Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Jetrea (ocriplasmin) – Ravimi omaduste kokkuvõte - S01XA22

Updated on site: 08-Oct-2017

Ravimi nimetusJetrea
ATC koodS01XA22
Toimeaineocriplasmin
TootjaThromboGenics NV

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

JETREA 0,5 mg/0,2 ml süstelahuse kontsentraat

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga 0,2 ml viaal sisaldab 0,5 mg okriplasmiini (ocriplasminum)*.

Pärast 0,2 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega lahjendamist sisaldab 0,1 ml lahjendatud lahust 0,125 mg okriplasmiini.

*Okriplasmiin on inimese plasmiini kärbitud vorm, mis saadakse rekombinantse DNA tehnoloogia abil Pichia pastoris’e ekspressioonisüsteemis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstelahuse kontsentraat (steriilne kontsentraat).

Selge ja värvitu lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

JETREA on näidustatud täiskasvanutel vitreomakulaarse traktsiooni (ingl vitreomacular traction, VMT) raviks, sealhulgas juhtudel, kui kaasub makula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga (vt lõik 5.1).

4.2Annustamine ja manustamisviis

JETREA’t peab ette valmistama ja manustama kvalifitseeritud silmaarst, kellel on piisavalt kogemusi intravitreaalsete süstide tegemisel. Vitreomakulaarse traktsiooni (VMT) diagnoos peab hõlmama kogu kliinilist leidu, sh patsiendi anamnees, kliiniline läbivaatus ja uuringud tänapäevaste tunnustatud diagnostiliste vahenditega nagu optiline koherentstomograaf (OKT).

Annustamine

Soovitatav ühekordne annus on 0,125 mg (0,1 ml lahjendatud lahust), mis tuleb manustada ravi vajavasse silma ühe intravitreaalse süstena. Ühte viaali tohib kasutada ainult üks kord ja ühe silma ravimiseks. Et oleks võimalik jälgida süstejärgset toimet, sh võimalikku nägemise langust süsti saanud silmas, ei ole soovitatav manustada JETREA’t teise silma ei samaaegselt ega 7 päeva jooksul pärast esimest süstet. Korduv manustamine samasse silma ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Süstimisjärgse jälgimise juhised vt lõik 4.4.

Patsientide eripopulatsioonid

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole JETREA’ga ühtegi nõuetekohast uuringut läbi viidud. Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine ega erijuhised vajalikud (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole JETREA’ga ühtegi nõuetekohast uuringut läbi viidud. Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine ega erijuhised vajalikud (vt lõik 5.2).

Eakad patsiendid

Eakate patsientide populatsiooniga on läbi viidud kliinilisi uuringuid. Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Lapsed

JETREA kasutamine ei ole asjakohane alla 18-aastastel lastel vitreomakulaarse traktsiooni näidustusel, sealhulgas juhtudel, kui kaasub makula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga. Praegu olemasolevad andmed ravimi kasutamise kohta lastel on esitatud lõigus 5.1.

Manustamisviis

Ühekordselt kasutatav viaal on mõeldud üksnes intravitreaalseks kasutamiseks.

Raviva silmaarsti otsusel võib enne operatsiooni manustada antibiootilisi silmatilku.

Enne ravimi käsitsemist või manustamist vajalikud ettevaatusabinõud

Intravitreaalne süstimisprotseduur tuleb läbi viia aseptilistes tingimustes, mis hõlmab kirurgiapuhust käte desinfitseerimist, steriilsete kinnaste, steriilse operatsioonilina ja steriilse silmalaupeegli (või samaväärse instrumendi) kasutamist ning steriilse paratsenteesi kättesaadavust (vajadusel). Standardsete meditsiiniliste tavade järgi tuleb enne süstet desinfitseerida silmaümbruse nahk, silmalaug ja silmapind ning manustada sobivat anesteetikumi ja laia toimespektriga lokaalset mikrobiotsiidi.

Ravimpreparaadi lahjendamise juhis enne manustamist vt lõik 6.6.

Süstlanõel tuleb viia klaaskeha sisse limbusest 3,5...4,0 mm tagapool suunaga silmamuna keskosa poole, vältides horisontaalset meridiaani. Seejärel tuleb 0,1 ml lahust süstida klaaskeha keskossa.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Äge või võimalik silma- või silmaümbruse infektsioon.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Süstimisjärgne jälgimine

JETREA’t tohib manustada üksnes intravitreaalse süstena. Intravitreaalseid süsteid on seostatud silmasisese põletiku/infektsiooni, silmasisese hemorraagia ja silmasisese rõhu (ingl intraocular pressure, IOP) tõusuga. Alati tuleb kasutada kohast aseptilist süstetehnikat. Intravitreaalse süste järel tuleb patsiente jälgida mis tahes kõrvaltoimete suhtes, nagu (kuid mitte ainult) silmasisene põletik/infektsioon ja kõrgenenud IOP. JETREA süstimisele järgnenud 60 minuti jooksul on täheldatud IOP ajutist tõusu, sealhulgas mööduvat pimedust ja nägemisnärvi perfusiooni puudumist. Silmasisese rõhu tõusu jälgimine võiks hõlmata nägemisnärvi pea perfusiooni kontrollimist vahetult pärast süsti ja tonomeetriat süstimisjärgse 30 minuti jooksul. Silmasisest põletikku/infektsiooni võiks hinnata biomikroskoopia abil 2. kuni 7. päeval pärast süstimist. Patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid kohe silmasisesele põletikule/infektsioonile viitavatest sümptomitest või mis tahes muudest nägemis- või silmasümptomitest. Ükskõik millise ülalkirjeldatud seisundi esinemisel tuleb patsienti ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.

Bilateraalne ravi

Korraga mõlemasse silma manustatava JETREA ohutust ja efektiivsust ei ole uuritud. Seetõttu ei ole samaaegne manustamine mõlemasse silma soovitatav.

Korduv manustamine

JETREA korduvat manustamist samasse silma ei ole piisavalt uuritud ja seetõttu ei ole see soovitatav.

Väheste või puuduvate andmetega populatsioonid

JETREA’t ei ole uuritud patsientidel, kellel on suure läbimõõduga maakula ümarauk (> 400 mikronit), tugev müoopia (sfääriline korrektsioon > 8 dioptriat või aksiaalne pikkus > 28 mm), afaakia, varasem võrkkesta regmatogeenne irdumine, läätse sidemete ebastabiilsus, hiljutine silmaoperatsioon või silmasisene süste (sealhulgas laserravi), proliferatiivne diabeetiline retinopaatia, isheemilised retinopaatiad, võrkkestaveeni sulgused, eksudatiivne ealine maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (ingl age-related macular degeneration, AMD) ja klaaskeha hemorraagia. Selliste patsientide ravi ei ole soovitatav.

Mitteproliferatiivse diabeetilise retinopaatia või varasema uveiidi (sh tugeva akuutse põletiku) või olulise silmatraumaga patsientide puhul on kogemused piiratud. Selliste patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.

Muud

Ei saa välistada võimalikku läätse subluksatsiooni või fakodoneesi. Selle tüsistuse tekkimisel tuleb seda ravida tavapärase meditsiinilise praktika kohaselt. Patsiente tuleb adekvaatselt jälgida (vt lõigud 4.8 ja 5.3).

Okriplasmiini toime (eeskätt vitreomakulaarsete adhesioonide vabastamisel või täieliku posterioorse klaaskeha irdumise [ingl posterior vitreous detachment, PVD] põhjustamisel) on väiksem uuringutes osalejatel, kellel on epiretinaalne membraan (ingl epiretinal membrane, ERM) või vitreomakulaarne adhesioon (ingl vitreomacular adhesion, VMA) läbimõõduga > 1500 mikroni (vt lõik 5.1).

Esimesel süstejärgsel nädalal esineb risk oluliseks nägemisteravuse languseks. Patsiente tuleb adekvaatselt jälgida (vt lõik 4.8).

Silmauuringute (optiline koherentstomograafia, oftalmoskoopia (foveaalrefleks), värvinägemise test (Roth 20-test) ja täisvälja ERG) tulemused ei pruugi pärast JETREA manustamist olla normi piires. Sellega tuleb arvestada, kui neid teste kasutatakse diagnostikas või teiste seisundite jälgimiseks (vt lõik 4.8).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole nõuetekohaselt uuritud.

Okriplasmiin on proteolüütiline ensüüm, millel on seriini proteaasi aktiivsus, mis võib pärast intravitreaalset süsti püsida silmas mitmeid päevi (vt lõik 5.2). Teiste ravimitega ajaliselt lähestikku manustamine samasse silma võib mõjutada mõlema ravimi toimet ega ole seetõttu soovitatav.

Puuduvad kliinilised andmed okriplasmiini samaaegse kasutamise kohta VEGF-inhibiitoritega (vaskulaarse endoteeli kasvufaktor).

Süsteemsete koostoimete teke ei ole tõenäoline.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

JETREA kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Reproduktsioonitoksilisuse uuringuid ei ole läbi viidud. JETREA süsteemne ekspositsioon intravitreaalse süste järgselt on arvatavasti äärmiselt väike. JETREA’t võib raseduse ajal kasutada üksnes siis, kui ravistsaadav kasu ületab võimalikud riskid.

Imetamine

Ei ole teada, kas JETREA eritub rinnapiima. JETREA’t võib imetamise ajal kasutada üksnes siis, kui ravist saadav kasu ületab võimalikud riskid.

Fertiilsus

Andmed JETREA toimest fertiilsusele puuduvad.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

JETREA intravitreaalse süste järel võib esineda ajutisi nägemishäireid (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel ei tohi patsiendid juhtida sõidukit ega kasutada masinaid enne, kui nägemishäired on möödunud.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

JETREA soovitatud annusega 0,125 mg on sekkuvates kliinilistes uuringutes ravitud enam kui 1400 patsienti.

Kõik kõrvaltoimed on olnud okulaarsed. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed kolmes kliinilises uuringus 6-kuulise jälgimisajaga (TG-MV-006 ja TG-MV-007) ja 24-kuulise jälgimisajaga (TG-MV- 014) olid klaaskeha hõljumid, silmavalu, fotopsia ja kromatopsia ning konjunktiivi hemorraagia, mis oli tingitud süstimisprotseduurist. Enamik kõrvaltoimetest esines esimese süstimisjärgse nädala jooksul. Suurem osa neist kõrvaltoimetest olid mittetõsised, kerged kuni mõõdukad ja möödusid 2 kuni 3 nädala jooksul. Teave valitud juhtude, nagu kromatopsia ja ERG muutused, lahenemise kohta on toodud lõigus „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“.

Teatatud on ka nägemissümptomitest, mida tajuti vastassilmas või bilateraalselt.

Kliiniliselt kõige olulisemad kõrvaltoimed on mööduv pimedus, võrkkesta rebend, võrkkesta irdumine, läätse subluksatsioon ja makula ümaraugu progresseerumine.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Alljärgnev tabel sisaldab ülevaadet kõrvaltoimetest, millest on teatatud kliinilistes uuringutes ja/või turustamisjärgse kogemuse käigus.

Kõrvaltoimed, millel on tõenäoliselt võimalik põhjuslik seos süsteprotseduuriga või JETREA kasutamisega on loetletud MedDRA organsüsteemi klasside alusel ja esinemissagedus on toodud järgides järgmist konventsiooni: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Kõrvaltoimed on igas esinemissageduse rühmas esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Silma

Väga sage

kahjustused

Klaaskeha hõljumid, silmavalu, konjunktiivi hemorraagia, kromatopsia*

 

Sage

 

Nägemisteravuse vähenemine*, nägemishäire1), nägemisvälja defekt2), hägune

 

nägemine, võrkkesta hemorraagia, klaaskeha hemorraagia, maakula ümarauk*,

 

maakula degeneratsioon, võrkkesta degeneratsioon, maakula turse3), võrkkesta

 

turse4), võrkkesta pigmentepiteliopaatia, metamorfopsia, konjunktiivi turse,

 

silmalau turse, vitreiit, rakud eeskambris, eeskambri hägu, vikerkestapõletik,

 

fotopsia, konjunktiivi hüpereemia, okulaarne hüpereemia, klaaskeha irdumine, ,

 

silmaärritus, kuivsilmsus, võõrkehatunne silmades, silma sügelus,

 

ebamugavustunne silmas, fotofoobia, pisaraerituse suurenemine

 

Aeg-ajalt

 

Mööduv pimedus, läätse subluksatsioon*, võrkkesta rebend5), võrkkesta

 

irdumine5), öine pimedus, pupilli reflekside kahjustus, diploopia, hüfeem, mioos,

 

pupillide ebavõrdsus, sarvkesta abrasioon, eeskambri põletik, silmapõletik,

 

konjunktiivi ärritus

Uuringud

Väga sage

 

Retinogrammi normist kõrvalekalle*, värvinägemise testi kõrvalekalle

Sage

Silmasisese rõhu tõus, makula refleksi kõrvalekalle, optilise koherents- tomograafia normist kõrvalekalle*

* vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“

1)sh ähmane nägemine

2)sh skotoom

3)sh tsüstoidne makula turse

4)sh subretinaalne vedelik

5)tekivad enne viktrektoomiat

Roth 28-hue värvinägemise testi kasutamisel. Vt ka lõik 4.4.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Nägemisteravuse vähenemine

Olulistes III faasi platseebokontrollitud uuringutes (TG-MV-006 ja TG-MV-007) esines 7,7% JETREA süsti saanud patsientidest ja 1,6% platseeborühma patsientidest akuutset parima korrigeeritud nägemisteravuse (ingl best corrected visual acuity, BCVA) langust ≥ 2 rea võrra (≥ 10 ETDRS tähed) esimesel süstejärgsel nädalal, millel puudus alternatiivne põhjus. Uuringute lõpuks möödus nägemisteravuse langus enamusel JETREA patsientidest (80,6%), kuid mõned patsiendid ei paranenud vaatamata vitrektoomiale. Keskmine aeg paranemiseni oli 22 päeva.

Uuringus TG-MV-014 esines 2,8% JETREA patsientidest ja 1,4% simuleeritud grupi patsientidest äge ≥ 2-rea kadu BCVA osas esimese nädala jooksul pärast süstet. Ägeda nägemisteravuse langusega 4 JETREA patsiendist paranes 3 viktrektoomia järgselt. Jälgimissoovitused vt lõik 4.4.

Kromatopsia (sh düskromatopsia ja värvinägemise testi kõrvalekalle)

Värvinägemise kõrvalekaldeid (sh kollakalt nägemine ja Roth 28-hue värvitesti kõrvalekalle) on kirjeldatud kui väga sagedasi kõrvaltoimeid JETREA süsti saanud patsientidel. Enamik juhtudest olid mittetõsised, kerged ning üldjuhul möödusid spontaanselt. Kõrvaltoime keskmine taandumisaeg oli 3 kuud.

Atüüpiline retinogramm

Elektroretinograafilistest (ingl electroretinographic, ERG) muutustest (a- ja b-laine amplituudi alanemine) on teatatud kui väga sagedasest kõrvaltoimest JETREA süsti saanud patsientidel; enamikul juhtudest kirjeldati ka nägemisteravuse langust ja kromatopsiat.

Uuringus TG-MV-014 tehti 40 JETREAd saanud patsientide alagrupile süstemaatiselt ERG uuringut; ERG muutused, mis tekkisid 16 patsiendil 40st, lahenesid enamusel patsientidest (13 patsiendil 16st).

Keskmine taandumisaeg oli 6 kuud. ERG muutused ei prognoosinud nägemisteravusega seonduvaid negatiivseid tagajärgi; nägemisteravus paranes või säilis 15 patsiendil 16st võrreldes algtasemega.

Võrkkesta rebendid (rebend ja irdumine)

Platseebokontrollitud otsustava tähtsusega III faasi uuringutes (TG-MV-006 ja TG-MV-007) kirjeldati võrkkesta rebendeid (rebestusi ja irdumist) 1,9%-l patsientidest, kes said JETREA süsti, ning 4,3%-l patsientidest, kellele süstiti platseebot. Enamik kõrvalnähtudest esines mõlemas uuritavate rühmas kas vitrektoomia ajal või pärast seda. Vitrektoomiaeelse võrkkesta irdumise esinemissagedus oli JETREA süsti saanud rühmas 0,4% ja puudus platseeborühmas, samas kui vitrektoomiaeelsete võrkkesta (irdumiseta) rebendite esinemissagedus oli JETREA rühmas 0,2% ja platseebo rühmas 0,5%. Uuringus TG-MV-014 teatati võrkkesta rebendist 1,4% JETREA süsti saanud patsientidest ja 6,8% petteprotseduuri grupi patsientidest; võrkkesta irdumise esinemissagedus oli mõlemas rühmas 1,4%. Petteprotseduuri grupis ei ilmnenud ühtki juhtu vitrektoomia eelselt. JETREA grupis tekkis süstejärgselt 0-7 päeva vahel 1 patsiendil (0,7%) võrkkesta rebend ja võrkkesta irdumine.

Makula ümarauk

Olulistes platseebokontrollitud III faasi uuringutes (TG-MV-006 ja TG-MV-007) teatati 6ndal kuul makula ümaraugu (sh nii progresseerumine kui uus) tekkest 6,7%-l kõigist patsientidest, kes said JETREA süsti ning 9,6 %-l patsientidest, kellele süstiti platseebot.

Uuringus TG-MV-014 teatati 24ndal kuul makula ümaraugu (sh nii progresseerumine kui uus) tekkest 15,8% JETREA süsti saanutel ja 13,5% petteprotseduuri grupi patsientidest.

Läbiva makula ümaraugu varajase (kuni 7 päeva pärast süsti) progresseerumise määr võrkkesta pigmentepiteelil (RPE) oli kõrgem JETREAga ravitud patsientidel võrreldes petteprotseduuri grupi või platseebot saanutega. Maakula ümaraugu igasugust püsimist või progresseerumist tuleb ravida vastavalt tavapraktikale.

Läätse subluksatsioon/fakodonees

Täiskasvanutel läbi viidud kliiniliste uuringute käigus teatati ühest läätse subluksatsiooni/fakodoneesi juhust, millel võis olla seos JETREA raviga. JETREA uuringus lastel, milles hinnati JETREA kasutamist lisaks vitrektoomiale, teatati ühest subluksatsiooni juhtumist enneaegsel imikul, kes sai ühe JETREA 0,175 mg intravitreaalse süsti. Läätse subluksatsiooni täheldati kolmel loomaliigil okriplasmiini ettenähtud kliinilisest kontsentratsioonist suurematel kontsentratsioonidel (vt lõik 5.3).

Toetudes okriplasmiini proteolüütilise aktiivsusele, prekliinilistele ja kliinilistele uuringutele, ei saa välistada läätse subluksatsiooni või fakodoneesi võimalust. Subluksatsiooni/fakodoneesi esinemisel tuleb patsienti ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.

Optilise koherents-tomograafia kõrvalekalded

Uuringus TG-MV-014 oli tsentraalse piirkonna mittetäielik sisemise segmendi/välimise segmendi (IS/OS) side (nimetatakse ka Ellipsoid tsoon) algtasemel väga tavaline (65,8% JETREA grupis ja 62,2%petteprotseduuri grupis). Samas pärast ravi esines hilisemal ajahetkel suuremal osal JETREA grupi patsientidest võrreldes petteprotseduuri grupi patsientidega erinevus algtaseme tsentraalse piirkonna intaktse IS/OS sideme muutumisest mittetäielikuks IS/OS sidemeks (28ndal päeval vastavalt 7,7% ja 2,8%). Tsentraalsest piirkonnast kaugemal täheldati JETREAga seostatavaid IS/OS sideme kõrvalekaldeid kuni 10% patsientidest. .

Ellipsoid tsooni katkemisest tsentraalse piirkonna sees ja väljas on teatatud mittesekkuvates uuringutes ja turuletulekujärgselt. Enamusel juhtudest ilmnes paranemine 6 kuu jooksul. Nende juhtudega seoses teatati subretinaalse vedeliku ja fotoretseptori langenud funktsiooni nähtude ja sümptomite, sh nägemisteravuse languse (mõnel juhul raske) tekkest.

Jälgimissoovitusi vt lõik 4.4. Kõigi ülalkirjeldatud olukordade esinemisel on soovitatav patsiendi tavapärane jälgimine.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Kliinilised andmed JETREA üleannustamise kohta on piiratud. Teatatud on ühest okriplasmiini 0,250 mg (kahekordne soovitatav annus) tahtmatust üleannustamise juhust. Patsiendi parim korrigeeritud nägemisteravus (BCVA) langes algväärtusest 21 ETDRS tähe võrra ja taastus uuringu lõpuks 9 tähe ulatuses võrreldes algväärtusega. Patsiendil tekkis ka kergekujuline konjunktiivi

hüpereemia, silmapõletik ja mioos, mis möödusid kortikosteroide sisaldavate silmatilkade kasutamisel.

Üleannustamise korral on soovituslik patsiendi hoolikas jälgimine. Kõrvaltoime esinemisel tuleb seda ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: oftalmoloogias kasutatavad ained, teised oftalmoloogias kasutatavad ained, ATC-kood: S01XA22.

Toimemehhanism

Okriplasmiinil on proteolüütiline aktiivsus klaaskeha ja vitreoretinaalse pinna (ingl vitreoretinal interface, VRI) valgukomponentide suhtes (näiteks laminiin, fibronektiin ja kollageen) ja see lahustab valgumaatriksit, mis põhjustab hälbinud vitreomakulaarset adhesiooni ( ingl vitreomacular adhesion, VMA). VRI makulaarses piirkonnas olevate valgukomponentide tugev seondumine põhjustab vitreomakulaarset traktsiooni (VMT), millega kaasuvad nägemishäired ja/või maakula ümaraugud.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

JETREA kliinilist efektiivsust ja ohutust vitreomakulaarse traktsiooni (VMT) ravis hinnati 3 topeltpimedas uuringus.

Uuringud TG-MV-006 ja TG-MV-007

JETREA efektiivsust hinnati kahes olulises mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud, 6-kuulises uuringus VMT patsientidega. Nimetatud kahte uuringusse randomiseeriti kokku 652 patsienti (neist 464 said JETREA’t, 188 platseebot).

Mõlemas otsustava tähtsusega uuringus oli nende patsientide osakaal, kellel VMA taandus 28. päevaks (esmane tulemusnäitaja), oluliselt suurem JETREA rühmas kui platseeborühmas (p ≤ 0,003). Erinevus oli mõlemas uuringus 6 kuu vältel statistiliselt oluline (p ≤ 0,024).

Andmete koondanalüüsi alusel taandus VMA 28. päevaks JETREA rühmas 26,5%-l patsientidel võrreldes 10,1%-ga platseeborühmas (p < 0,001). See erinevus püsis 7. päevast kuni 6. kuu lõpuni

(joonis 1).

Joonis 1. 180. päevaks (6. kuu lõpuks) patsientide osakaal, kellel VMA taandus, (TG-MV-006, TG-MV-007 ja koondanalüüs)

%

35%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

taandumise

30%

 

 

 

 

25%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

adhesiooni

20%

 

 

 

 

15%

 

 

 

 

Vitreomakulaarse

10%

 

 

 

 

5%

 

 

 

 

0%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Süstimisjärgsed päevad

 

TG-MV-006

JETREA

TG-MV-007

JETREA

Liitandmed

JETREA

TG-MV-006

Platseebo

TG-MV-007

Platseebo

Liitandmed

Platseebo

Kõigil süstimisjärgsetel päevadel, p ≤ 0,024 uuringus TG-MV-006, p ≤ 0,009 uuringus TG-

MV-007, p < 0,001 koondandmete korral

Ravieelselt ilma epiretinaalse membraanita (ingl epiretinal membrane, ERM) patsientidel oli suurem tõenäosus VMA lahenemiseks 28. päevaks võrreldes patsientidega, kellel enne ravi esines ERM. Koondanalüüsi alusel oli VMA lahenenud 28. päevaks sagedamini JETREA rühmas võrreldes platseeborühmaga, seda nii patsientidel ilma ERM’ta (37,4% vs. 14,3%, p<0,001) kui ka ERM’i esinemisel (8,7% vs. 1,5%, p=0,046).

Ravieelselt väiksema VMA diameetriga (≤ 1500 mikronit) patsientidel oli suurem tõenäosus VMA lahenemiseks 28. päevaks võrreldes nendega, kellel VMA diameeter oli > 1500 mikronit. Koondanalüüsi alusel oli VMA lahenemine 28.päevaks sagedasem JETREA rühmas võrreldes platseeborühmaga mõlemas alarühmas - ravieelse VMA diameetriga ≤ 1500 mikronit (34,7% vs. 14,6%, p<0,001) ja ravieelse VMA diameetriga > 1500 mikronit (5,9% vs. 0%, p=0,113).

Koondanalüüsi alusel oli JETREA ja platseebo rühmades uuringu alguses läbiv ümarauk kollatähnis (ingl Full Thickness Macular Hole, FTMH) vastavalt 106/464 (22,8%) ja 47/188 (25%) patsiendil. Uuringus osalejatest oli patsientide osakaal, kellel saavutati kollatähni läbiva ümaraugu sulgumine 28. päevaks ilma vitrektoomiata, JETREA rühmas suurem kui platseeborühmas (vastavalt 40,6% ja 10,6%; p < 0,001). Erinevus püsis kogu uuringu vältel (6. kuu).

Võrreldes platseebot saanud patsientidega esines oluliselt suuremal protsendil JETREA’ga ravitud patsientidest 28. päeval täielik tagumine klaaskeha irdumine (ingl posterior vitreous detachment, PVD) (koondanalüüs: vastavalt 13,4% ja 3,7%; p < 0,001).

Uuringutes oli vitrektoomia lubatud uurija äranägemisel. JETREA’ga ravitud patsiendid vajasid uuringu lõpuks (6. kuu) väiksema tõenäosusega vitrektoomiat kui platseeboga ravitud patsiendid (koondanalüüs: vastavalt 17,7% ja 26,6%; p = 0,016).

Suuremal protsendil JETREA’ga ravitud patsientidest paranes parim korrigeeritud nägemisteravus (ingl best corrected visual acuity, BCVA ) (vitrektoomiast sõltumatult) 6. kuu lõpuks ≥ 2 või ≥ 3 rea võrra (vastavalt 28,0% ja 12,3%) võrreldes platseeboga ravitud patsientidega (17,1% ja 6,4%) (vastavalt p = 0,003 ja p = 0,024). Ka nende patsientide osakaal, kelle BCVA ilma vitrektoomiata oli 6. kuul ≥ 2 või ≥ 3 rea võrra parem, oli JETREA’t saanud rühmas suurem (paranemine ≥ 2 rida: 23,7% vs. 11,2%, p<0,001 ja paranemine ≥ 3 rida: 9,7% vs. 3,7%, p=0,008).

Riikliku Silmainstituudi (ingl National Eye Institute) nägemisfunktsioonide küsimustiku (ingl Visual Function Questionnaire-25, VFQ-25) integreeritud analüüs näitas arvulist erinevust paremuse osas

JETREA rühmas võrreldes platseeboga nii igal alaskaalal kui ka koondskooris . Üldise nägemise alaskaala skoori paranemise erinevus kahe rühma vahel oli statistiliselt oluline (6,1 JETREA ja 2,1 platseebo, p = 0,024).

Uuring TG-MV-014

JETREA efektiivsust kinnitati ka randomiseeritud, topeltpimedas, petteprotseduuriga kontrollitud, 24- kuulises uuringus VMT patsientidel, mis lõppes pärast esmase müügiloa saamist. Kokku randomiseeriti sellesse uuringusse 220 patsienti (JETREA 146, petteprotseduuriga grupp 47).

Patsientide osakaal, kellel VMA lahenes 28ndaks päevaks (esmane tulemusnäitaja), oli 41,7% JETREA grupis võrreldes 6,2% petteprotseduuri grupis (p<0,001). See toime säilis ajas ning JETREA grupis täheldati järjekindlat VMA paranemist igal süstijärgsel uuringuvisiidil võrreldes petteprotseduuri grupiga.

Selles uuringus esines algtasemel FTMH 50/145 (34,5%) JETREA grupi patsientidest ja

26/73 (35,6%) petteprotseduuri grupi patsientidest. Neist 30% JETREAga ravitud patsientidest ja 15,4% petteprotseduuri grupi patsientidest sulgus FTMH mitte-kirurgilisel teel 24ndaks kuuks. Kõigil esines see 3ndal kuul.

Kõigi visiitide ajal oli JETREA grupis võrreldes petteprotseduuri grupi patsientidega väiksem patsientide osakaal, kes vajasid vitrektoomiat. 24ndal kuul olid osakaalud vastavalt 48/145 (33,3%) ja 32/73 (43%). Kõige tavalisem vitrektoomia põhjus oli FTMH (24,8% JETREAga ravitud patsientidest ja 23,3% petteprotseduuri grupi patsientidest). VMA/VMT tõttu vitrektoomia läbinud patsientide osakaal oli 8,3% JETREA grupis võrreldes 19,2% petteprotseduuri grupis.

Patsientide osakaal, kes olenemata vitrektoomiast saavutasid 6ndal kuul ≥2 või ≥3 rida BCVAl, oli kergelt suurem JETREA grupis (36,2%, 18,6%) võrreldes petteprotseduuri grupiga (28,6%, 13,1%). 24ndal kuul oli patsientide osakaal, kellel võrreldes algtasemega oli BCVA paranemine ≥2 rida, suurem JETREA grupis võrreldes petteprotseduuri grupiga (50,5% versus 39,1%). Patsientide osakaal, kellel võrreldes algtasemega oli BCVA paranemine ≥3 rida, oli suurem ainult JETREA grupi (vastavalt 23,4% versus 12,8%) alagrupis, kellel ei olnud FTMHd algtasemel. ≥2 või ≥3 rea saavutamine BCVAl ilma vitrektoomiata esines rohkem JETREA grupis võrreldes petteprotseduuri grupiga 6ndal kuul (vastavalt 26,8%, 14,0%, versus 15,62%, 6,2%) ja 24ndal kuul (vastavalt 31,9%, 16,8%, versus 11,7%, 4,1%).

Suuremal osal JETREA grupi patsientidest esines kõigil visiitidel ≥5-punktiline paranemine VFQ-25 ühend- ja alaskaala skooris, olenemata vitreotoomiast. 24ndal kuul esines ≥5-punktiline paranemine VFQ-25 ühendskooris 51,4% JETREA patsientidest võrreldes 30,1% petteprotseduuri grupi patsientidega.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama JETREA’ga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta vitreomakulaarse traktsiooni ravimisel, sealhulgas juhtudel, mil sellega kaasub makula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Okriplasmiini ohutuse ja efektiivsuse kohta plaanilisele vitrektoomiale suunatud lapspatsientidel on läbi viidud uuring TG-MV-009. 0…16 aastastele lastele (24 silma) süstiti 30 kuni 60 minutit enne plaanilise vitrektoomia protseduuri alustamist klaaskeha keskossa ühekordse intravitreaalse süstega 0,175 mg ravimit (soovitatust suurem annus) või platseebot. Vitrektoomia peamisteks põhjusteks olid võrkkesta irdumine ja enneaegsusega kaasnev retinopaatia. Näidati, et ravi okriplasmiiniga ei avaldanud toimet posterioorse klaaskeha irdumise esinemissagedusele, klaaskeha veeldumise astmele, vahetu operatsioonijärgse võrkkesta irdumise esinemissagedusele, proliferatiivse vitreoretinopaatia arenemisele ega enneaegsusega kaasneva retinopaatia staadiumile. Uuringust TG-MV-009 saadud ohutusalane teave on kooskõlas JETREA teadaoleva ohutusprofiiliga. Selle uuringu tulemuste alusel ei ole JETREA kasutamine lisaks vitrektoomiale, eesmärgiga aidata kaasa klaaskeha separeerimisele ja eemaldamisele, laste ravis soovitatav.

Etniline kuuluvus

Muudel kui valge nahavärviga patsientidel on kasutamiskogemus piiratud.

5.2Farmakokineetilised omadused

Okriplasmiini kontsentratsioonid klaaskehas vähenevad intravitreaalse manustamise järel kiiresti. Kliinilises uuringus, mis viidi läbi patsientidega, kellele oli planeeritud vitrektoomia ja kes said 0,125 mg JETREA’t (vastab teoreetilisele vitreaalsele algkontsentratsioonile 29 mikrogrammi/ml), oli keskmine okriplasmiini aktiivsus süstimisest 2 kuni 4 tunni möödumisel 9% teoreetilisest algkontsentratsioonist ning jäi 7 päeva möödumisel alumisest määramispiirist madalamale.

Väikesest manustatud annusest (0,125 mg) tingituna ei ole intravitreaalse süsti järel süsteemses vereringes tuvastatav okriplasmiinisisaldus tõenäoline.

Intravenoossel manustamisel inaktiveeritakse okriplasmiin kiiresti tingituna selle koostoimetest proteaasi inhibiitori α2antiplasmiiniga või α2makroglobuliiniga. Inaktiivse okriplasmiini/α2antiplasmiini kompleks kaob vereringest mitme tunni pikkuse poolestusajaga (t1/2).

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole okriplasmiini farmakokineetika analüüsimiseks läbi viidud ühtegi uuringut, sest süsteemne plasmatase on pärast intravitreaalset manustamist arvatavasti äärmiselt väike.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole okriplasmiini farmakokineetika analüüsimiseks läbi viidud ühtegi uuringut, sest süsteemne plasmatase on pärast intravitreaalset manustamist arvatavasti äärmiselt väike.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Okriplasmiini intravitreaalset toksilisust on hinnatud küülikutel, ahvidel ja minisigadel. Okriplasmiin kutsus küülikutel ja ahvidel esile põletikulise reaktsiooni ja mööduvad elektroretinograafilised muutused, samas kui minisigadel ei täheldatud põletikku ega elektroretinograafilisi muudatusi. Küülikutel ja ahvidel taandus klaaskeha rakkude infiltraatide esinemine üldjuhul aja jooksul. Ahvidele pärast annuse 125 mikrogrammi manustamist silma kohta (68 mikrogrammi/ml vitreaalselt) taastus elektroretinogramm täielikult 55. päevaks. Läätse subluksatsiooni täheldati kolmel loomaliigil okriplasmiini vitreaalsetel kontsentratsioonidel vähemalt 41 mikrogrammi/ml, mis on suurem arvatavast kliinilisest kontsentratsioonist 29 mikrogrammi/ml. See toime oli ilmselt annusest sõltuv ja seda täheldati kõigil loomadel, kellele manustati okriplasmiini intravitreaalselt rohkem kui ühel korral. Küülikutel ja ahvidel täheldati patoloogilisi muudatusi, mis olid seotud silmasisese hemorraagiaga. Jääb ebaselgeks, kas see hemorraagia on seotud süstimisprotseduuri või okriplasmiini manustamisega. Pärast okriplasmiini intravitreaalset manustamist ei täheldatud süsteemset toksilisust.

Okriplasmiini süsteemset toksilisust on hinnatud nii rottidel kui ka koertel. Rotid ja koerad talusid annuse 10 mg/kg intravenoosset manustamist üldjuhul hästi, sõltumata sellest, kas ravim manustati üksikannusena või korduva annusena.

Andmed kartsinogeensuse, mutageensuse või reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse kohta puuduvad.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mannitool (mannitolum)

Sidrunhape (acidum citricum)

Naatriumhüdroksiid (natrii hydroxidum) (NaOH) (pH reguleerimiseks)

Süstevesi (aqua ad iniectabile)

6.2Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada, välja arvatud steriilne, säilitusaineteta ja puhverdamata lahusti naatriumkloriid 9 mg/ml (0,9%) süstelahus.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat, kui on hoitud sügavkülmas (-20 °C ± 5 °C).

Pärast ülessulamist

Ravim tuleb lahjendada ja kasutada otsekohe. Avamata originaalpakendis preparaadi kasutamisaegne keemiline ja füüsikaline stabiilsus on tõestatud kuni 8 tunni vältel säilitamisel temperatuuril kuni

25 °C, kui ravimit on hoitud valguse eest kaitstult. Ülessulanud viaali ei tohi uuesti külmutada.

Pärast avamist/lahjendamist

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks peab ravimi ära kasutama otsekohe pärast avamist/lahjendamist. Viaali ja kasutamata jäänud lahjendatud lahuse peab pärast ühekordset kasutamist hävitama.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida sügavkülmas (-20 °C ± 5 °C).

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi ülessulamist ja avamist/lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

0,2 ml lahust viaalis (I tüüpi klaas), mis on suletud klorobutüülist kummikorgiga ja oranži polüpropüleenist äratõmmatava kaanega. Pakendis 1 viaal.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Viaalid on mõeldud ainult ühekordseks kasutuseks.

Järgige JETREA intravitreaalseks süstimiseks ettevalmistamisel alljärgnevaid juhiseid.

1.Võtke viaal sügavkülmast välja ja laske toatemperatuuril sulada (selleks kulub ligikaudu

2 minutit).

2.Kui ravimpreparaat on täielikult sulanud, eemaldage viaalilt oranž polüpropüleenist äratõmmatav kaitsekaas.

JETREA 0,5 mg/0,2 ml süstelahuse kontsentraat

3.Desinfitseerige viaali ülaosa alkoholis niisutatud puhastuslapiga.

JETREA 0,5 mg/0,2 ml süstelahuse kontsentraat

4.Ravimpreparaadi lahjendamisel kasutage aseptilist tehnikat. Lisage 0,2 ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahust (steriilne, säilitusaineteta, puhverdamata) JETREA viaali ja loksutage viaali ettevaatlikult seni, kuni lahused on segunenud. Lahusti tuleb süstlasse tõmmata avamata konteinerist, mida tohib kasutada ainult ühe korra. Järelejäänud 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus tuleb hävitada. Lahjendatud lahus tuleb ära kasutada otsekohe.

0,2 ml

9 mg/ml naatrium- kloriidi süste

JETREA 0,5 mg/0,2 ml süstelahuse kontsentraat

JETREA 0,5 mg/0,2 ml süstelahuse kontsentraat

5.Kontrollige viaali visuaalselt ja tehke kindlaks, kas selles on väikseid osakesi. Kasutada tohib üksnes lahust, mis on selge ja värvitu ning milles ei ole nähtavaid osakesi.

6.Sobiva steriilse nõela abil tõmmake kogu lahjendatud lahus süstlasse, kasutades aseptilist tehnikat (kallutage veidi viaali hõlpsamaks kättesaamiseks) ja visake nõel pärast viaali sisu väljatõmbamist ära. Ärge kasutage seda nõela intravitreaalseks süstimiseks.

JETREA 0,5 mg/0,2 ml süstelahuse kontsentraat

7.Asendage nõel sobiva steriilse nõelaga, eemaldage süstlast ettevaatlikult liigne maht, surudes aeglaselt kolvile, kuni kolvi ots on jõudnud kohakuti süstlale märgitud 0,1 ml tähisega (vastab 0,125 milligrammile okriplasmiinile).

0,1 ml lahjendatud

JETREA

JETREA 0,5 mg/0,2 ml süstelahuse kontsentraat

8.Süstige 0,1 ml lahjendatud lahust otsekohe klaaskeha keskossa.

9.Visake viaal ja kasutamata jäänud lahjendatud lahus pärast ühekordset kasutamist ära.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

ThromboGenics NV

Gaston Geenslaan 1

B-3001 Leuven

Belgia

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/13/819/001

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 13. märts 2013

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

JETREA 0,375 mg/0,3 ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga viaal sisaldab 0,375 mg okriplasmiini (ocriplasminum)* 0,3 ml lahuses (1,25 mg/ml). See on käepärane kogus, et manustada üksikannus 0,1 ml, mis sisaldab 0,125 mg okriplasmiini.

*Okriplasmiin on inimese plasmiini kärbitud vorm, mis saadakse rekombinantse DNA tehnoloogia abil Pichia pastoris’e ekspressioonisüsteemis.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus (süstevedelik).

Selge ja värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

JETREA on näidustatud täiskasvanutel vitreomakulaarse traktsiooni (ingl vitreomacular traction, VMT) raviks, sealhulgas juhtudel, kui kaasub maakula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

JETREA’t peab manustama kvalifitseeritud silmaarst, kellel on piisavalt kogemusi intravitreaalsete süstide tegemisel. Vitreomakulaarse traktsiooni (VMT) diagnoos peab hõlmama kogu kliinilist leidu, sh patsiendi anamnees, kliiniline läbivaatus ja uuringud tänapäevaste tunnustatud diagnostiliste vahenditega nagu optiline koherentstomograaf (OKT).

Annustamine

JETREA 0,375 mg/0,3 ml süstelahus on eelnevalt lahjendatud ravimvorm, mida ei ole tarvis edasi lahjendada. Soovitatav ühekordne annus on 0,125 mg 0,1 ml-s lahuses, mis tuleb manustada ravi vajavasse silma ühe intravitreaalse süstena. Ühte viaali tohib kasutada ainult üks kord ja ühe silma ravimiseks. Et oleks võimalik jälgida süstejärgset toimet, sh võimalikku nägemise langust süsti saanud silmas, ei ole soovitatav manustada JETREA’t teise silma ei samaaegselt ega 7 päeva jooksul pärast esimest süstet. Korduv manustamine samasse silma ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Süstimisjärgse jälgimise juhised vt lõik 4.4.

Patsientide eripopulatsioonid

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole JETREA’ga ühtegi nõuetekohast uuringut läbi viidud. Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine ega erijuhised vajalikud (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole JETREA’ga ühtegi nõuetekohast uuringut läbi viidud. Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine ega erijuhised vajalikud (vt lõik 5.2).

Eakad patsiendid

Eakate patsientide populatsiooniga on läbi viidud kliinilisi uuringuid. Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Lapsed

JETREA kasutamine ei ole asjakohane alla 18-aastastel lastel vitreomakulaarse traktsiooni näidustusel, sealhulgas juhtudel, kui kaasub maakula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga. Praegu olemasolevad andmed ravimi kasutamise kohta lastel on esitatud lõigus 5.1.

Manustamisviis

Ühekordselt kasutatav viaal on mõeldud üksnes intravitreaalseks kasutamiseks.

Raviva silmaarsti otsusel võib enne operatsiooni manustada antibiootilisi silmatilku.

Enne ravimi käsitsemist või manustamist vajalikud ettevaatusabinõud

Intravitreaalne süstimisprotseduur tuleb läbi viia aseptilistes tingimustes, mis hõlmab kirurgiapuhust käte desinfitseerimist, steriilsete kinnaste, steriilse operatsioonilina ja steriilse silmalaupeegli (või samaväärse instrumendi) kasutamist ning steriilse paratsenteesi kättesaadavust (vajadusel). Standardsete meditsiiniliste tavade järgi tuleb enne süstet desinfitseerida silmaümbruse nahk, silmalaug ja silmapind ning manustada sobivat anesteetikumi ja laia toimespektriga lokaalset mikrobiotsiidi.

Viaalis olevast 0,3 ml lahusest manustatakse ainult 0,1 ml. Liigne kogus tuleb enne süstimist süstlast väljutada, et manustada üksikannus 0,1 ml, mis sisaldab 0,125 mg okriplasmiini. Ravimpreparaadi käsitsemise juhised vt lõik 6.6.

Süstlanõel tuleb viia klaaskeha sisse limbusest 3,5...4,0 mm tagapool suunaga silmamuna keskosa poole, vältides horisontaalset meridiaani. Seejärel tuleb 0,1 ml lahust süstida klaaskeha keskossa.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Äge või võimalik silma- või silmaümbruse infektsioon.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Süstimisjärgne jälgimine

JETREA’t tohib manustada üksnes intravitreaalse süstena. Intravitreaalseid süsteid on seostatud silmasisese põletiku/infektsiooni, silmasisese hemorraagia ja silmasisese rõhu (ingl intraocular pressure, IOP) tõusuga. Alati tuleb kasutada kohast aseptilist süstetehnikat. Intravitreaalse süste järel tuleb patsiente jälgida mis tahes kõrvaltoimete suhtes, nagu (kuid mitte ainult) silmasisene põletik/infektsioon ja kõrgenenud IOP. JETREA süstimisele järgnenud 60 minuti jooksul on täheldatud IOP ajutist tõusu, sealhulgas mööduvat pimedust ja nägemisnärvi perfusiooni puudumist. Silmasisese rõhu tõusu jälgimine võiks hõlmata nägemisnärvi pea perfusiooni kontrollimist vahetult pärast süsti ja tonomeetriat süstimisjärgse 30 minuti jooksul. Silmasisest põletikku/infektsiooni võiks hinnata biomikroskoopia abil 2. kuni 7. päeval pärast süstimist. Patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid kohe silmasisesele põletikule/infektsioonile viitavatest sümptomitest või mis tahes muudest nägemis- või silmasümptomitest. Ükskõik millise ülalkirjeldatud seisundi esinemisel tuleb patsienti ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.

Bilateraalne ravi

Korraga mõlemasse silma manustatava JETREA ohutust ja efektiivsust ei ole uuritud. Seetõttu ei ole samaaegne manustamine mõlemasse silma soovitatav.

Korduv manustamine

JETREA korduvat manustamist samasse silma ei ole piisavalt uuritud ja seetõttu ei ole see soovitatav.

Väheste või puuduvate andmetega populatsioonid

JETREA’t ei ole uuritud patsientidel, kellel on suure läbimõõduga maakula ümarauk (> 400 mikronit), tugev müoopia (sfääriline korrektsioon > 8 dioptriat või aksiaalne pikkus > 28 mm), afaakia, varasem võrkkesta regmatogeenne irdumine, läätse sidemete ebastabiilsus, hiljutine silmaoperatsioon või silmasisene süste (sealhulgas laserravi), proliferatiivne diabeetiline retinopaatia, isheemilised retinopaatiad, võrkkestaveeni sulgused, eksudatiivne ealine maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (ingl age-related macular degeneration, AMD) ja klaaskeha hemorraagia. Selliste patsientide ravi ei ole soovitatav.

Mitteproliferatiivse diabeetilise retinopaatia või varasema uveiidi (sh tugeva akuutse põletiku) või olulise silmatraumaga patsientide puhul on kogemused piiratud. Selliste patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.

Muud

Ei saa välistada võimalikku läätse subluksatsiooni või fakodoneesi. Selle tüsistuse tekkimisel tuleb seda ravida tavapärase meditsiinilise praktika kohaselt. Patsiente tuleb adekvaatselt jälgida (vt lõigud 4.8 ja 5.3).

Okriplasmiini toime (eeskätt vitreomakulaarsete adhesioonide vabastamisel või täieliku posterioorse klaaskeha irdumise [ingl posterior vitreous detachment, PVD] põhjustamisel) on väiksem uuringutes osalejatel, kellel on epiretinaalne membraan (ingl epiretinal membrane, ERM) või vitreomakulaarne adhesioon (ingl vitreomacular adhesion, VMA) läbimõõduga > 1500 mikroni (vt lõik 5.1).

Esimesel süstejärgsel nädalal esineb risk oluliseks nägemisteravuse languseks. Patsiente tuleb adekvaatselt jälgida (vt lõik 4.8).

Silmauuringute (optiline koherentstomograafia, oftalmoskoopia (foveaalrefleks), värvinägemise test (Roth 20-test) ja täisvälja ERG) tulemused ei pruugi pärast JETREA manustamist olla normipiires. Sellega tuleb arvestada, kui neid teste kasutatakse diagnostikas või teiste seisundite jälgimiseks (vt lõik 4.8).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole nõuetekohaselt uuritud.

Okriplasmiin on proteolüütiline ensüüm, millel on seriini proteaasi aktiivsus, mis võib pärast intravitreaalset süsti püsida silmas mitmeid päevi (vt lõik 5.2). Teiste ravimitega ajaliselt lähestikku manustamine samasse silma võib mõjutada mõlema ravimi toimet ega ole seetõttu soovitatav.

Puuduvad kliinilised andmed okriplasmiini samaaegse kasutamise kohta VEGF-inhibiitoritega (vaskulaarse endoteeli kasvufaktor).

Süsteemsete koostoimete teke ei ole tõenäoline.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

JETREA kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Reproduktsioonitoksilisuse uuringuid ei ole läbi viidud. JETREA süsteemne ekspositsioon intravitreaalse süste järgselt on arvatavasti äärmiselt väike. JETREA’t võib raseduse ajal kasutada üksnes siis, kui ravistsaadav kasu ületab võimalikud riskid.

Imetamine

Ei ole teada, kas JETREA eritub rinnapiima. JETREA’t võib imetamise ajal kasutada üksnes siis, kui ravist saadav kasu ületab võimalikud riskid.

Fertiilsus

Andmed JETREA toimest fertiilsusele puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

JETREA intravitreaalse süste järel võib esineda ajutisi nägemishäireid (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel ei tohi patsiendid juhtida sõidukit ega kasutada masinaid enne, kui nägemishäired on möödunud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

JETREA soovitatud annustega 0,125 mg on sekkuvates kliinilistes uuringutes ravitud enam kui 1400 patsienti.

Kõik kõrvaltoimed on olnud okulaarsed. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed kolmes kliinilises uuringus 6-kuulise jälgimisajaga (TG-MV-006 ja TG-MV-007) ja 24-kuulise jälgimisajaga (TG-MV- 014) olid klaaskeha hõljumid, silmavalu, fotopsia ja kromatopsia ning konjunktiivi hemorraagia, mis oli tingitud süstimisprotseduurist. Enamik kõrvaltoimetest esines esimese süstimisjärgse nädala jooksul. Suurem osa neist kõrvaltoimetest olid mittetõsised, kerged kuni mõõdukad ja möödusid 2 kuni 3 nädala jooksul. Teave valitud juhtude, nagu kromatopsia ja ERG muutused, lahenemise kohta on toodud lõigus „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“.

Teatatud on ka nägemissümptomitest, mida tajuti vastassilmas või bilateraalselt.

Kliiniliselt kõige olulisemad kõrvaltoimed on mööduv pimedus, võrkkesta rebend, võrkkesta irdumine, läätse subluksatsioon ja makula ümaraugu progresseerumine.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Alljärgnev tabel sisaldab ülevaadet kõrvaltoimetest, millest on teatatud kliinilistes uuringutes ja/või turustamisjärgse kogemuse käigus.

Kõrvaltoimed, millel on tõenäoliselt võimalik põhjuslik seos süsteprotseduuriga või JETREA kasutamisega on loetletud MedDRA organsüsteemi klasside alusel ja esinemissagedus on toodud järgides järgmist konventsiooni: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Kõrvaltoimed on igas esinemissageduse rühmas esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Silma

Väga sage

kahjustused

Klaaskeha hõljumid, silmavalu, konjunktiivi hemorraagia, kromatopsia*

 

Sage

 

Nägemisteravuse vähenemine*, nägemishäire1), nägemisvälja defekt2), hägune

 

nägemine, võrkkesta hemorraagia, klaaskeha hemorraagia, maakula ümarauk*,

 

maakula degeneratsioon, võrkkesta degeneratsioon, maakula turse3), võrkkesta

 

turse4), võrkkesta pigmentepiteliopaatia, metamorfopsia, konjunktiivi turse,

 

silmalau turse, vitreiit, rakud eeskambris, eeskambri hägu, vikerkestapõletik,

 

fotopsia, konjunktiivi hüpereemia, okulaarne hüpereemia, klaaskeha irdumine,

 

silmaärritus, kuivsilmsus, võõrkehatunne silmades, silma sügelus,

 

ebamugavustunne silmas, fotofoobia, pisaraerituse suurenemine

 

Aeg-ajalt

 

Mööduv pimedus, läätse subluksatsioon*, võrkkesta rebend5), võrkkesta

 

irdumine5), öine pimedus, pupilli reflekside kahjustus, diploopia, hüfeem, mioos,

 

pupillide ebavõrdsus, sarvkesta abrasioon, eeskambri põletik, silmapõletik,

 

konjunktiivi ärritus

Uuringud

Väga sage

 

Retinogrammi normist kõrvalekalle*, värvinägemise testi kõrvalekalle

Sage

Silmasisese rõhu tõus, makula refleksi kõrvalekalle, optilise koherents- tomograafia normist kõrvalekalle*

* vt lõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“

1)sh ähmane nägemine

2)sh skotoom

3)sh tsüstoidne makula turse

4)sh subretinaalne vedelik

5)tekivad enne viktrektoomiat

Roth 28-hue värvinägemise testi kasutamisel. Vt ka lõik 4.4.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Nägemisteravuse vähenemine

Olulistes III faasi platseebokontrollitud uuringutes (TG-MV-006 ja TG-MV-007) esines 7,7% JETREA süsti saanud patsientidest ja 1,6% platseeborühma patsientidest akuutset parima korrigeeritud nägemisteravuse (ingl best corrected visual acuity, BCVA) langust ≥ 2 rea võrra (≥ 10 ETDRS tähed) esimesel süstejärgsel nädalal, millel puudus alternatiivne põhjus.

Uuringute lõpuks möödus nägemisteravuse langus enamusel JETREA patsientidest (80,6%), kuid mõned patsiendid ei paranenud vaatamata vitrektoomiale. Keskmine aeg paranemiseni oli 22 päeva. Uuringus TG-MV-014 esines 2,8% JETREA patsientidest ja 1,4% petteprotseduuri grupi patsientidest äge ≥ 2-rea kadu BCVA osas esimese nädala jooksul pärast süstet. Ägeda nägemisteravuse langusega 4 JETREA patsiendist paranes 3 vitrektoomia järgselt. . Jälgimissoovitused vt lõik 4.4.

Kromatopsia (sh düskromatopsia ja värvinägemise testi kõrvalekalle)

Värvinägemise kõrvalekaldeid (sh kollakalt nägemine ja Roth 28-hue värvitesti kõrvalekalle) on kirjeldatud kui väga sagedasi kõrvaltoimeid JETREA süsti saanud patsientidel. Enamik juhtudest olid mittetõsised, kerged ning üldjuhul möödusid spontaanselt. Kõrvaltoime keskmine taandumisaeg oli 3 kuud.

Atüüpiline retinogramm

Elektroretinograafilistest (ingl electroretinographic, ERG) muutustest (a- ja b-laine amplituudi alanemine) on teatatud kui väga sagedasest kõrvaltoimest JETREA süsti saanud patsientidel; enamikul juhtudest kirjeldati ka nägemistervause langust ja kromatopsiat. Uuringus TG-MV-014 tehti 40 JETREAd saanud patsientide alagrupile süstemaatiselt ERG uuringut; ERG muutused, mis tekkisid 16 patsiendil 40st, lahenesid enamusel patsientidest (13 patsiendil 16st).. Keskmine taandumisaeg oli 6 kuud. ERG muutused ei prognoosinud nägemisteravusega seonduvaid negatiivseid tagajärgi: nägemisteravus paranes või säilis 15 patsiendil 16st võrreldes algtasemega.

Võrkkesta rebendid (rebend ja irdumine)

Platseebokontrollitud otsustava tähtsusega III faasi uuringutes (TG-MV-006 ja TG-MV-007) kirjeldati võrkkesta rebendeid (rebestusi ja irdumist) 1,9%-l patsientidest, kes said JETREA süsti, ning 4,3%-l patsientidest, kellele süstiti platseebot. Enamik kõrvalnähtudest esines mõlemas uuritavate rühmas kas vitrektoomia ajal või pärast seda. Vitrektoomiaeelse võrkkesta irdumise esinemissagedus oli JETREA süsti saanud rühmas 0,4% ja puudus platseeborühmas, samas kui vitrektoomiaeelsete võrkkesta (irdumiseta) rebendite esinemissagedus oli JETREA rühmas 0,2% ja platseebo rühmas 0,5%. Uuringus TG-MV-014 teatati võrkkesta rebendist 1,4% JETREA süsti saanud patsientidest ja 6,8% petteprotseduuri grupi patsientidest; võrkkesta irdumise esinemissagedus oli mõlemas rühmas 1,4%. Petteprotseduuri grupis ei ilmnenud ühtki juhtu vitrektoomia eelselt. JETREA grupis tekkis süstejärgselt 0-7 päeva vahel 1 patsiendil (0,7%) võrkkesta rebend ja võrkkesta irdumine.

Makula ümarauk

Olulistes platseebokontrollitud III faasi uuringutes (TG-MV-006 ja TG-MV-007) teatati 6ndal kuul makula ümaraugu (sh nii progresseerumine kui uus) tekkest 6,7%-l kõigist patsientidest, kes said JETREA süsti ning 9,6 %-l patsientidest, kellele süstiti platseebot.

Uuringus TG-MV-014 teatati 24ndal kuul makula ümaraugu (sh nii progresseerumine kui uus) tekkest 15,8% JETREA süsti saanutel ja 13,5% petteprotseduuri grupi patsientidest.

Läbiva makula ümaraugu varajase (kuni 7 päeva pärast süsti) progresseerumise määr võrkkesta pigmentepiteelil (RPE) oli kõrgem JETREAga ravitud patsientidel võrreldes petteprotseduuri grupi või platseebot saanutega. Maakula ümaraugu igasugust püsimist või progresseerumist tuleb ravida vastavalt tavapraktikale.

Läätse subluksatsioon/fakodonees

Täiskasvanutel läbi viidud kliiniliste uuringute käigus teatati ühest läätse subluksatsiooni/fakodoneesi juhust, millel võis olla seos JETREA raviga. JETREA uuringus lastel, milles hinnati JETREA kasutamist lisaks vitrektoomiale, teatati ühest subluksatsiooni juhtumist enneaegsel imikul, kes sai ühe JETREA 0,175 mg intravitreaalse süsti. Läätse subluksatsiooni täheldati kolmel loomaliigil okriplasmiini ettenähtud kliinilisest kontsentratsioonist suurematel kontsentratsioonidel (vt lõik 5.3).

Toetudes okriplasmiini proteolüütilise aktiivsusele, prekliinilistele ja kliinilistele uuringutele, ei saa välistada läätse subluksatsiooni või fakodoneesi võimalust. Subluksatsiooni/fakodoneesi esinemisel tuleb patsienti ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.

Optilise koherents-tomograafia kõrvalekalded

Uuringus TG-MV-014 oli tsentraalse piirkonna mittetäielik sisemise segmendi/välimise segmendi (IS/OS) side (nimetatakse ka Ellipsoid tsoon) algtasemel väga tavaline (65,8% JETREA grupis ja 62,2% petteprotseduuri grupis). Samas pärast ravi esines hilisemal ajahetkel suuremal osal JETREA grupi patsientidest võrreldes petteprotseduuripatsientidega erinevus algtaseme tsentraalse piirkonna intaktse IS/OS sideme muutumisest mittetäielikuks IS/OS sidemeks (28ndal päeval vastavalt 7,7% ja 2,8%). Tsentraalsest piirkonnast kaugemal täheldati JETREAga seostatavaid IS/OS sideme kõrvalekaldeid kuni 10% patsientidest.

Ellipsoid tsooni katkemisest tsentraalse piirkonna sees ja väljas on teatatud mittesekkuvates uuringutes ja turuletulekujärgselt. Enamusel juhtudest ilmnes paranemine 6 kuu jooksul. Nende juhtudega seoses teatati subretinaalse vedeliku ja fotoretseptori langenud funktsiooni nähtude ja sümptomite, sh nägemisteravuse languse (mõnel juhul raske) tekkest.

Jälgimissoovitusi vt lõik 4.4. Kõigi ülalkirjeldatud olukordade esinemisel on soovitatav patsiendi tavapärane jälgimine.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kliinilised andmed JETREA üleannustamise kohta on piiratud. Teatatud on ühest okriplasmiini 0,250 mg (kahekordne soovitatav annus) tahtmatust üleannustamise juhust. Patsiendi parim korrigeeritud nägemisteravus (BCVA) langes algväärtusest 21 ETDRS tähe võrra ja taastus uuringu lõpuks 9 tähe ulatuses võrreldes algväärtusega. Patsiendil tekkis ka kergekujuline konjunktiivi

hüpereemia, silmapõletik ja mioos, mis möödusid kortikosteroide sisaldavate silmatilkade kasutamisel.

Üleannustamise korral on soovituslik patsiendi hoolikas jälgimine. Kõrvaltoime esinemisel tuleb seda ravida standardsete meditsiiniliste tavade järgi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: oftalmoloogias kasutatavad ained, teised oftalmoloogias kasutatavad ained, ATC-kood: S01XA22.

Toimemehhanism

Okriplasmiinil on proteolüütiline aktiivsus klaaskeha ja vitreoretinaalse pinna (ingl vitreoretinal interface, VRI) valgukomponentide suhtes (näiteks laminiin, fibronektiin ja kollageen) ja see lahustab valgumaatriksit, mis põhjustab hälbinud vitreomakulaarset adhesiooni ( ingl vitreomacular adhesion, VMA). VRI makulaarses piirkonnas olevate valgukomponentide tugev seondumine põhjustab vitreomakulaarset traktsiooni (VMT), millega kaasuvad nägemishäired ja/või maakula ümaraugud.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

JETREA kliinilist efektiivsust ja ohutust vitreomakulaarse traktsiooni (VMT) ravis hinnati 3 topeltpimedas uuringus.

Uuringud TG-MV-006 ja TG-MV-007

JETREA efektiivsust hinnati kahes olulises mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud, 6-kuulises uuringus VMT patsientidega. Nimetatud kahte uuringusserandomiseeriti kokku 652 patsienti (neist 464 said JETREA’t, 188 platseebot).

Mõlemas otsustava tähtsusega uuringus oli nende patsientide osakaal, kellel VMA taandus 28. päevaks (esmane tulemusnäitaja), oluliselt suurem JETREA rühmas kui platseeborühmas (p ≤ 0,003). Erinevus oli mõlemas uuringus 6 kuu vältel statistiliselt oluline (p ≤ 0,024).

Andmete koondanalüüsi alusel taandus VMA 28. päevaks JETREA rühmas 26,5%-l patsientidel võrreldes 10,1%-ga platseeborühmas (p < 0,001). See erinevus püsis 7. päevast kuni 6. kuu lõpuni

(joonis 1).

Joonis 1. 180. päevaks (6. kuu lõpuks) patsientide osakaal, kellel VMA taandus, (TG-MV-006, TG-MV-007 ja koondanalüüs)

%

35%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

taandumise

30%

 

 

 

 

25%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

adhesiooni

20%

 

 

 

 

15%

 

 

 

 

Vitreomakulaarse

10%

 

 

 

 

5%

 

 

 

 

0%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Süstimisjärgsed päevad

 

TG-MV-006

JETREA

TG-MV-007

JETREA

Liitandmed

JETREA

TG-MV-006

Platseebo

TG-MV-007

Platseebo

Liitandmed

Platseebo

Kõigil süstimisjärgsetel päevadel, p ≤ 0,024 uuringus TG-MV-006, p ≤ 0,009 uuringus TG-

MV-007, p < 0,001 koondandmete korral

Ravieelselt ilma epiretinaalse membraanita (ingl epiretinal membrane, ERM) patsientidel oli suurem tõenäosus VMA lahenemiseks 28. päevaks võrreldes patsientidega, kellel enne ravi esines ERM. Koondanalüüsi alusel oli VMA lahenenud 28. päevaks sagedamini JETREA rühmas võrreldes platseeborühmaga, seda nii patsientidel ilma ERM’ta (37,4% vs. 14,3%, p<0,001) kui ka ERM’i esinemisel (8,7% vs. 1,5%, p=0,046).

Ravieelselt väiksema VMA diameetriga (≤ 1500 mikronit) patsientidel oli suurem tõenäosus VMA lahenemiseks 28. päevaks võrreldes nendega, kellel VMA diameeter oli > 1500 mikronit. Koondanalüüsi alusel oli VMA lahenemine 28.päevaks sagedasem JETREA rühmas võrreldes platseeborühmaga mõlemas alarühmas - ravieelse VMA diameetriga ≤ 1500 mikronit (34,7% vs. 14,6%, p<0,001) ja ravieelse VMA diameetriga > 1500 mikronit (5,9% vs. 0%, p=0,113).

Koondanalüüsi alusel oli JETREA ja platseebo rühmades uuringu alguses läbiv ümarauk kollatähnis (ingl Full Thickness Macular Hole, FTMH) vastavalt 106/464 (22,8%) ja 47/188 (25%) patsiendil. Uuringus osalejatest oli patsientide osakaal, kellel saavutati kollatähni läbiva ümaraugu sulgumine 28. päevaks ilma vitrektoomiata, JETREA rühmas suurem kui platseeborühmas (vastavalt 40,6% ja 10,6%; p < 0,001). Erinevus püsis kogu uuringu vältel (6. kuu).

Võrreldes platseebot saanud patsientidega esines oluliselt suuremal protsendil JETREA’ga ravitud patsientidest 28. päeval täielik tagumine klaaskeha irdumine (ingl posterior vitreous detachment, PVD) (koondanalüüs: vastavalt 13,4% ja 3,7%; p < 0,001).

Uuringutes oli vitrektoomia lubatud uurija äranägemisel. JETREA’ga ravitud patsiendid vajasid uuringu lõpuks (6. kuu) väiksema tõenäosusega vitrektoomiat kui platseeboga ravitud patsiendid (koondanalüüs: vastavalt 17,7% ja 26,6%; p = 0,016).

Suuremal protsendil JETREA’ga ravitud patsientidest paranes parim korrigeeritud nägemisteravus (ingl best corrected visual acuity, BCVA ) (vitrektoomiast sõltumatult) 6. kuu lõpuks ≥ 2 või ≥ 3 rea võrra (vastavalt 28,0% ja 12,3%) võrreldes platseeboga ravitud patsientidega (17,1% ja 6,4%) (vastavalt p = 0,003 ja p = 0,024). Ka nende patsientide osakaal, kelle BCVA ilma vitrektoomiata oli 6. kuul ≥ 2 või ≥ 3 rea võrra parem, oli JETREA’t saanud rühmas suurem (paranemine ≥ 2 rida: 23,7% vs. 11,2%, p<0,001 ja paranemine ≥ 3 rida: 9,7% vs. 3,7%, p=0,008).

Riikliku Silmainstituudi (ingl National Eye Institute) nägemisfunktsioonide küsimustiku (ingl Visual Function Questionnaire-25, VFQ-25) integreeritud analüüs näitas arvulist erinevust paremuse osas

JETREA rühmas võrreldes platseeboga nii igal alaskaalal kui ka koondskooris. Üldise nägemise alaskaala skoori paranemise erinevus kahe rühma vahel oli statistiliselt oluline (6,1 JETREA ja 2,1 platseebo, p = 0,024).

Uuring TG-MV-014

JETREA efektiivsust kinnitati ka randomiseeritud, topeltpimedas, petteprotseduuri grupiga kontrollitud, 24-kuulises uuringus VMT patsientidel, mis lõppes pärast esmase müügiloa saamist. Kokku randomiseeriti sellesse uuringusse 220 patsienti (JETREA 146, petteprotseduuri grupp 47).

Patsientide osakaal, kellel VMA lahenes 28ndaks päevaks (esmane tulemusnäitaja), oli 41,7% JETREA grupis võrreldes 6,2% petteprotseduuri grupis (p<0,001). See toime säilis ajas ning JETREA grupis täheldati järjekindlat VMA paranemist igal süstijärgsel uuringuvisiidil võrreldes petteprotseduuri grupiga.

Selles uuringus esines algtasemel FTMH 50/145 (34,5%) JETREA grupi patsientidest ja

26/73 (35,6%) petteprotseduuri grupi patsientidest. Neist 30% JETREAga ravitud patsientidest ja 15,4% petteprotseduuri grupi patsientidest sulgus FTMH mitte-kirurgilisel teel 24ndaks kuuks. Kõigil esines see 3ndal kuul.

Kõigi visiitide ajal oli JETREA grupis võrreldes petteprotseduuri grupi patsientidega väiksem patsientide osakaal, kes vajasid vitrektoomiat. 24ndal kuul olid osakaalud vastavalt 48/145 (33,3%) ja 32/73 (43%). Kõige tavalisem vitrektoomia põhjus oli FTMH (24,8% JETREAga ravitud patsientidest ja 23,3% petteprotseduuri grupi patsientidest). VMA/VMT tõttu vitrektoomia läbinud patsientide osakaal oli 8,3% JETREA grupis võrreldes 19,2% petteprotseduuri grupis.

Patsientide osakaal, kes olenemata vitrektoomiast saavutasid 6ndal kuul ≥2 või ≥3 rida BCVAl, oli kergelt suurem JETREA grupis (36,2%, 18,6%) võrreldes petteprotseduuri grupiga (28,6%, 13,1%). 24ndal kuul oli patsientide osakaal, kellel võrreldes algtasemega oli BCVA paranemine ≥2 rida, suurem JETREA grupis võrreldes petteprotseduuri grupiga (50,5% versus 39,1%). Patsientide osakaal, kellel võrreldes algtasemega oli BCVA paranemine ≥3 rida, oli suurem ainult JETREA grupi (vastavalt 23,4% versus 12,8%) alagrupis, kellel ei olnud FTMHd algtasemel. ≥2 või ≥3 rea saavutamine BCVAl ilma vitrektoomiata esines rohkem JETREA grupis võrreldes petteprotseduuri grupiga 6ndal kuul (vastavalt 26,8%, 14,0%, versus 15,62%, 6,2%) ja 24ndal kuul (vastavalt 31,9%, 16,8%, versus 11,7%, 4,1%).

Suuremal osal JETREA grupi patsientidest esines kõigil visiitidel ≥5-punktiline paranemine VFQ-25 ühend- ja alaskaala skooris, olenemata vitrektoomiast. 24ndal kuul esines ≥5-punktiline paranemine VFQ-25 ühendskooris 51,4% JETREA patsientidest võrreldes 30,1% petteprotseduuriud grupi patsientidega.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama JETREA’ga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta vitreomakulaarse traktsiooni ravimisel, sealhulgas juhtudel, mil sellega kaasub maakula ümarauk, mille läbimõõt on väiksem või võrdne 400 mikroniga (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Okriplasmiini ohutuse ja efektiivsuse kohta plaanilisele vitrektoomiale suunatud lapspatsientidel on läbi viidud uuring TG-MV-009. 0…16 aastastele lastele (24 silma) süstiti 30 kuni 60 minutit enne plaanilise vitrektoomia protseduuri alustamist klaaskeha keskossa ühekordse intravitreaalse süstega 0,175 mg ravimit (soovitatust suurem annus) või platseebot. Vitrektoomia peamisteks põhjusteks olid võrkkesta irdumine ja enneaegsusega kaasnev retinopaatia. Näidati, et ravi okriplasmiiniga ei avaldanud toimet posterioorse klaaskeha irdumise esinemissagedusele, klaaskeha veeldumise astmele, vahetu operatsioonijärgse võrkkesta irdumise esinemissagedusele, proliferatiivse vitreoretinopaatia arenemisele ega enneaegsusega kaasneva retinopaatia staadiumile. Uuringust TG-MV-009 saadud ohutusalane teave on kooskõlas JETREA teadaoleva ohutusprofiiliga. Selle uuringu tulemuste alusel ei ole JETREA kasutamine lisaks vitrektoomiale, eesmärgiga aidata kaasa klaaskeha separeerimisele ja eemaldamisele, laste ravis soovitatav.

Etniline kuuluvus

Muudel kui valge nahavärviga patsientidel on kasutamiskogemus piiratud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Okriplasmiini kontsentratsioonid klaaskehas vähenevad intravitreaalse manustamise järel kiiresti. Kliinilises uuringus, mis viidi läbi patsientidega, kellele oli planeeritud vitrektoomia ja kes said 0,125 mg JETREA’t (vastab teoreetilisele vitreaalsele algkontsentratsioonile 29 mikrogrammi/ml), oli keskmine okriplasmiini aktiivsus süstimisest 2 kuni 4 tunni möödumisel 9% teoreetilisest algkontsentratsioonist ning jäi 7 päeva möödumisel alumisest määramispiirist madalamale.

Väikesest manustatud annusest (0,125 mg) tingituna ei ole intravitreaalse süsti järel süsteemses vereringes tuvastatav okriplasmiinisisaldus tõenäoline.

Intravenoossel manustamisel inaktiveeritakse okriplasmiin kiiresti tingituna selle koostoimetest proteaasi inhibiitori α2antiplasmiiniga või α2makroglobuliiniga. Inaktiivse okriplasmiini/α2antiplasmiini kompleks kaob vereringest mitme tunni pikkuse poolestusajaga (t1/2).

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel ei ole okriplasmiini farmakokineetika analüüsimiseks läbi viidud ühtegi uuringut, sest süsteemne plasmatase on pärast intravitreaalset manustamist arvatavasti äärmiselt väike.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole okriplasmiini farmakokineetika analüüsimiseks läbi viidud ühtegi uuringut, sest süsteemne plasmatase on pärast intravitreaalset manustamist arvatavasti äärmiselt väike.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Okriplasmiini intravitreaalset toksilisust on hinnatud küülikutel, ahvidel ja minisigadel. Okriplasmiin kutsus küülikutel ja ahvidel esile põletikulise reaktsiooni ja mööduvad elektroretinograafilised muutused, samas kui minisigadel ei täheldatud põletikku ega elektroretinograafilisi muudatusi. Küülikutel ja ahvidel taandus klaaskeha rakkude infiltraatide esinemine üldjuhul aja jooksul. Ahvidele pärast annuse 125 mikrogrammi manustamist silma kohta (68 mikrogrammi/ml vitreaalselt) taastus elektroretinogramm täielikult 55. päevaks. Läätse subluksatsiooni täheldati kolmel loomaliigil okriplasmiini vitreaalsetel kontsentratsioonidel vähemalt 41 mikrogrammi/ml, mis on suurem arvatavast kliinilisest kontsentratsioonist 29 mikrogrammi/ml. See toime oli ilmselt annusest sõltuv ja seda täheldati kõigil loomadel, kellele manustati okriplasmiini intravitreaalselt rohkem kui ühel korral. Küülikutel ja ahvidel täheldati patoloogilisi muudatusi, mis olid seotud silmasisese hemorraagiaga. Jääb ebaselgeks, kas see hemorraagia on seotud süstimisprotseduuri või okriplasmiini manustamisega. Pärast okriplasmiini intravitreaalset manustamist ei täheldatud süsteemset toksilisust.

Okriplasmiini süsteemset toksilisust on hinnatud nii rottidel kui ka koertel. Rotid ja koerad talusid annuse 10 mg/kg intravenoosset manustamist üldjuhul hästi, sõltumata sellest, kas ravim manustati üksikannusena või korduva annusena.

Andmed kartsinogeensuse, mutageensuse või reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse kohta puuduvad.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid (natrii chloridum) (NaCl)

Mannitool (mannitolum)

Sidrunhape (acidum citricum)

Naatriumhüdroksiid (natrii hydroxidum) (NaOH) (pH reguleerimiseks)

Vesinikkloriidhape (acidum hydrochloridum) (HCl) (pH reguleerimiseks)

Süstevesi (aqua ad iniectabile)

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat, kui on hoitud sügavkülmas (-20 °C ± 5 °C).

Pärast ülessulamist

Originaalpakendis avamata viaali, mis on kaitstud valguse eest, võib hoida külmkapis (2 °C kuni 8 °C) kuni 1 nädala jooksul. Enne ravimi külmkappi panemist tuleb pakendile kirjutada uus välja arvestatud kasutamisaegne kõlblikkusaeg.

Kui ravim on sügavkülmast või külmikust välja võetud, võib ravimit hoida temperatuuril kuni 25 °C kuni 8 tunni jooksul. Selle aja möödudes peab ravim olema ära kasutatud või tuleb minema visata.

Ülessulanud viaali ei tohi uuesti külmutada.

Pärast avamist

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks peab ravimi ära kasutama otsekohe pärast avamist. Viaali ja kasutamata jäänud lahuse peab pärast ühekordset kasutamist hävitama.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida sügavkülmas (-20 °C ± 5 °C).

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi ülessulamist/avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

0,3 ml lahust viaalis (I tüüpi klaas), mis on suletud klorobutüülist kummikorgiga ja sinise polüpropüleenist äratõmmatava kaanega. Pakendis 1 viaal.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Viaalid on mõeldud ainult ühekordseks kasutuseks.

JETREA 0,375 mg/0,3 ml süstelahus on valmis lahjendatud ravimvorm, mida ei ole tarvis edasi lahjendada. Viaalis olevast 0,3 ml lahusest manustatakse ainult 0,1 ml. Liigne kogus tuleb enne süstimist süstlast väljutada, et manustada üksikannus 0,1 ml, mis sisaldab 0,125 mg okriplasmiini.

Kasutamisjuhised

1.Võtke viaal sügavkülmast välja ja laske toatemperatuuril sulada (selleks kulub ligikaudu

2 minutit).

2.Kui ravimpreparaat on täielikult sulanud, eemaldage viaalilt sinine polüpropüleenist äratõmmatav kaitsekaas.

JETREA 0,375 mg/0,3 ml süstelahus

3.Desinfitseerige viaali ülaosa alkoholis niisutatud puhastuslapiga.

JETREA 0,375 mg/0,3 ml süstelahus

4.Kontrollige viaali visuaalselt ja tehke kindlaks, kas selles on väikseid osakesi. Kasutada tohib üksnes lahust, mis on selge ja värvitu ning milles ei ole nähtavaid osakesi.

5.Sobiva steriilse nõela abil tõmmake kogu lahus süstlasse, kasutades aseptilist tehnikat (kallutage veidi viaali hõlpsamaks kättesaamiseks) ja visake nõel pärast viaali sisu väljatõmbamist ära. Ärge kasutage seda nõela intravitreaalseks süstimiseks.

JETREA 0,375 mg/0,3 ml süstelahus

6.Asendage nõel sobiva steriilse nõelaga, eemaldage süstlast ettevaatlikult liigne maht, surudes aeglaselt kolvile, kuni kolvi ots on jõudnud kohakuti süstlale märgitud 0,1 ml tähisega (vastab 0,125 milligrammile okriplasmiinile).

JETREA 0,375 mg/0,3 ml süstelahus

7.Süstige 0,1 ml lahust otsekohe klaaskeha keskossa.

8.Visake viaal ja kogu kasutamata jäänud lahus pärast ühekordset kasutamist ära.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ThromboGenics NV

Gaston Geenslaan 1

B-3001 Leuven

Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/13/819/002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 24. aprill 2015

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu