Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Neofordex (dexamethasone) – Ravimi omaduste kokkuvõte - H02AB02

Updated on site: 08-Oct-2017

Ravimi nimetusNeofordex
ATC koodH02AB02
Toimeainedexamethasone
TootjaLaboratoires CTRS 

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neofordex 40 mg tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab deksametasoonatsetaati koguses, mis vastab 40 mg deksametasoonile.

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 98,1 mg laktoosi (monohüdraadina). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tablett

Valge piklik (11 mm × 5,5 mm) tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon.

Tableti saab jagada 20 mg annusteks (vt lõik 4.2).

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Neofordex kombinatsioonis teiste ravimitega on näidustatud sümptomaatilise hulgimüeloomi raviks täiskasvanutel.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab alustama sümptomaatilise hulgimüeloomi ravis kogenud arst ja see peab toimuma tema järelevalve all.

Annustamine

Annus ja manustamissagedus sõltuvad raviplaanist ning muudest samaaegsetest ravimitest. Neofordexi annustamisel tuleb lähtuda samaaegsete ravimite ravimi omaduste kokkuvõttes kirjeldatud deksametasooni manustamisjuhistest. Kui need puuduvad, tuleb järgida kohalikke või rahvusvahelisi raviplaane ja -suuniseid. Arst peab hoolikalt kaaluma, mis deksametasooni annust kasutada, arvestades patsiendi seisundit ja haiguse staadiumi.

Tavaline deksametasooni annus manustamispäeva kohta on 40 mg üks kord ööpäevas.

Deksametasoonravi lõpus tuleb annust kuni ravi täieliku lõppemiseni järk-järgult vähendada.

Eakad

Eakatel ja/või halvas üldseisundis patsientidel tohib deksametasooni ööpäevast annust vähendada vastavalt raviskeemile 20 mg-ni.

Maksakahjustus või neerupuudulikkus

Maksakahjustuse või neerupuudulikkusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida. Maksakahjustusega patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik, sest selle patsiendipopulatsiooni kohta andmed puuduvad (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Lapsed

Hulgimüeloomi näidustusel lastel Neofordexi asjakohane kasutus puudub .

Manustamisviis

Suukaudne.

Unetuse riski leevendamiseks tuleb tablett eelistatavalt võtta hommikuti.

Tablette tuleb hoida kuni manustamiseni blisterpakendis. Terves pakendis olevad üksikud tabletid tuleb blistrist eraldada, kasutades perforatsiooni, nt kasutamiseks mitmelahtrilistes ravisoostumust suurendavates abivahendites.

20 mg annuse saamiseks tohib tabletid poolitusjoone abil poolitada kaheks võrdseks osaks. Võimalike stabiilsusprobleemide tõttu, mis mõjutavad pärast poolitamist säilitatavaid poolikuid tablette, tuleb kooskõlas kohalike keskkonnakaitsenõuetega minema visata poolikud tabletid, mida kohe ei kasutata (vt ka 6.4).

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Aktiivne viirushaigus (eelkõige viirushepatiit, herpes, tuulerõuged, vöötohatis).

Ravimata psühhoosid.

Neofordexi kasutamisel koos teiste ravimitega tuleb täiendavate vastunäidustuste osas juhinduda nende ravimite omaduste kokkuvõtte teabest.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Neofordex sisaldab suures annuses glükokortikoidi, mida tuleb patsiendi jälgimisel arvestada. Deksametasoonravi kasulikkust tuleb hoolikalt ja pidevalt kaaluda võrdluses selle tegelike ja võimalike riskidega.

Infektsioonirisk

Ravi deksametasooni suurte annustega suurendab raskete infektsioonide, eelkõige bakter-, seen- ja/või parasiitinfektsioonide tekkeriski. Selliseid infektsioone võivad põhjustada mikroorganismid, mis tavatingimustel põhjustavad harva haigestumist (oportunistlikud infektsioonid). Deksametasoonravi võib maskeerida tekkiva infektsiooni nähte.

Enne ravi alustamist tuleb välja ravida mis tahes infektsioon, eelkõige tuberkuloos. Ravi ajal tuleb patsiente hoolikalt jälgida infektsioonide ilmnemise suhtes. Eriti sageli võib tekkida pneumoonia. Patsiente tuleb teavitada pneumoonia nähtudest ja sümptomitest ning paluda neil nende ilmnemisel pöörduda arsti poole. Aktiivse infektsioonhaiguse tekkimisel tuleb Neofordexiga toimuvale ravile lisada sobiv infektsiooniravi.

Patsientidel, kellel on anamneesis tuberkuloos koos oluliste radioloogiliste muutustega, või kui ei ole kindel, kas patsient on läbinud täieliku 6-kuulise ravikuuri rifampitsiiniga, on vaja profülaktilist tuberkuloosiravi.

Deksametasooni kasutamisel esineb raske strongüloidiaasi tekkerisk. Strongüloidiaasi endeemilistelt aladelt pärit patsientidel (troopilised ja subtroopilised piirkonnad, Lõuna-Euroopa) tuleb enne deksametasoonravi alustamist teha väljaheite analüüs ning vajaduse korral läbi viia parasiidivastane ravikuur.

Glükokortikoidravi saavatel patsientidel või patsientidel, keda on glükokortikoididega ravitud 3 eelneva kuu vältel, võivad aktiveeruda teatud viirushaigused (tuulerõuged, leetrid). Deksametasoonravi saavad patsiendid peavad vältima kokkupuudet inimestega, kellel on tuulerõuged või leetrid. Eriti ohustatud on immuunpuudulikkusega patsiendid, kellel ei ole varem tuulerõugeid või leetreid olnud. Kui sellised patsiendid on puutunud kokku inimestega, kellel on tuulerõuged või leetrid, tuleb vajaduse korral läbi viia ennetav ravi intravenoosse inimese normaalimmunoglobuliiniga või alustada passiivset immuniseerimist tuulerõugete

immunoglobuliiniga (VZIG). Tuulerõugeid või leetreid põdevate inimestega kokku puutunud patsientidel tuleb soovitada pöörduda otsekohe arsti poole.

Neofordexit ei tohi kasutada koos nõrgestatud elusvaktsiinidega (vt lõik 4.5). Vaktsineerimine inaktiveeritud vaktsiinidega on tavaliselt lubatud. Samas võivad suured glükokortikoidiannused nõrgendada immuunvastust ja seega ka vaktsineerimise efektiivsust.

Deksametasoon võib nahareaktsiooni allergiatestidele alla suruda. Samuti võib see mõjutada bakteriaalsete infektsioonide nitrosinise tetrasooli (NBT) testi ja põhjustada valenegatiivseid tulemusi.

Psühhiaatrilised häired

Patsiente ja/või nende hooldajaid tuleb hoiatada, et süsteemsete steroidide kasutamisel võivad tekkida tõsised psühhiaatrilised kõrvaltoimed (vt lõik 4.8). Sellised sümptomid tekivad tüüpiliselt mõni päev või mõni nädal pärast ravi alustamist. Risk võib olla suurem deksametasooni suurte annuste korral (vt ka lõik 4.5 farmakokineetiliste koostoimete kohta, mis võivad kõrvaltoimete tekkevõimalust suurendada), ehkki annuse suuruse järgi ei saa ennustada psühhiaatriliste kõrvaltoimete teket, tüüpi, raskust ega kestust. Enamik nendest kõrvaltoimetest möödub annuse vähendamisel või ravi lõpetamisel, ent vaja võib olla ka spetsiifilist psühhiaatrilist ravi. Patsientidele ja/või nende hooldajatele tuleb öelda, et nad pöörduksid häirivate psühholoogiliste sümptomite tekkimisel arsti poole, eriti depressiooni või –suitsiidimõtete tekkimisel. Patsiendid ja/või nende hooldajad peavad samuti olema valvsad võimalike psühhiaatriliste häirete suhtes, mis võivad tekkida süsteemsete steroidide annuse vähendamise ajal või vahetult pärast ravi lõpetamist, ehkki sellistest reaktsioonidest on teatatud harva.

Eriti ettevaatlik tuleb olla, kui kaalutakse ravi süsteemsete kortikosteroididega patsientidel, kellel on praegu või anamneesis olnud rasked afektiivsed häired neil endil või nende esimese astme sugulastel. Sellised häired on näiteks depressioon või maanilis-depressiivne haigus ja varasem steroidpsühhoos.

Unetuse tekkevõimaluse vähendamiseks on soovitatav Neofordexit võtta hommikuti.

Seedetrakti häired

Aktiivsete mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandite ravi tuleb lõpetada enne kortikosteroidiravi alustamist. Patsientidel, kellel on anamneesis mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand, verejooks või perforatsioon või nende tekke riskitegurid, tuleb kaaluda vastava profülaktilise ravi kasutamist. Patsiente tuleb ravi ajal kliiniliselt jälgida, kasutades vajaduse korral ka endoskoopiat.

Silma kahjustused

Süsteemne ravi glükokortikoididega võib indutseerida korioretinopaatiat, mis võib põhjustada nägemishäireid, sealhulgas nägemise kaotust.

Kortikosteroidide pikaajaline kasutamine võib põhjustada subkapsulaarset katarrakti ja glaukoomi koos nägemisnärvide võimaliku kahjustusega ning suurendada silma sekundaarsete seen- või viirusinfektsioonide tekkeriski. Eriti ettevaatlik tuleb olla glaukoomiga (või perekonnas esinenud glaukoomiga) ja ka silma herpes simplex’i infektsiooniga patsientide ravimisel, sest neil võib tekkida sarvkesta perforatsioon.

Tendoniit

Kortikosteroidid võivad soodustada tendoniidi teket ja üksikjuhtudel põhjustada ka põletikulise kõõluse rebendi. Risk on suurem fluorokinoloonide samaaegsel kasutamisel, dialüüsravi saavatel ja hüperparatüreoosiga patsientidel ning pärast neerusiirdamist.

Eakad

Eakatel võivad süsteemsete kortikosteroidide tavalised kõrvaltoimed, eelkõige osteoporoos, hüpertensioon, hüpokaleemia, diabeet, infektsioonidele vastuvõtlikkus ja naha õhenemine, seonduda raskemate tagajärgedega. Eluohtlike kõrvaltoimete vältimiseks on vaja patsiente hoolikalt jälgida.

Patsientide jälgimine

Patsiente tuleb kortikosteroidide kasutamisel hoolikalt jälgida haavandilise koliidi (sooleperforatsiooni risk), hiljutiste sooleanastomooside, divertikuliidi, hiljutise müokardiinfarkti (risk vasaku vatsakese vaba seina

rebendiks), diabeedi (või perekonnas esinenud diabeedi), neerupuudulikkuse, maksakahjustuse, osteoporoosi ja myasthenia gravise’e korral.

Pikaajaline ravi

Pikaajalise ravi korral tuleb kortikosteroidide hüperglükeemilise ja valkude katabolismi koos negatiivse lämmastikutasakaaluga soodustava toime tõttu järgida dieeti, mis sisaldab vähe lihtsuhkruid ja rohkesti valke.

Vee- ja naatriumipeetust esineb sageli ning see võib põhjustada hüpertensiooni. Vähendada tuleb naatriumi tarbimist ja jälgida vererõhku. Eriti ettevaatlik tuleb olla neerupuudulikkuse, hüpertensiooni või südame paispuudulikkusega patsientide ravimisel.

Ravi ajal tuleb jälgida kaaliumisisaldust. Kaaliumi tuleb manustada täiendavalt, kui esineb südame rütmihäirete risk või samaaegsel kasutamisel koos ravimitega, mis võivad põhjustada hüpokaleemiat.

Ravi glükokortikoididega võib nõrgendada diabeedi- ja hüpertensiooniravimite toimet. Vaja võib olla suurendada insuliini, suukaudsete diabeediravimite või hüpertensiooniravimite annust.

Sõltuvalt ravi kestusest võivad tekkida kaltsiumiainevahetuse häired. Ravi ajal tuleb jälgida kaltsiumi- ja D- vitamiini sisaldust. Kui patsiendile ei ole juba määratud ravi bisfosfonaadiga hulgimüeloomist tingitud luuhaiguse raviks, tuleb kaaluda bisfosfonaadi kasutamist, eriti kui esinevad osteoporoosi riskitegurid.

Laktoositalumatus

Neofordex sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel esineb harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasi vaegus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire, ei tohi seda ravimit võtta.

Kasutamine koos teiste hulgimüeloomi ravimitega

Kui Neofordexit kasutatakse koos teiste ravimitega, tuleb enne Neofordexiga toimuva ravi alustamist hoolikalt lugeda nende ravimi omaduste kokkuvõtetteid.

Kui Neofordexit kasutatakse koos teadaolevalt teratogeensete ravimitega (näiteks talidomiid, lenalidomiid, pomalidomiid, pleriksafoor), tuleb erilist tähelepanu pöörata raseduse testimise ja vältimise nõuetele (vt lõik 4.6).

Venoosne ja arteriaalne trombemboolia

Hulgimüeloomiga patsientidel on deksametasooni kombineerimine talidomiidi ja selle analoogidega seostatud venoosse trombemboolia (eelkõige süvaveeni tromboos ja kopsuemboolia) ning arteriaalse trombemboolia (eelkõige müokardiinfarkt ja ajuinsult) suurema riskiga (vt lõik 4.5 ja 4.8).

Seetõttu tuleb trombemboolia teadaolevate riskiteguritega (sealhulgas anamneesis esineva tromboosiga) patsiente hoolikalt jälgida. Tuleb püüda vähendada kõiki modifitseeritavaid riskitegureid (suitsetamine, hüpertensioon, hüperlipideemia). Nende patsientide tromboosiriski võib suurendada ka erütropoeesi stimuleerivate ravimite samaaegne kasutamine. Erütropoeesi stimuleerivaid ravimeid või tromboosiriski suurendada võivaid (näiteks hormoonasendusravi) ravimeid tuleb seepärast kasutada deksametasooni ja talidomiidi või selle analooge saavatel hulgimüeloomiga patsientidel ettevaatlikult. Kui hemoglobiini kontsentratsioon on üle 12 g/l, tuleb erütropoeesi stimuleeriva ravimi kasutamine lõpetada.

Patsiendid ja arstid peavad olema tähelepanelikud trombemboolia nähtude ning sümptomite suhtes. Patsientidele tuleb öelda, et nad pöörduksid kohe arsti poole, kui neil tekivad sellised sümptomid nagu raskendatud hingamine, rindkerevalu või jäsemeturse. Soovitatav on profülaktiline tromboosiravi, eriti tromboosi täiendavate riskiteguritega patsientidel. Tromboosivastaste profülaktiliste meetmete võtmise või mittevõtmise otsus peab põhinema iga patsiendi individuaalsete riskitegurite põhjalikul hindamisel.

Mis tahes trombemboolilise sündmuse tekkel tuleb ravi lõpetada ja alustada standardset antikoagulantravi. Kui patsiendi seisund on antikoagulantraviga stabiliseeritud ja trombemboolilise sündmuse võimalikud tüsistused ohjatud, tohib pärast kasulikkuse ja riski tasakaalu hindamist ravi deksametasooni ning talidomiidi

või selle analoogidega endises annuses taasalustada. Patsiendid peavad jätkama antikoagulantravi kasutamist kogu ravikuuri vältel koos deksametasooni ja talidomiidi või selle analoogidega.

Neutropeenia ja trombotsütopeenia

Deksametasooni samaaegne kasutamine koos lenalidomiidiga on hulgimüeloomiga patsientidel seostatud IV astme netropeenia suurema esinemissagedusega (patsiente, kellel seda on esinenud, on olnud

lenalidomiidi/deksametasooniga ravitutest 5,1% ja platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidest 0,6%; vt lõik 4.8). IV astme febriilse neutropeenia episoode täheldati harva (nendega patsiente on olnud lenalidomiidi/deksametasooniga ravitud patsientidest 0,6% ja platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidest 0,0%; vt lõik 4.8). Neutropeenia oli kõige sagedamini teatatud III või IV astme hematoloogiline kõrvaltoime retsidiveerunud/refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidel, keda raviti deksametasooni ja pomalidomiidi kombinatsiooniga. Patsiente tuleb jälgida hematoloogiliste kõrvaltoimete, eriti neutropeenia suhtes. Patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid otsekohe palavikust. Vaja võib olla vähendada lenalidomiidi või pomalidomiidi annust. Neutropeenia korral peab arst patsiendi ravimisel kaaluma kasvufaktorite kasutamise vajadust.

Deksametasooni samaaegset kasutamist koos lenalidomiidiga on hulgimüeloomiga patsientidel seostatud III ja IV astme trombotsütopeenia suurema esinemissagedusega (neid patsiente on olnud lenalidomiidi/deksametasooniga ravitutest vastavalt 9,9% ja 1,4% ning platseebo/deksametasooniga ravitutest 2,3% ja 0,0%; vt lõik 4.8). Trombotsütopeeniast teatati samuti väga sageli retsidiveerunud/refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidel, keda raviti deksametasooni ja pomalidomiidi kombinatsiooniga. Patsiendid ja arstid peavad olema tähelepanelikud verejooksu nähtude ja sümptomite suhtes (sealhulgas petehhiad ja ninaverejooks), eriti kui patsient kasutab samal ajal verejooksu riski suurendavaid ravimeid. Vaja võib olla vähendada lenalidomiidi või pomalidomiidi annust.

Enne ravi alustamist ja seejärel esimese 8 nädala vältel üks kord nädalas ning edasi üks kord kuus tuleb samaaegsel deksametasooni/lenalidomiidiga ravimisel kontrollida verepilti, sealhulgas leukotsüütide sisaldust ja leukotsüütide valemit, trombotsüütide sisaldust, hemoglobiinisisaldust ja hematokriti väärtust, et jälgida patsiente tsütopeeniate suhtes.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Enne Neofordexi kasutamist kombinatsioonis mis tahes teise ravimiga tuleb hoolikalt lugeda selle ravimi omaduste kokkuvõtet.

Farmakodünaamilised koostoimed

Ohutusprobleemide tõttu tuleb vältida deksametasooni kasutamist koos järgmiste ravimitega.

Atsetüülsalitsüülhape annustes ≥ 1 g üksikannuse kohta või ≥ 3 g ööpäevas verejooksu suurema riski tõttu. Annuste korral ≥ 500 mg üksikannuse kohta või < 3 g ööpäevas tuleb olla ettevaatlik verejooksu, haavandite või seedetrakti perforatsiooni suurema riski tõttu. Võimalik on kasutada tromboosi profülaktikaks atsetüülsalitsüülhappe väikesi annuseid.

Nõrgestatud elusvaktsiinid vaktsiinitekkelise eluohtliku haiguse tõttu.

Ohutusprobleemide tõttu tuleb olla ettevaatlik deksametasooni kasutamisel koos järgmiste ravimitega.

Hüpokaleemiat põhjustavad ravimid (hüpokaleemiat põhjustavad diureetikumid monoteraapiana või kombinatsioonidena, lahtistid, tetrakosaktiid, intravenoosne amfoteritsiin B) hüpokaleemia suurema riski tõttu. Vere kaaliumisisaldust tuleb jälgida ja vajaduse korral korrigeerida. Peale selle esineb amfoteritsiin B samaaegsel kasutamisel südame laienemise ja südamepuudulikkuse tekke risk.

Südameglükosiidid, sest hüpokaleemia tugevdab südameglükosiidide toksilisi toimeid. Mis tahes hüpokaleemia tuleb korrigeerida ja patsiente tuleb kliiniliselt jälgida elektrolüütide sisalduse ning elektrokardiograafia muutuste suhtes.

Ravimid, mis võivad põhjustada seisundit torsades de pointes, ventrikulaarse arütmia suurema riski tõttu. Mis tahes hüpokaleemia tuleb korrigeerida ning patsiente elektrolüütide sisalduse ja elektrokardiograafia muutuste suhtes kliiniliselt jälgida.

Erütropoeesi stimuleerivad ravimid või muud ravimid, mis võivad suurendada tromboosiriski

(nt hormoonasendusravi) patsientidel, kes kasutavad koos Neofordexiga talidomiidi või selle analooge (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (NSAID) seedetrakti haavandite suurema riski tõttu.

Hüpoglükeemilise toimega ravimid, sest deksametasoon võib tugevdada glükeemiat, vähendada glükoositaluvust ja põhjustada ketoatsidoosi. Patsiente tuleb sellest riskist teavitada ning samaaegse ravi korral tuleb patsientidel sagedamini kontrollida vere ja uriini glükoosisisaldust, eriti ravi alguses. Deksametasoonravi ajal või pärast seda võib olla vaja kohandada diabeediravimite annuseid.

Hüpertensiooniravimid, sest nende toime võib nõrgeneda (vee- ja naatriumipeetuse tõttu). Deksametasoonravi ajal võib olla vaja kohandada hüpertensiooniravimite annuseid.

Fluorokinoloonid, tendoniidiriski võimaliku suurenemise ja erandjuhtudel põletikulise kõõluse rebenemisriski tõttu, eelkõige pikaajalise ravi korral.

Metotreksaat hematoloogilise toksilisuse suurema riski tõttu.

Farmakokineetilised koostoimed

Muude ravimite toime deksametasoonile

Deksametasoon metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) kaudu ja seda transpordib P-glükoproteiin (P-gp, ka MDR1). Deksametasooni samaaegne manustamine koos CYP3A4 ja P-gp indutseerijate või inhibiitoritega võib vastavalt vähendada või suurendada selle plasmakontsentratsiooni.

Järgmiste kombinatsioonide korral tuleb olla ettevaatlik deksametasooni farmakokineetika muutuste tõttu.

-Järgmised ravimid võivad vähendada deksametasooni plasmakontsentratsiooni.

Aminoglutetimiid tulenevalt deksametasooni efektiivsuse vähenemisest selle maksametabolismi suurenemise tõttu.

Maksaensüüme indutseerivad krambiravimid (karbamasepiin, fosfenütoiin, fenobarbitaal, fenütoiin, primidoon) deksametasooni plasmasisalduse vähenemise ja sellest tuleneva efektiivsuse nõrgenemise tõttu.

Rifampitsiin deksametasooni plasmakontsentratsiooni ja efektiivsuse nõrgenemise tõttu tulenevalt selle maksametabolismi suurenemisest.

Toopilised seedetrakti ravimid, näiteks antatsiidid ja aktiivsüsi ning kolestüramiin, deksametasooni imendumise vähenemise tõttu seedetraktist. Nende ravimite ja Neofordexi manustamise vahele peab jätma vähemalt kaks tundi.

Efedriin deksametasooni plasmasisalduse vähenemise tõttu tulenevalt suuremast metaboolsest kliirensist.

-Järgmised ravimid võivad suurendada deksametasooni plasmakontsentratsiooni.

Aprepitant ja fosaprepitant deksametasooni plasmakontsentratsiooni suurenemise tõttu tulenevalt selle maksametabolismi vähenemisest.

Klaritromütsiin, erütromütsiin, telitromütsiin, itrakonasool, ketokonasool, posakonasool, vorikonasool, nelfinaviir ja ritonaviir – deksametasooni plasmakontsentratsiooni suurenemine tulenevalt selle maksametabolismi vähenemisest nende ensüüme inhibeerivate ainete tõttu.

Deksametasooni toime teistele ravimitele

Deksametasoon on mõõdukas CYP3A4 ja P-gp inhibiitor. Deksametasooni samaaegne manustamine koos järgmiste ainetega, mida metaboliseerib CYP3A4 või transpordib P-gp, võib põhjustada nende kliirensi suurenemist ja plasmakontsentratsiooni vähenemist.

Suukaudsed kontratseptiivid, sest ei saa välistada suukaudsete kontratseptiivide efektiivsuse vähenemise võimalust samaaegse ravi ajal. Koostoimete uuringut suukaudsete kontratseptiividega ei ole toimunud. Tuleb kasutada tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid (vt lõik 4.6). Ka hormoonasendusravi efektiivsus võib samaaegse ravi korral väheneda.

Suukaudsed antikoagulandid, tingituna kortikosteroidide võimalikust toimest suukaudsete antikoagulantide ja hüübimistegurite metabolismile ning verejooksu riskist (seedetrakti limaskest, veresoonte haprus), kui deksametasooni suuri annuseid kasutatakse kauem kui 10 päeva. Kui sellist kombinatsiooni on vaja, tuleb patsiendi jälgimist intensiivistada ning kontrollida hüübivusnäitajaid üks nädal pärast ravi alustamist ja seejärel iga kahe nädala tagant ning pärast ravi.

Dotsetakseel ja tsüklofosfamiid, nende plasmasisalduse vähenemise tõttu tulenevalt CYP3A4 ja P-gp induktsioonist.

Lapatiniib, tingituna lapatiniibi suuremast maksatoksilisusest CYP3A4 metabolismi indutseerimise tõttu.

Tsüklosporiin, tingituna tsüklosporiini biosaadavuse ja plasmasisalduse vähenemisest. Tsüklosporiin võib samuti suurendada deksametasooni haaramist rakkudesse. Peale selle on deksametasooni ja tsüklosporiini samaaegsel kasutamisel teatatud krampidest. Deksametasooni ja tsüklosporiini samaaegset kasutamist tuleb vältida.

Midasolaam, tingituna midasolaami plasmasisalduse vähenemisest CYP3A4 indutseerimise tõttu. Midasolaami efektiivsus võib väheneda.

Ivermektiin, tingituna ivermektiini plasmasisalduse vähenemisest. Parasiidivastane ravi tuleb lõpetada enne deksametasoonravi alustamist (vt lõik 4.2).

Rifabutiin, tingituna rifabutiini plasmasisalduse vähenemisest sooles ja maksas CYP3A4 indutseerimise tõttu.

Indinaviir, tingituna indinaviiri plasmasisalduse olulisest vähenemisest CYP3A4 indutseerimise tõttu.

Erütromütsiin, tingituna erütromütsiini metabolismi suurenemisest pärast deksametasooniga toimuva ravi lõpetamist alleeli CYP3A5*1 mittekandjatel.

Isoniasiid, sest glükokortikoidid võivad vähendada isoniasiidi plasmakontsentratsiooni, tõenäoliselt isoniasiidi maksametabolismi stimuleerimise ja glükokortikoidide metabolismi vähenemise tõttu.

Prasikvanteel, tingituna prasikvanteeli plasmakontsentratsiooni vähenemisest selle maksametabolismi suurenemise tõttu deksametasooni toimel koos prasikvanteelravi ebaõnnestumise riskiga. Kummagi ravimi kasutamise vahele peab jätma vähemalt kaks nädalat.

Deksametasooni korduv igapäevane manustamine tingib ka deksametasooni plasmasisalduse vähenemise CYP3A4 ja P-gp indutseerimise tõttu. Hulgimüeloomi ravi korral ei ole vaja deksametasooni annust kohandada.

Deksametasoonil puuduvad kliiniliselt olulised koostoimed talidomiidi, lenalidomiidi, pomalidomiidi, bortesomiibi, vinkristiini või doksorubitsiiniga.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised

Neofordexiga toimuva ravi ajal peavad naised hoiduma rasestumisest. Deksametasoon võib põhjustada kaasasündinud väärarenguid (vt lõik 5.3). Deksametasooni võidakse kasutada koos teadaolevalt teratogeensete ravimitega (näiteks talidomiid, lenalidomiid, pomalidomiid, pleriksafoor) või koos tsütotoksiliste ainetega, mille kasutamine raseduse ajal on vastunäidustatud. Patsiendid, kes kasutavad Neofordexit koos talidomiidi, lenalidomiidi või pomalidomiidi sisaldavate ravimitega, peavad järgima nimetatud ravimite korral ettenähtud rasestumisest hoidumise juhiseid. Enne samaaegse ravi alustamist tuleb lisateabe saamiseks hoolikalt lugeda nende ravimite ravimi omaduste kokkuvõtet.

Kontratseptsioon naistel ja meestel

Rasestumisvõimelised naised ja nende meespartnerid peavad kasutama sobivaid rasestumisvastaseid meetodeid. Eriti tuleb rasestumisest hoidumise juhiseid järgida talidomiidi või selle analoogidega samaaegse ravi korral. Suukaudsete kontratseptiivide efektiivsus võib deksametasooniga toimuva ravi ajal väheneda (vt lõik 4.5).

Rasedus

Lähtudes inimestel saadud kogemustest, põhjustab deksametasoon arvatavasti kaasasündinud väärarenguid, eelkõige üsasisese kasvu pidurdumist ja harva ka vastsündinute neerupealiste puudulikkust, kui seda manustatakse raseduse ajal.

Loomuuringutes on esinenud reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3).

Neofordexit ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud kui naise kliinilise seisundi tõttu on ravi deksametasooniga hädavajalik.

Imetamine

Glükokortikoidid erituvad rinnapiima ja nendega ravitud naiste vastsündinutel/imikutel on täheldatud glükokortikoididele omaseid toimeid.

Sõltuvalt imetamise kasulikkusest lapsele ja ravi kasulikkusest naisele tuleb otsustada, kas lõpetada imetamine või lõpetada / mitte alustada ravi Neofordexiga.

Fertiilsus

Loomuuringutes on emasloomade fertiilsus vähenenud (vt lõik 5.3). Andmed toime kohta isasloomade fertiilsusele puuduvad.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Neofordexil on mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Deksametasoon võib põhjustada segasusseisundit, hallutsinatsioone, pearinglust, unisust, väsimust, minestust ja nägemise ähmastumist (vt lõik 4.8). Patsientidele tuleb selgitada, et nende toimete korral väldiksid nad deksametasooniga toimuva ravi ajal autojuhtimist, masinate käsitsemist või ohtlikke tegevusi.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Neofordexi kõrvaltoimed vastavad glükokortikoidide eeldatavale ohutusprofiilile.

Väga sagedad kõrvaltoimed on hüperglükeemia, unetus, lihasvalu ja lihasnõrkus, asteenia, väsimus, turse ja kehakaalu suurenemine. Harvemad, ent rasked kõrvaltoimed on pneumoonia ja muud infektsioonid ning psühhiaatrilised häired (vt lõik 4.4). Kasutamisel koos talidomiidi ja selle analoogidega olid kõige raskemad kõrvaltoimed venoosne trombemboolia (eelkõige süvaveeni tromboos ja kopsuemboolia) ja müelosupressioon (eelkõige neutropeenia ja trombotsütopeenia) (vt lõik 4.4).

Eeldatavate kõrvaltoimete esinemissagedus, sealhulgas neerupealiste atroofia, vastab deksametasooni kasutatavale annusele, manustamisajale ja ravi kestusele (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimed tabelina

Alljärgnevas tabelis on deksametasooniga ravitud patsientidel täheldatud kõrvaltoimed esitatud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse alusel. Andmed pärinevad nii varasemast kasutamiskogemusest kui ka hulgimüeloomiga patsientidel toimunud kliinilistest uuringutest, milles deksametasooni kasutati monoteraapiana või koos platseeboga. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni <1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv

(< 1/10 000, sealhulgas üksikjuhud), ning teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass

Kõrvaltoimed

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage: pneumoonia, vöötohatis, ülemiste hingamisteede infektsioon,

 

alumiste hingamisteede infektsioon, suuõõne kandidiaas, suuõõne

 

seeninfektsioon, kuseteede infektsioon, lihtohatis, Candida-

 

infektsioon.

 

Teadmata: infektsioon, sepsis.

Vere ja lümfisüsteemi häired

Sage: neutropeenia, aneemia, trombotsütopeenia, lümfopeenia,

 

leukopeenia, leukotsütoos.

 

Aeg-ajalt: febriilne neutropeenia, pantsütopeenia, koagulopaatia.

Endokriinsüsteemi häired

Sage: Cushingi sündroom.

 

Aeg-ajalt: hüpotüreoos.

 

Teadmata: neerupealiste atroofia, steroidide ärajätusündroom,

 

neerupealiste puudulikkus, hirsutism, ebaregulaarne

 

menstruatsioon.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga sage: hüperglükeemia.

 

Sage: hüpokaleemia, diabeet, anoreksia, suurenenud või vähenenud

 

isu, hüpoalbumineemia, vedelikupeetus, hüperurikeemia.

 

Aeg-ajalt: dehüdratsioon, hüpokaltseemia, hüpomagneseemia.

 

Teadmata: glükoositaluvuse halvenemine, naatriumipeetus,

 

metaboolne alkaloos.

Psühhiaatrilised häired

Väga sage: unetus.

 

Sage: depressioon, ärevus, agressiivsus, segasusseisund, ärrituvus,

 

närvilisus, meeleolumuutused, rahutus, eufooria.

 

Aeg-ajalt: meeleolu kõikumine, hallutsinatsioonid.

 

Teadmata: maania, psühhoos, käitumishäired.

Närvisüsteemi häired

Sage: perifeerne neuropaatia, pearinglus, psühhomotoorne

 

hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, mäluhäired, treemor, paresteesia,

 

peavalu, ageusia, düsgeusia, unisus, letargia, tasakaaluhäired,

 

düsfoonia.

 

Aeg-ajalt: ajuinsult, mööduv isheemiline atakk, amneesia,

 

ebanormaalne koordinatsioon, ataksia, sünkoop.

 

Teadmata: krambid.

Silma kahjustused

Sage: nägemise ähmastumine, kae.

 

Aeg-ajalt: konjunktiviit, pisaravoolus.

 

Teadmata: korioretinopaatia, glaukoom.

Kõrva ja labürindi kahjustused

Sage: vertiigo.

Südame häired

Sage: kodade virvendus, supraventrikulaarsed ekstrasüstolid,

 

tahhükardia, palpitatsioonid.

 

Aeg-ajalt: müokardi isheemia, bradükardia.

 

Teadmata: südame paispuudulikkus.

Vaskulaarsed häired

Sage: venoosne trombemboolia (eelkõige süvaveeni tromboos ja

 

kopsuemboolia), hüpertensioon, hüpotensioon, õhetus, vererõhu

 

tõus, diastoolse vererõhu langus.

 

Teadmata: purpur, verevalumid.

Respiratoorsed, rindkere ja

Sage: bronhiit, köha, hingeldus, neelu ja kõri valu, hääle kähedus,

mediastiinumi häired

luksumine.

Seedetrakti häired

Väga sage: kõhukinnisus.

 

Sage: oksendamine, kõhulahtisus, iiveldus, düspepsia, stomatiit,

 

gastriit, kõhuvalu, suukuivus, kõhu paisumine, kõhupuhitus.

 

Teadmata: pankreatiit, seedetrakti perforatsioon, seedetrakti

 

verejooks, seedetrakti haavand.

Maksa ja sapiteede häired

Sage: maksaanalüüside normist erinevad tulemused,

 

alaniinaminotransferaasi sisalduse suurenemine.

Naha ja nahaaluskoe

Sage: lööve, erüteem, liighigistus, kihelus, nahakuivus, juuste

kahjustused

väljalangemine.

 

Aeg-ajalt: urtikaaria.

 

Teadmata: naha atroofia, akne.

Lihas-skeleti ja sidekoe

Väga sage: lihasnõrkus, lihaskrambid.

kahjustused

Sage: müopaatia, lihas-skeleti valu, liigesevalu, jäsemevalu.

 

Teadmata: patoloogiline luumurd, osteonekroos, osteoporoos,

 

kõõluserebend.

Neerude ja kuseteede häired

Sage: pollakisuuria.

 

Aeg-ajalt: neerupuudulikkus.

Üldised häired ja

Väga sage: väsimus, nõrkus, turse (sealhulgas perifeerne turse ja

manustamiskoha reaktsioonid

näo turse).

 

Sage: valu, limaskestapõletik, püreksia, külmavärinad, halb

 

enesetunne.

 

Teadmata: haavade paranemise halvenemine.

Uuringud

Sage: kehakaalu vähenemine, kehakaalu suurenemine.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Enne Neofordexi kasutamist kombinatsioonis mis tahes teise ravimiga tuleb hoolikalt lugeda selle ravimi omaduste kokkuvõtet.

Teatud kõrvaltoimete esinemissagedus varieerub sõltuvalt kasutatavast ravimikombinatsioonist.

Kombinatsioonravi lenalidomiidi ja deksametasooniga on relapseerunud või refrakatoorse hulgimüeloomiga patsientidel seostatud IV astme neutropeenia suurema esinemissagedusega (lenalidomiidi/deksametasooniga ravitud patsientidel 5,1% ja platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidel 0,6%). IV astme febriilse neutropeenia episoode täheldati harva (lenalidomiidi/deksametasooniga ravitud patsientidel 0,6% ja platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidel 0,0%). Sarnast kõrge astmega neutropeenia esinemissagedust täheldati ka äsja diagnoositud hulgimüeloomiga patsientidel, keda raviti lenalidomiidi ja deksametasooni kombinatsiooniga.

Neutropeenia esines 45,3%-l retsidiveerunud ja refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidest, kes said deksametasooni väikseid annuseid pluss pomalidomiidi (Pom + LD-Dex), ja 19,5%-l patsientidest, kes said deksametasooni suuri annuseid (HD-Dex). III või IV astme neutropeenia esines 41,7%-l patsientidest, kes said Pom + LD-Dex-i, võrreldes 14,8%-ga patsientidest, kes said HD-Dex-i. Pom + LD-Dex-iga ravitud patsientidel oli neutropeenia harva raske (2,0% patsientidest), ei viinud ravi lõpetamiseni ja oli seotud ravi katkestamisega 21,0%-l patsientidest ning annuse vähendamisega 7,7%-l patsientidest. Febriilne neutropeenia esines 6,7%-l patsientidest, kes said Pom + LD-Dex-i, ja seda ei esinenud ühelgi patsiendil, kes said HD-Dex- i. Kõik juhud olid III või IV astme juhud. Febriilne neutropeenia teatati olevat raske 4,0%-l patsientidest. Febriilne neutropeenia oli seotud annustamise katkestamisega 3,7%-l patsientidest ja annuse vähendamisega 1,3%-l patsientidest ning ravi lõpetamist ei esinenud.

Kombinatsioonravi lenalidomiidi ja deksametasooniga on retsidiveerunud või refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidel seostatud III ja IV astme trombotsütopeenia suurema esinemissagedusega (lenalidomiidi/deksametasooniga ravitud patsientidel vastavalt 9,9% ja 1,4% ning platseebo/deksametasooniga ravitud patsientidel 2,3% ja 0,0%). Sarnast raske astmega trombotsütopeenia esinemissagedust täheldati ka äsja diagnoositud hulgimüeloomiga patsientidel, keda raviti lenalidomiidi ja deksametasooni kombinatsiooniga. Trombotsütopeenia esines 27,0%-l retsidiveerunud ja refraktoorse hulgimüeloomiga patsientidest, kes said Pom + LD-Dex-i, ning 26,8%-l patsientidest, kes said HD-Dex-i. III või IV astme trombotsütopeenia esines 20,7%-l patsientidest, kes said Pom + LD-Dex-i, ja 24,2%-l patsientidest, kes said HD-Dex-i. Pom + LD-Dex-iga ravitud patsientidel oli trombotsütopeenia raske 1,7%-l patsientidest, viis annuse vähendamisele 6,3%-l patsientidest, ravi katkestamisele 8%-l patsientidest ja ravi lõpetamisele 0,7%-l patsientidest.

Lenalidomiidi, talidomiidi või pomalidomiidi kombinatsioonravi deksametasooniga on hulgimüeloomiga patsientidel seostatud süvaveeni tromboosi ja kopsuemboolia suurema riskiga (vt lõik 4.5). Tromboosiriski nendel patsientidel võib suurendada ka erütropoeetilise toimega ravimite samaaegne manustamine või anamneesis süvaveeni tromboos.

Deksametasooni kasutamisel ainsa ravimina võivad kuni 34%-l äsja diagnoositud hulgimüeloomiga patsientidest tekkida madala astmega neuropaatilised reaktsioonid, eelkõige I astme paresteesiad. Perifeerse neuropaatia esinemissagedus ja raskusaste suurenevad deksametasooni samaaegsel manustamisel koos bortesomiibi või talidomiidiga. Ühes uuringus oli patsiente, kellel täheldati III/IV astme neuropaatilisi reaktsioone, talidomiidi ja deksametasooniga ravitud patsientidest 10,7% ja ainult deksametasooniga ravitud patsientidest üksnes 0,9%.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Deksametasooni äge toksilisus on väike ja toksilisi toimeid on ägeda üleannustamise korral täheldatud harva. Antidoot deksametasoonile puudub, seetõttu on üleannustamise ravi sümptomaatiline.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks, glükokortikoidid, ATC-kood: H02AB02

Toimemehhanism

Deksametasoon on sünteetiline glükokortikoid, millel on tugev põletikuvastne toime ning vähene mineralokortikoidne aktiivsus. Suurte annuste korral (nt 40 mg) vähendab deksametasoon immuunvastust.

Uuringutes on näidatud, et deksametasoon tekitab hulgimüeloomi apoptoosi (rakusurma) läbi tuumafaktor- κB aktiivsuse maharegulatsiooni ja kaspaas-9 aktivatsiooni kaspaasi teise mitokondritest pärineva aktivaatori (Smac; apoptoosi soodustav tegur) vabastamise kaudu. Apoptootiliste markerite maksimaalse taseme saavutamiseks koos kaspaas-3 aktivatsiooni suurenemise ja DNA fragmentatsiooniga oli vaja pikaajalist ekspositsiooni. Deksametasoon põhjustas ka apoptoosivastaste geenide maharegulatsiooni ja suurendas IκB- α valgu sisaldust.

Deksametasooni apoptoosi tekitavat toimet suurendab kombineerimine talidomiidi või selle analoogidega ja proteasoomi inhibiitoritega (nt bortesomiib).

Hulgimüeloom on progresseeruv harvaesinev hematoloogiline haigus. Seda iseloomustab ebanormaalsete plasmarakkude liigne sisaldus luuüdis ning intaktsete monoklonaalsete immunoglobuliinide (IgG, IgA, IgD või IgE) või ainult Bence-Jonesi valgu (vabad immunoglobuliinide monoklonaalsed κ- ja λ-kergahelad) liigne tootmine.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Hulgimüeloomi ravis kasutamisel ei ole Neofordexi kliinilise efektiivsuse ega ohutuse uuringuid toimunud.

Hulgimüeloomi ravis kasutatava deksametasooni kombinatsioonravi efektiivsus ja ohutus on tõestatud arvukates kliinilistes uuringutes nii äsja diagnoositud haigusega patsientidel kui ka relapseerunud või refraktoorse haigusega patsientidel. Uuritud patsientide populatsioonis on mitmesuguseid vanuserühmi ja patsiente, kes on nii sobivad kui ka mittesobivad autoloogsete tüvirakkude siirdamiseks. Deksametasooni suuri suukaudseid annuseid (40 mg või 20 mg) on hulgimüeloomi ravis uuritud kombinatsioonis VAD- keemiaraviskeemiga (vinkristiin, adriamütsiin/doksorubitsiin ja deksametasoon) või koos uuemate ravimitega, nagu talidomiid ja selle analoogid ning proteasoomiinhibiitorid. Kontrolliga uuringutes täheldati deksametasooni kombinatsioonravi korral järjekindlalt paremaid ravitulemusi elulemuse ja ravivastuse suhtes kui ainult deksametasooni kasutamisel.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Neofordexiga toimunud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta hulgimüeloomi ravis (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast Neofordexi suukaudset manustamist saabub deksametasooni maksimaalne plasmakontsentratsioon 3 tunni pärast (mediaanväärtus). Deksametasooni biosaadavus on ligikaudu 80%. Manustatud ja biosaadavate annuste seos on lineaarne.

Deksametasooni transpordib P-glükoproteiin (MDR1). Deksametasooni transportimisel võib teatud roll olla ka teistel MDR-transporteritel.

Jaotumine

Sõltuvalt manustatud annusest on kuni 80% deksametasoonist seotud plasmavalkudega (eelkõige albumiiniga). Väga suurte annuste korral tsirkuleerib enamik deksametasoonist veres seondumata kujul. Jaotusruumala on ligikaudu 1 l/kg. Deksametasoon läbib hematoentsefaalbarjääri ja platsentabarjääri ning eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon

Väike osa manustatud deksametasoonist eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Inimorganismis enamik hüdrogeenitakse või hüdroksüülitakse ning peamised metaboliidid ion hüdroksü-6-deksametasoon ja dihüdro-20-deksametasoon. 30…40% on konjugeerunud glükuroonhappega või seondub maksas sulfaatidega ning eritub selles vormis uriiniga. Deksametasoon metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) abil. Deksametasooni biotransformatsioonis võib olla teatud roll ka teistel tsütokroom P450 isoensüümidel.

Eritumine

Deksametasooni plasma poolväärtusaeg on umbes 250 minutit.

Patsientide eripopulatsioonid

Andmed deksametasooni biotransformatsiooni kohta maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Suitsetamine ei mõjuta deksametasooni farmakokineetikat. Euroopa ja Aasia (Indoneesia ja Jaapani) päritolu patsientide vahel ei ole leitud deksametasooni farmakokineetika osas erinevusi.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Glükokortikoidide äge toksilisus on vähene. Kroonilise toksilisuse ja kartsionogeensuse andmed puuduvad. Leitud genotoksilisuse andmete kohta on näidatud, et need on artefaktsed. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes hiirtel, rottidel, hamstritel, küülikutel ja koertel on deksametasoon põhjustanud embrüofetaalseid väärarenguid, nagu suulaelõhe ja skeletidefektide esinemissageduse suurenemine, harknäärme, põrna ja neerupealiste kaalu vähenemine, kopsu, maksa ja neerude arenguhäired ning kasvu pidurdumine. Postnataalse arengu hindamisel loomadel, kes olid prenataalselt kokku puutunud deksametasooniga, leiti glükoositaluvuse ja insuliinitundlikkuse vähenemist, käitumise muutusi ning aju kaalu ja kehakaalu vähenemist. Isasloomadel võib sugurakkude apoptoosi ja spermatogeneesi defektide tõttu väheneda viljakus. Andmed toime kohta emasloomade viljakusele on vastuolulised.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat

Mikrokristalliline tselluloos

Magneesiumstearaat

Kolloidne veevaba ränidioksiid

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Tablette tuleb hoida kuni manustamiseni blisterpakendis. Terves pakendis olevad üksikud tabletid tuleb blistrist eraldada, kasutades perforatsiooni, nt kasutamiseks mitmelahtrilistes ravisoostumust suurendavates abivahendites. Poolitatud tabletid, mida kohe ei võeta, tuleb hävitada (vt lõik 6.6).

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

10 x 1 tabletti OPA/alumiinium/PVC/alumiiniumist perforeeritud üheannuselises blistris. Pakendis on 10 tabletti.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Öelge patsientidele, et nad ei viskaks kasutamata tablette ära koos majapidamisprügiga või kanalisatsiooni kaudu.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Laboratoires CTRS 63, rue de l’Est

92100 Boulogne-Billancourt Prantsusmaa

E-post: ctrs@ctrs.fr

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/15/1053/001

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 16/03/2016

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu