Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Natpar (parathyroid hormone) – Ravimi omaduste kokkuvõte - H05AA03

Updated on site: 08-Oct-2017

Ravimi nimetusNatpar
ATC koodH05AA03
Toimeaineparathyroid hormone
TootjaShire Pharmaceuticals Ireland Ltd

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Natpar 25 mikrogrammi/annus süstelahuse pulber ja lahusti

Natpar 50 mikrogrammi/annus süstelahuse pulber ja lahusti

Natpar 75 mikrogrammi/annus süstelahuse pulber ja lahusti

Natpar 100 mikrogrammi/annus süstelahuse pulber ja lahusti

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Natpar 25 mikrogrammi

Üks annus sisaldab pärast manustamiskõlblikuks muutmist 25 mikrogrammi parathormooni (rDNA)* 71,4 mikroliitris lahuses.

Üks kolbampull sisaldab 350 mikrogrammi parathormooni (rDNA).

Natpar 50 mikrogrammi

Üks annus sisaldab pärast manustamiskõlblikuks muutmist 50 mikrogrammi parathormooni (rDNA)* 71,4 mikroliitris lahuses.

Üks kolbampull sisaldab 700 mikrogrammi parathormooni (rDNA).

Natpar 75 mikrogrammi

Üks annus sisaldab pärast manustamiskõlblikuks muutmist 75 mikrogrammi parathormooni (rDNA)* 71,4 mikroliitris lahuses.

Üks kolbampull sisaldab 1050 mikrogrammi parathormooni (rDNA).

Natpar 100 mikrogrammi

Üks annus sisaldab pärast manustamiskõlblikuks muutmist 100 mikrogrammi parathormooni (rDNA)* 71,4 mikroliitris lahuses.

Üks kolbampull sisaldab 1400 mikrogrammi parathormooni (rDNA).

* E. coli-s rekombinantse DNA tehnoloogiaga valmistatud parathormoon (rDNA) on identne inimese endogeense parathormooni 84 aminohappest koosneva järjestusega.

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d) Üks annus sisaldab 0,32 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti.

Pulber on valge ja lahusti on selge, värvitu lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Natpar on näidustatud täiendava ravina kroonilise hüpoparatüreoosiga täiskasvanud patsientidele, kelle ravivastus ainult tavapärast ravi kasutades ei ole piisav.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Üldiselt

Ravi peab toimuma hüpoparatüreoosiga patsientide ravis kogenud arsti või muu kvalifitseeritud tervishoiutöötaja järelevalve all.

Natpar-ravi eesmärk on saavutada kontroll vere kaltsiumisisalduse üle ja vähendada sümptomeid (vt ka lõik 4.4). Kaltsiumi-fosfaadi ainevahetuse parameetrite optimeerimine peab vastama hüpoparatüreoosi kehtivatele ravijuhenditele.

Enne ravi alustamist Natpar’iga ja ravi ajal tuleb veenduda, et:

organismi 25(OH)D-vitamiini varud on piisavad;

seerumi magneesiumisisaldus on referentsvahemiku piires.

Annustamine

Ravi alustamine Natpar’iga

1.Ravi tuleb alustada süstides üks kord ööpäevas 50 mikrogrammi subkutaanselt reie piirkonda (iga päev reit vahetades). Kui annuse-eelne seerumi kaltsiumisisaldus on > 2,25 mmol/l, võib kaaluda algannusena 25 mikrogrammi kasutamist.

2.D-vitamiini aktiivset vormi kasutavatel patsientidel tuleb vähendada D-vitamiini aktiivse vormi annust 50%, kui annuse-eelne seerumi kaltsiumisisaldus on üle 1,87 mmol/l.

3.Kaltsiumilisandit kasutavatel patsientidel tuleb kaltsiumilisandi annus säilitada.

4.Annuse-eelset seerumi kaltsiumikontsentratsiooni tuleb mõõta 2...5 päeva jooksul. Kui annuse- eelne seerumi kaltsiumisisaldus on alla 1,87 mmol/l või üle 2,55 mmol/l, tuleb seda mõõtmist järgmisel päeval korrata.

5.D-vitamiini aktiivse vormi või kaltsiumilisandi või mõlema annust tuleb kohandada seerumi kaltsiumisisalduse ja kliinilise hindamise (s.t hüpo- või hüperkaltseemia tunnuste ja sümptomite) põhjal. Allpool on esitatud Natpar’i, D-vitamiini aktiivse vormi ja kaltsiumilisandi annuste soovitatavad kohandamised seerumi kaltsiumisisalduste põhjal:

 

Esimesena kohandada

 

Teisena kohandada

Kolmandana kohandada

Annuse-eelne seerumi

Natpar

 

Aktiivse D-vitamiini

Kaltsiumilisand

kaltsiumisisaldus

 

 

ravimvormid

 

 

 

 

Kaaluda Natpar’i

 

 

 

 

kasutamise vähendamist

 

 

 

Üle normi ülempiiri

või lõpetamist ja

 

Vähendada või

Vähendada

(2,55 mmol/l)*

ümberhinnata seerumi

 

lõpetada**

 

 

 

kaltsiumisisalduse

 

 

 

 

mõõtmise abil

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaaluda vähendamist

 

 

Jätta muutmata või

Rohkem kui 2,25 mmol/l

 

 

Vähendada või

vähendada, kui enne seda

ja alla normi ülempiiri

 

 

tiitrimissammu on

 

 

lõpetada**

(2,55 mmol/l)*

 

 

D-vitamiini aktiivse vormi

 

 

 

 

 

 

 

kasutamine juba lõpetatud

 

 

 

 

 

2,25 mmol/l või vähem ja

Mitte muuta

 

Mitte muuta

Mitte muuta

rohkem kui 2 mmol/l

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaaluda suurendamist,

 

 

 

Vähem kui 2 mmol/l

kui stabiilset annust on

 

Suurendada

Suurendada

kasutatud vähemalt

 

 

 

 

 

 

2...4 nädala jooksul

 

 

 

 

 

 

 

 

* Normi ülempiiri väärtus võib oleneda laboratooriumist

 

 

 

**Väikseima võimaliku annusega patsientidel lõpetada

 

 

 

 

 

 

 

6.Korrata 4. ja 5. sammu, kuni annuse-eelne seerumi kaltsiumisisalduse kontrollarv on vahemikus 2,0...2,25 mmol/l, D-vitamiini aktiivse vormi kasutamine on lõpetatud ja kaltsiumilisandit kasutatakse piisavalt ööpäevase vajaduse rahuldamiseks.

Natpar’i annuse kohandamine pärast ravi alustamist

Tiitrimisel tuleb jälgida seerumi kaltsiumikontsentratsiooni (vt lõik 4.4).

Natpar’i annust võib suurendada 25 mikrogrammi võrra ligikaudu iga 2...4 nädala järel kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 100 mikrogrammi. Annust võib igal ajal vähendada minimaalselt 25 mikrogrammini.

Albumiiniga korrigeeritud seerumi kaltsiumisisaldust on soovitatav mõõta 8...12 tundi pärast Natpar’i annustamist. Kui annusejärgne seerumi kaltsiumisisaldus on üle normi ülempiiri, tuleb vähendada kõigepealt D-vitamiini aktiivse vormi ja kaltsiumilisandite kasutamist ja jälgida siis selle kujunemist. Enne Natpar’i suurema annuseni tiitrimise kaalumist tuleb annuse-eelseid ja -järgseid seerumi kaltsiumisisalduse mõõtmisi korrata ja veenduda, et need on vastuvõetavas vahemikus. Kui annusejärgne seerumi kaltsiumisisaldus jääb üle normi ülempiiri, tuleb suukaudsete kaltsiumilisandite kasutamist veelgi vähendada või see lõpetada (vt ka kohandamiste tabelit lõigust „Ravi alustamine Natpar’iga”).

Kui Natpar’i ükskõik millisel annusetasemel ületab albumiiniga korrigeeritud seerumi kaltsiumisisaldus normi ülempiiri ja D-vitamiini aktiivse vormi ja suukaudsete kaltsiumilisandite kasutamine on lõpetatud või esinevad hüperkaltseemiale viitavad sümptomid, tuleb Natpar’i annust vähendada (vt lõik 4.4).

Vahelejäänud annus

Annuse vahelejäämisel tuleb Natpar’i manustada niipea kui võimalik ning võtta vastavalt hüpokaltseemia sümptomitele täiendavalt eksogeenset kaltsiumi ja/või D-vitamiini aktiivset vormi.

Ravi katkestamine või lõpetamine

Natpar’i kasutamise järsul katkestamisel või lõpetamisel võib tekkida raske hüpokaltseemia. Natpar- ravi ajutise või lõpliku lõpetamisega peab kaasnema seerumi kaltsiumisisalduste jälgimine ja vajaduse korral eksogeense kaltsiumi ja/või D-vitamiini aktiivse vormi annuste kohandamine (vt lõik 4.4).

Erirühmad

Eakad

Vt lõik 5.2.

Neerufunktsiooni kahjustus

Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega (kreatiniini kliirens 30 kuni 80 ml/min) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad (vt lõik 4.4).

Maksafunktsiooni kahjustus

Kerge või mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega (üldskoor Child-Pugh’ skaalal 7 kuni 9) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad (vt lõik 4.4).

Lapsed

Natpar’i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 18 aasta ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Natpar sobib patsientidele ise manustamiseks. Ravi määraja või meditsiiniõde peab õpetama patsientidele õigeid süstimisvõtteid, eelkõige kasutamise algul.

Annus tuleb manustada üks kord ööpäevas subkutaanselt vaheldumisi ühte või teise reide.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised ja pen-süstli kasutamise juhised vt lõik 6.6 ja vt pakendi infolehel antud juhiseid.

Natpar’i ei tohi manustada intravenoosselt ega intramuskulaarselt.

