Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Levviax (telithromycin) – Ravimi omaduste kokkuvõte - J01FA15

Updated on site: 08-Oct-2017

Ravimi nimetusLevviax
ATC koodJ01FA15
Toimeainetelithromycin
TootjaAventis Pharma S.A.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Levviax, 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid.

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab toimeainena 400 mg telitromütsiini.

3. RAVIMVORM

lõppenud

Õhukese polümeerikattega tablett.

 

Heleoranž piklik kaksikkumer tablett, mille ühel küljel on sissepressitud kiri H3647 ja teisel küljel 400.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

 

 

 

müügiluba

Levviax’i ordineerimisel tuleb arvesse võtta antibiootikumide otstarbeka kasutamise ametlikke

juhiseid ja kohalikult esinevat resistentsust (vt ka lõik 4.4 ja 5.1).

Levviax on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks:

18-aastased ja vanemad patsiendid:

 

-

keskkonnatekkene pneumoonia, kerge või keskmise raskusega (vt lõik 4.4),

-

infektsioonide ravi, mille põhjustajaks on telitromütsiini antibakteriaalse spektri poolt kaetud

 

teadaolevalt või arvatavalt (patsiendi haigusloo ning rahvuslike ja/või piirkondlike

 

resistentsusandmete alusel) beetalaktaam- ja/või makroliidresistentsed mikroobitüved (vt lõik

 

4.4 ja 5.1):

 

 

 

-

kroonilise bronhiidi ägenemine,

 

-

äge sinusiit,

 

12- aastased ja vanemad patsiendid:on

 

-Streptococcus pyogenes’e poolt põhjustatud tonsilliit/farüngiit, alternatiivina, kui beetalaktaamantibiootikumid ei sobi riikides/aladel, kus esineb makroliididele märkimisväärne resistentsus S.pyogenes’e poolt, mis kaudselt põhjustatud ermTR või mefA poolt (vt lõik 4.4 ja 5.1).

4.2 AnnustamineRavimilja manustamisviis

Soovitatav annus on 800 mg üks kord päevas, s.o. kaks 400 mg tabletti üks kord päevas. Tabletid tuleb katki närimata alla neelata koos piisava koguse veega. Tablette võib võtta koos toiduga või ilma. Vähendamaks võimalikku nägemishäiretest ja teadvusekaost tulenevat mõju (vt lõik 4.4), võib soovitada Levviax’i manustamist enne magamaminekut.

18- aastastel ja vanematel patsientidel on raviskeem vastavalt näidustusele järgmine:

-keskkonnatekkene pneumoonia: 800 mg üks kord päevas 7....10 päeva jooksul;

-kroonilise bronhiidi ägenemine: 800 mg üks kord päevas 5 päeva jooksul;

-äge sinusiit: 800 mg üks kord päevas 5 päeva jooksul;

-Streptococcus pyogenes’e poolt põhjustatud tonsilliit/farüngiit: 800 mg üks kord päevas 5 päeva jooksul.

12…18- aastastel patsientidel on raviskeem järgmine:

-Streptococcus pyogenes’e poolt põhjustatud tonsilliit/farüngiit: 800 mg üks kord päevas 5 päeva jooksul.

Eakad:

Ainult vanuse tõttu ei ole vaja eakatel patsientidel annust kohandada.

Lapsed:

Levviax’i ei soovitata alla 12-aastaste laste raviks, sest andmed ohutuse ja efektiivsuse kohta

puuduvad (vt lõik 5.2).

lõppenud

 

Neerufunktsiooni kahjustus:

Kerge või mõõduka neerukahjustuse korral ei ole vaja annust kohandada. Levviax’i ei soovitata esmavaliku ravimina tõsise neerukahjustusega patsientidele (kreatiniinikliirens <30 ml/min) või patsientidele, kellel on tõsine neerukahjustus koos kaasneva maksakahjustusega, kuna optimaalset annust sisaldav ravimvorm (600 mg) puudub. Kui ravi telitromütsiiniga on vajalik, võib neid patsiente ravida vahelduvate annustega 800 mg ja 400 mg päevas, alustades annusega 800 mg.

Hemodialüüsi saavatele patsientidele tuleb annustamist muuta nii, et 800 mg Levviax’i manustatakse pärast dialüüsiprotseduuri (vt ka lõik 5.2).

Maksafunktsiooni kahjustus:

Kerge, mõõduka või tõsise maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada, välja arvatud juhul, kui neerufunktsioon on tõsiselt kahjustunud, kuid kogemus kahjustunud maksatalitlusega patsientide osas on piiratud. Seetõttu peab Levviax’it kasutama ettevaatlikult (vt ka lõigud 4.4 ja 5.2).

4.3Vastunäidustused

Levviax on vastunäidustatud myastenia gravis’müügilubaega patsientidele (vt lõik 4.4).

Ülitundlikkus toimeaine, makroliidantibiootikumide või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Levviax’i ei tohi kasutada patsientidel, kelle anamneesis on telitromütsiini kasutamisega seotud hepatiit ja/või kollatõbi.

Levviax’i ei tohi kasutada samaaegselt simvastatiini, atorvastatiini ja lovastatiiniga. Ravi ajaks Levviax’iga tuleb nende ravimite manustamine katkestada (vt lõik 4.5).

Levviax’i manustamine koos järgnevate ravimitega ei ole lubatud: tsisapriid, tungaltera alkaloidide derivaadid (nt ergotamiin ja dihüdroergotamiin),on pimosiid, astemisool ja terfenadiin (vt lõik 4.5).

Levviax on vastunäidustatudRavimilpatsientidel, kelle anamneesis või perekondlikus anamneesis on

kaasasündinud pika QT sündroom (kui pole EKG abil välistatud), samuti patsientidel teadaoleva omandatud QT intervalli pikenemisega.

Tõsiselt kahjustatud neeru- ja maksatalitlusega patsientidel on vastunäidustatud Levviax’i ja tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitorite, nt proteaasi inhibiitorite või ketokonasooli samaaegne manustamine.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

QT intervalli pikenemise ohu tõttu peab Levviax’i nagu makroliidantibiootikumegi kasutama ettevaatusega patsientidel, kellel on südame isheemiatõbi, anamneesis ventrikulaarne arütmia, korrigeerimata hüpokaleemia ja/või hüpomagneseemia, bradükardia (löögisagedus < 50/min) või Levviax’i samaaegsel manustamisel QT intervalli pikendavate ravimitega ning CYP 3A4 inhibiitoritega nagu proteaasi inhibiitorid ja ketokonasool.

Nagu peaaegu kõikide antibiootikumide korral, võib Levviax’i manustamise ajal või pärast manustamist tekkinud diarröa, mis on eriti raskekujuline, püsiv ja/või verine, viidata pseudomembranoossele koliidile. Kui kahtlustatakse pseudomembranoosset koliiti, tuleb ravi kohe lõpetada ja alustada toetava ja/või spetsiifilise raviga.

Teatatud on myasthenia gravis’e ägenemise juhtudest telitromütsiini saavatel myasthenia gravis’ega patsientidel ja mõnikord on see tekkinud mõne tunni jooksul peale esimese annuse manustamist. On teatatud surmast ja kiire tekkega eluohtlikest ägedatest respiratoorsetest häiretest (vt lõik 4.8).

Kliinilistes uuringutes telitromütsiiniga on sageli täheldatud maksaensüümide aktiivsuse muutusi.

Turustamisjärgselt on teatatud tõsise hepatiidi ja maksapuudulikkuselõppenudjuhtudest, sealhulgas surmaga

lõppenud juhtudest (mis on tavaliselt seotud tõsise olemasoleva haiguse või teiste samaaegselt manustatavate ravimitega) (vt lõik 4.8). Neid maksa reaktsioone täheldati ravi ajal või vahetult pärast seda ja enamus juhtumeid olid pöörduvad pärast telitromütsiini manustamise katkestamist.

Patsiente peab nõustama ravi katkestama ja arstiga ühendust võtma, kui ilmnevad maksakahjustuse nähud nagu anoreksia, ikterus, tume uriin, nahasügelus ja kõhu valulikkus.

Maksapuudulikkusega patsientide ravimisel Levviax’iga peab olema ettevaatlik kogemuste piiratuse tõttu (vt lõik 5.2).

Levviax võib põhjustada nägemishäireid, eriti aeglustades ja mõjutades akommodatsiooni võimet. Nägemishäirete hulgas võivad olla ähmane nägemine, raskused teravustamisel ja diploopia. Enamus

juhtudest olid kerged kuni mõõdukad, onmüügilubatäheldatud tõsiseid (vt lõik 4.7 ja 4.8).

Turustamisjärgsete kõrvaltoimetena on täheldatud transitoorset teadvusekadu, sealhulgas mõnedel juhtudel koos vaagussündroomiga (vt lõik 4.7 ja 4.8).

Vähendamaks võimalikku nägemishäiretest ja teadvusekaost tulenevat mõju, võib soovitada Levviax’i manustamist enne magamaminekut.

Levviax’i ei tohi manustada ravi ajal ja 2 nädalat pärast ravi CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal, naistepunaürt). Nende ravimite samaaegse manustamise tulemuseks on tõenäoliselt telitromütsiini subterapeutiline kontsentratsioon ja ravi ebaõnnestumine (vt lõik 4.5).

Levviax on CYP3A4 inhibeerija ja steda tohib kasutada üksnes erijuhtudel samaaegselt teiste ravimitega, mis metaboliseeruvadonCYP3A4 vahendusel.

Erütromütsiin A resistentsuse kõrge esinemissagedusega piirkondades on eriti oluline arvestada mikroobide tundlikkusega telitromütsiinile ja teistele antibiootikumidele.

KeskkonnatekkeseRavimilpneumoonia korral on ravimi efektiivsust demonstreeritud piiratud arvu patsientide puhul, kelle riskifaktoriteks olid pneumokokist põhjustatud baktereemia või vanus üle 65 aasta.

Kogemused penitsilliinile või erütromütsiinile resistentse S. pneumoniae poolt põhjustatud infektsioonide ravi osas on piiratud, siiski on kliiniline ja mikrobioloogiline efektiivsus sarnased tundliku S. pneumoniae ravi omaga. Ettevaatlik peab olema juhul, kui kahtlustatakse S. aureus’e põhjustatud infektsiooni ja kohalike epidemioloogiliste andmete alusel on erütromütsiinresistentsus tõenäoline.

L. pneumophila on in vitro telitromütsiinile väga tundlik, kuid legionella poolt põhjustatud kopsupõletiku ravi kliiniline kogemus on piiratud.

H. influenzae on klassifitseeritud telitromütsiini nagu teistegi makroliidide suhtes keskmiselt tundlikuks. Seda peab arvesse võtma H. influenzae poolt põhjustatud infektsioonide ravimisel.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid on uuritud ainult täiskasvanutel

Levviax’i mõju teistele ravimitele

Telitromütsiin on CYP3A4 ja vähem ka CYP2D6 inhibiitor. In vivo uuringud simvastatiini, midasolaami ja tsisapriidiga on näidanud soolestiku CYP3A4 olulist ja maksa CYP3A4 mõõdukat inhibeerimist. Erinevate CYP3A4 substraatide inhibeerimise astet on raske ennustada. Seega ei tohiks

CYP3A4 substraatide plasmakontsentratsiooni, ravi efektiivsust ja kõrvaltoimete esinemist saab hoolikalt jälgida. Alternatiivseks võimaluseks on katkestada ravi ajaks Levviax’iga CYP3A4 substraatide manustamine.

Levviax’i kasutada samaaegselt ravimitega, mis on CYP3A4 substraadid,lõppenudvälja arvatud juhul, kui

Ravimid, mis võivad pikendada QT intervalli

Levviax tõstab eeldatavasti tsisapriidi, pimosiidi, astemisooli ja terfenadiini plasmakontsentratsiooni. See võib viia QT intervalli pikenemiseni ja südame rütmihäirete, s.h. ventrikulaarse tahhükardia, ventrikulaarse fibrillatsiooni ja torsades de pointes tekkeni. Levviax’i samaaegne manustamine loetletud ravimitega on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Ettevaatlik peab olema Levviax’i manustamisel samaaegselt mõne teise ravimiga, mis võib pikendada QT intervalli (vt lõik 4.4).

Tungaltera alkaloidide derivaadid (nt ergotamiin,müügilubadihüdroergotamiin)

Analoogselt erütromütsiin A ja josamütsiiniga võib Levviax’i ja alkaloidide derivaatide

koosmanustamine põhjustada tugevat vasokonstriktsiooni („ergotism”) koos võimaliku jäsemete nekroosiga. Selline kombinatsioon on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Statiinid

Levviax’i ja simvastatiini koosmanustamisel tõusis simvastatiini Cmax 5,3 korda ja AUC 8,9 korda;

simvastatiinhappe Cmax 15 korda ja AUC 11 korda. In vivo koostoimete uuringuid teiste statiinidega ei ole tehtud, kuid Levviax võib põhjustada sarnast efekti ka koosmanustamisel lovastatiini ja

atorvastatiiniga, vähem tserivastatiiniga ning väga vähe või üldse mitte pravastatiini ja fluvastatiiniga. Levviax’i ei tohi kasutada samaaegselt simvastatiini, atorvastatiini ja lovastatiiniga. Ravi ajaks Levviax’iga peab nende ravimite manustamise katkestama. Tserivastatiini peab kasutama ettevaatusega ning patsiente peab hoolikalt jälgima müopaatia sümptomite tekke suhtes.

Bensodiasepiinid

Koosmanustamisel Levviax’iga tõusis midasolaami AUC 2,2 korda pärast midasolaami intravenoosset

ning 6,1 korda pärast suukaudset manustamist. Midasolaami poolväärtusaeg tõusis ligikaudu 2,5

korda. Midasolaami suukaudset manustamiston

samaaegselt Levviax’iga peab vältima. Midasolaami

intravenoossel manustamisel tuleb annust vajadusel kohandada ja patsienti peab hoolikalt jälgima. Samu meetmeid peab tarvitama ka teiste bensodiasepiinide korral, mida metaboliseeritakse CYP3A4 poolt (eriti triasolaam, aga samuti vähemal määral alprasolaam). Levviax’i koostoime nende bensodiasepiinidega, mida ei metaboliseerita CYP3A4 poolt (temasepaam, nitrasepaam, lorasepaam), on vähetõenäoline.

Tsüklosporiin, takroliimus, siroliimus

Tänu oma võimele inhibeerida CYP3A4, võib telitromütsiin tõsta nende CYP3A4 substraatide

kontsentratsiooni veres. Seega peab telitromütsiini manustamisel patsientidele, kes juba saavad ravi

nende immuunosupressiivseteRavimil

ainetega, tsüklosporiini, takroliimuse või siroliimuse kontsentratsiooni

hoolikalt jälgima ning vajadusel annuseid vähendama. Telitromütsiinravi lõpetamisel peab tsüklosporiini, takroliimuse või siroliimuse kontsentratsiooni uuesti hoolikalt jälgima ning vajadusel annust tõstma.

Metoprolool

Metoprolooli (CYP2D6 substraat) koosmanustamisel Levviax’iga tõusid metoprolooli Cmax ja AUC ligikaudu 38%, mis ei mõjutanud siiski metoprolooli eliminatsiooni poolväärtusaega. Suurem

eksponeeritus metoproloolile võib omada kliinilist tähtsust südamepuudulikkusega patsientidel, keda ravitakse metoprolooliga. Neil patsientidel tuleks Levviax’i ja metoprolooli, CYP2D6 substraadi, koosmanustamisesse suhtuda ettevaatusega.

Digoksiin

On näidatud, et Levviax tõstab digoksiini plasmakontsentratsiooni. Minimaalne kontsentatsioon vereplasmas, Cmax, AUC ja neerukliirens tõusid tervetel vabatahtlikel vastavalt 20%, 73% ja 37% ja 27% võrra. EKG-s ei tekkinud olulisi muutusi ja digoksiinimürgistuse nähte ei ilmnenud. Siiski tuleks Levviax’i ja digoksiini koosmanustamisel kaaluda digoksiini kontsentratsiooni jälgimist seerumis.

Teofülliin

lõppenud

 

Levviax’il ja teofülliini pikendatud vabanemisega ravimvormil ei ole kliiniliselt olulisi farmakokineetilisi koostoimeid. Siiski tuleks nende manustamisel jätta ühetunnine vahe, et vältida seedetrakti kõrvaltoimeid nagu iiveldus ja oksendamine.

Suukaudsed antikoagulandid

Patsientidel, kes saavad samaaegset ravi antikoagulantide ja antibiootikumidega, sealhulgas telitromütsiiniga, on teatatud hüübimisvastase toime tugevnemisest, mille tekkemehhanism on siiani selgusetu. Ehkki Levviax’il ei ole kliiniliselt olulisi farmakodünaamilisi ega farmakokineetilisi koostoimeid varfariiniga pärast ravimi ühekordse annuse manustamist, peaks samaaegse ravi korral sagedamini mõõtma protrombiini aega/INR (International Normalised Ratio).

Suukaudsed kontratseptiivid

müügiluba

 

Tervetel vabatahtlikel ei mõjuta telitromütsiin väikses annuses kolmefaasiliste suukaudsete rasestumisvastaste ravimite farmakodünaamilisi ega farmakokineetilisi omadusi.

• Teiste ravimite toime Levviax’ile

Rifampitsiini ja telitromütsiini samaaegsel korduval manustamisel langesid telitromütsiini Cmax ja AUC keskmiselt vastavalt 79% ja 86%. Seepärast langetab samaaegne CYP3A4 indutseerijate manustamine (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal, naistepuna ürt) ilmselt telitromütsiini plasmakontsentratsiooni alla terapeutilist taset ning ravi võib ebaõnnestuda. Indutseerimine väheneb järk-järgult kahe nädala jooksul pärast ravi lõpetamist CYP3A4 indutseerijatega. Levviax’i ei tohiks kasutada CYP3A4 indutseerijatega ravi ajal ja 2 nädala jooksul pärast ravi lõppu.

Koostoime uuringud CYP3A4 inhibiitoriteon näitasid, et telitromütsiini maksimaalne plasmakontsentratsioon tõusis vastavalt 1,22 ja 1,51 korda ning AUC suurenes vastavalt 1,54 ja 2,0 korda. Nende muutuste tõttu telitromütsiini farmakokineetikas ei ole vaja annust kohandada, kuna ravimi kontsentratsioon jääb hästi talutavatesse piiridesse. Ritonaviiri toimet telitromütsiinile ei ole uuritud ning ritonaviiriRavimilmanustamine võib viia telitromütsiini kontsentratsiooni tõusule. Sellist kombinatsiooni peab kasutama ettevaatlikult.

Ranitidiinil (võetuna 1 tund enne Levviax’i) ning alumiinium- ja magneesiumhüdroksiidi sisaldavatel antatsiididel ei ole kliiniliselt olulist toimet telitromütsiini farmakokineetikale.

4.6 Rasedus ja imetamine

Levviax’i kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Levviax’it ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik.

Telitromütsiin eritub imetajate rinnapiima kontsentratsioonis, mis ületab kontsentratsiooni ema vereplasmas ligikaudu 5 korda. Vastavad andmed inimeste kohta puuduvad. Imetavad emad ei tohiks Levviax’i kasutada.

4.8 Kõrvaltoimed

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Levviax võib põhjustada kõrvaltoimeid, nt nägemishäireid, mis võivad vähendada teatud ülesannete sooritusvõimet. Lisaks on teatatud harva esinenud ajutisest teadvuskaotusest, millele võisid eelneda vagaalsed sümptomid (vt lõik 4.8). Võimaliku nägemisraskuse või teadvusekao tekke tõttu peavad patsiendid Levviax’ga ravi ajal minimaalselt juhtima autot, käsitsema masinaid või tegelema mõne teise tegevusega, millega kaasneb oht. Kui patsiendil esineb Levviax’ga ravi ajal nägemishäire või teadvusekadu, ei tohi patsient autot juhtida, masinaid käsitseda või tegeleda mõne teise tegevusega, millega kaasneb oht (vt lõik 4.4 ja 4.8).

Patsiente tuleb informeerida võimalikest kõrvaltoimetest, mis võivadlõppenudilmneda juba pärast ravimi

esimese annuse manustamist. Patsiente peab hoiatama nimetatud nähtude võimaliku mõju kohta võimele juhtida autot või käsitseda masinaid.

III faasi uuringutes, milles osales 2461 Levviax’iga ravitud patsienti, teatati järgmistest telitromütsiiniga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimetest, mis on esitatud alljärgnevas tabelis.

Igas esinemisgeduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsidues vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi

Väga sage

 

Sage (>1/100

 

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

klass

(≥1/10)

 

kuni <1/10)

 

(>1/1000 kuni

(>1/10000

(<1/10000)

 

 

 

 

 

<1/100)

kuni <1/1000)

 

Vere-ja

 

 

 

 

Eosinofiilia

 

 

lümfisüsteemi

 

 

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

 

 

Närvisüsteemi

 

 

Peapööritus,

 

Vertigo,

Ajutine

Parosmia

häired

 

 

peavalu,

 

unisus,

teadvuskaotus,

 

 

 

 

maitse-

 

närvilisus,

paresteesia

 

 

 

 

tundlikkuse

 

unetus

 

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

Silma

 

 

 

 

Ähmane

Diploopia

 

kahjustused

 

 

 

 

nägemine

 

 

Kardio-

 

 

 

 

Õhetamine,

Kodade

 

vaskulaarsed

 

 

müügilubasüdame-

arütmia,

 

häired

 

 

 

 

kloppimine

hüpotensioon,

 

 

 

 

 

 

 

bradükardia

 

Seedetrakti

Diarröa

 

Iiveldus,

 

Suu Candaida

 

Pseudo-

häired

 

onoksendamine,

 

infektsioon,

 

membranoosne

 

 

 

kõhuvalu,

 

stomatiit,

 

koliit

 

 

 

flatulents

 

anoreksia,

 

 

 

 

 

 

 

kõhukinnisus

 

 

Maksa ja

Ravimil

 

Maksa-

 

Hepatiit

Kolestaatiline

 

sapiteede

 

ensüümide

 

 

ikterus

 

häired

 

aktiivsuse tõus

 

 

 

 

 

 

(ASAT,

 

 

 

 

 

 

ALAT,

 

 

 

 

 

 

alkaalne

 

 

 

 

 

 

fosfataas)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Naha ja

 

 

 

 

Lööve,

Ekseem

Multiformne

nahaaluskoe

 

 

 

 

urtikaaria,

 

erüteem

kahjustused

 

 

 

 

sügelus

 

 

Lihas-skeleti ja

 

 

 

 

 

 

Lihaskrambid

sidekoe

 

 

 

 

 

 

 

kahjustused

 

 

 

 

 

 

 

Reproduktiivse

 

Tupe Candida

 

 

 

süsteemi häired

 

infektsioon

 

 

 

Levviax’i kasutamisega kaasnevad nägemishäired (<1%), sh ähmane nägemine, fokuseerimisraskused ja diploopia olid enamasti kerged kuni mõõdukad. Need esinesid tüüpiliselt mõne tunni jooksul pärast esimest või teist annust, kordusid pärast järgmisi annuseid kestsid mõned tunnid ning olid täielikult pöörduvad kas ravi jooksul või pärast ravi lõppu. Neid sümptome ei seostata nägemishäiretega (vt lõik 4.4 ja 4.7).

Kliinilistes uuringutes oli mõju QTc intervallile väike (keskmiselt ligikaudu 1 ms). Võrdlevates

-immuunsüsteemi häired: angineurootiline ödeem, anafülaktilisedlõppenudreaktsioonid, k.a. anafülaktiline šokk;

-südame häired: QT/QTc intervalli pikenemine;

-seedetrakti häired: pankreatiit;

-maksa ja sapiteede häired: tõsine hepatiit ja maksapuudulikkus (vt lõik 4.4);

-närvisüsteemi häired: teatatud on myastheniamüügilubagravis’e kiire algusega ägenemise juhtudest (vt lõik 4.3 ja 4.4).onrakendadavastavalt

Farmakoterapeutiline grupp: makroliidid, linkoosamiidid ja streptogramiinid. ATC kood: J01FA15.

Telitromütsiin on erütromütsiin A poolsünteetiline derivaat, kuuludes ketoliidide hulka, mis on

Ravimil

 

makroliididele lähedane antibiootikumideon

klass.

Toimemehhanism

Telitromütsiin pärsib valgusünteesi ribosoomi tasemel.

Erütromütsiin A-le tundlike bakteritüvede puhul on teliromütsiini afiinsus ribosoomi 50S alaühiku suhtes 10 korda suurem kui erütromütsiin A-l. Erütromütsiin A-le resistentsete tüvede puhul on telitromütsiini afiinsus 50S alaühiku suhtes 20 korda suurem kui erütromütsiin A-l tänu MLSB resistentsusmehhanismile

Telitromütsiin sekkub ribosoomi translatsiooni ribosoomi RNA 23S tasemel, kus ta mõjutab V ja II domeeni. Lisaks on telitromütsiin võimeline blokeerima ka 50S ja 30S ribosoomi alaühiku moodustamist.

Piirväärtused

Soovitatavad telitromütsiini MIC piirväärtused, mis eristavad tundlikke mikroorganisme mõõdukalt tundlikest ning mõõdukalt tundlikke resistentsetest tüvedest, on järgnevad: tundlikud ≤0,5 mg/l, resistentsed >2 mg/l.

Antibakteriaalne spekter

Valitud tüvede resistentsuse esinemine võib varieeruda geograafiliselt ja ajast sõltuvalt, seetõttu on soovitatav arvesse võtta kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta, eriti raskete infektsioonide ravis. Kui kohaliku resistentsuse esinemise tõttu on ravimi kasutatavus mõnede infektsioonitüüpide puhul küsitav, peab vajadusel küsima nõu asjatundjalt.

Käesolev informatsioon annab ainult viitelist nõu, millised patogeenid võiksid olla tundlikud telitromütsiinile.

Tavaliselt tundlikud tüved

 

 

lõppenud

Aeroobsed Gram-positiivsed bakterid

 

Staphylococcus aureus metitsilliintundlik (MSSA)*

Lancefield grupi C ja G (ß-hemolüütilised) streptokokid

Streptococcus agalactiae

 

 

Streptococcus pneumoniae *

 

 

Viridans grupi streptokokid

 

 

Aeroobsed Gram-negatiivsed bakterid

 

Legionella pneumophila

 

 

Moraxella catarrhalis*

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

Chlamydia pneumoniae*

 

 

 

Chlamydia psittaci

 

 

 

Mycoplasma pneumoniae*

 

 

 

Tüved, mille korral omandatud resistentsus võib olla

 

probleemiks

 

 

 

Aeroobsed Gram-positiivsed bakterid

 

 

Staphylococcus aureus metitsilliinresistentne (MRSA)+

 

Streptococcus pyogenes*

 

 

 

Aeroobsed Gram-negatiivsed bakterid

 

 

Haemophilus influenzae$*

 

müügiluba

 

Haemophilus parainfluenzae$

 

 

Loomulikult resistentsed mikroobid

 

 

Aeroobsed Gram-negatiivsed bakterid

 

 

Acinetobacter

on

 

 

Enterobacteriaceae

 

 

Pseudomonas

 

 

* kliiniline efektiivsusRavimilon tõestatud tundlike tüvedega registreeritud kliiniliste näidustuste korral. $ loomulikult vahelduv tundlikkus

+ MRSA hulgas on MLSBc resistentseid tüvesid enam kui 80%; telitromütsiin ei toimi MLSBc vastu. Resistentsus

Telitromütsiin ei indutseeri MLSB resistentsust in vitro Staphylococcus aureuse, Streptococcus pneumoniae ja Streptococcus pyogenese korral, mis on seotud 3 keto funktsiooniga. In vitro on näidatud, et telitromütsiini resistentsus spontaansete mutatsioonide tõttu tekib harva. Enamus MRSA- dest on resistentsed erütromütsiin A suhtes konstitutiivse MLSB mehhanismi kaudu.

In vitro tulemused on näidanud, et erütromütsiin ermB või mefA resistentsusmehhanism mõjutab telitromütsiini, kuid vähemal määral kui erütromütsiini. Kuigi telitromütsiini kasutamine selekteeris välja muteerunud pneumokokid kõrgenenud MIC-ga, jäi MIC soovitud tundlikkuse piiridesse.

Streptococcus pneumoniae’l ei ole rist- või kaasresistentsust telitromütsiini ja teistesse ravimklassidesse kuuluvate antibiootikumidega, k.a.erütromütsiin A ja/või penitsilliinresistentsust.

Streptococcus pyogenese väga resistentsete tüvede puhul esineb ristresistentsust erütromütsiin A-ga.

Toime suuõõne ja soole mikrofloorale

Võrdlevas uuringus tervetele vabatahtlikele 10 päeva jooksul manustatud telitromütsiin 800 mg päevas ja klaritromütsiin 500 mg kaks korda päevas põhjustasid sarnase ja pöörduva suu ning väljaheite floora pärssimise. Erinevalt klaritromütsiinist ei tekkinud telitromütsiiniga ravimisel süljes resistentseid alfa streptokoki tüvesid..

5.2Farmakokineetilised omadused

2 mg/l 1...3 tunniga. Ühekordse 800 mg annuse järgselt on absoluutnelõppenudbiosaadavus 57%. Toit ei mõjuta imendumise kiirust ega ulatust, seega võib Levviax’i tablette võtta sõltumata söögist.

Imendumine

Telitromütsiin imendub suhteliselt kiiresti pärast suukaudset manustamist. 800 mg telitromütsiini

manustamisel üks kord päevas saavutatakse keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon ligikaudu

tonsillides 3,95±0,53 mg/kg ja siinuste koesmüügiluba6,96±158 mg/kg. 24 tundi pärast manustamist on ravimi kontsentratsioon epiteliaalkoe vedelikus 0,84±0,65 mg/l, alveolaarsetes makrofaagides 162±96 mg/l,

Telitromütsiini manustamisel 800 mg üks kord päevas saavutatakse keskmine tasakaaluseisundi madalaim plasmakontsentratsioon 0,04...0,07 mg/l 3...4 päevaga. Tasakaaluseisundi AUC on umbes 1,5 korda suurem kui ühekordse annuse manustamise korral.

Manustatuna terapeutilises annuses 800 mg üks kord päevas on keskmine kõrgeim ja madalaim plasmakontsentratsioon tasakaaluseisundis vastavalt 2,9±1,6 mg/l (vahemik 0,02…7,6 mg/l) ja 0,2±0,2 mg/l (vahemik 0,010…1,29 mg/l).

Jaotumine

In vitro on seonduvus valkudega 60...70%. Telitromütsiin jaotub laialdaselt kogu kehas. Jaotusruumala

on 2,9±1,0 l/kg. Telitromütsiini kiire jaotumine kudedesse tagab enamuses sihtmärk-kudedes oluliselt

suurema kontsentratsiooni kui plasmas. Maksimaalne kontsentratsioon on epiteliaalkoe vedelikus

14,9±11,4 mg/l, alveolaarsetes makrofaagides 318,1±231 mg/l, bronhi limaskestas 3,88±1,87 mg/kg,

Telitromütsiin metaboliseeritakse peamiselt maksas. Pärast suukaudset manustamist eritub kaks kolmandikku annusest metaboliitidena ja üks kolmandik muutumatul kujul. Peamine vereplasmas tsirkuleeriv aine on telitromütsiin. Põhiline tsirkuleeriv metaboliit moodustab vereplasmas 13% telitromütsiini AUC-st ja omab vähest antibakteriaalset toimet võrreldes telitromütsiiniga. Teiste plasmas, uriinis ja väljaheites olevate metaboliitide AUC on ≤ 3% telitromütsiini omast.

bronhi limaskestas 0,78±0,39 mg/kg, tonsillides 0,72 ±0,29 mg/kg ja siinuste koes 1,58±1,68 mg/kg.

Telitromütsiini maksimaalne kontsentratsioon leukotsüütides on keskmiselt 83±25 mg/l.

Metabolism

Ravimil

on

 

 

 

Telitromütsiini metaboliseerivad nii CYP450 isoensüüm kui ka mitte-CYP ensüümid. Peamine telitromütsiini metabolismis osalev CYP450 ensüüm on CYP3A4. Telitromütsiin inhibeerib ensüüme CYP3A4 ja CYP2D6, kuid ei mõjuta või mõjutab vähesel määral CYP1A, 2A6, 2B6, 2C9, 2C19 ja 2E1 ensüüme.

Eritumine

Pärast radioaktiivse telitromütsiini manustamist eritus 76% radioaktiivsest ainest väljaheitega ja 17% uriiniga. Umbes üks kolmandik telitromütsiinist eritus muutumatul kujul, sellest 20% väljaheite ja

12% uriiniga. Telitromütsiinil on mõõdukalt mittelineaarne farmakokineetika. Mitterenaalne kliirens väheneb annuse suurendamisel. Pärast intravenoosset manustamist on kogukliirens (keskmine±DS) ligikaudu 58±5 l/h, millest renaalne kliirens moodustab ligikaudu 22%. Telitromütsiini plasmakontsentratsioon langeb kolmeastmeliselt, distributsiooni poolväärtusaeg on kiire, 0,17 tundi. Telitromütsiini manustamisel 800 mg üks kord päevas on peamise eliminatsiooni poolväärtusaeg 2...3 tundi ja terminaalse vähem tähtsa eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 10 tundi.

Eripopulatsioonid

-neerukahjustus

Uuringus mitme annuse manustamisega 36 patsiendile, kellel oli erinevalõppenudraskusastmega neerukahjustus, täheldati tõsise neerukahjustusega grupis (CRCL <30 ml/min) pärast 800 mg

manustamist Cmax,ss 1,4-kordset tõusu ja AUC (0-24)ss 2-kordset tõusu, võrreldes tervete vabatahtlikega, mistõttu soovitatakse Levviax’i annust vähendada (vt lõik 4.2). Jälgimisandmete

põhjal on päevane annus 600 mg ligikaudu samaväärne süsteemse saadavuse sihtväärtusega tervetel vabatahtlikel.

Simulatsiooniandmete põhjal saavutatakse tõsise neerukahjustusega patsientidel 800 mg ja 400 mg vahelduva päevase manustamisega AUC (0…48 h), mis on ligikaudu samaväärne tervete isikute omaga pärast manustamist 800 mg päevas.

-maksakahjustus

Ühekordse annuse (800 mg) uuringus 12 patsiendiga ja korduvmanustamise uuringus (800 mg) 13 patsiendiga, kellel oli kerge kuni tõsine maksapuuulikkus (Child Pugh klassid A, B ja C), olid telitromütsiini Cmax, AUC ja t1/2 sarnased ealt ja soolt vastavatel tervetel isikutel täheldatutega. Mõlemas uuringus täheldati renaalse eliminatsiooni suurenemist kahjustunud maksatalitlusega isikutel. Kogemuste piiratuse tõttu patsientidel, kelle maksa metaboolne suutlikkus on langenud, peab Levviax’it kahjustunud maksatalitlusega patsientidel kasutama ettevaatlikult (vt ka lõik 4.4).

-eakad

Üle 65 aasta vanustel isikutel (keskmiseltmüügiluba75 aastased) tõusis telitromütsiini maksimaalne plasmakontsentratsioon ja AUC võrreldes tervete noorte täiskasvanud isikutega ligikaudu 2 korda.

Need farmakokineetilised muutused ei nõua annuse kohandamist.

-pediaatrilised patsiendid

Alla 12 aasta vanustel patsientidel ei ole telitromütsiini farmakokineetikat veel uuritud. Piiratud andmete põhjal 13...17 aasta vanusteon laste kohta on telitromütsiini kontsentratsioonid selles vanusegrupis on sarnased 18...40 aastaste patsientide kontsentratioonidega.

-sugu

TelitromütsiiniRavimilfarmakokineetika on meestel ja naistel sarnane.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

1-, 3- ja 6-kuulise kestusega korduvmanustamise toksilisusuuringud rottide, koerte ja ahvidega näitasid, et peamiseks toksilisuse sihtmärgiks oli maks, mida tõendasid maksaensüümide aktiivsuse tõus ja histoloogiliselt kinnitatud maksarakkude kahjustus. Manustamise lõpetamisel täheldati toksiliste toimete taandumistendentsi. Toimeaine kõrvaltoimevaba kontsentratsioon vereplasmas vaba fraktsiooni alusel kõikus piirides 1,6...13 korda üle arvatava kliinilise koormuse.

Telitromütsiini korduval manustamisel rottidele ja koertele annustes vähemalt 150 mg/kg/päevas 1 kuu jooksul ja vähemalt 20 mg/kg/päevas 3…6 kuu jooksul, täheldati fosfolipidoosi (rakusisene fosfolipiidide kogunemine), mis haaras mitmeid organeid ja kudesid (nt maks, neerud, kopsud, tüümus, põrn, sapipõis, mesenteriaalsed lümfisõlmed, seedetrakt). Sellise manustamisega saavutatud toimeaine vabal fraktsioonil baseeruv süsteemne koormus on vähemalt 9 korda suurem kui inimestel pärast 1-kuulist manustamist ja väiksem kui pärast 6-kuulist manustamist. On tõendeid protsessi pöörduvusest ravi lõpetamisel. Nende leidude olulisus inimestele ei ole teada.

Tableti sisu:

Sarnaselt mõnedele makroliididele põhjustas telitromütsiin QTc intervalli pikenemist koertel ja toimepotentsiaali kestuse pikenemist küüliku Purkinje kiududes in vitro. Need toimed avaldusid vaba fraktsiooni plasmakontsentratsioonide puhul, mis on 8…13 korda kõrgemad kliinilises praktikas eeldatavast. Hüpokaleemial ja kinidiinil oli in vitro aditiivne /supra-aditiivne toime, samas kui sotalool võimendas toimet. Telitromütsiin, aga mitte tema peamised metaboliidid inimestel, inhibeerisid HERG aktiivsust ja Kv1,5 kanaleid.

Reproduktiivsustoksilisuse uuringud näitasid sugurakkude küpsemise vähenemist rottidel ja viljastumisvõime vähenemist. Suurte annuste korral ilmnes embrüotoksilisus ja täheldati puudulikku luustumist ning skeleti arenguhäired. Uuringud rottide ja küülikutegalõppenudei kinnitanud teratogeenset toimet, ravimi suurte annuste korral täheldati küsitavaid kõrvaltoimeid loote arengule.

Telitromütsiin ja tema peamised metaboliidid inimestel ei oma in vitro ja in vivo genotoksilist toimet. Telitromütsiiniga ei ole tehtud kartsinogeensusuuringuid.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mikrokristalne tselluloos

Povidoon K25

Kroskarmelloosnaatrium

Magneesiumstearaat

Tableti kate:

Talk

 

 

 

müügiluba

Makrogool 8000

 

Hüpromelloos 6 cp

 

Titaandioksiid E171

 

Kollane raudoksiid E172

 

Punane raudoksiid E172

on

6.2

Sobimatus

 

Ei ole kohaldatav.

 

6.3

Kõlblikkusaeg

 

 

 

3 aastat.

 

 

 

6.4

Säilitamise eritingimused

 

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5

Pakendi iseloomustus ja sisu

 

 

 

Ravimil

 

 

Igas blistri süvendis asub kaks tabletti.

Saadaval on pakendid 10, 14, 20 ja 100 tabletiga.

Läbipaistmatud PVC/alumiinium blisterpakendid.

Saadaval on pakendid 5 x 2 tabletti.

Läbipaistmatud PVC/alumiinium annuste kaupa perforeeritud blisterpakend.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erinõuded hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Aventis Pharma S.A.

lõppenud

 

20, Avenue Raymond Aron

 

F-92160 Antony

 

Prantsusmaa

 

8.MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/01/192/001-005

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 09/07/2001

Müügiloa uuendamise kuupäev: 09/07/2006

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

 

on

müügiluba

Ravimil

 

 

 

lõppenud

A.TOOTMISLOA HOIDJA,müügilubaKES VASTUTAB RAVIMIPARTII

KASUTAMISEKS VABASTAMISE/ EEST

B.MÜÜGILOA TINGIMUSED

Ravimil

on

 

Ei ole kohaldatav.

A. TOOTMISLOA HOIDJA, KES VASTUTAB RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

Aventis Pharma S.p.A. Strada Statale No 17, km 22 67019 Scoppito (L’Aquila) Itaalia

B.

MÜÜGILOA TINGIMUSED

 

MÜÜGILOA HOIDJALE ESITATUD HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED JA -

 

PIIRANGUD

lõppenud

Retseptiravim

 

 

TINGIMUSED VÕI PIIRANGUD, MIS PUUDUTAVAD RAVIMI OHUTUT JA TÕHUSAT KASUTAMIST

MUUD TINGIMUSED

 

 

müügiluba

Selle müügiloa hoidja peab esitama perioodilise ohutusaruande iga 6 kuu järel.

Ravimil

on

 

 

 

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu