Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Quinsair (levofloxacin) – Ravimi omaduste kokkuvõte - J01MA12

Updated on site: 09-Oct-2017

Ravimi nimetusQuinsair
ATC koodJ01MA12
Toimeainelevofloxacin
TootjaHorizon Pharma Europe BV

Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teavitamise kohta vt lõik 4.8.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Quinsair 240 mg, nebuliseeritav lahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml nebuliseeritavat lahust sisaldab levofloksatsiinhemihüdraati, mis vastab 100 mg levofloksatsiinile. Üks ampull sisaldab 240 mg levofloksatsiini.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Nebuliseeritav lahus.

Selge kahvatukollane lahus.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Quinsair on näidustatud Pseudomonas aeruginosa’st tingitud krooniliste kopsuinfektsioonide raviks tsüstilise fibroosiga täiskasvanud patsientidel(vt lõik 5.1).

Antibakteriaalsete ainete kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Soovitatav annus on 240 mg (üks ampull), inhaleerida kaks korda ööpäevas (vt lõik 5.2).

Quinsair’i võetakse vahelduvate tsüklitena, kus 28 ravipäevale järgneb 28 ravivaba päeva. Tsüklilist ravi võib jätkata senikaua, kuni arsti arvates on patsiendil sellest kliinilist kasu.

Annuste inhaleerimiste vahe peaks olema võimalikult täpselt 12 tundi.

Annuse vahelejäämisel tuleb see võtta niipea, kui see patsiendile meenub, tingimusel, et järgmise annuse inhaleerimiseni jääb vähemalt 8 tundi. Patsient ei tohi inhaleerida rohkem kui ühe ampulli sisu, et vahelejäänud annust tagasi teha.

Kui pärast Quinsair’i saamist tekib äge sümptomaatiline bronhospasm, võib patsientidel olla kasu kiiretoimelisest inhaleeritavast bronhodilataatorist, mida tuleb manustada vähemalt 15 minutit kuni 4 tundi enne järgmist annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Eakad patsiendid (> 65-aastased)

Quinsair’i ohutus ja efektiivsus tsüstilist fibroosi põdevatel eakatel patsientidel ei ole veel tõestatud.

Neerufunktsiooni kahjustus

Kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (hinnanguline kreatiniini kliirens ≥ 20 ml/min Cockcroft-Gault’i valemi järgi) ei ole annuse kohandamine vajalik. Quinsair’i ei ole soovitatav kasutada patsientidel, kellel on raske neerufunktsiooni kahjustus (kreatiniini kliirens < 20 ml/min).

Maksafunktsiooni kahjustus

Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 5.2).

Lapsed

Quinsair’i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses < 18 aastat ei ole veel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Manustamisviis

Inhalatsioon.

Pärast ampulli avamist tuleb selle sisu kohe ära kasutada (vt lõik 6.6).

Patsientidel, kes kasutavad erinevaid inhaleeritavaid ravimeid, on soovitatav kasutada alljärgnevat manustamisjärjekorda.

1.Bronhodilataatorid

2.Dornaas alfa

3.Hingamisteede puhastusmeetodid

4.Quinsair

5.Inhaleeritavad kortikosteroidid

Quinsair’i tuleb kasutada koos Zirela käsinebulisaatoriga (k.a Zirela aerosoolotsik), mis tarnitakse koos ühendatud eBase-juhtseadme või eFlow kiire juhtpuldiga (vt lõik 6.6). Enne Quinsair’i esmakordset kasutamist tuleb tutvuda Zirela käsinebulisaatori tootja kasutusjuhendiga.

In vitro uuringutes, kus Quinsair’i kasutati Zirela nebulisaatorsüsteemiga, olid ravimiedastusnäitajad järgmised: massmediaanne aerodünaamiline diameeter (piisa suurusjaotus): 3,56 mikromeetrit (geomeetriline standardhälve 1,51); ravimi manustamiskiirus: 24,86 mg/min (standardhälve 4,05) ja manustatud ravimikogus kokku: 236,1 mg (standardhälve 7,1). Zirela nebulisaatorsüsteemi kasutati Quinsair’i manustamiseks lõigus 5.1 kirjeldatud kliinilistes uuringutes.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis fluorokinolooni manustamisega seonduvad kõõlusevigastused.

Epilepsia.

Rasedus.

Imetavad naised.

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid

Levofloksatsiin võib põhjustada tõsiseid, potentsiaalselt letaalseid ülitundlikkusreaktsioone (sh angioödeem ja anafülaktiline šokk).

Rasked bulloossed reaktsioonid

Levofloksatsiini süsteemsel manustamisel on teatatud rasketest bulloossetest nahareaktsioonidest nagu Stevens-Johnsoni sündroom või epidermise toksiline nekrolüüs (vt lõik 4.8).

Maksa ja sapiteede häired

Levofloksatsiini süstemaatilisel manustamisel on teatatud maksanekroosi ning halvimal juhul surmaga lõppevatest maksapuudulikkuse juhtudest, seda eelkõige patsientidel, kellel on rasked põhihaigused (nt sepsis, vt lõik 4.8). Maksahaiguse nähtude ja sümptomite (nt anoreksia, kollatõbi, uriini tumenemine, sügelus või kõhu valulikkus) ilmnemisel tuleb patsiente nõustada, et nad ravi katkestaksid ja arsti poole pöörduksid.

QT-intervalli pikenemine

Ettevaatlik tuleb olla fluorokinoloonide, sh levofloksatsiini kasutamisel patsientidel, kellel on teadaolev risk QT-intervalli pikenemisele (vt lõigud 4.5, 4.8 ja 4.9), sh nt:

pärilik pika QT sündroom;

kooskasutamine toimeainetega, millel on teadaolev QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);

korrigeerimata elektrolüütide tasakaaluhäired (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);

südamehaigus (nt südamepuudulikkus, müokardi infarkt, bradükardia).

Eakad patsiendid ja naised võivad olla QTc-d pikendavatele ravimitele tundlikumad. Seetõttu tuleb nende populatsioonide puhul fluorokinoloonide, sh levofloksatsiini kasutamisel ettevaatlik olla.

Patsiendid, kellel on eelsoodumus krambihoogude tekkeks

Kinoloonid võivad langetada krambiläve ning esile kutsuda krambihooge (vt lõik 4.8). Levofloksatsiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel on anamneesis epilepsia (vt lõik 4.3) ja, sarnaselt teiste kinoloonidega, tuleb äärmiselt ettevaatlik olla selle kasutamisel patsientidel, kellel on eelsoodumus krambihoogude tekkeks või kes võtavad samaaegselt ravimeid, mille toimeained langetavad tserebraalset krambilävi, nt teofülliin (vt lõik 4.5).

Psühhootilised reaktsioonid

Kinoloonidega, sh levofloksatsiiniga ravitavatel patsientidel on teatatud psühhootilistest reaktsioonidest. Väga harvadel juhtudel on need progresseerunud suitsiidimõteteni ja ennastohustava käitumiseni – mõnikord pärast ainult üht levofloksatsiini annust (vt lõik 4.8). Ettevaatlik tuleb olla levofloksatsiini kasutamisel psühhootilistel patsientidel või patsientidel, kellel on anamneesis psühhiaatrilised haigused.

Perifeerne neuropaatia

Patsientidel, kes saavad fluorokinoloone, sh levofloksatsiini, on teatatud perifeerse sensoorse neuropaatia ja perifeerse sensomotoorse neuropaatia juhtudest, mis võivad olla kiire algusega (vt lõik 4.8). Juhul kui patsiendil ilmnevad neuropaatia sümptomid, tuleb levofloksatsiini kasutamine lõpetada; see aitab vältida pöördumatute kahjustuste väljakujunemist.

Myasthenia gravis’e ägenemine

Fluorokinoloonid, k.a levofloksatsiin, toimivad neuromuskulaarsete blokaatoritena ja see võib süvendada lihasnõrkust Myasthenia gravis’ega patsientidel. Turuletulekujärgselt on Myasthenia gravis’ega patsientidel teatatud fluorokinolooni kasutamisega seonduvatest rasketest kõrvaltoimetest, nt surm ja hingamist toetava ravi vajadus. Patsientidel, kellel on anamneesis teadaolev Myasthenia gravis, ei ole levofloksatsiini kasutamine soovitatav.

Tendiniit

Tendiniit ja kõõlusrebend, mõnikord kahepoolne, võib tekkida 48 tunni jooksul pärast levofloksatsiinravi algust ja on teatatud juhtudest, mis tekkisid mitu kuud pärast ravi lõppu. Tendiniidi ja kõõlusrebendi risk on suurem patsientidel, kes on üle 60-aastasted, kelle ööpäevane annus on üle 1000 mg ja kes kasutavad kortikosteroide.

Kliinilistes uuringutes teatati tendiniidist kui aeg-ajalt esinevast kõrvaltoimest Quinsair’i saavatel tsüstilise fibroosiga patsientidel (vt lõik 4.8).

Bronhospasm

Bronhospasm on inhalatsioonraviga, sh Quinsair’iga seonduv tüsistus (vt lõik 4.8). Kui pärast ravi tekib äge sümptomaatiline bronhospasm, võib patsientidel olla abi kiiretoimelisest inhaleeritavast bronhodilataatorist, mida tuleb manustada enne järgmist annust (vt lõigud 4.2).

Veriköha

Inhaleeritavate ravimite kasutamine võib esile kutsuda köharefleksi. Quinsair’i manustamist kliiniliselt olulise veriköhaga patsientidele võib kaaluda ainult juhul, kui ravist oodatav kasu ületab suurema verejooksuriski.

Glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudulikkusega patsiendid

Patsientidel, kellel on latentsed või avaldunud glükoos-6-fosfaat dehüdrogenaasi defektid, võib ravimisel kinoloonitüüpi antibakteriaalsete ainetega olla soodumus hemolüütilistele reaktsioonidele. Seetõttu tuleb neid patsiente, juhul kui levofloksatsiini kasutamine on vajalik, jälgida hemolüüsi võimaliku tekke osas.

K-vitamiini antagoniste saavad patsiendid

Kuna patsientidel, kes saavad levofloksatsiinravi kombinatsioonis K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), võivad koagulatsiooninäitajad (PT/INR) ja/või veritsemiste esinemissagedus tõusta, tuleb nende toimeainete koosmanustamisel jälgida koagulatsiooninäitajaid (vt lõik 4.5).

Düsglükeemia

Nagu kõigi kinoloonide puhul, on teatatud vere glükoositaseme kõikumistest, sh nii hüpoglükeemia kui hüperglükeemia juhtudest; need esinevad enamasti diabeetilistel patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi suukaudse hüpoglükeemilise aine (nt glibenklamiid) või insuliiniga. Diabeetilistel patsientidel on soovitatav hoolikas vere glükoosisisalduse jälgimine (vt lõik 4.8).

Clostridium difficile’ga seotud haigus

Clostridium difficile’ga seotud haigusele (CDAD) võib viidata levofloksatsiinravi ajal või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi) tekkiv kõhulahtisus, eriti kui see on äge, püsiv ja/või verine. CDADi raskusaste võib varieeruda kergest eluohtlikuni, kõige ägedam vorm on pseudomembraanne koliit.

Resistentsus levofloksatsiinile, teistele antibakteriaalsetele ainetele ja ravist tingitud mikroorganismidele

Quinsair’i kasutamisega võib kaasneda fluorokinolooniresistentse P. aeruginosa ja fluorokinoloonile mittevastuvõtlike mikroorganismide superinfektsiooni teke. Raviaegse superinfektsiooni tekkimisel tuleb rakendada vastavaid ravimeetmeid.

Nägemishäired

Nägemishäirete tekkimisel või mis tahes silmakahjustuse tekkides, tuleb viivitamatult nõu pidada silmaarstiga (vt lõigud 4.7 ja 4.8).

Fotosensibilisatsiooni ennetamine

Levofloksatsiini kasutamisel on teatatud fotosensibilisatsiooni juhtudest (vt lõik 4.8). Patsientidel soovitatakse fotosensibilisatsiooni ennetamiseks ravi ajal ja 48 tundi pärast ravi lõpetamist hoiduda tugevast päikesevalgusest või kunstlikest UV-kiirtest (nt päikeselamp, solaarium).

Toime laboratoorsetele näitudele

Levofloksatsiiniga ravitud patsientidel võib analüüs, millega määratakse opiaatide sisaldust uriinis, anda valepostitiivseid tulemusi. Opiaatide positiivsete sõeluuringutulemuste kinnitamiseks võib vajalikuks osutuda spetsiifilisemate meetodite kasutamine.

Levofloksatsiin võib inhibeerida Mycobacterium tuberculosis’e kasvu ning seega anda tuberkuloosi bakterioloogilisel diagnoosimisel valenegatiivseid tulemusi.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite mõju levofloksatsiinile

Levofloksatsiin eritub peamiselt muutumatul kujul koos uriiniga, metabolism on minimaalne (vt lõik 5.2). Koostoimeid CYP inhibiitorite või indutseerijatega ei ole seega oodata.

Teofüliin, fenbufeen või sarnased mittesteroidsed põletikuvastased ravimid

Kliinilistes uuringutes levofloksatsiini ja teofülliini vahel farmakokineetilist koostoimet ei tuvastatud. Sellegipoolest võib kinoloonide samaaegsel manustamisel teofülliini, mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite või muude krambiläve langetavate ainetega tekkida tserebraalse krambiläve märkimisväärne langus. Fenbuteeniga koosmanustamisel oli levofloksatsiini kontsentratsioon ligikaudu 13% kõrgem kui üksimanustamisel.

Probenetsiid ja tsimetidiin

Tsimetidiin ja probenetsiid vähendasid levofloksatsiini renaalset kliirensit vastavalt 24% ja 34%. Seda seetõttu, et mõlemad toimeained võivad blokeerida levofloksatsiini renaalset tubulaarsekretsiooni. Sellegipoolest ei ole statistiliselt olulised kineetilised erinevused uuringus kasutatud annuste juures tõenäoliselt kliiniliselt olulised. Levofloksatsiini koosmanustamisel toimeainetega, mis mõjutavad renaalset tubulaarsekretsiooni, nt probenetsiid ja tsimetidiin, tuleb olla ettevaatlik, seda eriti neerukahjustusega patsientidel.

Muu asjakohane teave

Kliinilise farmakoloogia uuringud on näidanud, et levofloksatsiini koosmanustamine toimeainetega nagu kaltsiumkarbonaat, digoksiin, glibenklamiid ja ranitidiin ei mõjutanud levofloksatsiini farmakokineetikat kliiniliselt olulisel määral.

Levofloksatsiini mõju teistele ravimpreparaatidele

CYP1A2 substraadid

Farmakokineetilise koostoime uuringus ei mõjutanud levofloksatsiin teofülliini (CYP1A2 tüüpiline substraat) farmakokineetikat, viidates seega, et levofloksatsiin ei ole CYP1A2 inhibiitor.

CYP2C9 substraadid

In vitro uuring viitas väikesele koostoime võimalusele levofloksatsiini ja CYP2C9 substraatide vahel.

Transporteritele avalduvast toimest tingitud koostoimed

In vitro uuringutest selgus, et seoses ravimi dispositsiooniga neerudes oli peamiste transporterite [orgaanilisi anioone transportivad polüpeptiidid-1B1 (OATP1B1), OATP1B3, orgaaniliste anioonide transporter-1 (OAT1), OAT3 ja orgaaniliste katioonide transporter-2 (OCT2)] inhibeerimine vähene plasmakontsentratsioonide juures, mis saavutati 240 mg levofloksatsiini kaks korda ööpäevas inhaleerimise järgselt.

Lisaks sellele ei viita kliinilised andmed koostoimetele P-glükoproteiinidega (P-gp) nagu digoksiin.

Tsüklosporiin

Levofloksatsiiniga koosmanustamisel tõusis tsüklosporiini poolväärtusaeg 33%.

K-vitamiini antagonistid

Patsientidel, kes said levofloksatsiinravi kombinatsioonis K-vitamiini antagonistidega (nt varfariin), teatati koagulatsiooninäitajate (PT/INR) ja/või potentsiaalselt raskete veritsemiste esinemissageduse tõusust. Seega tuleb K-vitamiini antagonistidega ravitavatel patsientidel jälgida koagulatsioonitestide näitajaid (vt lõik 4.4).

Toimeained, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli

Levofloksatsiini manustamisel tuleb olla ettevaatlik patsientidel, kes saavad toimeaineid, millel on teadaolev QT-intervalli pikendav toime (nt IA ja III klassi antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid).

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Levofloksatsiini kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Loomkatsed levofloksatsiiniga ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Sellegipoolest, kuna inimeste kohta andmed puuduvad ja mittekliiniliste uuringute tulemused viitavad võimalusele, et fluorokinoloonidel on kahjustav toime kasvavate organismide keharaskust kandvatele kõhredele, on Quinsair’i kasutamine raseduse ajal vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine

Levofloksatsiini eritumise kohta rinnapiima on andmed puudulikud; siiski, teised fluorokinoloonid erituvad rinnapiima.

Kuna inimeste kohta andmed puuduvad ja mittekliiniliste uuringute tulemused viitavad võimalusele, et fluorokinoloonidel on kahjustav toime kasvavate organismide keharaskust kandvatele kõhredele, on Quinsair’i kasutamine rinnaga toitvatel naistel vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Fertiilsus

Rottidel ei põhjustanud levofloksatsiin häireid fertiilsuses ega reproduktiivsuses (vt lõik 5.3).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Mõned kõrvaltoimed (nt väsimus, asteenia, nägemishäired, pearinglus) võivad mõjutada patsiendi kontsentratsioonivõimet ja reaktsioonikiirust. Nimetatud sümptomite ilmnemisel tuleb patsientidel soovitada autojuhtimist ja masinate käsitsemist vältida.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Quinsair’i soovitatava annuse ohutust hinnati 472-l tsüstilise fibroosiga patsiendil kahes topeltpimedas ühetsüklilises platseebokontrollitud uuringus ning aktiivse võrdlusravimi uuringus valikulise kontrollimata jätku-uuringuga.

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed olid köha/eritisega köha (54%), düsgeuusia (30%) ja väsimus/asteenia (25%).

Quinsair’i kasutamisel esinenud kõrvaltoimete loetelu tabeli kujul

Kõrvaltoimed, mis on vähemalt arvatavalt põhjustatud Quinsair’i kasutamisest, on esitatud MedDRA organsüsteemide klasside järgi. Kõrvaltoimed on toodud esinemissageduse järjekorras, alustades kõige sagedamini esinevaist. Esinemissageduse kategooriad on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < /10); aeg-ajalt (≥ 1/1 000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi

Väga sage (≥ 1/10)

Sage

Aeg-ajalt

klass

 

(≥ 1/100 kuni

(≥ 1/1 000 kuni

 

 

< 1/10)

< 1/100)

Infektsioonid ja

 

Vulvovaginaalne

Suu

infestatsioonid

 

seeninfektsioon

seeninfektsioon

Vere ja

 

 

Aneemia*

lümfisüsteemi

 

 

Neutropeenia*

häired

 

 

 

Immuunsüsteemi

 

 

Ülitundlikkus*

häired

 

 

 

Ainevahetus- ja

Anoreksia*

 

 

toitumishäired

 

 

 

Psühhiaatrilised

 

Unetus*

Ärevus*

häired

 

 

Depressioon*

Närvisüsteemi

Maitsetundlikkuse häired

Peavalu

Hüposmia*

häired

 

Pearinglus*

Unisus*

Silma

 

 

Nägemishäired*

kahjustused

 

 

 

Kõrva ja

 

Tinnitus*

Kuulmise kaotus*

labürindi

 

 

 

kahjustused

 

 

 

Südame häired

 

 

Tahhükardia*

Respiratoorsed,

Köha/eritisega köha

Düsfoonia

Bronhospasm**

rindkere ja

Düspnoe

 

Bronhiaalne

mediastiinumi

Muutused bronhiaalsetes

 

hüperaktiivsus

häired

eritistes (kogus ja

 

Obstruktiivne

 

viskoossus)*

 

hingamisteede

 

Veriköha*

 

häire

Seedetrakti

 

Iiveldus

Okserefleks

häired

 

Oksendamine

Düspepsia*

 

 

Kõhuvalu*

Puhitus*

 

 

Kõhulahtisus*

 

 

 

Kõhukinnisus*

 

Maksa ja

 

 

Hepatiit*

sapiteede häired

 

 

Hüperbilirubinee

 

 

 

mia*

Naha ja

 

Lööve

Nõgestõbi*

nahaaluskoe

 

 

Sügelus*

kahjustused

 

 

 

Lihas-skeleti ja

 

Artralgia

Tendiniit

sidekoe

 

Müalgia*

Kostokondriit

kahjustused

 

 

Liigeste jäikus

Neerude ja

 

 

Neerupuudulikkus

kuseteede häired

 

 

*

Üldised häired ja

Väsimus/asteenia

Palavik

 

manustamiskoha

Kehalise koormuse

 

 

reaktsioonid

tolerantsuse häired

 

 

Uuringud

Kehakaalu langus**

Alaniinaminotransferaasi

Muutused

 

Forsseeritud ekspiratoorse

aktiivsuse tõus

maksafunktsiooni

 

mahu vähenemine*

Aspartaataminotransferaasi

testides

 

 

aktiivsuse tõus

Alkaalse

 

 

Kopsufunktsiooni testi

fosfataasi

 

 

tulemuste halvenemine*

aktiivsuse

 

 

Glükoosisisalduse tõus ja

suurenemine*

 

 

langus veres*

QT pikenemine

 

 

Vere kreatiniinisisalduse tõus

elektrokardiogram

 

 

Ebanormaalsed kahinad

mil*

 

 

hingamisel*

Eosinofiilide

 

 

 

hulga

 

 

 

suurenemine*

 

 

 

Trombotsüütide

 

 

 

arvu vähenemine*

* Kõrvaltoimed, mille seotus Quinsair’iga ei ole kindel, kuid mis teadaolevalt seonduvad levofloksatsiini süsteemse manustamisega ja/või on võimalikult seotud Quinsair’iga ning millest teatati kliinilistes uuringutes sagedamini kui platseebo kasutamisel.

** Edasine teave vt allolev peatükk.

Pärast levofloksatsiini süsteemset manustamist teatatud teiste kõrvaltoimete loetelu tabeli kujul

Kõrvaltoimed, mis on vähemalt arvatavalt põhjustatud levofloksatsiini kasutamisest, on esitatud MedDRA organsüsteemide klasside järgi. Kõrvaltoimed on toodud esinemissageduse järjekorras, alustades kõige tõsisematest. Esinemissageduse kategooriad on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < /10); aeg-ajalt (≥ 1/1 000 kuni < 1/100); harv

(≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

klass

(≥ 1/1 000 kuni < 1/100)

(≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000)

(ei saa hinnata

 

 

 

olemasolevate

 

 

 

andmete alusel)

Vere ja

 

 

Pantsütopeenia*

lümfisüsteemi

 

 

Agranulotsütoos*

häired

 

 

Hemolüütiline

 

 

 

aneemia*

Immuunsüsteem

 

Angioödeem

Anafülaktiline

i häired

 

 

šokk

 

 

 

Anafülaktoidne

 

 

 

šokk

Ainevahetus- ja

 

 

Hüpoglükeemilin

toitumishäired

 

 

e kooma

Psühhiaatrilised

Segasusseisund

Psühhootilised reaktsioonid

Psühhootilised

häired

Närvilisus

(nt hallutsinatsioonid,

häired, millega

 

 

paranoia)

kaasneb

 

 

Agitatsioon

ennastohustav

 

 

Häiritud uni

käitumine, k.a

 

 

Painavad unenäod

suitsiidimõtted

 

 

 

või suitsiidikatse

Närvisüsteemi

Värinad

Krambid

Perifeerne

häired

 

Paresteesia

sensoorne

 

 

 

neuropaatia

 

 

 

Perifeerne

 

 

 

sensomotoorne

 

 

 

neuropaatia

 

 

 

Düskineesia

 

 

 

 

Ekstrapüramidaal

 

 

 

 

häire

 

 

 

 

Sünkoop

 

 

 

 

Healoomuline

 

 

 

 

intrakraniaalne

 

 

 

 

hüpertensioon

 

Silma

 

 

Mööduv

 

kahjustused

 

 

nägemise kaotus

 

Kõrva ja

Vertiigo

 

 

 

labürindi

 

 

 

 

kahjustused

 

 

 

 

Südame häired

 

Südamepekslemine

Ventrikulaarne

 

 

 

 

tahhükardia

 

 

 

 

Ventrikulaarne

 

 

 

 

arütmia ja torsade

 

 

 

 

de pointes

 

Vaskulaarsed

 

Hüpotensioon

 

 

häired

 

 

 

 

Respiratoorsed,

 

 

Allergiline

 

rindkere ja

 

 

pneumoniit

 

mediastiinumi

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

Maksa ja

 

 

Kollatõbi ja raske

 

sapiteede häired

 

 

maksakahjustus,

 

 

 

 

s.h surmaga

 

 

 

 

lõppenud ägeda

 

 

 

 

maksapuudulikku

 

 

 

 

se juhud

 

Naha ja

Hüperhidroos

 

Toksiline

 

nahaaluskoe

 

 

epidermaalne

 

kahjustused

 

 

nekrolüüs

 

 

 

 

Stevensi-Johnsoni

 

 

 

 

sündroom

 

 

 

 

Mitmekujuline

 

 

 

 

erüteem

 

 

 

 

Valgustundlikkusr

 

 

 

 

eaktsioon

 

 

 

 

Leukotsütoklastili

 

 

 

 

ne vaskuliit

 

 

 

 

Stomatiit

 

Lihas-skeleti ja

 

Lihasnõrkus

Rabdomüolüüs

 

sidekoe

 

 

Kõõluserebend

 

kahjustused

 

 

Sidemerebend

 

 

 

 

Lihasrebend

 

 

 

 

Artriit

 

Üldised häired ja

 

 

Valu (sh valu

 

manustamiskoha

 

 

seljas, rindkeres

 

reaktsioonid

 

 

ja jäsemetes)

 

* Edasine teave vt allolev lõik.

 

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

 

Kui pärast Quinsair-ravi tekib äge sümptomaatiline bronhokonstriktsioon, võib patsientidel olla kasu kiiretoimelisest inhaleeritavast bronhodilataatorist, mida tuleb manustada enne järgmist annust (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Kliiniliste uuringute käigus teatati kõrvaltoimena ka kehakaalu langusest, kuid seda seostati eelkõige haiguse, mitte ravimiga.

Pärast levofloksatsiini süsteemset manustamist on teatatud tõsistest hematoloogilistest kõrvaltoimetest nagu pantsütopeenia, agranulotsütoos ja hemolüütiline aneemia. Sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Lapsed

Kliinilistes uuringutes sai 51 tsüstilise fibroosiga noorukit (vanuses ≥ 12 kuni < 18 aastat) Quinsair’i annuses 240 mg kaks korda ööpäevas ja 6 tsüstilise fibroosiga noorukit said Quinsair’i annuses

120 mg (n = 3) või 240 mg (n = 3) üks kord ööpäevas. Lisaks sellele sai 14 tsüstilise fibroosiga last (vanuses ≥ 6 kuni < 12 aastat) ja 13 tsüstilise fibroosiga noorukit (vanuses ≥ 12 kuni < 17 aastat) 14 päeva jooksul Quinsair’i annuses 180 või 240 mg üks kord ööpäevas. Tuginedes nendele piiratud andmetele ei näi Quinsair’i ohutusprofiilis olevat kliiniliselt olulist erinevust laste selles alarühmas võrreldes täiskasvanute omaga. Sellegipoolest on Quinsair’iga läbiviidud kliinilistes uuringutes täheldatud lastel kahte artralgia juhtu ning puuduvad pikaajalise ohutuse andmed, eriti arvestades loomadel täheldatud toimeid kõhredele (vt lõigud 4.2 ja 5.3).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Üleannustamisel tuleb rakendada sümptomaatilist ravi. Patsienti tuleb jälgida ning ta peab olema piisavalt hüdreeritud. QT intervalli pikenemise võimaluse tõttu tuleb alustada EKG seiret. Hemodialüüsi, k.a peritoneaaldialüüsi ja pideva ambulatoorse peritoneaaldialüüsi abil ei ole võimalik levofloksatsiini organismist tõhusalt eemaldada. Spetsiifilist antidooti ei ole.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, fluorokinoloonid ATC-kood: J01MA12

Levofloksatsiin on fluorokinoloonide klassi kuuluv antibakteriaalne aine ning ratseemilise toimeaine ofloksatsiini S (-) enantiomeer.

Toimemehhanism

Levofloksatsiini ja teiste antimikroobsete fluorokinoloonide toimemehhanism seisneb bakteriaalse DNA-güraasi ja topoisomeraas IV inhibeerimises.

Pharmakokineetika/farmakodünaamika suhe

Levofloksatsiini antibakteriaalset toimet iseloomustavad parameetrid on Cmax/MIC ja AUC/MIC suhtarvud (Cmax = maksimaalne kontsentratsioon infektsioonikohas, AUC = kontsentratsioonikõvera alune pindala ja MIC = minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon).

Resistentsus

Resistentsus levofloksatsiinile kujuneb kõige sagedamini välja sihtkoha mutatsioonide astmelise protsessina DNA-güraasis ja IV topoisomeraasis. Vähenenud vastuvõtlikkus levofloksatsiinile võib olla tingitud ka valke kodeerivate plasmiidide (kaitsevad neid sihtkohti inhibeerimise eest) omandamisest. Vähenenud bakteriaalne läbitavus (tavaline P. aeruginosa puhul) ja väljavoolumehhanismid võivad samuti resistentsust tekitada või sellele tekkele kaasa aidata.

Täheldatud on levofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahelist ristresistentsust.

Murdepunktid

Levofloksatsiini süsteemse (suukaudne või intravenoosne) manustamise kindlaksmääratud vastuvõtlikkuse murdepunktid ei ole inhaleerimise puhul kohaldatavad.

Kliiniline efektiivsus

Kliiniline efektiivsus leidis kinnitust kahes platseebokontrolliga uuringus ja ühes aktiivse võrdlusravimiga uuringus 448-l patsiendil, kes randomiseeriti saama Quinsair’i annuses 240 mg kaks korda ööpäevas.

Tsüstilise fibroosi ja kroonilise P. aeruginosa infektsiooniga patsientidel viidi läbi kaks randomiseeritud topeltpimedat ühetsüklilist platseebokontrolliga kliinilist uuringut

(uuringud 204 ja 207). Uuringusse kaasati täiskasvanud ja noorukieas (vanus ≥ 12 kuni < 18 aastat, kehakaaluga ≥ 30 kg) patsiendid, kelle prognoositud FEV1 osakaal oli vahemikus 25...85%. Kõik patsiendid said vähemalt 3 inhaleeritavat pseudomoonae vastast antimikroobse ravi kuuri 12 kuu (uuring 204) või 18 kuu (uuring 207) jooksul enne uuringusse registreerumist; vahetult uuringule eelnenud 28 päeva olid aga ravivabad. Lisaks uuringuravimile said patsiendid jätkuvalt kroonilise pulmonaalse infektsiooni standardravi. Kokku 259 patsienti randomiseeriti saama 28 päeva jooksul Quinsair’i annuses 240 mg kaks korda ööpäevas (vanus ≥ 18 aastat, n = 226; ≥ 12 kuni < 18 aastat, n = 33) ja 147 patsienti randomiseeriti platseeborühma (vanus ≥ 18 aastat, n = 127;

≥ 12 kuni < 18 aastat, n = 20). Need kaks platseebokontrolliga uuringut näitasid, et 28 päeva kestnud Quinsair-ravi annuses 240 mg kaks korda ööpäevas andis tulemuseks prognoositust märkimisväärselt parema suhtelise muutuse võrreldes ravieelse FEV1 protsendiga kui platseebo (vt tabel 1).

Tabel 1. FEV1 prognoositud protsendi suhteline muutus ravi algusest kuni 28. päevani tsüstilise fibroosiga patsientidel läbi viidud Quinsair’i platseebokontrolliga efektiivsuse ja ohutuse uuringutes

 

 

Toetavad uuringud

 

FEV1 protsent

Uuring 207 (ITT)

Uuring 204 (ITT) a

 

Quinsair

 

Quinsair

(prognoositud)

Platseebo

Platseebo

240 mg BID

240 mg BID

 

 

 

 

N = 110

N = 220

N = 37

N = 39

vanus ≥ 12 kuni

16 (14,5)

30 (13,6)

4 (10,8)

3 (7,7)

< 18 aastat, n (%)

 

 

 

 

18-aastased, n (%)

94 (85,5)

190 (86,4)

33 (89,2)

36 (92,3)

Keskmine algväärtus

56,32 (15,906)

56,53 (15,748)

52,4 (13,42)

48,8 (15,15)

(SD)

 

 

 

 

Suhteline muutus

 

 

 

 

algväärtusest 28. päevani,

1,24 (1,041)

3,66 (0,866)

-3,46 (2,828)

6,11 (2,929)

vähimruutude keskmine

 

 

 

 

(SE)

 

 

 

 

Ravi erinevus 28. päeval

2,42 [0,53; 4,31];

9,57 [3,39; 15,75];

[95% CI] b

P = 0,012 c

P = 0,0026 c

CI = usaldusvahemik; FEV1 = forsseeritud ekspiratoorne maht 1 sekundis; ITT = ravikavatsus (kõik randomiseeritud patsiendid); P = P-väärtus; SD = standardhälve; SE = standardviga;

ANCOVA = kovariatsiooni analüüs.

a ANCOVA ravitingimused, piirkond, vanus (16...18-aastased, > 18-aastased) ja ravieelse FEV1 protsent prognoositud kvartiilidena. (Märkus. Uuringus 204 randomiseeriti veel 38 patsienti saama Quinsair’i annuses 120 mg üks kord ööpäevas (vanus ≥ 18 aastat, n = 35; ≥ 16 kuni < 18 aastat, n = 3) ning 37 patsienti randomiseeriti saama Quinsair’i annuses 240 mg üks kord ööpäevas (vanus ≥ 18 aastat, n = 34;

≥ 16 kuni < 18 aastat, n = 3).

bVähimruutude keskmise erinevus valemiga Quinsair miinus platseebo.

cAlfa väärtus testimisel 0,05.

Uuring 209 (põhifaas) oli randomiseeritud avatud paralleelrühmadega aktiivse kontrolliga samaväärsusuuring, kus 3 ravitsükli jooksul võrreldi Quinsair’i ja tobramütsiini inhaleeritavat lahust (TIS). Iga ravitsükkel hõlmas 28-päevast Quinsair’i ravikuuri annuses 240 mg kaks korda ööpäevas või TIS-ravikuuri annuses 300 mg kaks korda ööpäevas, millele järgnes 28-päevane paus ilma inhaleeritavate antibiootikumideta. Uuringusse kaasati täiskasvanud ja noorukieas (vanus

≥ 12 kuni < 18 aastat, kehakaaluga ≥ 30 kg) patsiendid, kelle prognoositud FEV1 osakaal oli vahemikus 25...85%. Kõik patsiendid said vähemalt 3 TIS-ravi kuuri 12 kuu jooksul enne uuringusse registreerumist; vahetult uuringule eelnenud 28 päeva olid aga ravivabad. Lisaks uuringuravimile said patsiendid jätkuvalt kroonilise pulmonaalse infektsiooni standardravi. Kokku 189 patsienti randomiseeriti saama Quinsair’i annuses 240 mg kaks korda ööpäevas (vanus ≥ 18 aastat, n = 170;

12 kuni < 18 aastat, n = 19) ning 93 patsienti randomiseeriti TIS (vanus ≥ 18 aastat, n = 84;

12 kuni < 18 aastat, n = 9). Esmaste ja olulisemate teiseste tulemusnäitajate andmed on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Esmaste ja olulisemate teiseste tulemusnäitajate andmed Quinsair’i aktiivse kontrolliga efektiivsuse ja ohutuse uuringust tsüstilise fibroosiga patsientidel

 

Keskne uuring – uuring 209 (põhifaas, ITT)

Näitaja

TIS

Quinsair

 

300 mg BID

240 mg BID

Ravi erinevus a

 

 

N = 93

N = 189

 

vanus ≥ 12 kuni < 18 aastat, n

9 (9,7)

19 (10,1)

 

(%)

 

 

 

 

18-aastased, n (%)

84 (90,3)

170 (89,9)

 

FEV1 protsent (eeldatav),

53,20 (15,70)

54,78 (17,022)

 

keskmine algväärtus (SD)

 

 

 

 

Esmane tulemusnäitaja:

 

 

 

FEV1 suhteline muutus

N = 93

N = 189

Vähimruutude keskmine

algväärtusest 1. tsükli

[95% CI]:

0,38 (1,262) b

2,24 (1,019) b

28. päevani

1,86 [-0,66; 4,39] c

 

 

Teisesed tulemusnäitajad:

 

 

 

FEV1 suhteline muutus

N = 84

N = 170

Vähimruutude keskmine

algväärtusest 2. tsükli

[95% CI]:

-0,62 (1,352) b

2,35 (1,025) b

28. päevani

2,96 [-0,03, 5,95]

 

 

FEV1 suhteline muutus

N = 83

N = 166

Vähimruutude keskmine

algväärtusest 3. tsükli

[95% CI]:

-0,09 (1,385) b

1,98 (1,049) b

28. päevani

2,07 [-1,01, 5,15]

 

 

Küsimustik tsüstilise fibroosi

 

 

Vähimruutude keskmine

mõjutustest hingamisteedele -

 

 

parandatud väljaanne (CFQ-R)

N = 91

N = 186

[95% CI]:

Muutused

-1,31 (1,576) b

1,88 (1,278) b

3,19 [0,05; 6,32]

algväärtusest 1. tsükli

 

 

P = 0,046 e

28. päevani

 

 

 

Aja mediaan pseudomoonase

N = 93

N = 189

Riskisuhe [95% CI] d:

vastaste antimikroobsete ainete

0,73 [0,53; 1,01]

110 päeva

141 päeva

manustamiseni

P = 0,040 e

 

 

Aja mediaan pulmonaalse

N = 93

N = 189

Riskisuhe [95% CI] d:

0,78 [0,57; 1,07]

ägenemiseni

90,5 päeva

131 päeva

P = 0,154 e

 

 

 

CI = usaldusvahemik; FEV1 = forsseeritud ekspiratoorne maht 1 sekundis; ITT = ravikavatsus (kõik randomiseeritud patsiendid); P = P-väärtus; SD = standardhälve; SE = standardviga; TIS = tobramütsiini inhaleeritav lahus.

* Märkus. Üks Quinsair 240 mg kaks korda ööpäevas rühma randomiseeritud nooruk ei saanud uuringuravimit.

aRavi erinevus valemiga Quinsair miinus TIS, või Quinsair/TIS riskisuhe.

bVähimruutude keskmine (SE).

cMittehalvemuse testimisel kasutati eelnevalt kindlaksmääratud fikseeritud mittehalvemuse marginaali: 4% 1. tsükli 28. päeval.

dEelarvestused saadi Coxi proportsionaalse ohtude regressioonimudeli abil.

ep-väärtus põhineb logaritmilisel astaktestil.

Patsiendid, kes lõpetasid uuringu 209 (põhifaas), võisid jätkata mittekohustusliku jätkufaasiga, mis hõlmas 3 lisatsüklit (s.t 28-päevane ravifaas Quinsair’i annusega 240 mg kaks korda ööpäevas, millele järgnes 28-päevane ravivaba periood). Uuringus 209 (jätkufaas) anti kokku 88 patsiendile vähemalt

1 annus Quinsair’i; 32 neist olid põhifaasis saanud TIS-i ja 56 Quinsair’i. Jätkufaasi 3 lisaravitsükli lõikes oli vähimruutude keskmise muutus FEV1 prognoositud protsendis vahemikus 4,83...1,46%. Patsientide alarühmas, kes said põhifaasi ajal TIS-i ja läksid jätkufaasi ajal üle Quinsair’ile, oli FEV1 prognoositud protsendi paranemine Quinsair’i rühmas märgatavam kui TIS-rühmas (vähimruutude keskmise muutus FEV1 prognoositud protsendis jäi TIS-rühmas 1...3 tsükli jooksul vahemikku 0,97...3,60%, Quinsair’i rühmas 4...6 tsükli jooksul vahemikku 4,00...6,91%). Patsientide alarühmas, kes said Quinsair’i nii põhi- kui jätkufaasis (s.t 1...6 tsükkel) oli vähimruutude keskmise muutus FEV1 prognoositud protsendis vahemikus 3,6...4,6%, v.a 6. tsüklis, kus see jäi algnäitajate lähistele (-0,15%). Patsientide osakaal, kes said uuringu 209 põhi- ja jätkufaaside ajal Quinsair’i kõrgeima levofloksatsiini MIC P. aeruginosa isolaadiga (üle 1 µg/ml), oli põhifaasi 1 ja 3. tsükli lõppedes (76,6...83,3%) ning jätkufaasi 4 ja 6. tsükli lõppedes (77,8...87,5%) sarnane.

Lapsed

Uuringutes 204, 207 ja 209 oli suhteline muutus FEV1 prognoositud protsendis algväärtusest kuni 1. ravitsükli lõpuni sarnases suurusjärgus nii 51 tsüstilise fibroosiga noorukil (vanuses

≥ 12 kuni < 18 aastat, kehakaaluga ≥ 30 kg), kes said Quinsair’i annuses 240 mg kaks korda ööpäevas kui täiskasvanutel. Efektiivsust ei hinnatud uuringus 206 osalenud 14 tsüstilise fibroosiga lapsel (vanuses ≥ 6 kuni < 12 aastat) ja 13 tsüstilise fibroosiga noorukil (vanuses ≥ 12 kuni < 17 aastat).

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Quinsair’iga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta tsüstilise fibroosiga patsientidel P. aeruginosa pulmonaalse infektsiooni/kolonisatsiooni korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Levofloksatsiini maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) inhaleerimisel saabus ligikaudu 0,5...1 tundi pärast annuse saamist.

Quinsair’i mitmekordsel inhaleerimisel annuses 240 mg kaks korda ööpäevas on levofloksatsiini plasmakontsentratsioon ligikaudu 50% madalam kui võrreldavate annuste süsteemsel manustamisel täheldatu (vt tabel 3). Siiski, täheldatud plasmakontsentratsioonid varieeruvad, mis tähendab, et mõnikord võib levofloksatsiini seerumisisaldus pärast Quinsair’i inhaleerimist langeda piirides, mida on täheldatud võrreldavate annuste süsteemse manustamise järgselt.

Tabel 3. Levofloksatsiini mitme annuse farmakokineetiliste parameetrite keskmise (SD) võrdlus Quinsair’i manustamisel inhalatsioonina tsüstilise fibroosiga patsientidele vs levofloksatsiini suukaudsel ja intravenoossel manustamisel tervetele täiskasvanud vabatahtlikele

Farmakokineetilised

Quinsair

Süsteemne levofloksatsiin

 

 

 

 

 

parameetrid

 

 

 

240 mg inhalatsioon

500 mg suukaudne

500 mg i.v.

 

BID

QD*

QD*

Cmax (μg/ml)

2,4

(1,0)

5,7 (1,4)

6,4

(0,8)

AUC(0-24) (µg•h/ml)

20,9

(12,5)

47,5 (6,7)

54,6

(11,1)

i.v. = intravenoosne; QD = quaque die (üks kord ööpäevas); BID = bis in die (kaks korda ööpäevas)

* Prognoositud väärtus tsüstilise fibroosiga patsientide farmakokineetilise analüüsi tulemustest ** Terved mehed vanuses 18...53 aastat

Tsüstilise fibroosiga patsientide rögas täheldati pärast Quinsair’i manustamist annuses 240 mg kaks korda ööpäevas suurt levofloksatsiinisisaldust. Keskmised annustamisjärgsed kontsentratsioonid rögas olid ligikaudu 500...1900 µg/ml, mis on ligikaudu 400...1700 kõrgemad kui kontsentratsioonid seerumis.

Jaotumine

Ligikaudu 30...40% levofloksatsiinist seondub plasmavalkudega, Levofloksatsiini keskmine näiv jaotusruumala seerumis pärast 240 mg Quinsair’i inhalatsiooni kaks korda ööpäevas on ligikaudu 250 l.

Biotransformatsioon

Levofloksatsiin metaboliseerub väga vähesel määral, metaboliidid on desmetüüllevofloksatsiin ja levofloksatsiin N-oksiid. Need metaboliidid moodustavad < 5% süsteemse manustamise järgsest annusest ja need eritatakse uriiniga. Levofloksatsiin on stereokeemiliselt stabiilne, kiraalset inversiooni ei toimu.

Eritumine

Pärast Quinsair’i inhalatsiooni imendub levofloksatsiin süsteemselt ning eritub sarnaselt süsteemselt manustatud levofloksatsiinile. Pärast suukaudset ja intravenoosset manustamist eritub levofloksatsiin suhteliselt aeglaselt plasma kaudu (t1/2: 6...8 tundi). Levofloksatsiini poolväärtusaeg pärast Quinsair’i inhalatsiooni on ligikaudu 5...7 tundi. Eritumine toimub peamiselt neerude kaudu (> 85% annusest pärast suukaudset või intravenoosset manustamist). Levofloksatsiini keskmine näiv kogukliirens pärast ühekordse 500 mg annuse süsteemset manustamist oli 175°+/- 29,2 ml/min. Levofloksatsiini näiv kliirens (CL/F) pärast Quinsair’i inhalatsiooni annuses 240 mg kaks korda ööpäevas on

31,8 +/- 22,4 l/tunnis.

Lineaarsus

Pärast süsteemset manustamist on levofloksatsiini farmakokineetika lineaarne vahemikus 50...1000 mg.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid

Neerufunktsiooni kahjustuse toimet inhaleeritud levofloksatsiini farmakokineetikale ei ole uuritud. Samas, Quinsair’i kliinilistes uuringutes, kuhu oli lubatud kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientide kaasamine (hinnanguline kreatiniini kliirens ≥ 20 ml/min Cockcroft-Gault’i valemi järgi täiskasvanud patsientidel ja ≥ 20 ml/min/1,73 m2 Bedside-Schwartz’i valemi järgi patsientidel vanuses < 18 aastat) annuseid ei kohandatud. Levofloksatsiini süsteemse manustamise uuringud näitavad, et neerufunktsiooni kahjustus mõjutab levofloksatsiini farmakokineetikat;

neerufunktsiooni halvenemisega (hinnanguline kreatiniini kliirens < 50 ml/min) aeglustub renaalne eritumine ja kliirens ning pikeneb eliminatsiooni poolväärtusaeg.

Seetõttu ei ole kerge kuni mõõduka neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel annuse kohandamine vajalik. Quinsair’i ei ole sellegipoolest soovitatav kasutada patsientidel, kellel on raske neerufunktsiooni kahjustus (kreatiniini kliirens < 20 ml/min, vt lõik 4.2).

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid

Raske maksapuudulikkusega patsientidega ei ole Quinsair’i farmakokineetilisi uuringuid tehtud. Kuna levofloksatsiin metaboliseerub maksas väga vähesel määral, ei ole oodata, et maksafunktsiooni kahjustus levofloksatsiini farmakokineetikat mõjutaks.

Lapsed

Quinsair’i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses < 18 aastat ei ole veel tõestatud (vt lõik 4.2).

Levofloksatsiini farmakokineetikat pärast 240 mg Quinsair’i ihaleerimist kaks korda ööpäevas uuriti tsüstilise fibroosiga lastel vanuses 12-aastased ja vanemad, kehakaaluga ≥ 30 kg. Pistelistel uuringutel tugineva populatsiooni farmakokineetika mudeliga tuvastati, et pärast 28 ravipäeva olid levofloksatsiini seerumikontsentratsioonid lastel ja täiskasvanud patsientidel sarnased. Uuringus 207 täheldati täiskasvanutel suuremat kontsentratsiooni rögas kui lastel; uuringus 209 olid täiskasvanutel ja lastel kontsentratsioonid rögas sarnased.

Lisaks sellele uuriti uuringus 206 kaalupõhiste, 14 päeva jooksul üks kord ööpäevas inhaleerides manustatud levofloksatsiini annuste farmakokineetikat tsüstilise fibroosiga lastel (vanuses

≥ 6 kuni < 12 aastat, n = 14 ja ≥ 12 kuni < 17 aastat, n = 13). 22…30 kg kaaluvad patsiendid said 180 mg levofloksatsiini ööpäevas ja üle 30 kg kaaluvad patsiendid 240 mg levofloksatsiini ööpäevas. Kaalupõhine annustamisskeem andis tulemuseks samalaadsed seerumi ja röga farmakokineetilised

ekspositsioonid kõigi vanuste (7…16-aastased) ja kaalude (22…61 kg) lõikes selles uuringus. Seerumi farmakokineetilised ekspositsioonid olid sarnased kaalupõhise skeemi alusel ravimit saanud laste ja 240 mg Quinsair’i üks kord ööpäevas saanud täiskasvanute vahel. Röga farmakokineetiline ekspositsioon lastel vanuses 7…16 aastat oli ligikaudu üks kolmandik täiskasvanute ekspositsioonist.

Eakad patsiendid (> 65-aastased)

Inhaleerides manustatud levofloksatsiini farmakokineetikat eakatel ei ole uuritud. Süsteemse manustamise järgselt märkimisväärseid erinevusi nooremate ja vanemate osalejate levofloksatsiini farmakokineetikas ei täheldatud, v.a erinevused, mis on seotud vanusest tingitud kreatiniini kliirensi aeglustumisega.

Sugu

Populatsiooni farmakokineetika analüüsi tulemustes ei ilmnenud pärast Quinsair’i manustamist levofloksatsiini süsteemses ekspositsioonis ühtegi soost tingitud erinevust.

Rass

Rassi toimet inhaleerides manustatud levofloksatsiini farmakokineetikale ei ole uuritud. Rassi mõju levofloksatsiini farmakokineetikale uuriti pärast süsteemset manustamist teostatud kovariatsioonianalüüsis, kus kasutati 72 osaleja andmeid; 48 olid valged ja 24 mittevalged. Näivat kogu keha kliirensit ja näivat jaotusruumala osalejate rass ei mõjutanud.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Üksikannuse toksilisuse, korduvannuse toksilisuse, kartsinogeense potentsiaali ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse tavauuringutest pärinevad mittekliinilised andmed ei ole näidanud ravimi ohtlikkust inimesele.

Ebaküpsete loomade keharaskust kandvates liigestes on fluorokinoloonid põhjustanud artropaatiat. Sarnaselt teistele fluorokinoloonidele avaldas levofloksatsiin rottidel ja koertel toimet kõhredele (villid ja haiguskolded). Need leiud avaldusid selgemalt noorloomadel.

Levofloksatsiin ei indutseerinud geenimutatsioone bakteri- ega imetajarakkudes, kuid in vitro indutseeris kõrvalekaldeid hiina hamstri kopsurakkude kromosoomides. Neid toimeid saab omistada topoisomeraas II inhibeerimisele. In vivo testid (mikrotuumade, õdekromatiidide vahetuse, plaanivälise DNA sünteesi, dominantse letaalsuse testid) ei näidanud genotoksilist potentsiaali. Hiirtel läbi viidud uuringutes tuvastati, et levofloksatsiinil on fototoksiline toime, ehkki ainult väga suurtes annustes. Fotomutageensuse analüüsis levofloksatsiin genotoksilist potentsiaali ei näidanud. Fotokartsinogeensuse uuringus piiras see kasvaja arengut.

Rottidel ei põhjustanud levofloksatsiin häireid fertiilsuses ega reproduktiivsuses ja ainuke lootele avalduv toime oli emaslooma toksilisusest tingitud hilinenud arenguküpsus.

Inhaleeritava levofloksatsiiniga läbiviidud farmakoloogilise ohutuse (respiratoorne), üksikannuse toksilisuse ja korduvannuse toksilisuse tavauuringutest pärinevad mittekliinilised andmed ei ole näidanud ravimi ohtlikkust inimesele.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Magneesiumkloriidheksahüdraat

Süstevesi

6.2Sobimatus

Sobivusuuringute puudumisel ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Ampull

3 ml, väikese tihedusega polüetüleenist ampull.

Kotike

Suletud fooliumlaminaadist kotike 4 ampulliga.

Sisepakend

56 (14 kotikest, igas 4) ampulli.

Välispakend

Quinsair tarnitakse 28-päevase pakendina. See koosneb sisepakendist, kus on 56 ampulli ja pakendi infoleht. Välispakendis on lisaks sellele üks Zirela käsinebulisaator, mis on koos tootja kasutusjuhendiga eraldi pappkarpi pakitud.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Pärast ampulli avamist tuleb selle sisu kohe ära kasutada. Kõik ülejäägid tuleb minema visata.

Quinsair’i manustatakse 5 minutit kestva inhalatsioonina; selleks kasutatakse Quinsair’i jaoks väljatöötatud Zirela käsinebulisaatorit ja Zirela aerosoolotsikut, mis on ühendatud eBase-juhtseadme või eFlow kiire juhtpuldiga (vt lõik 4.2). Quinsair’i ei tohi kasutada ühegi teist tüüpi käsinebulisaatori ega aerosoolotsikuga.

Allpool on toodud üldine kasutusjuhend. Üksikasjalikumad juhised on toodud pakendi infolehes ja seadme tootja kasutusjuhendis.

Pigistage kogu ampulli sisu Zirela käsinebulisaatori ravimimahutisse. Sulgege ravimimahuti, joondades ravimikorgi sakid mahutil olevate piludega. Suruge alla ja pöörake korki päripäeva nii kaugele kui võimalik. Paluge patsiendil istuda rahulikult, sirge seljaga. Hoides käsinebulisaatorit horisontaalselt, vajutage juhtseadmel olevale sisse-/väljalülitusnupule ja hoidke seda all mõne sekundi jooksul. Juhtseadmest kostub helisignaal ja signaallambike muutub roheliseks. Mõne sekundi pärast hakkab aerosool Zirela käsinebulisaatori aerosoolikambrisse voolama. Hoides käsinebulisaatorit horisontaalselt, asetage huulik patsiendi suhu, veendudes, et ta huuled on selle ümber suletud. Paluge patsiendil läbi huuliku sisse ja välja hingata seni, kuni ravikuur lõppeb. Ravikuuri lõppedes kostub juhtseadmest kaks helisignaali. Ühendage juhtseade lahti ja võtke Zirela käsinebulisaator puhastamiseks ja desinfitseerimiseks koost lahti.

Ärge pange Zirela käsinebulisaatorisse teisi ravimpreparaate.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Horizon Pharma Europe B.V.

Naritaweg 165

1043 BW Amsterdam

Madalmaad

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/14/973/001

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26/03/2015

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu