Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Firmagon (degarelix) – Ravimi omaduste kokkuvõte - L02BX02

Updated on site: 07-Oct-2017

Ravimi nimetusFirmagon
ATC koodL02BX02
Toimeainedegarelix
TootjaFerring Pharmaceuticals A/S

Artikli sisu

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

FIRMAGON 80 mg süstelahuse pulber ja lahusti

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 80 mg degareliksi (atsetaadina). Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks ml lahust 20 mg degareliksi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti

Pulber: valge kuni valkjas pulber.

Lahusti: selge, värvitu lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

FIRMAGON on gonadotropiini vabastajahormooni (GnRH) antagonist, mis on näidustatud kaugelearenenud hormoonsõltuva eesnäärmevähiga patsientide raviks.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Lähteannus

Säilitusannus – igakuine annustamine

 

 

240 mg annustatuna kahe järjestikuse

80 mg annustatuna ühe subkutaanse süstena

subkutaanse süstena, milles kumbki

 

sisaldab 120 mg

 

Esimene säilitusannus tuleb manustada üks kuu pärast lähteannuse manustamist.

Degareliksi raviefekti tuleb jälgida kliiniliste parameetrite ja prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) taseme abil vereseerumis. Kliinilised uuringud on näidanud, et 96%-l patsientidest langeb testosterooni (T) tase kohe pärast algannuse manustamist, saavutades 3 päeva järel meditsiinilisele kastratsioonile vastava seerumi testosterooni taseme (T0,5 ng/ml) ning 100%-l patsientidest juhtub see ühe kuu möödudes. Pikaajaline ravi säilitusannusega kuni 1 aasta jooksul näitab, et 97%-l patsientidest on püsivalt madal testosterooni tase (T0,5 ng/ml).

Kui patsiendi reaktsioon ravile on optimaalsest väiksem, tuleb kontrollida, et kas testosterooni tase vereseerumis jääb piisavalt madalale.

Kuna degareliks ei kutsu esile testosterooni kiiret vabanemist, ei ole ravi alustades vaja hormooni taseme tõusu kaitseks lisada antiandrogeeni.

Erirühmad

Eakad, maksa- või neerukahjustusega patsiendid

Eakatel ning kerge või mõõduka raskusega maksa- või neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Raske maksa- või neerukahjustustega patsientide seas ei ole uuringuid tehtud ning seetõttu peab ravimit manustama ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Lapsed

Puudub FIRMAGON’i asjakohane kasutus lastel ja noorukitel täiskasvanud meespatsientide kaugelearenenud hormoonsõltuva eesnäärmevähi raviks.

Manustamisviis

FIRMAGON tuleb enne manustamist muuta manustamiskõlblikuks.Manustamiskõlblikuks muutmise ja manustamise juhiseid vt lõik 6.6.

FIRMAGON on AINULT subkutaanseks manustamiseks, seda ei tohi manustada intravenoosselt. Ei soovitata intramuskulaarset manustamist, kuna seda ei ole uuritud.

FIRMAGON’i manustatakse subkutaanse süstena kõhu piirkonda. Süstekohta peab perioodiliselt vahetama. Süste tuleb teha piirkonda, kus patsiendi kehale ei avaldata survet (nt ei tohi süstida vöökoha, rihma ega roiete lähedusse).

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toime QT/QTc-intervallile

Pikaajaline androgeen-deprivatsioonravi võib pikendada QT-intervalli. Kinnitavas uuringus, kus võrreldi FIRMAGON’i leuproreliiniga, tehti perioodiliselt (kord kuus) elektrokardiogramme (EKG). Mõlema ravimi puhul esines QT/QTc-intervalli pikenemine üle 450 msek umbes 20%-l patsientidest ja üle 500 msek vastavalt 1%-l patsientidest degareliksi puhul ja 2%-l patsientidest leuproreliini puhul (vt lõik 5.1). FIRMAGON’i ei ole uuritud patsientidel, kel on anamnestiliselt korrigeeritud QT-intervall üle 450 msek; patsientidel, kellel on anamneesis esinenud torsades de pointes või selle rütmihäire riskifaktorid ning patsientidel, kes kasutavad ravimeid, mis võivad pikendada QT-intervalli. Seetõttu peavad arstid põhjalikult hindama, kas FIRMAGON’ist saadav kasu kaalub üles potentsiaalse riski sellistel patsientidel (vt lõike 4.5 ja 4.8).

Põhjalik QT-intervalli uuring näitas, et degareliksil puudub toime QT-/QTc-intervallile (vt lõik 4.8).

Maksakahjustus

Teadaoleva või kahtlustatava maksakahjustusega patsiente ei ole kaasatud degareliksi pikaajalistesse kliinilistesse uuringutesse. On täheldatud ALAT ja ASAT taseme kerget lühiaegset tõusu, millega ei kaasnenud bilirubiini tõusu või kliinilisi sümptomeid. Teadaoleva või kahtlustatava maksakahjustusega patsientide korral on ravi ajal soovitatav maksafunktsiooni jälgimine. Degareliksi farmakokineetikat on uuritud pärast ühekordset intravenoosset manustamist kerge kuni keskmise maksakahjustustega patsientidel (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Degareliksi ei ole uuritud raske neerukahjustusega patsientidel ja seetõttu tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Ülitundlikkus

Degareliksi ei ole uuritud patsientidel, kellel on esinenud ravimata raske astma, anafülaktilised reaktsioonid või äge urtikaaria või angioödeem.

Luutiheduse muutused

Meditsiinikirjanduses on kirjeldatud luutiheduse langust kirurgiliselt kastreeritud või GnRH agonistidega ravitud meestel. Võib eeldada, et kauakestev testosterooni supressioon võib mõjutada luutihedust. Ravi korral degareliksiga ei ole luutihedust mõõdetud.

Glükoosi taluvus

On täheldatud glükoosi taluvuse vähenemist kirurgiliselt kastreeritud või GnRH agonistidega ravitud meestel. Võib tekkida või süveneda diabeet, seeõttu võivad diabeetikud androgeen-deprivatsioonravi ajal vajada sagedasemat veresuhkru sisalduse kontrollimist. Degareliksi toimet insuliini ja glükoosi tasemele ei ole uuritud.

Südame-veresoonkonna haigus

Meditsiinilises kirjanduses on teatatud südame-veresoonkonna haiguste, näiteks insuldi ja müokardinfarkti esinemisest androgeen-deprivatsioonravi saavatel patsientidel. Seetõttu tuleb võtta arvesse kõiki südame- veresoonkonna riskifaktoreid.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ametlikke koostoime uuringuid teiste ravimitega ei ole tehtud.

Kuna androgeen-deprivatsioonravi võib pikendada QTc-intervalli, siis tuleb hoolikalt hinnata degareliksi kooskasutamist ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või võivad põhjustada torsades de pointes teket, näiteks nagu IA (nt kinidiin, prokaiinamiid) või III (nt amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid) klassi antiarütmikumid, metadoon, moksifloksatsiin, antipsühhootikumid jne (vt lõik 4.4).

Degareliks ei ole inimese CYP 450 süsteemi substraat ning in vitro uuringutes ei ole indutseerivat ega inhibeerivat toimet CYP1A2, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6, CYP2E1 või CYP3A4/5-le olulisel määral ilmnenud. Seetõttu on kliiniliselt olulised farmakokineetilised koostoimed nende isoensüümide kaudu metaboliseeruvate teiste ravimitega ebatõenäolised.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus ja imetamine

Puudub asjakohane näidustus FIRMAGON’i kasutamiseks naistel.

Fertiilsus

FIRMAGON võib pärssida meestel viljakust, kuni testosteroon on supresseeritud.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

FIRMAGON’il ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski võivad sellised sagedased kõrvaltoimed nagu kurnatus ja pearinglus mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kinnitavas III faasi uuringus (N=409) olid degareliksi tarvitamisel testosterooni supressiooni arvatava füsioloogilise toime tõttu kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks kuumahood, kaalu tõus (kirjeldatud vastavalt 25%-l ja 7%-l ühe aasta jooksul ravi saanud patsientidest) või kõrvaltoimed süstekohal. Esinesid lühiaegsed külmavärinad, palavik või gripitaoline haigus, mis ilmnesid mitu tundi pärast manustamist (vastavalt 3%, 2% ja 1% patsientidest).

Manustamiskohal esinenud kõrvaltoimeteks olid peamiselt valu ja punetus ning neid kirjeldati vastavalt 28%-l ja 17%-l patsientidest. Harvem esines turset (6%), tihkestumist (4%) ja sõlmede teket (3%) süstekohal. Nimetatud kõrvaltoimed ilmnesid peamiselt säilitusravi ajal annusega 80 mg, nende juhtude esinemissagedus 100 süste kohta oli: 3 valujuhtu ning <1 punetuse, turse, sõlmede tekke ja süstekoha tihkestumise juhtu. Kirjeldatud kõrvaltoimed olid enamjaolt mööduvad, kerge või mõõduka raskusega ning põhjustasid väga vähe ravi katkestamise juhte (<1%). Väga harva esines tõsiseid reaktsioone süstekohal, näiteks infektsiooni süstekohal, abstsessi süstekohal või nekroosi süstekohal, mis võib vajada kirurgilist ravi/dreenimist.

Kõrvaltoimete tabel

Allpool loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgmist tava järgides:

väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000 ja väga harv (< 1/10 000). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed loetletud vastavalt tõsiduse kahanemisele.

Tabel 1. Kõrvaltoimete esinemissagedus 1259 patsiendi seas 1781 patsiendiaasta kohta (II ja III faasi uuringutes) ja turuletulekujärgsetes teadetes

MedDRA

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

organsüsteemi

 

 

 

 

klass (SOC)

 

 

 

 

Vere ja

 

Aneemia*

 

Neutropeeniline

lümfisüsteemi

 

 

 

palavik

häired

 

 

 

 

Immuunsüsteemi

 

 

Ülitundlikkus

Anafülaktilised

häired

 

 

 

reaktsioonid

Ainevahetus- ja

 

Kaalutõus*

Hüperglükeemia/suhkurtõbi,

 

toitumishäired

 

 

kolesteroolisisalduse tõus,

 

 

 

 

kaalulangus, isutus, vere

 

 

 

 

kaltsiumisisalduse muutused

 

Psühhiaatrilised

 

Unetus

Depressioon, libiido langus*,

 

häired

 

 

 

 

Närvisüsteemi

 

Pearinglus,

Vaimsed häired, hüpesteesia

 

häired

 

peavalu

 

 

Silma kahjustused

 

 

Hägune nägemine

 

Südame häired

 

 

Südame rütmihäire (sh

Müokardiinfarkt,

 

 

 

atriaalne fibrillatsioon),

südamepuudulikkus

 

 

 

palpitatsioonid, QT-intervalli

 

 

 

 

pikenemine*

 

 

 

 

(vt lõike 4.4 ja 4.5)

 

Vaskulaarsed

Kuumahood*

 

Hüpertensioon,

 

häired

 

 

vasovagaalne reaktsioon (sh

 

 

 

 

hüpotensioon)

 

Respiratoorsed,

 

 

Düspnoe

 

rindkere ja

 

 

 

 

mediastiinumi

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

Seedetrakti häired

 

Diarröa,

Kõhukinnisus, oksendamine,

 

 

 

iiveldus

kõhuvalu, kõhuvaevused,

 

 

 

 

suukuivus

 

Maksa ja

 

Maksa

Bilirubiinisisalduse tõus,

 

sapiteede häired

 

transaminaaside

alkaalse fosfataasi aktiivsuse

 

 

 

tõus

tõus

 

Naha ja

 

Hüperhidroos

Urtikaaria, nahasõlmed,

 

nahaaluskoe

 

(sh öine

alopeetsia, kihelus, erüteem

 

kahjustused

 

higistamine)*,

 

 

 

 

lööve

 

 

Lihas-skeleti ja

 

Lihas-skeleti

Osteoporoos/osteopeenia,

 

sidekoe

 

valu ja vaevused

artralgia, lihasnõrkus,

 

kahjustused

 

 

lihasspasmid,

 

 

 

 

liigesepaistetus/-jäikus

 

Neerude ja

 

 

Pollakisuuria, uriinipakitsus,

 

kuseteede häired

 

 

düsuuria, noktuuria,

 

 

 

 

neerukahjustus, inkontinents

 

Reproduktiivse

 

Günekomastia*,

Valu munandites, rindade

 

süsteemi ja

 

munandite

valulikkus, valu vaagna

 

rinnanäärme

 

atroofia*,

piirkonnas, genitaalide

 

 

 

 

 

MedDRA

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

organsüsteemi

 

 

 

 

klass (SOC)

 

 

 

 

häired

 

erektiilne

ärritus, ejakulatsioonihäired

 

 

 

düsfunktsioon

 

 

Üldised häired ja

Kõrvaltoimed

Külmavärinad,

Halb enesetunne, perifeerne

 

manustamiskoha

süstekohal

palavik,

ödeem

 

reaktsioonid

 

nõrkus*,

 

 

 

 

gripisarnane

 

 

 

 

haigus

 

 

*Testosterooni supressiooni teadaolev füsioloogiline tagajärg

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Laborianalüüside muutused

Laborianalüüside muutusi täheldati üheaastase ravi korral kinnitavas III faasi uuringus (N=409) degareliksi ja võrdlusravimina kasutatud GnRH agonisti (leuproreliini) korral samas ulatuses. Märkimisväärselt suurt (>3*ULN) maksa transaminaaside aktiivsuse (ALAT, ASAT ja GGT) tõusu täheldati 2-6% patsientidest, kellel enne ravi oli vastavad näidud normis. Täheldati olulist hematoloogiliste näitajate, hematokriti (≤0.37) ja hemoglobiini (≤115 g/l), langust vastavalt 40% ja 13-15% patsientidest, kellel enne ravi mõlema ravimiga oli vastavad näidud normis. On teadmata millisel määral oli hematoloogiliste näitajate langus tingitud põhihaigusest eesnäärmevähist ja millisel määral androgeen-deprivatsioonravist. Tavatult suuri kaaliumi (≥5.8 mmol/l), kreatiniini (≥177 μmol/l) ja BUN (≥10.7 mmol/l) sisalduse väärtusi täheldati vastavalt 6%, 2% ja 15% degareliks-ravi saavatest ja 3%, 2% ja 14% leuproreliin-ravi saavatest patsientidest, kellel enne ravi oli vastavad näidud normis.

Muutused EKG mõõtmistes

Muutusi EKG mõõtmistes täheldati üheaastase ravi korral kinnitavas III faasi uuringus (N=409) degareliksi ja võrdlusravimina kasutatud GnRH agonisti (leuproreliini) korral samas ulatuses. Kolmel patsiendil 409-st (<1%) degareliksi puhul ja neljal patsiendil 201-st (2%) 7,5 mg leuproreliini puhul oli QTcF ≥ 500 msek.

QTcF mediaanväärtuse pikenemine võrreldes algtasemega oli uuringu lõpuks degareliksi puhul 12,0 msek ning leuproreliini puhul 16,7 msek.

Degareliksi toime puudumist südame repolarisatsioonile (QTcF), AV juhteteedele, südame depolarisatsioonile või T- või U-saki morfoloogiale kinnitas põhjalik QT-intervalli uuring tervete isikutega (N = 80), kes said degareliksi i.v. infusiooni 60 minuti jooksul, millega saavutati keskmine Cmax 222 ng/ml, mis on ligikaudu 3–4 korda suurem eesnäärmevähi ravis esinevast Cmax -ist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Kliiniline kogemus degareliksi ägeda üleannustamise puhul tekkivate nähtudega puudub. Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida ja vajadusel määrata vastav toetav ravi.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: endokrinoloogiline ravi, hormoonide antagonistid ja nende sarnased ained, ATC kood: L02BX02

Toimemehhanism

Degareliks on selektiivne gonadotropiini vabastajahormooni (GnRH) antagonist, mis seondub konkureerivalt ja pöörduvalt hüpofüüsi GnRH retseptoritega, vähendades seetõttu kiiresti gonadotropiinide, luteiniseeriva hormooni (LH) ja folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) vabanemist ning vähendades seetõttu ka testosterooni (T) sekretsiooni munandite poolt. Eesnäärmevähk on teadaolevalt tundlik androgeeni suhtes ning allub ravile, mis kõrvaldab androgeeni allika. Erinevalt GnRH agonistidest ei indutseeri GnRH antagonistid pärast ravi algust LH-ga kiiret vabanemist koos edasise testosterooni vabanemisega ning tuumori stimulatsiooni ja potentsiaalset sümptomaatilist ägenemist.

Degareliksi 240 mg üksikannus, mille järel manustatakse igakuiselt 80 mg säilitusannus, viib kiiresti LH, FSH ja järgnevalt testosterooni kontsentratsiooni langusele. Sarnaselt testosterooniga langeb dihüdrotestosterooni (DHT) seerumikontsentratsioon.

Degareliks on tõhus testosterooni taseme languse saavutamisel ja säilitamisel alla meditsiinilise kastratsiooni taset 0,5 ng/ml. Igakuine säilitusannus 80 mg andis 97%-l patsientidest tulemuseks püsivalt madala testosterooni taseme vähemalt ühe aasta jooksul. Pärast järgmisi süste degareliksravi ajal testosteroonitaseme mikrotõuse ei esinenud.Testosterooni taseme mediaanväärtus pärast üheaastast ravi oli 0,087 ng/ml (kvartiilide vahe 0,06-0,15) N=167.

Kinnitava III faasi uuringu tulemused

Degareliksi tõhusust ja ohutust hinnati avatud, mitmekeskuselises, randomiseeritud, aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud, paralleelgruppidega uuringus. Uuringus vaadeldi degareliksi kahe erineva igakuise annustamisskeemi efektiivsust ja ohutust androgeen-deprivatsioonravi nõudva eesnäärmevähiga patsientidel: algannuseks oli 240 mg (40 mg/ml), millele järgnesid igakuised 160 mg (40 mg/ml) või 80 mg (20 mg/ml) subkutaanselt manustatud annused võrreldes igakuiselt leuproreliini 7,5 mg intramuskulaarselt manustatud annusega. 620 patsienti randomiseeriti ühte kolmest ravigrupist, kellest uuringu lõpetas 504 patsienti (81%). Degareliksi 240/80 mg ravigrupis katkestasid uuringu 41 patsienti (20%) võrreldes 32 patsiendiga (16%) leuproreliini grupis.

610-st ravi saanud patsientidest

31%-l oli lokaliseerunud eesnäärmevähk;

29%-l oli lokaalselt edasiarenenud eesnäärmevähk;

20%-l oli metastaseerunud eesnäärmevähk;

7%-l oli metastaaside olemasolu teadmata;

13%-l oli tehtud eelnevalt ravikavatsuslik operatsioon või kiiritusravi ning tõusnud PSA.

Võrdlusaluste gruppide demograafilised andmed olid sarnased. Vanuse mediaanväärtus oli 74 aastat (vahemikus 47 kuni 98 aastat). Peamiseks eesmärgiks oli näidata, et degareliks on 12 kuud kestnud ravi jooksul tõhus nii testosterooni madala taseme saavutamiseks kui ka säilitamiseks tasemel alla 0,5 ng/ml. Valiti madalaim tõhus degareliksi säilitusannus 80 mg.

Testosterooni väärtuse (T) ≤0,5 ng/ml saavutamine seerumis

FIRMAGON on tõhus testosterooni taseme kiire languse saavutamises (vt tabel 2).

Tabel 2. Patsientide protsent, kes saavutasid pärast ravi algust testosterooni väärtuse T≤0,5 ng/ml.

Aeg

Degareliks 240/80 mg

Leuproreliin 7,5 mg

 

 

 

1. päev

52%

0%

 

 

 

3. päev

96%

0%

 

 

 

7. päev

99%

1%

 

 

 

14. päev

100%

18%

 

 

 

28. päev

100%

100%

 

 

 

Testosterooni kiire tõusu vältimine

Tõusu määratleti testosterooni väärtuse suurenemisega võrreldes algtasemega ≥15% esimese 2 nädala jooksul.

Mitte ühelgi degareliksiga ravitud patsientidest ei tekkinud testosterooni tõusu; kolmandal päeval oli keskmine testosterooni taseme langus 94%. Suuremal osal leuproreliiniga ravitud patsientidest tekkis testosterooni tõus; kolmandal päeval oli keskmine testosterooni taseme tõus 65%. Erinevus oli statistiliselt oluline (p<0,001).

Joonis 1. Testosterooni väärtuse protsentuaalne muutus algtaseme suhtes ravigrupis kuni 28. päevani (mediaan ja kvartiilide vahele jäävad tulemused).

Testosterooni väärtuse protsentuaalne muutus algtasemest 0-st…28-nda päevani

Protsentuaalne muutus

Aeg (päevades)alatesesimesestannusest

Ravigrupp

Degareliks 240@40/80@20

Leuproreliin 7,5 mg

Uuringu esmaseks tulemusnäitajaks oli testosterooni supressiooni määrad pärast üheaastast ravi degareliksi või või leuproreliiniga. Degareliksi kliinilist efekti võrreldes leuproreliini ja anti-androgeeniga ravi algusfaasis ei tõendatud.

Testosteroonitaseme pöörduvus

Uuringus patsientidega, kellel PSA-tase pärast paikset ravi (põhiliselt radikaalne prostatektoomia ja kiiritusravi) tõusis, manustati FIRMAGON’i seitse kuud, millele järgnes seitsmekuuline jälgimisperiood. Mediaanaeg testosteroonitaseme taastumiseni (> 0,5 ng/ml, üle kastratsioonitaseme) pärast ravi lõppu oli 112 päeva (alates jälgimisperioodi algusest, s.t 28 päeva möödumisel viimasest süstist). Mediaanaeg testosteroonitaseme taastumiseni > 1,5 ng/ml (üle normvahemiku alampiiri) oli 168 päeva.

Pikaajaline toime

Edukaks ravivastuseks peeti uuringus meditsiinilise kastratsiooni saavutamist 28. päeval ning selle säilitamist kuni 364 päeva, mille jooksul testosterooni kontsentratsioon ei olnud kõrgem kui 0,5 ng/ml.

Tabel 3. Testosterooni (≤0,5 ng/ml) kumulatiivne tõenäosus 28-st...364-nda päevani.

 

Degareliks 240/80 mg

Leuproreliin 7,5 mg

 

N=207

N=201

 

 

 

Ravile reageerijate arv

 

 

 

Ravile reageerimise määr

97,2%

96,4%

(usaldusintervallid)*

(93,5; 98,8%)

(92,5; 98,2%)

 

 

 

*Kaplan-Meieri hinnangud grupi ulatuses

 

 

 

Prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) väärtuse languse saavutamine

Kliinilise uuringu programmi toimumise ajal ei mõõdetud otseselt kasvaja suurust, kuid kaudne tõhus mõju kasvajale oli olemas, nagu on degareliksi puhul näha PSA taseme mediaanväärtuse langusest 95% võrra 12 kuu järel.

PSA algtaseme mediaanväärtus uuringus oli:

degareliksi 240/80 mg saanud patsientide grupis 19,8 ng/ml (kvartiilide vahe: P25 9,4 ng/ml, P75 46,4 ng/ml);

7,5 mg leuproreliini saanud patsientide grupis 17,4 ng/ml (kvartiilide vahe: P25 8,4 ng/ml, P75 56,5 ng/ml).

Joonis 2. PSA väärtuse protsentuaalne muutus algtaseme suhtes ravigrupis 56. päevani (mediaan ja kvartiilide vahele jäävad tulemused).

PSA väärtuseprotsentuaalne muutus algtasemest 0-st…56-nda päevani muutusProtsentuaalne

Aeg (päevades)alatesesimesestannusest

Ravigrupp

Degareliks 240@40/80@20

Leuproreliin 7,5 mg

Erinevus oli statistiliselt oluline (p<0,001) eeltäpsustatud analüüsi 14. päeval ning 28. päeval.

Prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) tase langes kaks nädalat pärast degareliksi annustamist 64%, ühe kuu möödudes 85%, kolme kuu möödudes 95% ning jäi püsivalt madalale tasemele (umbes 97%) ühe raviaasta jooksul.

56-st…364-nda päevani puudusid märkimisväärsed erinevused degareliksi ja võrdlusravimi poolt esilekutsutud protsentuaalses muutuses võrreldes algtasemega.

Toime eesnäärme mahule

3-kuulise ravi tulemusena degareliksiga (240/80 mg annustamisskeem) vähenes eesnäärme maht 37% mõõdetuna transrektaalse ultraheliuuringuga (TRUS) patsientidel, kes vajasid enne kiiritusravi hormoonravi, ja patsientidel, kes olid meditsiinilise kastratsiooni kandidaadid. Eesnäärme mahu vähenemine oli sarnane gosereliini kasutamisel koos anti-androgeeni ägenemisvastase kaitsega saavutatud vähenemisega.

Toime QT-/QTc-intervallidele

Kinnitavas uuringus, kus võrreldi FIRMAGON’i leuproreliiniga, tehti perioodiliselt elektrokardiogramme. Mõlema ravimi puhul esines QT/QTc-intervalli pikenemine üle 450 msek umbes 20%-l patsientidest. Uuringu lõpuks oli mediaanväärtuse pikenemine algtasemega võrreldes FIRMAGON’i puhul 12,0 msek ning leuproreliini puhul 16,7 msek.

Degareliksivastased antikehad

Pärast üheaastast ravi FIRMAGON’iga täheldati 10%-l patsientidest degareliksi-vastaste antikehade teket ja pärast kuni 5,5-aastast ravi FIRMAGON’iga täheldati 29%-l patsientidest degareliksivastaste antikehade teket. Puudub viide, et antikehade moodustumine mõjutab FIRMAGON’i efektiivsust või ohutust peale kuni 5,5-aastast ravi.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama FIRMAGON’iga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

240 mg degareliksi subkutaanse manustamise järel kontsentratsioonis 40 mg/ml eesnäärmevähiga

patsientidele pöördelise tähtsusega uuringus CS21 oli AUC0-28 päeval 635 (602-668) päev*ng/ml, Cmax oli 66.0 (61.0-71.0) ng/ml ja ilmnes tmax väärtuse juures 40 (37-42) tundi. Keskmised järgmise manustamise

eelsed kontsentratsioonid olid ligikaudu 11-12 ng/ml pärast lähteannuse manustamist ja 11-16 ng/ml pärast 80 mg säilitusannuse manustamist kontsentratsioonis 20 mg/ml. Cmax-i degareliksi plasmakontsentratsioon väheneb kahefaasiliselt ning terminaalse poolväärtusaja keskmine väärtus on säilitusannusel 29 päeva. Pikk poolväärtusaeg subkutaanse manustamise järel on tingitud degareliksi väga aeglasest vabanemisest süstekoh(tade)s moodustunud degareliksi depoost. Ravimi farmakokineetikat mõjutab selle kontsentratsioon süstelahuses. Seega kalduvad Cmax ja biosaadavus annuse kontsentratsiooni suurenemisel vähenema, samal ajal kui poolväärtusaeg on pikenenud. Seepärast ei tohiks kasutada teisi annuse kontsentratsioone peale soovitatute.

Jaotumine

Jaotuvusmaht tervetel eakatel meestel on umbes 1 l/kg. Plasmavalkudega seonduvus on hinnanguliselt umbes 90%.

Biotransformatsioon

Degareliks allub tavalisele peptiidsele lagunemisele maksapassaaži käigus ning eritub peamiselt peptiidifragmentidena väljaheites. Subkutaanse manustamise järel ei ole mingeid olulisi metaboliite plasmas avastatud. In vitro uuringud on näidanud, et degareliks ei ole inimese CYP450 süsteemi substraat.

Eritumine

Tervetel meestel eritus ühekordse intravenoosselt manustatud degareliksi annusest uriiniga umbes 20-30%, mis tähendab, et 70-80% eritub inimestel hepatobiliaarse süsteemi kaudu. Leiti, et tervetel eakatel meestel on ühekordse intravenoosselt manustatud degareliksi annuse (0.864-49.4 µg/kg) kliirens 35-50 ml/h/kg.

Erirühmad

Neerukahjustusega patsiendid

Neerukahjustusega patsientidel ei ole farmakokineetilisi uuringuid tehtud. Vaid umbes 20-30% manustatud degareliksi annusest eritub neerude kaudu muutumatul kujul. Kinnitavast III faasi uuringust pärinevate andmete populatsiooni farmakokineetika analüüs on näidanud, et kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel väheneb degareliksi kliirens umbes 23%. Seetõttu ei ole kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel annuse kohandamine vajalik. Andmeid raske neerukahjustusega patsientide kohta on vähe ning seetõttu peab selles patsientide grupis manustama ravimit ettevaatusega.

Maksakahjustusega patsiendid

Degareliksi on uuritud farmakokineetilistes uuringutes kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel. Tervete inimestega võrreldes puuduvad maksakahjustusega patsientidel märgid ravimi suurenenud toimest. Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Raske maksa düsfunktsiooniga patsientidel ei ole uuringuid tehtud ning seetõttu peab ravimit selles grupis manustama ettevaatusega.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Loomadel tehtud reproduktsiooniuuringud näitasid, et degareliks põhjustas isastel loomadel viljatust. See on tingitud ravimi farmakoloogilisest toimest ning toime oli pöörduv.

Emastel loomadel tehtud reproduktsioonitoksilisuse uuringud kinnitasid degareliksi farmakoloogilistel omadustel põhinevat mõju. Ravim tingis annusest sõltuva paaritumis- ja tiinestumisaja pikenemise, kollaskehade arvu vähenemise, pre- ja postimplantatsiooni ebaõnnestumiste, abortide, loote varases perioodis tekkinud surmajuhtude ja enneaegse sünnituse arvu suurenemise ning sünnitusaja kestuse pikenemise.

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei näidanud kahjulikku toimet inimestele. Nii in vitro kui ka in vivo uuringud ei näidanud mingeid märke QT-intervalli pikenemisest.

Ägeda, alaägeda ja kroonilise toksilisuse uuringud rottidel ja ahvidel ei näidanud degareliksi subkutaansel manustamisel toksilisust sihtorganitele. Ravimist tingitud lokaalset ärritust täheldati loomadel degareliksi suurte annuste subkutaansel manustamisel.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Pulber

Mannitool (E421)

Lahusti

Süstevesi

6.2Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi ravimit teiste ravimitega segada.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist

Manustamiskõlblikuks muudetud ravim püsib keemiliselt ja füüsikaliselt stabiilsena 2 tunni jooksul temperatuuril 25ºC. Mikrobioloogilisest aspektist lähtudes, juhul kui manustamiskõlblikuks muutmine ei välista mikrobiaalse saastumise ohtu, tuleks ravim kohe ära kasutada. Kui seda kohe ei kasutata, vastutab enne kasutamist säilitamise aja ja tingimuste eest kasutaja.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Manustamiskõlblikuks muudetud ravimi säilitamistingimused: vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

(I tüüpi) klaasist viaal bromobutüülkummist punnkorgi ja alumiiniumist äratõmmatava kaanega, mis sisaldab 80 mg süstelahuse pulbrit

(I tüüpi) klaasist süstel elastomeerist kolbkorgiga, otsakorgiga ja 4 ml märgistusjoonega, mis sisaldab 4,2 ml lahustit

kolvivars viaali adapter

nõel süstimiseks (25G 0,5 x 25 mm)

Pakendi suurused

FIRMAGON’i turustatakse 2 suurusega pakendites:

1 alusega pakendis on: 1 viaal pulbriga, 1 süstel lahustiga, 1 kolvivars, 1 viaali adapter ja 1 nõel.

3 alusega pakendis on: 3 viaali pulbriga, 3 süstlit lahustiga, 3 kolvivart, 3 viaali adapterit ja 3 nõela.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstelahuse valmistamise juhendeid tuleb hoolikalt jälgida.

Teiste kontsentratsioonide manustamine ei ole soovitav, kuna kontsentratsioon mõjutab geeli depoo moodustumist. Manustamiskõlblikuks muudetud lahus peab olema selge vedelik, milles ei tohi olla lahustumatuid osakesi.

HOIATUS:

VIAALE EI TOHI LOKSUTADA

Pakend sisaldab üht viaali pulbriga ja üht süstlit lahustiga, mis tuleb subkutaanseks süsteks ette valmistada.

1. Eemaldage kate viaali adapteri pakendilt. Kinnitage adapter pulbriviaalile, vajutades adapterit allapoole, kuni teravik on surutud läbi kummikorgi ja adapter plõksatab paigale.

2. Valmistage süstel ette, kinnitades sellele kolvivarre.

3. Eemaldage süstlilt otsakork. Kinnitage süstel pulbriviaalile, keerates selle adapteri külge.

Viige kogu lahusti üle pulbriviaali.

4. Hoides endiselt süstlit adapteri külge kinnitatuna, keerutage

õrnalt, kuni lahus on selge ja ei sisalda lahustumata pulbrit või osakesi. Kui pulber kleepub viaali külge vedeliku pinnast kõrgemal, võib viaali kergelt kallutada. Vahu moodustumise vältimiseks hoiduge viaali loksutamisest.

Väikesed õhumullid vedeliku pinnal on lubatud. Lahustamiseks kulub tavaliselt aega mõni minut, kuid võib

mõningatel juhtudel kuluda ka kuni 15 minutit.

5. Keerake viaal tagurpidi ja tõmmake sealt lahust süstlisse märgistusjooneni süsti tegemiseks.

Veenduge alati, et võtate sealt õige koguse, ja korrigeerige seda võimalike õhumullide suhtes.

6. Eemaldage süstel viaali adapterilt ja kinnitage

süstli külge sügavaks subkutaanseks süsteks mõeldud nõel.

7. Tehke sügav subkutaanne süste. Selleks võtke kõhunahast kinni, tõstke üles subkutaanne kude ja sisestage nõel sügavalt ja

vähemalt 45-kraadise nurgaga.

Süstige 4 ml FIRMAGON 80 mg aeglaselt kohe pärast süstelahuse valmistamist.

8. Süstida ei tohi piirkonda, kus patsiendi kehale avaldatakse survet, nt püksirihma või vöökoha ümber või roiete lähedale.

Ärge süstige otse veeni. Tõmmake süstli kolbi sujuvalt tagasi kontrollimaks, kas süstlisse tuleb verd. Vere ilmumisel süstlisse ei tohi ravimit enam kasutada. Lõpetage protseduur ja visake süstel koos nõelaga ära (muutke patsiendi jaoks manustamiskõlblikuks uus annus).

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Ferring Pharmaceuticals A/S Kay Fiskers Plads 11 DK-2300 Copenhagen S Taani

Tel: +45 88 33 88 34

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/08/504/001

EU/1/08/504/003

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17/02/2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19/09/2013

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

{PP/KK/AAAA}

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

FIRMAGON 120 mg süstelahuse pulber ja lahusti

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 120 mg degareliksi (atsetaadina). Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks ml lahust 40 mg degareliksi.

Abiainete täielik loetelu: vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti

Pulber: valge kuni valkjas pulber.

Lahusti: selge, värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

FIRMAGON on gonadotropiini vabastajahormooni (GnRH) antagonist, mis on näidustatud kaugelearenenud hormoonsõltuva eesnäärmevähiga patsientide raviks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Lähteannus

Säilitusannus – igakuine annustamine

 

 

240 mg annustatuna kahe järjestikuse

80 mg annustatuna ühe subkutaanse süstena

subkutaanse süstena, milles kumbki

 

sisaldab 120 mg

 

Esimene säilitusannus tuleb manustada üks kuu pärast lähteannuse manustamist.

Degareliksi raviefekti tuleb jälgida kliiniliste parameetrite ja prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) taseme abil vereseerumis. Kliinilised uuringud on näidanud, et 96%-l patsientidest langeb testosterooni (T) tase kohe pärast algannuse manustamist, saavutades 3 päeva järel meditsiinilisele kastratsioonile vastava seerumi testosterooni taseme (T0,5 ng/ml) ning 100%-l patsientidest juhtub see ühe kuu möödudes. Pikaajaline ravi säilitusannusega kuni 1 aasta jooksul näitab, et 97%-l patsientidest on püsivalt madal testosterooni tase (T0,5 ng/ml).

Kui patsiendi reaktsioon ravile on optimaalsest väiksem, tuleb kontrollida, et kas testosterooni tase vereseerumis jääb piisavalt madalale.

Kuna degareliks ei kutsu esile testosterooni kiiret vabanemist, ei ole ravi alustades vaja hormooni taseme tõusu kaitseks lisada antiandrogeeni.

Erirühmad

Eakad, maksa- või neerukahjustusega patsiendid

Eakatel ning kerge või mõõduka raskusega maksa- või neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Raske maksa- või neerukahjustustega patsientide seas ei ole uuringuid tehtud ning seetõttu peab ravimit manustama ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Lapsed

Puudub FIRMAGON’i asjakohane kasutus lastel ja noorukitel täiskasvanud meespatsientide kaugelearenenud hormoonsõltuva eesnäärmevähi raviks.

Manustamisviis

FIRMAGON tuleb enne manustamist muuta manustamiskõlblikuks.Manustamiskõlblikuks muutmise ja manustamise juhiseid vt lõik 6.6.

FIRMAGON on AINULT subkutaanseks manustamiseks, seda ei tohi manustada intravenoosselt. Ei soovitata intramuskulaarset manustamist, kuna seda ei ole uuritud.

FIRMAGON’i manustatakse subkutaanse süstena kõhu piirkonda. Süstekohta peab perioodiliselt vahetama. Süste tuleb teha piirkonda, kus patsiendi kehale ei avaldata survet (nt ei tohi süstida vöökoha, rihma ega roiete lähedusse).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toime QT/QTc-intervallile

Pikaajaline androgeen-deprivatsioonravi võib pikendada QT-intervalli. Kinnitavas uuringus, kus võrreldi FIRMAGON’i leuproreliiniga, tehti perioodiliselt (kord kuus) elektrokardiogramme (EKG). Mõlema ravimi puhul esines QT/QTc-intervalli pikenemine üle 450 msek umbes 20%-l patsientidest ja üle 500 msek vastavalt 1%-l patsientidest degareliksi puhul ja 2%-l patsientidest leuproreliini puhul (vt lõik 5.1). FIRMAGON’i ei ole uuritud patsientidel, kel on anamnestiliselt korrigeeritud QT-intervall üle 450 msek; patsientidel, kellel on anamneesis esinenud torsades de pointes või selle rütmihäire riskifaktorid ning patsientidel, kes kasutavad ravimeid, mis võivad pikendada QT-intervalli. Seetõttu peavad arstid põhjalikult hindama, kas FIRMAGON’ist saadav kasu kaalub üles potentsiaalse riski sellistel patsientidel (vt lõike 4.5 ja 4.8).

Põhjalik QT-intervalli uuring näitas, et degareliksil puudub toime QT-/QTc-intervallile (vt lõik 4.8).

Maksakahjustus

Teadaoleva või kahtlustatava maksakahjustusega patsiente ei ole kaasatud degareliksi pikaajalistesse kliinilistesse uuringutesse. On täheldatud ALAT ja ASAT taseme kerget lühiaegset tõusu, millega ei kaasnenud bilirubiini tõusu või kliinilisi sümptomeid. Teadaoleva või kahtlustatava maksakahjustusega patsientide korral on ravi ajal soovitatav maksafunktsiooni jälgimine. Degareliksi farmakokineetikat on uuritud pärast ühekordset intravenoosset manustamist kerge kuni keskmise maksakahjustustega patsientidel (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Degareliksi ei ole uuritud raske neerukahjustusega patsientidel ja seetõttu tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Ülitundlikkus

Degareliksi ei ole uuritud patsientidel, kellel on esinenud ravimata raske astma, anafülaktilised reaktsioonid või äge urtikaaria või angioödeem.

Luutiheduse muutused

Meditsiinikirjanduses on kirjeldatud luutiheduse langust kirurgiliselt kastreeritud või GnRH agonistidega ravitud meestel. Võib eeldada, et kauakestev testosterooni supressioon võib mõjutada luutihedust. Ravi korral degareliksiga ei ole luutihedust mõõdetud.

Glükoosi taluvus

On täheldatud glükoosi taluvuse vähenemist kirurgiliselt kastreeritud või GnRH agonistidega ravitud meestel. Võib tekkida või süveneda diabeet, seeõttu võivad diabeetikud androgeen-deprivatsioonravi ajal vajada sagedasemat veresuhkru sisalduse kontrollimist. Degareliksi toimet insuliini ja glükoosi tasemele ei ole uuritud.

Südame-veresoonkonna haigus

Meditsiinilises kirjanduses on teatatud südame-veresoonkonna haiguste, näiteks insuldi ja müokardinfarkti esinemisest androgeen-deprivatsioonravi saavatel patsientidel. Seetõttu tuleb võtta arvesse kõiki südame- veresoonkonna riskifaktoreid.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ametlikke koostoime uuringuid teiste ravimitega ei ole tehtud.

Kuna androgeen-deprivatsioonravi võib pikendada QTc-intervalli, siis tuleb hoolikalt hinnata degareliksi kooskasutamist ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või võivad põhjustada torsades de pointes teket, näiteks nagu IA (nt kinidiin, prokaiinamiid) või III (nt amiodaroon, sotalool, dofetiliid, ibutiliid) klassi antiarütmikumid, metadoon, moksifloksatsiin, antipsühhootikumid jne (vt lõik 4.4).

Degareliks ei ole inimese CYP 450 süsteemi substraat ning in vitro uuringutes ei ole indutseerivat ega inhibeerivat toimet CYP1A2, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6, CYP2E1 või CYP3A4/5-le olulisel määral ilmnenud. Seetõttu on kliiniliselt olulised farmakokineetilised koostoimed nende isoensüümide kaudu metaboliseeruvate teiste ravimitega ebatõenäolised.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus ja imetamine

Puudub asjakohane näidustus FIRMAGON’i kasutamiseks naistel.

Fertiilsus

FIRMAGON võib pärssida meestel viljakust, kuni testosteroon on supresseeritud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

FIRMAGON’il ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski võivad sellised sagedased kõrvaltoimed nagu kurnatus ja pearinglus mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kinnitavas III faasi uuringus (N=409) olid degareliksi tarvitamisel testosterooni supressiooni arvatava füsioloogilise toime tõttu kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks kuumahood, kaalu tõus (kirjeldatud vastavalt 25%-l ja 7%-l ühe aasta jooksul ravi saanud patsientidest) või kõrvaltoimed süstekohal. Esinesid lühiaegsed külmavärinad, palavik või gripitaoline haigus, mis ilmnesid mitu tundi pärast manustamist (vastavalt 3%, 2% ja 1% patsientidest).

Manustamiskohal esinenud kõrvaltoimeteks olid peamiselt valu ja punetus ning neid kirjeldati vastavalt 28%-l ja 17%-l patsientidest. Harvem esines turset (6%), tihkestumist (4%) ja sõlmede teket (3%) süstekohal. Nimetatud kõrvaltoimed ilmnesid peamiselt säilitusravi ajal annusega 80 mg, nende juhtude esinemissagedus 100 süste kohta oli: 3 valujuhtu ning <1 punetuse, turse, sõlmede tekke ja süstekoha tihkestumise juhtu. Kirjeldatud kõrvaltoimed olid enamjaolt mööduvad, kerge või mõõduka raskusega ning põhjustasid väga vähe ravi katkestamise juhte (<1%). Väga harva esines tõsiseid reaktsioone süstekohal, näiteks infektsiooni süstekohal, abstsessi süstekohal või nekroosi süstekohal, mis võib vajada kirurgilist ravi/dreenimist.

Kõrvaltoimete tabel

Allpool loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgmist tava järgides:

väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed loetletud vastavalt tõsiduse kahanemisele.

Tabel 1. Kõrvaltoimete esinemissagedus 1259 patsiendi seas 1781 patsiendiaasta kohta (II ja III faasi uuringutes) ja turuletulekujärgsetes teadetes

MedDRA

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

organsüsteemi

 

 

 

 

klass (SOC)

 

 

 

 

Vere ja

 

Aneemia*

 

Neutropeeniline

lümfisüsteemi

 

 

 

palavik

häired

 

 

 

 

Immuunsüsteemi

 

 

Ülitundlikkus

Anafülaktilised

häired

 

 

 

reaktsioonid

Ainevahetus- ja

 

Kaalutõus*

Hüperglükeemia/suhkurtõbi,

 

toitumishäired

 

 

kolesteroolisisalduse tõus,

 

 

 

 

kaalulangus, isutus, vere

 

 

 

 

kaltsiumisisalduse muutused

 

Psühhiaatrilised

 

Unetus

Depressioon, libiido langus*

 

häired

 

 

 

 

Närvisüsteemi

 

Pearinglus,

Vaimsed häired, hüpesteesia

 

häired

 

peavalu

 

 

Silma kahjustused

 

 

Hägune nägemine

 

Südame häired

 

 

Südame rütmihäire (sh

Müokardiinfarkt,

 

 

 

atriaalne fibrillatsioon),

südamepuudulikkus

 

 

 

palpitatsioonid, QT-intervalli

 

 

 

 

pikenemine*

 

 

 

 

(vt lõike 4.4 ja 4.5)

 

Vaskulaarsed

Kuumahood*

 

Hüpertensioon,

 

häired

 

 

vasovagaalne reaktsioon (sh

 

 

 

 

hüpotensioon)

 

Respiratoorsed,

 

 

Düspnoe

 

rindkere ja

 

 

 

 

mediastiinumi

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

Seedetrakti häired

 

Diarröa,

Kõhukinnisus, oksendamine,

 

 

 

iiveldus

kõhuvalu, kõhuvaevused,

 

 

 

 

suukuivus

 

Maksa ja

 

Maksa

Bilirubiinisisalduse tõus,

 

sapiteede häired

 

transaminaaside

alkaalse fosfataasi aktiivsuse

 

 

 

tõus

tõus

 

Naha ja

 

Hüperhidroos

Urtikaaria, nahasõlmed,

 

nahaaluskoe

 

(sh öine

alopeetsia, kihelus, erüteem

 

kahjustused

 

higistamine)*,

 

 

 

 

lööve

 

 

Lihas-skeleti ja

 

Lihas-skeleti

Osteoporoos/osteopeenia,

 

sidekoe

 

valu ja vaevused

artralgia, lihasnõrkus,

 

kahjustused

 

 

lihasspasmid,

 

 

 

 

liigesepaistetus/-jäikus

 

Neerude ja

 

 

Pollakisuuria, uriinipakitsus,

 

kuseteede häired

 

 

düsuuria, noktuuria,

 

 

 

 

neerukahjustus, inkontinents

 

Reproduktiivse

 

Günekomastia*,

Valu munandites, rindade

 

süsteemi ja

 

munandite

valulikkus, valu vaagna

 

rinnanäärme

 

atroofia*,

piirkonnas, genitaalide

 

 

 

 

 

MedDRA

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

organsüsteemi

 

 

 

 

klass (SOC)

 

 

 

 

häired

 

erektiilne

ärritus, ejakulatsioonihäired

 

 

 

düsfunktsioon

 

 

Üldised häired ja

Kõrvaltoimed

Külmavärinad,

Halb enesetunne, perifeerne

 

manustamiskoha

süstekohal

palavik,

ödeem

 

reaktsioonid

 

nõrkus*,

 

 

 

 

gripisarnane

 

 

 

 

haigus

 

 

*Testosterooni supressiooni teadaolev füsioloogiline tagajärg

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Laborianalüüside muutused

Laborianalüüside muutusi täheldati üheaastase ravi korral kinnitavas III faasi uuringus (N=409) degareliksi ja võrdlusravimina kasutatud GnRH agonisti (leuproreliini) korral samas ulatuses. Märkimisväärselt suurt (>3*ULN) maksa transaminaaside aktiivsuse (ALAT, ASAT ja GGT) tõusu täheldati 2-6% patsientidest, kellel enne ravi oli vastavad näidud normis. Täheldati olulist hematoloogiliste näitajate, hematokriti (≤0.37) ja hemoglobiini (≤115 g/l), langust vastavalt 40% ja 13-15% patsientidest, kellel enne ravi mõlema ravimiga oli vastavad näidud normis. On teadmata millisel määral oli hematoloogiliste näitajate langus tingitud põhihaigusest eesnäärmevähist ja millisel määral androgeen-deprivatsioonravist. Tavatult suuri kaaliumi (≥5.8 mmol/l), kreatiniini (≥177 μmol/l) ja BUN (≥10.7 mmol/l) sisalduse väärtusi täheldati vastavalt 6%, 2% ja 15% degareliks-ravi saavatest ja 3%, 2% ja 14% leuproreliin-ravi saavatest patsientidest, kellel enne ravi oli vastavad näidud normis.

Muutused EKG mõõtmistes

Muutusi EKG mõõtmistes täheldati üheaastase ravi korral kinnitavas III faasi uuringus (N=409) degareliksi ja võrdlusravimina kasutatud GnRH agonisti (leuproreliini) korral samas ulatuses. Kolmel patsiendil 409-st (<1%) degareliksi puhul ja neljal patsiendil 201-st (2%) 7,5 mg leuproreliini puhul oli QTcF ≥ 500 msek.

QTcF mediaanväärtuse pikenemine võrreldes algtasemega oli uuringu lõpuks degareliksi puhul 12,0 msek ning leuproreliini puhul 16,7 msek.

Degareliksi toime puudumist südame repolarisatsioonile (QTcF), AV juhteteedele, südame depolarisatsioonile või T- või U-saki morfoloogiale kinnitas põhjalik QT-intervalli uuring tervete isikutega(N = 80), kes said degareliksi i.v. infusiooni 60 minuti jooksul, millega saavutati keskmine Cmax 222 ng/ml, mis on ligikaudu 3–4 korda suurem eesnäärmevähi ravis esinevast Cmax -ist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliiniline kogemus degareliksi ägeda üleannustamise puhul tekkivate nähtudega puudub. Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida ja vajadusel määrata vastav toetav ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: endokrinoloogiline ravi, hormoonide antagonistid ja nende sarnased ained, ATC kood: L02BX02

Toimemehhanism

Degareliks on selektiivne gonadotropiini vabastajahormooni (GnRH) antagonist, mis seondub konkureerivalt ja pöörduvalt hüpofüüsi GnRH retseptoritega, vähendades seetõttu kiiresti gonadotropiinide, luteiniseeriva hormooni (LH) ja folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) vabanemist ning vähendades seetõttu ka testosterooni (T) sekretsiooni munandite poolt. Eesnäärmevähk on teadaolevalt tundlik androgeeni suhtes ning allub ravile, mis kõrvaldab androgeeni allika. Erinevalt GnRH agonistidest ei indutseeri GnRH antagonistid pärast ravi algust LH-ga kiiret vabanemist koos edasise testosterooni vabanemisega ning tuumori stimulatsiooni ja potentsiaalset sümptomaatilist ägenemist.

Degareliksi 240 mg üksikannus, mille järel manustatakse igakuiselt 80 mg säilitusannus, viib kiiresti LH, FSH ja järgnevalt testosterooni kontsentratsiooni langusele. Sarnaselt testosterooniga langeb dihüdrotestosterooni (DHT) seerumikontsentratsioon.

Degareliks on tõhus testosterooni taseme languse saavutamisel ja säilitamisel alla meditsiinilise kastratsiooni taset 0,5 ng/ml. Igakuine säilitusannus 80 mg andis 97%-l patsientidest tulemuseks püsivalt madala testosterooni taseme vähemalt ühe aasta jooksul. Pärast järgmisi süste degareliksravi ajal testosteroonitaseme mikrotõuse ei esinenud.Testosterooni taseme mediaanväärtus pärast üheaastast ravi oli 0,087 ng/ml (kvartiilide vahe 0,06-0,15) N=167.

Kinnitava III faasi uuringu tulemused

Degareliksi tõhusust ja ohutust hinnati avatud, mitmekeskuselises, randomiseeritud, aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud, paralleelgruppidega uuringus. Uuringus vaadeldi degareliksi kahe erineva igakuise annustamisskeemi efektiivsust ja ohutust androgeen-deprivatsioonravi nõudva eesnäärmevähiga patsientidel: algannuseks oli 240 mg (40 mg/ml), millele järgnesid igakuised 160 mg (40 mg/ml) või 80 mg (20 mg/ml) subkutaanselt manustatud annused võrreldes igakuiselt leuproreliini 7,5 mg intramuskulaarselt manustatud annusega. 620 patsienti randomiseeriti ühte kolmest ravigrupist, kellest uuringu lõpetas 504 patsienti (81%). Degareliksi 240/80 mg ravigrupis katkestasid uuringu 41 patsienti (20%) võrreldes 32 patsiendiga (16%) leuproreliini grupis.

610-st ravi saanud patsientidest

31%-l oli lokaliseerunud eesnäärmevähk;

29%-l oli lokaalselt edasiarenenud eesnäärmevähk;

20%-l oli metastaseerunud eesnäärmevähk;

7%-l oli metastaaside olemasolu teadmata;

13%-l oli tehtud eelnevalt ravikavatsuslik operatsioon või kiiritusravi ning tõusnud PSA.

Võrdlusaluste gruppide demograafilised andmed olid sarnased. Vanuse mediaanväärtus oli 74 aastat (vahemikus 47 kuni 98 aastat). Peamiseks eesmärgiks oli näidata, et degareliks on 12 kuud kestnud ravi jooksul tõhus nii testosterooni madala taseme saavutamiseks kui ka säilitamiseks tasemel alla 0,5 ng/ml. Valiti madalaim tõhus degareliksi säilitusannus 80 mg.

Testosterooni väärtuse (T) ≤0,5 ng/ml saavutamine seerumis

FIRMAGON on tõhus testosterooni taseme kiire languse saavutamises (vt tabel 2).

Tabel 2. Patsientide protsent, kes saavutasid pärast ravi algust testosterooni väärtuse T≤0,5 ng/ml.

Aeg

Degareliks 240/80 mg

Leuproreliin 7,5 mg

 

 

 

1. päev

52%

0%

 

 

 

3. päev

96%

0%

 

 

 

7. päev

99%

1%

 

 

 

14. päev

100%

18%

 

 

 

28. päev

100%

100%

 

 

 

Testosterooni kiire tõusu vältimine

Tõusu määratleti testosterooni väärtuse suurenemisega võrreldes algtasemega ≥15% esimese 2 nädala jooksul.

Mitte ühelgi degareliksiga ravitud patsientidest ei tekkinud testosterooni tõusu; kolmandal päeval oli keskmine testosterooni taseme langus 94%. Suuremal osal leuproreliiniga ravitud patsientidest tekkis testosterooni tõus; kolmandal päeval oli keskmine testosterooni taseme tõus 65%. Erinevus oli statistiliselt oluline (p<0,001).

Joonis 1. Testosterooni väärtuse protsentuaalne muutus algtasemesuhtes ravigrupis kuni 28. päevani (mediaan ja kvartiilide vahele jäävad tulemused).

Testosterooni väärtuse protsentuaalne muutus algtasemest 0-st…28-nda päevani

Protsentuaalne muutus

Aeg (päevades)alatesesimesestannusest

Ravigrupp

Degareliks 240@40/80@20

Leuproreliin 7,5 mg

Uuringu esmaseks tulemusnäitajaks oli testosterooni supressiooni määrad pärast üheaastast ravi degareliksi või või leuproreliiniga. Degareliksi kliinilist efekti võrreldes leuproreliini ja anti-androgeeniga ravi algusfaasis ei tõendatud.

Testosteroonitaseme pöörduvus

Uuringus patsientidega, kellel PSA-tase pärast paikset ravi (põhiliselt radikaalne prostatektoomia ja kiiritusravi) tõusis, manustati FIRMAGON’i seitse kuud, millele järgnes seitsmekuuline jälgimisperiood. Mediaanaeg testosteroonitaseme taastumiseni (> 0,5 ng/ml, üle kastratsioonitaseme) pärast ravi lõppu oli 112 päeva (alates jälgimisperioodi algusest, s.t 28 päeva möödumisel viimasest süstist). Mediaanaeg testosteroonitaseme taastumiseni > 1,5 ng/ml (üle normvahemiku alampiiri) oli 168 päeva.

Pikaajaline toime

Edukaks ravivastuseks peeti uuringus meditsiinilise kastratsiooni saavutamist 28. päeval ning selle säilitamist kuni 364 päeva, mille jooksul testosterooni kontsentratsioon ei olnud kõrgem kui 0,5 ng/ml.

Tabel 3. Testosterooni (≤0,5 ng/ml) kumulatiivne tõenäosus 28-st...364-nda päevani.

 

Degareliks 240/80 mg

Leuproreliin 7,5 mg

 

N=207

N=201

 

 

 

Ravile reageerijate arv

 

 

 

Ravile reageerimise määr

97,2%

96,4%

(usaldusintervallid)*

(93,5; 98,8%)

(92,5; 98,2%)

 

 

 

*Kaplan-Meieri hinnangud grupi ulatuses

 

 

 

Prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) väärtuse languse saavutamine

Kliinilise uuringu programmi toimumise ajal ei mõõdetud otseselt kasvaja suurust, kuid kaudne tõhus mõju kasvajale oli olemas, nagu on degareliksi puhul näha PSA taseme mediaanväärtuse langusest 95% võrra 12 kuu järel.

PSA algtaseme mediaanväärtus uuringus oli:

degareliksi 240/80 mg saanud patsientide grupis 19,8 ng/ml (kvartiilide vahe: P25 9,4 ng/ml, P75 46,4 ng/ml);

7,5 mg leuproreliini saanud patsientide grupis 17,4 ng/ml (kvartiilide vahe: P25 8,4 ng/ml, P75 56,5 ng/ml).

Joonis 2. PSA väärtuse protsentuaalne muutus algtaseme suhtes ravigrupis 56. päevani (mediaan ja kvartiilide vahele jäävad tulemused).

PSA väärtuseprotsentuaalne muutus algtasemest 0-st…56-nda päevani muutusProtsentuaalne

Aeg (päevades)alatesesimesestannusest

Ravigrupp

Degareliks 240@40/80@20

Leuproreliin 7,5 mg

Erinevus oli statistiliselt oluline (p<0,001) eeltäpsustatud analüüsi 14. päeval ning 28. päeval.

Prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) tase langes kaks nädalat pärast degareliksi annustamist 64%, ühe kuu möödudes 85%, kolme kuu möödudes 95% ning jäi püsivalt madalale tasemele (umbes 97%) ühe raviaasta jooksul.

56-st…364-nda päevani puudusid märkimisväärsed erinevused degareliksi ja võrdlusravimi poolt esilekutsutud protsentuaalses muutuses võrreldes algtasemega.

Toime eesnäärme mahule

3-kuulise ravi tulemusena degareliksiga (240/80 mg annustamisskeem) vähenes eesnäärme maht 37% mõõdetuna transrektaalse ultraheliuuringuga (TRUS) patsientidel, kes vajasid enne kiiritusravi hormoonravi, ja patsientidel, kes olid meditsiinilise kastratsiooni kandidaadid. Eesnäärme mahu vähenemine oli sarnane gosereliini kasutamisel koos anti-androgeeni ägenemisvastase kaitsega saavutatud vähenemisega.

Toime QT-/QTc-intervallidele

Kinnitavas uuringus, kus võrreldi FIRMAGON’i leuproreliiniga, tehti perioodiliselt elektrokardiogramme. Mõlema ravimi puhul esines QT/QTc-intervalli pikenemine üle 450 msek umbes 20%-l patsientidest.

Uuringu lõpuks oli mediaanväärtuse pikenemine algtasemega võrreldes FIRMAGON’i puhul 12,0 msek ning leuproreliini puhul 16,7 msek.

Degareliksivastased antikehad

Pärast üheaastast ravi FIRMAGON’iga täheldati 10%-l patsientidest degareliksi-vastaste antikehade teket ja pärast kuni 5,5-aastast ravi FIRMAGON’iga täheldati 29%-l patsientidest degareliksivastaste antikehade teket. Puudub viide, et antikehade moodustumine mõjutab FIRMAGON’i efektiivsust või ohutust peale kuni 5,5-aastast ravi.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama FIRMAGON’iga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

240 mg degareliksi subkutaanse manustamise järel kontsentratsioonis 40 mg/ml eesnäärmevähiga

patsientidele pöördelise tähtsusega uuringus CS21 oli AUC0-28 päeval 635 (602-668) päev*ng/ml, Cmax oli 66.0 (61.0-71.0) ng/ml ja ilmnes tmax väärtuse juures 40 (37-42) tundi. Keskmised järgmise manustamise

eelsed kontsentratsioonid olid ligikaudu 11-12 ng/ml pärast lähteannuse manustamist ja 11-16 ng/ml pärast 80 mg säilitusannuse manustamist kontsentratsioonis 20 mg/ml. Cmax-i degareliksi plasmakontsentratsioon väheneb kahefaasiliselt ning terminaalse poolväärtusaja keskmine väärtus on säilitusannusel 29 päeva. Pikk poolväärtusaeg subkutaanse manustamise järel on tingitud degareliksi väga aeglasest vabanemisest süstekoh(tade)s moodustunud degareliksi depoost. Ravimi farmakokineetikat mõjutab selle kontsentratsioon süstelahuses. Seega kalduvad Cmax ja biosaadavus annuse kontsentratsiooni suurenemisel vähenema, samal ajal kui poolväärtusaeg on pikenenud. Seepärast ei tohiks kasutada teisi annuse kontsentratsioone peale soovitatute.

Jaotumine

Jaotuvusmaht tervetel eakatel meestel on umbes 1 l/kg. Plasmavalkudega seonduvus on hinnanguliselt umbes 90%.

Biotransformatsioon

Degareliks allub tavalisele peptiidsele lagunemisele maksapassaaži käigus ning eritub peamiselt peptiidifragmentidena väljaheites. Subkutaanse manustamise järel ei ole mingeid olulisi metaboliite plasmas avastatud. In vitro uuringud on näidanud, et degareliks ei ole inimese CYP450 süsteemi substraat.

Eritumine

Tervetel meestel eritus ühekordse intravenoosselt manustatud degareliksi annusest uriiniga umbes 20-30%, mis tähendab, et 70-80% eritub inimestel hepatobiliaarse süsteemi kaudu. Leiti, et tervetel eakatel meestel on ühekordse intravenoosselt manustatud degareliksi annuse (0.864-49.4 µg/kg) kliirens 35-50 ml/h/kg.

Erirühmad:

Neerukahjustusega patsiendid

Neerukahjustusega patsientidel ei ole farmakokineetilisi uuringuid tehtud. Vaid umbes 20-30% manustatud degareliksi annusest eritub neerude kaudu muutumatul kujul. Kinnitavast III faasi uuringust pärinevate andmete populatsiooni farmakokineetika analüüs on näidanud, et kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel väheneb degareliksi kliirens umbes 23%. Seetõttu ei ole kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel annuse kohandamine vajalik. Andmeid raske neerukahjustusega patsientide kohta on vähe ning seetõttu peab selles patsientide grupis manustama ravimit ettevaatusega.

Maksakahjustusega patsiendid

Degareliksi on uuritud farmakokineetilistes uuringutes kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel. Tervete inimestega võrreldes puuduvad maksakahjustusega patsientidel märgid ravimi suurenenud toimest. Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Raske maksa düsfunktsiooniga patsientidel ei ole uuringuid tehtud ning seetõttu peab ravimit selles grupis manustama ettevaatusega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomadel tehtud reproduktsiooniuuringud näitasid, et degareliks põhjustas isastel loomadel viljatust. See on tingitud ravimi farmakoloogilisest toimest ning toime oli pöörduv.

Emastel loomadel tehtud reproduktsioonitoksilisuse uuringud kinnitasid degareliksi farmakoloogilistel omadustel põhinevat mõju. Ravim tingis annusest sõltuva paaritumis- ja tiinestumisaja pikenemise, kollaskehade arvu vähenemise, pre- ja postimplantatsiooni ebaõnnestumiste, abortide, loote varases perioodis tekkinud surmajuhtude ja enneaegse sünnituse arvu suurenemise ning sünnitusaja kestuse pikenemise.

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei näidanud kahjulikku toimet inimestele. Nii in vitro kui ka in vivo uuringud ei näidanud mingeid märke QT-intervalli pikenemisest.

Ägeda, alaägeda ja kroonilise toksilisuse uuringud rottidel ja ahvidel ei näidanud degareliksi subkutaansel manustamisel toksilisust sihtorganitele. Ravimist tingitud lokaalset ärritust täheldati loomadel degareliksi suurte annuste subkutaansel manustamisel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber

Mannitool (E421)

Lahusti

Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi ravimit teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist

Manustamiskõlblikuks muudetud ravim püsib keemiliselt ja füüsikaliselt stabiilsena 2 tunni jooksul temperatuuril 25ºC. Mikrobioloogilisest aspektist lähtudes, juhul kui manustamiskõlblikuks muutmine ei välista mikrobiaalse saastumise ohtu, tuleks ravim kohe ära kasutada. Kui seda kohe ei kasutata, vastutab enne kasutamist säilitamise aja ja tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Manustamiskõlblikuks muudetud ravimi säilitamistingimused: vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

(I tüüpi) klaasist viaalid bromobutüülkummist punnkorgi ja alumiiniumist äratõmmatava kaanega, mis sisaldab 120 mg süstelahuse pulbrit

(I tüüpi) klaasist süstlid elastomeerist kolbkorgiga, otsakorgiga ja 3 ml märgistusjoonega, mis sisaldab 3 ml lahustit

kolvivarred viaali adapterid

nõelad süstimiseks (25G 0,5 x 25 mm)

Pakendi suurus

2 alusega pakendis on: 2 pulbriviaali, 2 süstlit lahustiga, 2 kolvivart, 2 viaali adapterit ja 2 nõela.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstelahuse valmistamise juhendeid tuleb hoolikalt jälgida.

Teiste kontsentratsioonide manustamine ei ole soovitav, kuna kontsentratsioon mõjutab geeli depoo moodustumist. Manustamiskõlblikuks muudetud lahus peab olema selge vedelik, milles ei tohi olla lahustumatuid osakesi.

HOIATUS:

VIAALE EI TOHI LOKSUTADA

Pakend sisaldab kaks viaali pulbriga ja kaks süstlit lahustiga, mis tuleb subkutaanseks süsteks ette valmistada. Seetõttu tuleb allpool kirjeldatud protseduuri järgida kaks korda.

1. Eemaldage kate viaali adapteri pakendilt. Kinnitage adapter pulbriviaalile, vajutades adapterit allapoole, kuni teravik on surutud läbi kummikorgi ja adapter plõksatab paigale.

2. Valmistage süstel ette, kinnitades sellele kolvivarre.

3. Eemaldage süstlilt otsakork. Kinnitage süstel pulbriviaalile, keerates selle adapteri külge. Viige kogu lahusti üle pulbriviaali.

4. Hoides endiselt süstlit adapteri külge kinnitatuna, keerutage õrnalt, kuni lahus on selge ja ei sisalda lahustumata pulbrit või osakesi. Kui pulber kleepub viaali külge vedeliku pinnast kõrgemal, võib viaali kergelt kallutada.

Vahu moodustumise vältimiseks hoiduge

viaali loksutamisest.

Väikesed õhumullid vedeliku pinnal on lubatud. Lahustamiseks kulub tavaliselt aega mõni minut, kuid võib mõningatel juhtudel kuluda ka kuni 15 minutit.

5. Keerake viaal tagurpidi ja tõmmake sealt lahust süstlisse märgistusjooneni süsti tegemiseks.

Veenduge alati, et võtate sealt õige koguse, ja korrigeerige seda võimalike õhumullide suhtes.

6. Eemaldage süstel viaali adapterilt ja kinnitage süstli külge sügavaks subkutaanseks süsteks mõeldud nõel.

7. Tehke sügav subkutaanne süst. Selleks võtke kõhunahast kinni ning tõstke üles subkutaanne kude ja sisestage nõel sügavalt ja vähemalt

45-kraadise nurgaga.

Süstige 3 ml FIRMAGON 120 mg aeglaselt kohe pärast süstelahuse valmistamist.

8. Süstida ei tohi piirkonda, kus patsiendi kehale avaldatakse survet, nt püksirihma või vöökoha ümber või roiete lähedale.

Ärge süstige otse veeni. Tõmmake süstli kolbi sujuvalt tagasi kontrollimaks, kas süstlisse tuleb verd. Vere ilmumisel süstlisse ei tohi ravimit enam kasutada. Lõpetage protseduur ja visake süstel koos nõelaga ära (muutke patsiendi jaoks manustamiskõlblikuks uus annus).

9. ning süstige 3 ml.

Korrake teise annuse manustamiseks manustamiskõlblikuks muutmise protseduuri. Valige süstimiseks teine koht

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Ferring Pharmaceuticals A/S Kay Fiskers Plads 11 DK-2300 Copenhagen S Taani

Tel: +45 88 33 88 34

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/08/504/002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 17/02/2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19/09/2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

{PP/KK/AAAA}

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu