel andmed puuduvad (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Lapsed
Amifampridiini farmakokineetika kohta lastel andmed puuduvad (vt lõik 4.2).
Vanuse mõju amifampridiini farmakokineetikale ei ole uuritud.
5.3Prekliinilised ohutusandmed
Rottide ohutuseuuringutes ei täheldatud respiratoorse süsteemiga seotud toimeid annustega kuni 10 mg/kg ega kesknärvisüsteemiga seotud toimeid annustega kuni 40 mg/kg.
Rottide ja koerte korduvtoksilisuse uuringutes täheldati toimeid kesk- ja autonoomsele närvisüsteemile, maksa ja neeru masside tõusu ning toimeid südamele (teise astme atrioventrikulaarne blokaad). Et kasutatud loommudelid olid liialt tundlikud, ei õnnestunud loomuuringute abil selgitada ka annuste ohutuspiire inimesel kasutamiseks.
Kaheaastases kartsinogeensuse dieediuuringus põhjustas amifampridiin väikest, kuid statistiliselt olulist švannoomide suurenemist seoses annusega mõlema soo puhul ja naistel emakakeha vähi korral. Nende tulemuste kliiniline asjakohasus pole teada.
Amifampridiin ei olnud küll standardsetes in vitro ja in vivo testides geenitoksiline, ent täielikke kartsinogeensuse uuringute tulemusi siiski saadaval ei ole.
Loomkatseid amifampridiini reproduktiiv- ja arengutoksilisuse hindamiseks viidi läbi rottide ja küülikutega, kasutades annuseid kuni 75 mg/kg ööpäevas. Annustega kuni 75 mg/kg ööpäevas ei olnud amifampridiinil kõrvaltoimeid isaste ega emaste rottide fertiilsusele, samuti ei täheldatud sellel toimeid ravitud loomade järglaste sünnijärgsele arengule ega fertiilsusele. Sünniaegse/sünnijärgse reproduktiivuuringu jooksul, milles tiineid rotte raviti amifampridiiniga, täheldati ööpäevaste annuste 22,5 mg/kg ja 75 mg/kg kasutamisel (vastavalt 1,1- ja
6.FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1Abiainete loetelu
Mikrokristalne tselluloos
Veevaba kolloidne ränidioksiid
Kaltsiumstearaat
6.2Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C. Hoida originaalpakendis, hoida valguse ja niiskuse eest kaitstult.
6.5Pakendi iseloomustus ja sisu
Ühikannuste kaupa perforeeritud ja termoformeeritud blisterpakendid (termoformeeritud alumiinium- PVC/PVDC laminaatlehed), mis sisaldavad 10 tabletti.
Üks karp sisaldab 100 tabletti, mis on jaotatud 10 ravimilehele 10 tableti kaupa.
6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7.MÜÜGILOA HOIDJA
BioMarin Europe Limited 10 Bloomsbury Way London, WC1A 2SL Ühendkuningriik
8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/09/601/001
9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. detsember 2009
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 1. detsember 2014
10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
- Repaglinide teva
- Thyrogen
- Trevicta (paliperidone janssen)
- Truxima
- Conbriza
- Betmiga
Retseptiravimite loetelu:
KK/AAAA
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu
Kommentaarid