4.3Vastunäidustused

Natpar on vastunäidustatud patsientidele:

-kellel on ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes;

-kes saavad või on varem saanud luustiku kiiritusravi;

-kellel on luustiku pahaloomuline kasvaja või luu metastaasid;

-kellel on ravieelselt suurenenud osteosarkoomi tekkimise risk, näiteks Pageti luutõvega või pärilike häiretega patsientidel;

-kellel on luuspetsiifilise aluselise fosfataasi sisalduse seletamatu tõus;

-kellel on pseudohüpoparatüreoidism.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Natpar’i manustamisel patsiendile on iga kord tungivalt soovitatav märkida üles ravimi nimetus ja partii number, et säilitada patsiendi seos ravimipartiiga.

Natpar-ravi eesmärk on saavutada annuse-eelne seerumi kaltsiumisisaldus 2,0...2,25 mmol/l ja 8...12 tunni möödumisel annusejärgne seerumi kaltsiumisisaldus < 2,55 mmol/l.

Patsientide jälgimine ravi ajal

Ravi ajal Natpar’iga tuleb jälgida annuse-eelseid ja mõnel juhul annusejärgseid seerumi kaltsiumisisaldusi (vt lõik 4.2). Mitmekeskuselises kliinilises uuringus olid albumiiniga korrigeeritud seerumi kaltsiumisisalduse väärtused 6...10 tunni möödumisel annusest keskmiselt 0,25 mmol/l kõrgemad annuse-eelsetest väärtustest ning maksimaalne täheldatud tõus oli 0,7 mmol/l. Annusejärgse hüperkaltseemia täheldamisel võib osutuda vajalikuks vähendada kaltsiumi, D-vitamiini või Natpar’i annuseid, isegi kui annuse-eelsed kaltsiumikontsentratsioonid on vastuvõetavad (vt lõik 4.2).

Hüperkaltseemia

Natpar’i kliinilistes uuringutes esines hüperkaltseemiat. Hüperkaltseemiat esines sageli tiitrimisperioodil, mil kohandati suukaudse kaltsiumi ja D-vitamiini aktiivse vormi ja Natpar’i annuseid. Hüperkaltseemiat saab vähendada, kui järgida soovitatavat annustamist ja ravi jälgimisest saadud teavet ning küsida patsientidelt hüperkaltseemia võimalike sümptomite kohta. Raske hüperkaltseemia (> 3,0 mmol/l või üle normi ülempiiri koos sümptomitega) tekkimisel tuleb kaaluda hüdreerimist ja Natpar’i, kaltsiumi ja D-vitamiini aktiivse vormi kasutamise ajutist katkestamist, kuni taastub seerumi kaltsiumisisalduse normaalne vahemik. Seejärel tuleb kaaluda Natpar’i, kaltsiumi ja D-vitamiini aktiivse vormi kasutamise jätkamist väiksemates annustes (vt lõigud 4.2 ja 4.8).

Hüpokaltseemia

Natpar’i kliinilistes uuringutes esines hüpokaltseemiat, mis on hüpoparatüreoosi sage kliiniline avaldumisvorm. Enamik kliinilistes uuringutes esinenud hüpokaltseemia juhtumitest olid kerge kuni mõõduka raskusastmega. Tõsise hüpokaltseemia tekkimise risk oli kõige suurem pärast Natpar’i kasutamise lõpetamist. Natpar-ravi ajutise või lõpliku lõpetamisega peab kaasnema seerumi kaltsiumisisalduste jälgimine ja vajaduse korral eksogeense kaltsiumi ja/või aktiivse D-vitamiini allikate annuse suurendamine. Hüpokaltseemiat saab vähendada, kui järgida soovitatavat annustamist ja ravi jälgimise teavet ning küsida patsientidelt hüpokaltseemia võimalike sümptomite kohta (vt lõigud 4.2 ja 4.8).

Kasutamine samaaegselt südameglükosiididega

Ükskõik millisel põhjusel tekkinud hüperkaltseemia võib soodustada digoksiini toksilist toimet. Natpar’i samaaegselt südameglükosiididega (nt digoksiin või digitoksiin) kasutavatel patsientidel tuleb jälgida seerumi kaltsiumisisaldust ja südameglükosiidide sisaldust ning jälgida patsiente digitaalise toksilisuse tunnuste ja sümptomite suhtes (vt lõik 4.5).

Raske neeru- või maksahaigus

Natpar’i kasutamisel raske neeru- või maksahaigusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik, sest neid ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud.

Kasutamine noortel täiskasvanutel

Natpar'i ei tohi kasutada sulgumata epifüüsiga noortel täiskasvanutel, sest neil patsientidel võib olla suurenenud osteosarkoomi tekkimise risk (vt lõik 4.3).

Kasutamine eakatel patsientidel

Natpar’i kliinilistes uuringutes ei osalenud piisavalt 65-aastaseid ja vanemaid patsiente, et määrata kindlaks võimalikke erinevusi nende ravivastuses võrreldes nooremate uuringus osalejatega.

Tahhüfülaksia

Natpar’i kaltsiumisisaldust suurendav toime võib mõnel patsiendil aja jooksul väheneda. Selle avastamiseks tuleb aeg-ajalt jälgida Natpar’i manustamise mõju seerumi kaltsiumikontsentratsioonile ning tuleb arvestada võimaliku tahhüfülaksia diagnoosiga.

Kui 25(OH)D-vitamiini sisaldus seerumis on madal, võib seerumi kaltsiumisisalduse reageerimist Natpar’ile taastada sobiva toidulisandiga (vt lõik 4.2).

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Seerumi kaltsiumisisaldused mõjutavad südameglükosiidide inotroopseid toimeid. Natpar’i kasutamine koos südameglükosiididega (nt digoksiin või digitoksiin) võib tekitada patsientidel eelsoodumuse digitaalise toksilisusele, kui tekib hüperkaltseemia. Südameglükosiidide ja Natpar’i vahelisi koostoimeid ei ole uuritud (vt lõik 4.4).

Ükskõik millise seerumi kaltsiumisisaldusi mõjutava ravimi (nt liitium, tiasiidid) kasutamisel tuleb jälgida patsiendi seerumi kaltsiumisisaldusi.

Alendroonhappe manustamine koos Natpar’iga võib vähendada kaltsiumi säästmise efekti, mis võib häirida seerumi kaltsiumisisalduse normaliseerumist. Natpar’i samaaegne kasutamine bifosfonaatidega ei ole soovitatav.

Natpar on valk, mida maksa mikrosoomide ravimeid metaboliseerivad ensüümid (nt tsütokroom P450 isoensüümid) ei metaboliseeri ja mis neid ei inhibeeri. Natpar ei seondu valkudega ning selle jaotusmaht on väike.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Natpar’i kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Riski rasedatele või arenevale lootele ei saa välistada. Raseduse ajal ravi alustamine või lõpetamine Natpar’iga tuleb otsustada, arvestades raviga seotud teadaolevaid riske ja ravist saadavat kasu naisele.

Imetamine

Ei ole teada, kas Natpar eritub rinnapiima.

Olemasolevad farmakoloogilised andmed loomadel on näidanud, et Natpar eritub piima (vt lõik 5.3).

Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Imetamise katkestamine või Natpar-ravi katkestamine tuleb otsustada arvestades imetamisest saadavat kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus

Natpar’i toime kohta inimese fertiilsusele andmed puuduvad. Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet fertiilsusele.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Natpar ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kuna neuroloogilised sümptomid võivad viidata ravimata hüpoparatüreoosile, tuleb soovitada tunnetuslike või tähelepanuhäiretega patsientidel autojuhtimisest või masinate käsitsemisest hoiduda kuni sümptomite kadumiseni.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Natpar’iga ravitavatel patsientidel kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed olid hüperkaltseemia, hüpokaltseemia ja nendega seotud kliinilised nähud, sealhulgas peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, paresteesia, hüpesteesia ja hüperkaltsiuuria. Need kõrvaltoimed olid kliinilistes uuringutes üldjuhul kerge kuni mõõduka raskusastmega ja mööduvad ning neid raviti Natpar’i, kaltsiumi ja/või D- vitamiini aktiivse vormi annuse kohandamisega (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Kõrvaltoimete tabel

Allpool on MedDRA organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi loetletud Natpar’iga ravitud patsientidel platseebo-kontrolliga uuringus tekkinud kõrvaltoimed. Esinemissagedused on määratletud kui väga sage (≥ 1/10) ja sage (≥ 1/100 kuni < 1/10).

Organsüsteemi klass

Väga sage (≥ 1/10)

Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)

Ainevahetus- ja toitumishäired

hüperkaltseemia, hüpokaltseemia

hüpomagneseemia, tetaania

 

 

 

Psühhiaatrilised häired

 

ärevus, unetus*

Närvisüsteemi häired

peavalu*,†, hüpesteesia,

unisus*

 

paresteesia

 

Südame häired

 

südamepekslemine*,†

Vaskulaarsed häired

 

hüpertensioon*

Respiratoorsed, rindkere ja

 

köha†

mediastiinumi häired

 

 

Seedetrakti häired

kõhulahtisus*,†, iiveldus*,

kõhu ülaosa valu*

 

oksendamine*

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

artralgia*, lihasspasmid

lihaste tõmblused, lihas-

kahjustused

 

skeleti valu, müalgia,

 

 

kaelavalu, jäsemevalu

Neerude ja kuseteede häired

 

hüperkaltsiuuria,

 

 

pollakisuuria

Üldised häired ja

 

asteenia*, valu rindkeres,

manustamiskoha reaktsioonid

 

kurnatus, süstekoha

 

 

reaktsioonid, janu*

Uuringud

 

PTH-vastaste antikehade

 

 

tekkimine, vere

 

 

25-hüdroksükolekaltsiferooli

 

 

sisalduse langus, D-vitamiini

 

 

sisalduse langus

*Kliinilistes uuringutes täheldatud potentsiaalselt hüperkaltseemiaga seotud tunnused ja sümptomid.

*Kliinilistes uuringutes täheldatud potentsiaalselt hüpokaltseemiaga seotud tunnused ja sümptomid.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Annuse tiitrimise perioodil esines sageli hüperkaltseemiat ja hüpokaltseemiat. Tõsise hüpokaltseemia tekkimise risk oli kõige suurem pärast Natpar’i kasutamise lõpetamist (vt lõik 4.4).

Reaktsioonid süstekohal

Platseebo-kontrolliga uuringus tekkis 9,5%-l (8/84) Natpar’iga ravitud patsientidest ja 15%-l (6/40) platseeboga ravitud patsientidest reaktsioon süstekohal ning need kõik olid kerge või mõõduka raskusastmega.

Immunogeensus

Kooskõlas peptiide sisaldavate ravimite potentsiaalselt immunogeensete omadustega võib Natpar kutsuda esile antikehade tekkimise. Hüpoparatüreoosiga täiskasvanute platseebo-kontrolliga uuringus tekkisid parathormooni (PTH) vastased antikehad 8,8%-l (3/34) ja 5,9%-l (1/17) patsientidest, kellele manustati 24 nädala jooksul üks kord ööpäevas subkutaanselt 50 kuni 100 mikrogrammi vastavalt Natpar’i või platseebot.

Kõikides hüpoparatüreoosiga patsientidega tehtud kliinilistes uuringutes oli immunogeensuse esinemissagedus 17/87 (19,5%) pärast kuni 4 aastat kestnud ravi Natpar’iga, ega suurenenud aja jooksul. Neil 17 patsiendil olid madala tiitriga PTH-vastased antikehad ja neist 3 muutusid hiljem antikehade suhtes negatiivseteks. PTH-vastaste antikehade ajutine iseloom tuleneb tõenäoliselt nende madalast tiitrist. Kolmel neist patsientidest olid neutraliseeriva aktiivsusega antikehad; neil patsientidel püsis kliiniline ravivastus ilma tõenditeta immuunsusega seotud kõrvaltoimete tekkimise kohta.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Üleannustamine võib põhjustada hüperkaltseemiat, mille sümptomiteks võivad olla südamepekslemine, EKG muutused, hüpotensioon, iiveldus, oksendamine, pearinglus ja peavalu. Raske hüperkaltseemia võib olla eluohtlik seisund, mis vajab kiireloomulist ravi ja hoolikat jälgimist (vt lõik 4.4).

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kaltsiumi homöostaas, kõrvalkilpnäärme hormoonid ja nende analoogid, ATC-kood: H05AA03

Toimemehhanism

Endogeenset parathormooni (PTH) eritavad kõrvalkilpnäärmed 84 aminohappest koosneva polüpeptiidina. PTH avaldab toimet rakupinna parathormooni retseptorite kaudu, mis paiknevad luukoes, neerudes ja närvikoes. Parathormooni retseptorid kuuluvad G-valkudega seotud retseptorite rühma.

Parathormoonil on mitmesuguseid olulisi füsioloogilisi funktsioone, sealhulgas keskne roll seerumi kaltsiumi- ja fosfaadisisalduste moduleerimisel rangelt reguleeritud vahemikes, kaltsiumi ja fosfaatide neerude kaudu eritumise reguleerimine, D-vitamiini aktiveerimine ja luude normaalse uuenemise alalhoidmine.

E. coli-s rekombinantse DNA-tehnoloogiaga valmistatud Natpar on identne inimese endogeense parathormooni 84 aminohappest koosneva järjestusega.

Farmakodünaamilised toimed

PTH (1...84) on plasma kaltsiumi homöostaasi põhiline regulaator. Neerudes suurendab PTH(1...84) neerutuubulites kaltsiumi reabsorptsiooni ja soodustab fosfaatide eritumist.

PTH üldine toime seisneb seerumi kaltsiumikontsentratsiooni suurendamises, kaltsiumi uriiniga eritumise vähendamises ja seerumi fosfaatide kontsentratsiooni vähendamises.

Natpar’il on sama aminohapete primaarjärjestus kui endogeensel parathormoonil ja eeldatavalt samad füsioloogilised toimed.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Natpar’i ohutus ja kliiniline efektiivsus hüpoparatüreoosiga täiskasvanutel põhinevad ühe randomiseeritud, platseebo-kontrolliga uuringu ja avatud jätku-uuringu tulemustel. Neis uuringutes manustas Natpar’i patsient ise ööpäevastes annustes 25 kuni 100 mikrogrammi subkutaanselt.

1. uuring – REPLACE

Selle uuringu eesmärk oli säilitada Natpar’i kasutamisega seerumi kaltsiumisisaldust, vähendades või asendades suukaudse kaltsiumi ja D-vitamiini aktiivse vormi kasutamist. See oli 24-nädalane randomiseeritud, topeltpime, platseebo-kontrolliga mitmekeskuseline uuring. Selles uuringus randomiseeriti kroonilise hüpoparatüreoosiga patsiendid, kes kasutasid kaltsiumi ja D-vitamiini aktiivseid ravimvorme (D-vitamiini metaboliit või analoogid), ravile Natpar’i (n = 84) või platseeboga (n = 40). Keskmine vanus oli 47,3 aastat (vahemikus 19 kuni 74 aastat), 79% neist olid naised. Patsientidel oli olnud hüpoparatüreoos keskmiselt 13,6 aastat.

Randomiseerimisel vähendati D-vitamiini aktiivsete vormide kasutamist 50% ja patsientidele määrati ravi Natpar’iga 50 mikrogrammi ööpäevas või platseeboga. Randomiseerimisele järgnes 12-nädalane Natpar’i tiitrimisfaas ja 12-nädalane Natpar’i annuse säilitusfaas.

90% randomiseeritud patsientidest läbis 24-nädalase ravikuuri.

Efektiivsuse analüüsiks loeti ravivastusega uuringus osalejateks neid, kelle puhul olid täidetud kolmeosalise ravivastuse kriteeriumi kõik kolm komponenti. Ravivastust määratleti efektiivsuse esmase liittulemusnäitajana, milleks oli ravieelse D-vitamiini aktiivse vormi annuse vähemalt 50% vähenemine JA ravieelse suukaudse kaltsiumi kasutamise vähemalt 50% vähenemine JA albumiiniga korrigeeritud seerumi üldise kaltsiumikontsentratsiooni püsimine või normaliseerumine võrreldes ravieelse väärtusega (≥ 1,875 mmol/l), ületamata normaalse laboratoorse vahemiku ülempiiri.

Ravi lõpuks saavutas 46 Natpar’iga ravitud patsienti 84-st (54,8%) esmase tulemusnäitaja võrreldes ühega 40 patsiendist (2,5%), kes kasutasid platseebot (p < 0,001).

24. nädalal olid uuringu lõpetanud patsientide seas 34 Natpar’i kasutanud patsienti 79-st (43%) sõltumatud ravist D-vitamiini aktiivse vormiga ja nad ei kasutanud rohkem kui 500 mg kaltsiumtsitraati võrreldes 2 platseebot kasutanud patsiendiga 33-st (6,1%) (p < 0,001).

69%-l (58/84) Natpar’i rühma randomiseeritud uuringus osalejatest vähenes suukaudse kaltsiumi kasutamine ≥ 50% võrreldes 7,5%-ga (3/40) platseeborühma randomiseeritud uuringus osalejatest. Suukaudse kaltsiumi kasutamise keskmine muutus protsentides ravieelsega võrreldes oli Natpar’i kasutanud uuringus osalejatel -51,8% (standardhälve 44,6) võrreldes 6,5%-ga (standardhälve 38,5) platseeborühmas (p < 0,001). Peale selle vähenes 87%-l (73/84) Natpar’iga ravitud patsientidest suukaudse D-vitamiini aktiivse vormi kasutamine ≥ 50% võrreldes 45%-ga (18/40) platseeborühmas.

2. uuring – RACE

2. uuring on pikaajaline avatud jätku-uuring Natpar’i igapäevase subkutaanse annustamisega hüpoparatüreoosiga patsientidele, kes olid lõpetanud varasemad uuringud Natpar’iga.

Uuringusse kaasati kokku 49 patsienti. Patsiendid kasutasid annuseid 25 mikrogrammi,

50 mikrogrammi, 75 mikrogrammi või 100 mikrogrammi ööpäevas kuni ligikaudu 40 kuu jooksul (keskmiselt 1067 päeva, vahemikus 41 kuni 1287 päeva).

Tulemused näitavad Natpar’i füsioloogiliste toimete püsimist 36 kuu jooksul, sealhulgas keskmiste albumiiniga korrigeeritud seerumi kaltsiumisisalduste (n = 36, 2,06 ±0,17 mmol/l) püsimist, uriini kaltsiumiga eritumise vähenemist ravieelse tasemega võrreldes (n = 36, -1,21 ±5,5 mmol 24 tunni jooksul), seerumi fosfaadisisalduse vähenemist (n = 36, -0,22 ±0,29 mmol/l) ja normaalse kaltsiumfosfaadi sisalduse püsimist (n = 35, < 4,4 mmol2/l2).

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Natpar’iga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta hüpoparatüreoosi korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Ravimpreparaat on saanud müügiloa tingimusliku heakskiidu alusel.

See tähendab, et selle ravimpreparaadi omaduste kohta oodatakse lisatõendeid.

Euroopa Ravimiamet vaatab vähemalt igal aastal läbi ravimpreparaadi kohta saadud uue teabe ja vajaduse korral ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse.

5.2Farmakokineetilised omadused

Natpar’i farmakokineetika pärast selle subkutaanset manustamist reie piirkonda hüpoparatüreoosiga uuringus osalejatele vastas selle farmakokineetikale tervetel postmenopausaalsetel naistel, kellele manustati parathormooni reie ja kõhu piirkonda.

Imendumine

Subkutaanselt manustatava Natpar’i absoluutne biosaadavus oli 53%.

Jaotumine

Natpar’i jaotusmaht stabiilses olekus on pärast intravenoosset manustamist 5,35 l.

Biotransformatsioon

In vitro ja in vivo uuringute kohaselt toimub Natpar’i kliirens eelkõige maksa kaudu ja neerude roll on vähem tähtis.

Eritumine

Maksas lõhustavad parathormooni katepsiinid. Neerudes toimub muutumatul kujul esineva parathormooni ja C-terminaalsete fragmentide kliirens glomerulaarse filtratsiooni teel.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed

Parathormooni (rDNA) kasutamist hinnati avatud farmakokineetilises/farmakodünaamilises uuringus, milles 7 hüpoparatüreoosiga patsiendile manustati ühekordsete subkutaansete annustena 50 ja

100 mikrogrammi, jättes annuste vahele 7-päevase väljauhteintervalli.

Natpar’i maksimaalne plasmakontsentratsioon (keskmine Tmax) tekib 5 kuni 30 minuti jooksul ja teine, tavaliselt väiksem maksimumtase, 1 kuni 2 tunni pärast. Lõplik poolväärtusaeg (t1/2) oli 50- ja 100-mikrogrammise annuse puhul vastavalt 3,02 ja 2,83 tundi. Seerumi kaltsiumisisalduse maksimaalsed keskmised suurenemised, mis tekkisid 12 tunni pärast, olid 50- ja 100-mikrogrammise annuse puhul vastavalt ligikaudu 0,125 mmol/l ja 0,175 mmol/l.

Toime mineraalainete metabolismile

Ravi Natpar’iga suurendab hüpoparatüreoosiga patsientidel seerumi kaltsiumikontsentratsiooni annusega seotud viisil. Pärast parathormooni (rDNA) ühekordset süsti saavutati seerumi keskmine maksimaalne üldkaltsiumi sisaldus 10 kuni 12 tunni pärast. Kaltseemiline ravivastus püsib rohkem kui 24 tunni jooksul pärast manustamist.

Kaltsiumi eritumine uriiniga

Ravi Natpar’iga vähendab kaltsiumi eritumist uriiniga 3 kuni 6 tunni pärast 13 ja 23% (vastavalt 50- ja 100-mikrogrammise annuse korral) minimaalse tasemeni, mis taastub annustamiseelse tasemeni

16 kuni 24 tunni pärast.

Fosfaat

Pärast Natpar’i süstimist vähenevad seerumi fosfaadisisaldused esimese 4 tunni jooksul proportsionaalselt PTH(1...84) sisaldustega ja püsivad 24 tundi pärast süsti.

D-vitamiini aktiivne vorm

Seerumi 1,25(OH)2D sisaldus suureneb pärast Natpar’i ühekordse annuse manustamist maksimaalse tasemeni ligikaudu 12 tunni jooksul ja selle ravieelsele lähedane tase taastub 24 tunni möödumisel. 50-mikrogrammise annusega täheldatud 1,25(OH)2D seerumisisalduste tõus oli suurem kui 100-mikrogrammise annusega täheldatud 1,25(OH)2D seerumisisalduste tõus, ilmselt neerude ensüümi 25-hüdroksüvitamiin D-1-hüdroksülaasi otsese inhibeerimise tõttu seerumis sisalduva kaltsiumi poolt.

Erirühmad

Maksafunktsiooni kahjustus

Hüpoparatüreoosita isikute farmakokineetilises uuringus osales mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega (Child-Pugh’ skoor 7–9 [klass B]) 6 meest ja 6 naist, keda võrreldi vastava normaalse maksafunktsiooniga rühmaga, milles oli 12 uuringus osalejat. Pärast ühekordset 100 mikrogrammi subkutaanset manustamist olid keskmise Cmax-i ja ravieelse tasemega korrigeeritud Cmax-i väärtused mõõduka kahjustusega uuringus osalejatel 18% kuni 20% suuremad kui normaalse funktsiooniga uuringus osalejatel. 2 maksafunktsiooni rühma vahel seerumi üldise kaltsiumikontsentratsiooni ja aja profiilides erinevusi ei olnud. Kerge või mõõduka maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole Natpar’i annuse kohandamine vajalik. Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.

Neerufunktsiooni kahjustus

Farmakokineetikat pärast Natpar’i 100-mikrogrammise subkutaanse annuse manustamist hinnati 16 kahjustuseta uuringus osalejal (kreatiniini kliirens (CLcr) > 80 ml/min) ja 16 uuringus osalejal, kellel oli neerukahjustus. PTH keskmine maksimaalne kontsentratsioon (Cmax) pärast

100 mikrogrammi parathormooni (rDNA) manustamist kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega (CLcr 30 kuni 80 ml/min) uuringus osalejatele oli ligikaudu 23% suurem kui normaalse neerufunktsiooniga uuringus osalejatel. PTH kontsentratsioon mõõdetuna AUC0-last ja ravieelse tasemega korrigeeritud AUC0-last-ga oli vastavalt ligikaudu 3,9% ja 2,5% kõrgem kui normaalse neerufunktsiooniga uuringus osalejatel.

Nende tulemuste põhjal ei ole kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens 30 kuni 80 ml/min) patsientidel annuse kohandamine vajalik. Neerudialüüsi patsiente ei uuritud. Raske neerukahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.

Lapsed

Laste kohta farmakokineetilised andmed puuduvad.

Eakad

Natpar’i kliinilistes uuringutes ei osalenud piisavalt 65-aastaseid ja vanemaid patsiente, et määrata kindlaks võimalikke erinevusi nende ravivastuses võrreldes nooremate uuringus osalejatega.

Sugu

Uuringus REPLACE kliiniliselt olulisi soolisi erinevusi ei täheldatud.

Kaal

Annuse kohandamine kehakaalust lähtuvalt ei ole vajalik.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, mutageensuse, fertiilsusele avalduva toksilisuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse ning paikse talutavuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Rottidel, keda raviti Natpar’i süstidega üks kord ööpäevas 2 aasta jooksul, täheldati annusest sõltuvat ülemäärast luukoe moodustumist ja luukasvajate, sealhulgas osteosarkoomi suuremat esinemissagedust, tõenäoliselt tulenevalt mittegenotoksilisest mehhanismist. Erinevuste tõttu rottide ja inimeste luu füsioloogias ei ole nende leidude kliiniline asjakohasus teada. Osteosarkoome ei ole kliinilistes uuringutes täheldatud.

Natpar ei kahjustanud rottidel fertiilsust ega varast embrüo arengut, rottidel ja küülikutel embrüo ja loote arengut ega rottidel pre-/postnataalset arengut. Lakteerivate rottide piima eritub Natpar’i minimaalselt.

6 kuu jooksul üks kord ööpäevas subkutaanseid annuseid saanud ahvidel suurenes neerutuubulite mineralisatsiooni esinemissagedus ekspositsiooni tasemetel, mis ületasid 2,7-kordselt kliinilise ekspositsiooni tasemeid suurima annusega.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Pulber naatriumkloriid mannitool

sidrunhappe monohüdraat naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Lahusti metakresool süstevesi

6.2Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Lahus pärast lahustamist

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud kuni 14 päeva jooksul külmkapis temperatuuril (2 °C…8 °C) ning 3 päeva jooksul temperatuuril kuni 25 °C.

Hoida manustamiskõlblikuks muudetud kolbampulli sisaldav pen-süstel tihedalt suletuna, valguse eest kaitstult.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C...8 °C).

Mitte lasta külmuda.

Hoida kolbampull kolbampulli hoidikus ja välispakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Kolbampulli hoidikus olev kahe kambriga klaasist kolbampull on valmistatud I tüüpi klaasist, millel on 2 bromobutüülkummist punnkorki, alumiiniumümbris ja bromobutüülkummist sulgur.

Natpar 25 mikrogrammi

Iga lillas kolbampulli hoidikus olev kolbampull sisaldab ühes kambris 350 mikrogrammi parathormooni (rDNA) pulbrit ja teises kambris 1000 mikroliitrit lahustit (vastab 14 annusele).

Natpar 50 mikrogrammi

Iga punases kolbampulli hoidikus olev kolbampull sisaldab ühes kambris 700 mikrogrammi parathormooni (rDNA) pulbrit ja teises kambris 1000 mikroliitrit lahustit (vastab 14 annusele).

Natpar 75 mikrogrammi

Iga hallis kolbampulli hoidikus olev kolbampull sisaldab ühes kambris 1050 mikrogrammi parathormooni (rDNA) pulbrit ja teises kambris 1000 mikroliitrit lahustit (vastab 14 annusele).

Natpar 100 mikrogrammi

Iga sinises kolbampulli hoidikus olev kolbampull sisaldab ühes kambris 1400 mikrogrammi parathormooni (rDNA) pulbrit ja teises kambris 1000 mikroliitrit lahustit (vastab 14 annusele).

Pakendi suurus: karbis on 2 kolbampulli.

Erinevate tugevuste tähistamiseks kasutatakse karbi/kolbampulli värvust:

25 mikrogrammi – lilla

50 mikrogrammi – punane

75 mikrogrammi – hall

100 mikrogrammi – sinine

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Parathormooni (rDNA) süstitakse kolbampulliga varustatud korduvkasutatava pen-süstliga. Iga pen- süstlit võib kasutada ainult üks patsient. Igaks süstiks tuleb kasutada uut steriilset nõela. Kasutada tuleb 31 G x 8 mm pen-süstli nõelu. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist peab vedelik olema värvitu ja praktiliselt ilma võõrosakesteta; parathormooni (rDNA) ei tohi kasutada, kui manustamiskõlblikuks muudetud lahus on hägune või värvi muutnud või sisaldab nähtavaid osakesi.

Manustamiskõlblikuks muutmise ajal või järel MITTE LOKSUTADA; loksutamine võib põhjustada toimeaine lagunenemise.

Enne korduvkasutatava pen-süstli kasutamist tuleb lugeda pakendi infolehel esitatud kasutusjuhendit.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Shire Pharmaceuticals Ireland Limited

5 Riverwalk

Citywest Business Campus

Dublin 24

Iirimaa

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/15/1078/001

EU/1/15/1078/002

EU/1/15/1078/003

EU/1/15/1078/004

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 24. aprill 2017

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu