Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Sabervel (irbesartan) – Ravimi omaduste kokkuvõte - C09CA04

Updated on site: 10-Oct-2017

Ravimi nimetusSabervel
ATC koodC09CA04
Toimeaineirbesartan
TootjaPharmathen S.A.
Teadaolevat toimet omav abiaine:
20 mg laktoosmonohüdraati õhukese polümeerikilega Abiainete täielik loetelu, vt lõik 6.1.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sabervel 75 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid.

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 75 mg irbesartaani.

kaetud tableti kohta.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikilega kaetud tablett.

Valge nõgus, ümmargune, õhukese polümeerikattega tablett, 7 mm läbimõõduga

lõppenud

4.KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Sabervel on näidustatud essentsiaalse hüpertensiooni raviks täisk svanutel.

Näidustuseks on ka kasutamine neeruhaiguse ravi ühe osana antihüpertensiivse ravi skeemist hüpertensiooni ja teist tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

annust suurendada kuni 300 mg-ni või lisada raviskeemi teise antihüpertensiivse ravimi (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1). Diureetikumi, nt hüdroklorotiasiidi lisamine on näidanud aditiivset toimet Sabervel'iga (vt lõik 4.5).

Tavaline soovitatav alg- ja säilitusannus on 150 mg 1 kord ööpäevas, koos toiduga või ilma. Sabervel

 

 

müügiluba

annuses 150 mg üks kord ööpäevas a ab üldiselt parema 24-tunnise kontrolli vererõhu üle kui 75 mg.

Siiski võib kaaluda ravi alustamist annusega 75 mg, eriti hemodialüüsitavatel ja üle 75-aastastel

patsientidel.

on

 

 

 

Patsientidele, kellel 150 g 1 kord ööpäevas ei taga rahuldavat vererõhu langust, võib Sabervel'i

Ravimil

 

 

Hüpertensiivsetel teist tüüpi diabeediga haigetel alustatakse ravi 150 mg irbesartaaniga üks kord päevas ja tiitritakse see 300 mg-ni üks kord päevas, mis on neeruhaiguse korral soovitatav säilitusannus.

Sabervel'i soodne toime teist tüüpi diabeediga haigete neeruhaigusele põhineb uuringutel, kus irbesartaani kasutati lisaks teistele antihüpertensiivsetele ravimitele, et saavutada vajalikku vererõhu väärtust (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

Patsientide erirühmad

Neerupuudulikkus: neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Hemodialüüsitavatel patsientidel võib kaaluda ravi alustamist väiksema annusega (75 mg) (vt lõik

4.4).

Maksapuudulikkus: kerge ja keskmise raskusega maksafunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Raske maksafunktsiooni häirega patsientidega puuduvad kliinilised kogemused.
Eakad patsiendid: kuigi üle 75-aastastelpatsientidel võib kaaluda ravi alustamist annusega 75 mg, ei ole annuse kohandamine eakatelpatsientidel tavaliselt vajalik.
Lapsed: Sabervel'iohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 18 aastat pole veel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8; 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta pole võimalik anda.
Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks.

4.3 Vastunäidustused

lõppenud

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 6.1). Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõik 4.4 ja 4.6).

Sabervel samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüpovoleemia: hüpovoleemia ja/või hüponatreemiaga patsientidel võib, eriti ravi algul, tekkida sümptomaatiline hüpotensioon. Vähenenud vedelikumaht võib olla tingitud tugevast diureetikumravist, soola hulga piiramisest dieedis, kõh ahtis sest või oksendamisest. Sellised seisundid tuleb korrigeerida enne ravi alustamist Sabervel'iga.

Renovaskulaarne hüpertensioon: bilateraalse neeruarteri stenoosi või ühe funktsioneeriva neeru arteri stenoosiga patsientide ravimisel reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate ravimitega on

suurenenud oht raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Kuigi seda ei ole dokumenteeritud

Sabervel'i puhul, tuleb arvestada angiotensiin-II retseptorite antagonistide samasuguse toimega.

 

müügiluba

Neerupuudulikkus ja neerutranspla tatsioon: Sabervel'i manustamisel neerufunktsiooni häirega

patsientidele on soovitatav peri diliselt kontrollida kaaliumi ja kreatiniini sisaldust seerumis.

Puuduvad kliinilised kogemused neerutransplantaadiga patsientidega.

on

 

HüpertensiivsedRavimilte st tüüpi diabeedi ja neeruhaigusega haiged: raskekujulise neeruhaigusega patsientide uuringu analüüsis ei olnud kõikides alagruppides irbesartaani toime nii neeru kui kardiovaskul rstete tüsistuste osas ühesugune. Tulemused olid vähem soodsad naistel ja mitte valgetel patsientidel (vt lõik 5.1).

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad.

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne

kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,

angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Hüperkaleemia: nagu ka teiste ravimitega, mis mõjutavad reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi, võib ravi ajal Sabervel'iga tekkida hüperkaleemia, eriti neerupuudulikkuse, diabeetilisest neeruhaigusest tingitud väljendunud proteinuuria ja/või südamepuudulikkuse esinemisel. Riskirühma patsientidel on soovitatav seerumi kaaliumisisalduse täpne jälgimine (vt lõik 4.5).

Liitium: liitiumi ja Sabervel'i kombinatsioon ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia: sarnaselt teistele vasodilataatoritele, on vaja olla eriti ettevaatlik aordi- või mitraalklapi stenoosi või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientide puhul.

Primaarne aldosteronism: primaarse aldosteronismiga patsiendid ei allu tavaliselt antihüpertensiivsele

ravile reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi pärssimise kaudu toimivate ravimitega. Seetõttu ei ole Sabervel'i kasutamine soovitatav.

Rasedus: ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega (AIIRA) ei tohi alustada raseduse ajal. Kui ravi

jätkamist AIIRA'ga ei peeta hädavajalikuks, tuleb rasestumist planeerival patsiendil antihüpertensiivne ravi asendada sellisega, mille ohutusprofiil lubab kasutamist raseduse ajal. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AIIRA'ga otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada asjakohase alternatiivse raviga (vt lõik 4.3 ja 4.6).

kardiopaatia või isheemiatõvega patsientidel põhjustada müokardiinfarktilõppenudvõi ajuinfarkti. Nagu ka angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, langetavad irbes rtaan ja teised angiotensiini

Üldised: patsientide puhul, kelle vaskulaarne toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniin- angiotensiin-aldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt südame raskekujulise paispuudulikkuse või neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi sellesse süste mi toimivate ravimitega nagu angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja angiotensiin-II retse tori blokaatorid

seostatud ägeda hüpotensiooni, asoteemia, oliguuria ja harva ägeda neeru uudulikkusega. Nagu ükskõik millise antihüpertensiivse ravimi kasutamisel, võib tugev verer hu langus isheemilise

antagonistid vererõhku mustanahalistel märgatavalt vähem kui teistel patsientidel, võibolla seetõttu, et mustanahaliste populatsioonis on madala reniinisisald sega seisundid sagedasemad (vt lõik 5.1).

Laktoos: see ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevate pärilike häirete galaktoositalumatuse, Lapp laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi puuduliku imendumisega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Diureetikumid jt ant hüpertensiivsed ravimid: teised antihüpertensiivsed ravimid võivad suurendada irbesartaani hüpotens set toimet. Kuid irbesartaani on siiski ohutult kasutatud koos teiste antihüpertensii sete ravimitega, nt beeta-adrenoblokaatorite, prolongeeritud toimega kaltsiumikanalite blokaatorite ja ti siiddiureetikumidega. Eelnev ravi diureetikumi suurte annustega võib põhjustada

Pediaatriline populatsioon: kuigi lastel vanuses 6...16 a on irbesartaaniga uuringuid läbi viidud, ei saa

olemasolevate ebaküllaldaste andmete põhjal laiendada ravimi kasutamist lastele kuni edasiste

 

 

müügiluba

andmete avalikustamiseni (vt lõik 4.8, 5.1 ja 5.2).

4.5 Koostoimed teiste rav mitega ja muud koostoimed

Ravimil

on

 

 

 

vedeliku mahu vähenemist ja hüpotensiooni ohtu Sabervel'iga ravi alustamisel (vt lõik 4.4).

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS)

kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a

ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Kaaliumilisandid ja kaaliumi säästvad diureetikumid: reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate teiste ravimite kasutamise kogemuste põhjal võib samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite, kaaliumi sisaldavate soolaasendajate või teiste ravimite kasutamine,

mis suurendavad kaaliumi sisaldust seerumis (nt hepariin), põhjustada kaaliumi sisalduse suurenemist seerumis, mistõttu nende kooskasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Liitium: liitiumi ja AKE-inhibiitorite kooskasutamisel on teatatud liitiumi seerumikontsentratsiooni ja toksilisuse pöörduvast suurenemisest. Sarnast toimet on irbesartaaniga siiani kirjeldatud väga harva.

Seetõttu taolist kombinatsinooni ei soovitata (vt lõik 4.4). Kui samaaegne manustamine osutub vajalikuks, on soovitatav hoolikalt jälgida liitiumisisaldust seerumis.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid: angiotensiin-II antagonistide samaaegselmanustamisel mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (nt selektiivsed COX-2 inhibiitorid, atsetüülsalisüülhape (> 3 g/päevas) ja mitte-selektiivsed MSPVRd) võib antihüpertensiivne toime väheneda. Nagu AKE- inhibiitorite, võib ka angiotensiin-II antagonistide ja MSPVRte kooskasutamine põhjustada neerufunktsiooni halvenemise riski suurenemist, sealhulgas võimalikku ägedat neerupuudulikkust ja

seerumi kaaliumisisalduse suurenemist eeskätt eelnevalt nõrgenenud neerufunktsiooniga patsientidel. Eriti eakatel nõuab kombinatsiooni manustamine ettevaatust. Patsient peab olema eelnevalt

adekvaatselt hüdreeritud ja tuleks kaaluda neerufunktsiooni jälgimist kaasneva ravi alustamisel ning perioodiliselt pärast seda.

Lisainformatsioon irbesartaani koostoimete kohta: hüdroklorotiasiid ei mõjutanud kliinilistes uuringutes irbesartaani farmakokineetikat. Irbesartaan metaboliseerub peamiselt CYP2C9 vahendusel

ja vähemal määralmoodustades glukuroniidi. Irbesartaani manustamisel koos varfariiniga, ravimiga, mis metaboliseerub CYP2C9 kaudu ei ilmnenud märkimisväärseid farmakokineetilisi ega

farmakodünaamilisi koostoimeid. CYP2C9 indutseerijate nagu näiteks rifampitsiin

mõju irbesartaani

farmakokineetikale ei ole hinnatud. Irbesartaanisamaaegne manustamine ei mõjuta

ud digoksiini

farmakokineetikat.

lõppenud

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus:

 

 

AIIRA ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril

(vt lõik 4.4). AIIRA kasutamine on

 

 

vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõik

4.3 ja 4.4).

 

 

müügiluba

 

 

 

Epidemioloogilised andmed ei võimalda üheselt määrata riski teratogeensuse tekkeks AKE inhibiitorite kasutamisel raseduse esimeseltrimestril, sellegipoolest ei saa ka välistada selle riski

vähest suurenemist. Kuivõrd usaldusväärsed epidemioloogilised andmed angiotensiin II retseptori antagonistidega (AIIRA) seotud riskist puuduvad, võivad sarnased ohud olla seotud ka selle

diagnoosimisel tuleb ravi AIIRA'ga otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada muu asjakohase raviga.

ravimiklassiga. Kui ravi jätkamist ARB'iga ei peeta hädavajalikuks, tuleb rasestumist planeerival patsiendil antihüpertensiivne onravi ase dada sellisega, mille ohutus raseduse ajal on tõestatud. Raseduse

Ravi AIIRA'gaRavimilraseduse te selja kolmandal trimestril põhjustab inimesel teadaolevalt fetotoksilisust

(neerufunktsiooni nõrgenem ne, oligohüdramnion, kolju luustumise peetus) ning toksilisust vastsündinul (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).

Kui AIIRA on kasutatud raseduse teisel trimestril või hiljem on soovitatav sonograafiliselt kontrollida loote neerufunktsiooni ja koljut.

Imikut, kelle ema on kasutanud AIIRA tuleb tähelepanelikult jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõik 4.3 ja 4.4).

Imetamine:

Kuivõrd andmeid Sabervel'i kasutamisest imetamise ajal ei ole, ei ole soovitatav Sabervel'i siis kasutada ning eelistada tuleks ravimit, mille ohutusprofiil lubab kasutamist imetamise ajal, eriti kui rinnaga toidetakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Ei ole teada, kas irbesartaan või tema metaboliidid erituvad rinnapiima.

Olemasolevad farmakodünaamilised/toksikoloogilised andmed rottidel on näidanud, et irbesartaan või tema metaboliidid erituvad piima (vt lõik 5.3).

Fertiilsus

Irbesartaan eimõjutanud ravimit saanud rottide fertiilsust ning nende järglasi ravimi kasutamisel annustes, mis põhjustas esmaseid toksilisuse nähte (vt lõik 5.3).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Farmakodünaamiliste omaduste põhjal ei ole tõenäoline, et irbesartaan seda mõjutaks. Autojuhtimisel või masinate käsitlemisel tuleb arvesse võtta, et ravi ajal võivad aegajalt tekkida pearinglus ja väsimus.

4.8Kõrvaltoimed

Hüpertensiooniga patsientidel ei erinenud platseebokontrolliga uuringutes kõrvaltoimete üldine esinemissagedus irbesartaani grupis (56,2%) platseebo grupist (56,5%). Kliiniliste või laboratoorsete kõrvaltoimete tekkimise tõttu tuli ravi harvem katkestada irbesartaani grupis (3,3%) kui platseebo grupis (4,5%). Kõrvaltoimete esinemissagedus ei sõltunud annusest (soovitatud annuste vahemikus), soost, vanusest, rassist ega ravi kestusest.

Diabeediga hüpertensiivsetel mikroalbuminuuriaga ja normaalse neerufunktsiooniga patsientidel

teatati täiendavalt > 2% diabeediga hüpertensiivsetelt patsientidelt, lõppenudkellel esines neerupuudulikkus ja ilmne proteinuuria ning mille esinemissagedus oli suurem kui platseebo gru is.

täheldati 0,5%-l uuritutest (st aeg-ajalt) ortostaatilist pearinglust ja ortostaatilist hüpotensiooni, seda esines sagedamini kui platseebo grupis.

Järgnevas tabelis on toodud kõrvaltoimed, mida teatatiplatseebokontrolliga uuri gutest, kus 1965

hüpertensiooniga patsiendile manustati irbesartaani. Tärniga (*) on märgistatud n d kõrvalnähud, mis

Alltoodud kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgmise t:

väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10000). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Loetellu on lisatud ka turustamisjärgselt esinenud kõrvaltoimeid. Need pärinevad spontaansetest teatistest.

Immuunsüsteemi häired:

 

 

Teadmata:

ülitundlikkusreaktsioonid, nagu angioödeem, lööve, urtikaaria

Ainevahetus- ja toitumishäired:

müügiluba

 

Teadmata:

hüperkaleemia

 

Närvisüsteemi häired:

on

 

Sage:

 

pear nglus, ortostaatiline pearinglus*

Teadmata:

ert go, peavalu

 

Kõrva ja labürindi kahjustused:

 

Teadmata:

tinnitus

 

 

 

Ravimil

 

 

Südame häired:

 

 

 

Aeg-ajalt:

 

tahhükardia

 

Vaskulaarsed häired:

Sage: ortostaatiline hüpotensioon*

Aeg-ajalt: nahaõhetus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Aeg-ajalt: köha

Seedetrakti häired:

Sage:

iiveldus/oksendamine

Aeg-ajalt:

kõhulahtisus, düspepsia/kõrvetised

 

Teadmata:

maitsehäired

 

 

Maksa j ja sapiteede häired:

 

 

Aeg-ajalt:

ikterus

 

 

Teadmata:

hepatiit, muutused maksafunktsiooni näitajates

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

 

 

Teadmata:

leukotsütoklastiline vaskuliit

 

Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused:

 

Sage:

lihasskeleti valu*

 

 

Teadmata:

artralgia, müalgia (mõnel juhul on kaasnenud kreatiinkinaasi taseme tõus plasmas),

lihaskrambid

 

 

 

Neeru ja kuseteede häired:

 

 

Teadmata:

neerufunktsiooni langus k.a neerupuudulikkus riskigrupi patsienti el (vt lõik 4.4)

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:

lõppenud

Aeg-ajalt:

seksuaalsed häired

 

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Sage:

väsimus

 

Aeg-ajalt:

valu rindkeres

 

Uuringud:

 

 

 

 

 

Väga sage:

hüperkaleemiat* esines diabeediga patsientidel sagedamini irbesartaani saavate

 

patsientide grupis kui platseebo gr pis. Hüpertensiivsetest teise tüübi diabeediga

 

mikroalbuminuuriaga ja normaa se neer funktsiooniga patsientidest esines

 

hüperkaleemiat (≥ 5,5 mEq/l) 29,4% (st väga sage) 300 mg irbesartaani saanutest

 

ja 22% platseebogrupi patsientidest. Kroonilise neerupuudulikkuse ja väljendunud

 

proteinuuriaga hüpertensiivsetest diabeedipatsientidest esines hüperkaleemiat

 

(≥ 5,5 mEq/l) 46,3% (st väga sage) irbesartaani- ja 26,3% platseebogrupis.

Sage:

plasma kreatiinkinaasi aktiivsuse märkimisväärne suurenemine tekkis sageli

 

irbesartaani grupis (1,7%). Ükski nendest juhtumitest ei seostunud lihasskeleti

 

 

müügiluba

 

 

kliiniliste nähtudega.

 

 

Kaugelearenenud diabeetilise neeruhaigusega hüpertensiivsetel patsientidel, keda

 

rav ti rbesartaaniga, täheldati 1,7% uuritutest hemoglobiini* väärtuse kliiniliselt

 

on

 

 

 

mitteolulst alanemist.

 

PediaatrilineRavimilpopulats oon:

Randomiseeritud uuringus, kus osales 318 hüpertensiivset last ja noorukit vanuses 6...16 aastat, täheldati 3-näd l ses topeltpimedas faasis järgnevaid ravimiga seotud kõrvaltoimeid: peavalu (7,9%), hüpotensiooni (2,2%), pearinglust (1,9%), köha (0,9%). Selle uuringu 26-nädalases avatud faasis täheldati 2%-l lastel laboratoorsetest näitajatest kõige sagedamini kõrvalekaldeid kreatiniini (6,5%) ja CK taseme tõusus.

4.9 Üleannustamine

Täiskasvanutel, kellele manustati kuni 900 mg/ööpäevas 8 nädala jooksul toksilisust ei ilmnenud. Üleannustamise korral tekivad kõige suurema tõenäosusega hüpotensioon ja tahhükardia; võib tekkida ka bradükardia. Sabervel’iga üleannustamise ravi kohta spetsiifilist informatsiooni ei ole. Patsiendid peavad olema pideva järelevalve all, ravi on sümptomaatiline ja toetav. Kutsuda esile oksendamine ja/või teha maoloputus, manustada aktiivsütt. Irbesartaan eiole hemodialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: angiotensiin-II antagonist,

ATC-kood: C09C A04.

Toimemehhanism: Irbesartaan on tugevatoimeline, suukaudselt aktiivne, selektiivne

angiotensiin-II

retseptori (tüüp AT1 ) antagonist. Tõenäoliselt blokeerib ta kõik angiotensiin II AT1

-retseptoriga

seotud toimed, olenemata angiotensiin II päritolust ja sünteesi teest. Angiotensiin-II

(AT1 ) retseptorite

selektiivne antagonism põhjustab plasmas reniini ja angiotensiini II sisalduse suurenemist ning

aldosterooni plasmakontsentratsiooni vähenemist. Irbesartaanisoovitatud annuste manustamisel

monoteraapiana ei muutu seerumi kaaliumisisaldus märkimisväärselt. Irbesartaan eiinhibeeri

angiotensiini

konverteerivat ensüümi (kininaas-II), mis genereerib angiotensiin-II ja lammutab

bradükiniini

inaktiivseteks metaboliitideks.

 

Irbesartaanitoimimiseks ei ole vajalik metaboolne aktivatsioon.

 

Kliinilised toimed:

 

(süstoolne/diastoolne) enam kui platseebo.lõppenud Maksimaalne vererõhu langus saabub 3...6 tundi pärast manust mist ja vererõhku langetav toime püsib

Hüpertensioon

Irbesartaan langetab vererõhku, kuid südame löögisagedus muutub minimaals lt. Manustamisel üks kord ööpäevas sõltub vererõhu langus annusest kuni platooni annusega üle 300 mg. Annused 150...300 mg üks kord ööpäevas langetavad vererõhku lamavas ja istuvas asendis kõige madalama kontsentratsiooni korral (24 tundi pärast manustamist) keskmise t 8...13/5...8 mmHg

vähemalt 24 tundi. 24 tundi pärast soovitatud annuste manust mist oli vererõhu langus 60...70% vastavast maksimaalsest süstoolse ja diastoolse vererõhu angusest. 150 mg üks kord ööpäevas manustamisel oli vererõhu langus kõige madalama kontsentratsiooni korral ja keskmine langus 24 tunni jooksul sarnane 2 korda ööpäevas manustam sele samas koguannuses. Irbesartaani'i vererõhku langetav toime ilmneb 1...2 nädala jooksul, maksimaalne toime ilmneb 4...6 nädalal ravi alustamisest.

Antihüpertensiivne toime säilib pikaajalise ravi ajal. Ravi katkestamisel taastub järk-järgult esialgne vererõhk. "Tagasilöögi" hüpertensiooni ei ole täheldatud. Irbesartaanija tiasiiddiureetikumide

vererõhku langetav toime on aditiivne. Patsientidel, kellel irbesartaani monoteraapiaga ei saada

adekvaatset vererõhu langust, annab hüdroklorotiasiidi väikese annuse (12,5 mg) lisamine üks kord

 

 

müügiluba

ööpäevas täiendava vererõhu la guse 7...10/3...6 mmHg (süstoolne/diastoolne) enam kui platseebo

kasutamise korral.

 

 

Irbesartaaniefektiivsust ei mõjuta vanus või sugu. Nagu teiste reniin-angiotensiin-aldosterooni

 

on

 

süsteemi mõjutavate rav m te puhul, alluvad hüpertensiooniga mustanahalised patsiendid ka ravile

Ravimil

 

ainult irbesartaaniga ärgatavalt halvemini. Kui irbesartaani manustatakse koos hüdroklorotiasiidi

väikese annusega (12,5 g ööpäevas), on antihüpertensiivne toime mustanahalistel patsientidel sarnane valgetele p tsientidele.

Irbesartaanil pole kliiniliselt olulist toimet seerumi kusihappesisaldusele või kusihappe sekretsioonile uriini.

Pediaatriline populatsioon:

318 hüpertensiivsetel või riskiga (diabeet, perekondlik hüpertensioon) lastel ja noorukitel vanuses 6...16 aastat hinnati vererõhu alanemist irbesartaani tiitritud annuste 0,5 mg/kg (madal), 1,5 mg/kg

(keskmine) ja 4,5 mg/kg (kõrge) kasutamisel kolme nädala vältel. Kolmanda nädala lõpuks oli istuvas asendis süstoolse vererõhu (SeSBP) keskmine langus esmase efektiivsusnäitaja algväärtusest:

11,7 mmHg (madal annus), 9,3 mmHg (keskmine annus), 13,2 mmHg (kõrge annus). Märkimisväärset erinevust nende annuste vahel ei olnud. Istuvas asendis diastoolse vererõhu (SeDBP) kohaldatud keskmine muutus oli järgnev: 3,8 mmHg (madal annus), 3,2 mmHg (keskmine annus), 5,6 mmHg

(kõrge annus). Kahenädalasel perioodil kui patsiendid randomiseeriti saama uuritavat ravimit või platseebot, esines platseebot saanud patsientidel 2,4 ja 2,0 mmHg tõus SeSBP-s ja SeDBP-s võrreldes

erinevates annustes irbesartaani saanutega, vastavalt +0,1 ja -0,3 mmHg (vt lõik 4.2). Hüpertensioon ja teist tüüpi diabeet koos neeruhaigusega

"Irbesartan Diabetic Nephropathy Trial (IDNT)" uuring näitas, et irbesartaan vähendab kroonilise neerupuudlikkusega neeruhaigetel haiguse progresseerumist ja proteinuuriat. IDNT oli topeltpime,

kontrollgrupiga, haigestumuse ja suremuse uuring, kus võrreldi Irbesartaani, amlodipiini ja platseebot. 1715 patsiendil, kellel esines hüpertensioon, teist tüüpi diabeet, proteinuuria (≥ 900 mg/päevas) ja seerumi kreatiniini kontsentratsioon oli vahemikus 1...3 mg/dl (IDNT), uuriti Irbesartaanipikaajalist (keskmine 2,6 aastat) toimet neeruhaiguse progresseerumisele ja üldsuremusele. Irbesartaaniannus tiitriti 75-lt 300 mg-ni, amlodipiini annus 2,5-lt 10 mg-ni, või kasutati platseebot. Kõikide ravigruppide patsiendid said üldjuhul 2 kuni 4 antihüpertensiivset ravimit (nt diureetikumi, beeta-

adrenoblokaatorit, alfa-adrenoblokaaatorit), et saavutada ettenähtud vererõhu väärtus ≤ 135/85 mmHg või 10 mmHg süstoolse rõhu langus, kui algväärtus oli > 160 mmHg. 60% platseebogrupi patsientidest

saavutas sellise soovitud vererõhu väärtuse, kusjuures irbesartaani ja amlodipiini grupis oli see vastavalt 76% ja 78%. Irbesartaan vähendas märgatavalt esmase liit-tulemusnäitaja (seerumi kreatiniinikontsentratsiooni kahekordistumine, lõppstaadiumis neeruhaigus (end-stage renal disease, ESRD) või surm) suhtelist riski. Ligikaudu 33% irbesartaani grupi patsientidest esines esmane liit- tulemusnäitaja, võrreldes 39% ja 41% platseebo ja amlodipiini grupis [suhtelise riski alanemine 20%

vererõhu algväärtusele, seerumi kreatiinikontsentratsioonile ja albumiinilõppenudekskretsioonile. Naiste ja mustanahaliste hulgas, kes moodustasid kõikidest uuritavatest vastava t 32% ja 26%, ei olnud soodne

võrreldes platseeboga (p = 0,024) ja suhtelise riski alanemine 23% võrreldes amlodipiiniga (p = 0,006)]. Kui analüüsiti esmase liit-tulemusnäitaja üksikuid komponente, ei täheldat d mingit toimet

üldsuremusele, kuid leiti positiivne trend ESRD sageduse alanemises ja täheldati märkimisväärset vähenemist seerumi kreatiniinikontsentratsiooni kahekordistumises.

Ravitoime määramiseks jälgiti alagruppe vastavalt soole, rassile, vanusele, diabeedi kestusele,

toime neerudele ilmne, kuigi usaldusvahemik seda ei välista. Fataa seid ja mittefataalseid kardiovaskulaarseid tüsistusi hõlmava teisese tulemusnäitaja os s ei olnud uuritava kolme grupi vahel

(seerumi kreatiniin ≤ 1,5 mg/dl meestelmüügilubaja < 1,1 mg/dl naistel). Uuring käsitles irbesartaani pikaajalist (2 aastat) toimet kliinilise (manifesteerunud) proteinuuria (uriiniga erituva albumiini määr, urinary

erinevust, kuigi naistel esines irbesartaani rühmas platsee oga võrreldes rohkem ja meestel vähem mittefataalset müokardiinfarkti. Amlodipiiniga võrre des oli ir esartaani saanud naistel sagedamini

mittefataalset müokardiinfarkti ja insulti, samas vähendas irbesartaan amlodipiiniga võrreldes uuritavate hospitaliseerimise sagedust. Nende leidude mehhanismi naistel ei osata seletada.

Uuring "Effects of Irbesartan on Microalbuminuria in Hypertensive Patients with type 2 Diabetes

Mellitus (IRMA 2)" näitas, et 300 mg irbesartaani l kkab mikroalbuminuuriaga patsientidel edasi

proteinuuria avaldumist. IRMA 2 oli platseebo-kontrolliga topeltpime haigestumuse uuring 590-l patsiendil teist tüüpi diabeedi, mikroalbu inuuria (30...300 mg) ja normaalse neerufunktsiooniga

albumin excretion rate, UAER > 300 mg/ööpäevas ja UAER suurenemine vähemalt 30%

algväärtusest) tekkele. Ettemääratud vererõhu eesmärkväärtus oli ≤ 135/85 mmHg. Lisaks anti ka teisi

antihüpertensiivseid

 

on

rav me d (v.a AKE-inhibiitorid, angiotensiin II-retseptorite antagonistid ja

dihüdropüridiini rüh

a kaltsiumikanali blokaatorid), et saavutada vajalikku vererõhu väärtust. Kuigi

Ravimil

 

kõikides gruppides saavutati sarnane vererõhu väärtus, tekkis väljendunud proteinuuria irbesartaani 300 mg grupis h r em (5,2%) võrreldes platseebogrupi (14,9%) või irbesartaani 150 mg grupiga (9,7%), näid tes suhtelise riski 70% alanemist võrreldes platseeboga (p = 0,0004) suurema annuse korral. Glomerulaarfiltratsiooni kaasnevat paranemist ravi esimese kolme kuu jooksul ei täheldatud. Kliiniliselt avaldunud proteinuuria tekke aeglustumine avaldus juba kolme kuu pärast ja püsis kogu 2- aastase perioodi jooksul. Normoalbuminuuria (< 30 mg/ööpäevas) tekkis sagedamini irbesartaani 300 mg grupis (34%) kui platseebogrupis (21%).

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2.

tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja

angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt

diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and RenalDisease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas

arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatatialiskireeni rühmas

sagedamini kui platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Plasmavalkudega seondub umbes 96%, vererakkudega seondumine on ebaoluline. Jaot sruumala on 53...93 liitrit. Pärast suukaudset või intravenoosset 14C märgistatud irbesartaani ma stamist moodustas 80...85% plasmas ringlevast radioaktiivsusest muutumatul kujul irb sartaan. Irbesartaan metaboliseeritakse maksas glükuroniidkonjugatsiooni ja oksüdatsiooni teel. P amine tsirkuleeriv

metaboliit on irbesartaanglükuroniid (umbes 6%). In vitro uuringud näitavad, et irbesartaan oksüdeeritakse esmalt tsütokroom P450 ensüümi CYP2C9 poolt; isoensüüm CYP3A4 toime on ebaoluline.

Suukaudsel manustamisel imendub irbesartaan hästi: absoluutse biosaadavuse uuringute andmetel umbes 60...80%. Samaaegne toidu tarbimine ei mõjuta märkimisväärseltlõppenudirbesartaaanibiosaa avust.

Irbesartaanifarmakokineetika on 10.600müügilubamg annuste kasutamisel lineaarne ja proportsionaalne

annusega. Üle 600 mg (2-kordne maksimaalne soovitatud annus) suukaudse annuse kasutamisel oli imendumise suurenemine vähem kui proportsionaalne, se le nähtuse mehhanism ei ole selge. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 1,5...2 t ndi pärast suukaudset manustamist. Organismi

kogukliirens ja renaalne kliirens olid vastavalt 157...176 ja 3...3,5 ml/min. Irbesartaani lõplik

eliminatsiooni poolväärtusaeg on 11...15 tundi. P sikontsentratsioon plasmas saabub 3 päeva pärast

ravi alustamist 1 kord ööpäevas manustamisel. Korduval 1 kord ööpäevas manustamisel täheldati vähest irbesartaani kumuleerumist plasmas (< 20%). Uuringus täheldati hüpertensiooniga

naispatsientidel pisut suuremat plas akontsentratsiooni. Kuid irbesartaani poolväärtusaegades ja

kumulatsioonis erinevusi ei esinenud. Naispatsientidel ei ole vaja annust kohandada. IrbesartaaniAUC

ja Cmax olid pisut suuremad eakatel patsientidel (≥ 65-aastastel) kui noorematel isikutel (18 kuni 40-

aastastel). Kuid poolväärtusaeg ei lnud märkimisväärselt muutunud. Eakatel patsientidel ei ole vaja

annust kohandada.

on

 

Ravimil

 

 

 

Irbesartaan ja selle metabol d d erituvad nii biliaarset kui ka renaalset teed pidi. Pärast C irbesartaani

manustamist, kas suukaudselt või intravenoosselt määratiumbes 20% radioaktiivsusest uriinist ja

ülejäänu roojast. Vähem kui 2% annusest eritub uriiniga

muutumatu irbesartaanina.

 

Pediaatriline popul tsioon:

 

 

 

23-l hüpertensiivsel lapsel irbesartaani farmakokineetilisi

näitajaid, manustades ravimit ühe- ja

mitmekordselt ööpäevases annuses (2 mg/kg) kuni maksimumannuseni 150 mg irbesartaani ööpäevas nelja nädala vältel. Nendest 23 lapsest, kahekümne ühel oli farmakokineetika võrreldav täiskasvanu

omaga (12 last üle 12 aastased, 9 last vanuses 6...12 aastat). Tulemused näitasid, et Cmax, AUC ja kliirens olid võrreldavad täiskasvanute andmetega, kes said päevas 150 mg irbesartaani. Üks kord

päevas manustamise korral täheldati irbesartaani piiratud akumuleerumist plasmas (18%).

Neerupuudulikkus: irbesartaani farmakokineetika ei muutu märkimisväärselt neerupuudulikkusega või hemodialüüsitavatel patsientidel. Irbesartaan ei ole hemodialüüsiga organismist eemaldatav.

Maksapuudulikkus: irbesartaani farmakokineetika ei muutu märkimisväärselt kerge ja keskmise raskusega maksatsirroosiga patsientidel. Raske maksapuudulikkusega patsientidega ei ole uuringuid

tehtud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi
Ei ole kohaldatav.

Teadaolevalt ei ole kliiniliselt kasutatavate annuste puhul ühtki ebanormaalset süsteemset või sihtorganile toksilist toimet ilmnenud. Mittekliinilistes ohutusuuringutes tekitasid irbesartaani suured annused (≥ 250 mg/kg/ööpäevas rottidel ja ≥ 100 mg/kg/ööpäevas makaakidel) languse punavereliblede parameetrites (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit). Irbesaartaani väga suurte annuste (≥ 500 mg/kg/ööpäevas) kasutamisel tekkisid rottidel ja makaakidel neerudes degeneratiivsed muutused (nt interstitsiaalne nefriit, tubulaarne distensioon, basofiilsed tuubulid, plasma uurea ja kreatiniini sisalduse tõus), mida arvatakse tekkivat sekundaarsena ravimi hüpotensiivsele toimele, mis

viib renaalse perfusiooni alanemisele. Veel enam, irbesartaan tekitab jukstaglomerulaarrakkude hüperplaasiat/hüpertroofiat (rottidel annuses ≥ 90 mg/kg/ööpäevas, makaakidel ≥ 10 mg/kg/ööpäevas).

Kõik need muutused arvati olevat seotud irbesartaani farmakoloogilise toimega. Irbesartaani terapeutilised annused inimesel ei paista omavat jukstaglomerulaarrakkude hüperplaasiale/hüpertroofiale mingit tähendust.

Mutageenset, klastogeenset ega kartsinogeenset toimet ei ole täheldatud.

Loomkatsed irbesartaaniga näitasid roti lootel mööduvat toksilist toimetlõppenud(neeruvaagna suurenenud kavitatsioon, hüdroureeter või subkutaanne ödeem), mis pär st sündi taandusid. Küülikutel tekkis

Isegi irbesartaani toksilisust tekitavad suukaudsed annused (50-650 mg/kg/ööpäevas) ei mõjutanud uuringutes isaste ja emaste rottide fertiilsust ning sigimisjõudlust, sealhulgas surem st s rima annuse

korral. Ei täheldatud märkimisväärset mõju kollaskehade arvule, implantaadile või elusloodetele.

Irbesartaan eimõjutanud järglaste elulemust, arengut või reproduktsiooni. Loomkatsed näitasid, et

radioaktiivselt märgistatud irbesartaani võib leida rottide ja küülikute loodetes. Irbesartaan eritub imetavate rottide piima.

varane abort annustes, mis on emasloomale toksiline, ka surm v. Ei küülikutel ega rottidel ei täheldatud.teratogeenset toimet

6.

FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1

Abiainete loetelu

 

müügiluba

Tableti sisu:

on

laktoosmonohüdraat

 

mikrokristalne tselluloos

 

naatriumkroskarmelloos

 

Kolloidne veevaba ränid oks d

 

 

 

hüpromelloos

 

 

magneesiumstearaat.

 

 

Õhuke polümeerikile:

 

 

hüpromelloos

 

 

titaandioksiid (E171)

 

 

 

Ravimil

 

 

makrogool 400

 

 

6.2Sobimatus

6.3Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbis on 28, 56, 90 või 98 õhukese polümeerikihiga kaetud tabletti PVC/PVDC-alumiinium/PVDC blistris.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Pharmathen S.A.

 

 

 

lõppenud

EU/1/12/765/002

 

 

 

6, Dervenakion str.,

 

 

 

153 51 Pallini

 

 

 

 

Attiki, Kreeka

 

 

 

 

Tel.: +30 210 66 65 067

 

 

 

8.

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

 

EU/1/12/765/001

 

 

müügiluba

 

EU/1/12/765/007

 

 

 

 

 

 

 

EU/1/12/765/010

 

 

 

 

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa

Väljastamise : 13. Aprill 2012

 

10.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

 

 

 

 

on

 

 

Täpne informatsioon selle ravimi k hta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel

http://www.ema.europa.eu/

 

 

 

 

Ravimil

 

 

 

Teadaolevat toimet omav abiaine:
40 mg laktoosmonohüdraati õhukese polümeerikilega Abiainete täielik loetelu, vt lõik 6.1.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sabervel 150 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 150 mg irbesartaani.

kaetud tableti kohta.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikilega kaetud tablett.

Valge nõgus, ümmargune, õhukese polümeerikattega tablett, 9 mm läbimõõduga

lõppenud

4.KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Sabervel on näidustatud essentsiaalse hüpertensiooni raviks täisk svanutel.

Näidustuseks on ka kasutamine neeruhaiguse ravi ühe osana antihüpertensiivse ravi skeemist hüpertensiooni ja teist tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

annust suurendada kuni 300 mg-ni või lisada raviskeemi teise antihüpertensiivse ravimi (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1). Diureetikumi, nt hüdroklorotiasiidi lisamine on näidanud aditiivset toimet Sabervel'iga (vt lõik 4.5).

Tavaline soovitatav alg- ja säilitusannus on 150 mg 1 kord ööpäevas, koos toiduga või ilma. Sabervel

 

 

müügiluba

annuses 150 mg üks kord ööpäevas a ab üldiselt parema 24-tunnise kontrolli vererõhu üle kui 75 mg.

Siiski võib kaaluda ravi alustamist annusega 75 mg, eriti hemodialüüsitavatel ja üle 75-aastastel

patsientidel.

on

 

 

 

Patsientidele, kellel 150 g 1 kord ööpäevas ei taga rahuldavat vererõhu langust, võib Sabervel'i

Ravimil

 

 

Hüpertensiivsetel teist tüüpi diabeediga haigetel alustatakse ravi 150 mg irbesartaaniga üks kord päevas ja tiitritakse see 300 mg-ni üks kord päevas, mis on neeruhaiguse korral soovitatav säilitusannus.

Sabervel'i soodne toime teist tüüpi diabeediga haigete neeruhaigusele põhineb uuringutel, kus irbesartaani kasutati lisaks teistele antihüpertensiivsetele ravimitele, et saavutada vajalikku vererõhu väärtust (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

Patsientide erirühmad

Neerupuudulikkus: neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Hemodialüüsitavatel patsientidel võib kaaluda ravi alustamist väiksema annusega (75 mg) (vt lõik

4.4).

Maksapuudulikkus: kerge ja keskmise raskusega maksafunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Raske maksafunktsiooni häirega patsientidega puuduvad kliinilised kogemused.
Eakad patsiendid: kuigi üle 75-aastastelpatsientidel võib kaaluda ravi alustamist annusega 75 mg, ei ole annuse kohandamine eakatelpatsientidel tavaliselt vajalik.
Lapsed: Sabervel'i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 18 aastat pole veel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8; 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta pole võimalik anda.
Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks.

4.3 Vastunäidustused

lõppenud

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 6.1). Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõik 4.4 ja 4.6).

Sabervel samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüpovoleemia: hüpovoleemia ja/või hüponatreemiaga patsientidel võib, eriti ravi algul, tekkida sümptomaatiline hüpotensioon. Vähenenud vedelikumaht võib olla tingitud tugevast diureetikumravist, soola hulga piiramisest dieedis, kõh ahtis sest või oksendamisest. Sellised seisundid tuleb korrigeerida enne ravi alustamist Saberve 'iga.

Renovaskulaarne hüpertensioon: bilateraalse neeruarteri stenoosi või ühe funktsioneeriva neeru arteri stenoosiga patsientide ravimisel reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate ravimitega on

suurenenud oht raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Kuigi seda ei ole dokumenteeritud

Sabervel'i puhul, tuleb arvestada angiotensiin-II retseptorite antagonistide samasuguse toimega.

 

müügiluba

Neerupuudulikkus ja neerutranspla tatsioon: Sabervel'i manustamisel neerufunktsiooni häirega

patsientidele on soovitatav peri diliselt kontrollida kaaliumi ja kreatiniini sisaldust seerumis.

Puuduvad kliinilised kogemused neerutransplantaadiga patsientidega.

on

 

HüpertensiivsedRavimilte st tüüpi diabeedi ja neeruhaigusega haiged: raskekujulise neeruhaigusega patsientide uuringu analüüsis ei olnud kõikides alagruppides irbesartaani toime nii neeru kui kardiovaskul rstete tüsistuste osas ühesugune. Tulemused olid vähem soodsad naistel ja mitte valgetel patsientidel (vt lõik 5.1).

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad.

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne

kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,

angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Hüperkaleemia: nagu ka teiste ravimitega, mis mõjutavad reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi, võib ravi ajal Sabervel'iga tekkida hüperkaleemia, eriti neerupuudulikkuse, diabeetilisest neeruhaigusest tingitud väljendunud proteinuuria ja/või südamepuudulikkuse esinemisel. Riskirühma patsientidel on soovitatav seerumi kaaliumisisalduse täpne jälgimine (vt lõik 4.5).

Liitium: liitiumi ja Sabervel'i kombinatsioon ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia: sarnaselt teistele vasodilataatoritele, on vaja olla eriti ettevaatlik aordi- või mitraalklapi stenoosi või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientide puhul.

Primaarne aldosteronism: primaarse aldosteronismiga patsiendid ei allu tavaliselt antihüpertensiivsele

ravile reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi pärssimise kaudu toimivate ravimitega. Seetõttu ei ole Sabervel'i kasutamine soovitatav.

Rasedus: ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega (AIIRA) ei tohi alustada raseduse ajal. Kui ravi

jätkamist AIIRA'ga ei peeta hädavajalikuks, tuleb rasestumist planeerival patsiendil antihüpertensiivne ravi asendada sellisega, mille ohutusprofiil lubab kasutamist raseduse ajal. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AIIRA'ga otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada asjakohase alternatiivse raviga (vt lõik 4.3 ja 4.6).

kardiopaatia või isheemiatõvega patsientidel põhjustada müokardiinfarktilõppenudvõi ajuinfarkti. Nagu ka angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, langetavad irbes rtaan ja teised angiotensiini

Üldised: patsientide puhul, kelle vaskulaarne toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniin- angiotensiin-aldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt südame raskekujulise paispuudulikkuse või neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi sellesse süste mi toimivate ravimitega nagu angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja angiotensiin-II retse tori blokaatorid

seostatud ägeda hüpotensiooni, asoteemia, oliguuria ja harva ägeda neeru uudulikkusega. Nagu ükskõik millise antihüpertensiivse ravimi kasutamisel, võib tugev verer hu langus isheemilise

antagonistid vererõhku mustanahalistel märgatavalt vähem kui teistel patsientidel, võibolla seetõttu, et mustanahaliste populatsioonis on madala reniinisisald sega seisundid sagedasemad (vt lõik 5.1).

Laktoos: see ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevate pärilike häirete galaktoositalumatuse, Lapp laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi puuduliku imendumisega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Diureetikumid jt ant hüpertensiivsed ravimid: teised antihüpertensiivsed ravimid võivad suurendada irbesartaani hüpotens set toimet. Kuid irbesartaani on siiski ohutult kasutatud koos teiste antihüpertensii sete ravimitega, nt beeta-adrenoblokaatorite, prolongeeritud toimega kaltsiumikanalite blokaatorite ja ti siiddiureetikumidega. Eelnev ravi diureetikumi suurte annustega võib põhjustada

Pediaatriline populatsioon: kuigi lastel vanuses 6...16 a on irbesartaaniga uuringuid läbi viidud, ei saa

olemasolevate ebaküllaldaste andmete põhjal laiendada ravimi kasutamist lastele kuni edasiste

 

 

müügiluba

andmete avalikustamiseni (vt lõik 4.8, 5.1 ja 5.2).

4.5 Koostoimed teiste rav mitega ja muud koostoimed

Ravimil

on

 

 

 

vedeliku mahu vähenemist ja hüpotensiooni ohtu Sabervel'iga ravi alustamisel (vt lõik 4.4).

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS)

kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a

ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Kaaliumilisandid ja kaaliumi säästvad diureetikumid: reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate teiste ravimite kasutamise kogemuste põhjal võib samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite, kaaliumi sisaldavate soolaasendajate või teiste ravimite kasutamine,

mis suurendavad kaaliumi sisaldust seerumis (nt hepariin), põhjustada kaaliumi sisalduse suurenemist seerumis, mistõttu nende kooskasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Liitium: liitiumi ja AKE-inhibiitorite kooskasutamisel on teatatud liitiumi seerumikontsentratsiooni ja toksilisuse pöörduvast suurenemisest. Sarnast toimet on irbesartaaniga siiani kirjeldatud väga harva.

Seetõttu taolist kombinatsinooni ei soovitata (vt lõik 4.4). Kui samaaegne manustamine osutub vajalikuks, on soovitatav hoolikalt jälgida liitiumisisaldust seerumis.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid: angiotensiin-II antagonistide samaaegselmanustamisel mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (nt selektiivsed COX-2 inhibiitorid, atsetüülsalisüülhape (> 3 g/päevas) ja mitte-selektiivsed MSPVRd) võib antihüpertensiivne toime väheneda. Nagu AKE- inhibiitorite, võib ka angiotensiin-II antagonistide ja MSPVRte kooskasutamine põhjustada neerufunktsiooni halvenemise riski suurenemist, sealhulgas võimalikku ägedat neerupuudulikkust ja

seerumi kaaliumisisalduse suurenemist eeskätt eelnevalt nõrgenenud neerufunktsiooniga patsientidel. Eriti eakatelnõuab kombinatsiooni manustamine ettevaatust. Patsient peab olema eelnevalt

adekvaatselt hüdreeritud ja tuleks kaaluda neerufunktsiooni jälgimist kaasneva ravi alustamisel ning perioodiliselt pärast seda.

Lisainformatsioon irbesartaani koostoimete kohta: hüdroklorotiasiid ei mõjutanud kliinilistes uuringutes irbesartaani farmakokineetikat. Irbesartaan metaboliseerub peamiselt CYP2C9 vahendusel

ja vähemal määralmoodustades glukuroniidi. Irbesartaanimanustamisel koos varfariiniga, ravimiga, mis metaboliseerub CYP2C9 kaudu ei ilmnenud märkimisväärseid farmakokineetilisi ega

farmakodünaamilisi koostoimeid. CYP2C9 indutseerijate nagu näiteks rifampitsiin

mõju irbesartaani

farmakokineetikale ei ole hinnatud. Irbesartaanisamaaegne manustamine ei mõjuta

ud digoksiini

farmakokineetikat.

lõppenud

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus:

 

 

AIIRA ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril

(vt lõik 4.4). AIIRA kasutamine on

 

 

vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõik

4.3 ja 4.4).

 

 

müügiluba

 

 

 

Epidemioloogilised andmed ei võimalda üheselt määrata riski teratogeensuse tekkeks AKE inhibiitorite kasutamisel raseduse esimeseltrimestril, sellegipoolest ei saa ka välistada selle riski

vähest suurenemist. Kuivõrd usaldusväärsed epidemioloogilised andmed angiotensiin II retseptori antagonistidega (AIIRA) seotud riskist puuduvad, võivad sarnased ohud olla seotud ka selle

diagnoosimisel tuleb ravi AIIRA'ga otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada muu asjakohase raviga.

ravimiklassiga. Kui ravi jätkamist ARB'iga ei peeta hädavajalikuks, tuleb rasestumist planeerival patsiendil antihüpertensiivne onravi ase dada sellisega, mille ohutus raseduse ajal on tõestatud. Raseduse

Ravi AIIRA'gaRavimilraseduse te selja kolmandal trimestril põhjustab inimesel teadaolevalt fetotoksilisust

(neerufunktsiooni nõrgenem ne, oligohüdramnion, kolju luustumise peetus) ning toksilisust vastsündinul (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).

Kui AIIRA on kasutatud raseduse teisel trimestril või hiljem on soovitatav sonograafiliselt kontrollida loote neerufunktsiooni ja koljut.

Imikut, kelle ema on kasutanud AIIRA tuleb tähelepanelikult jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõik 4.3 ja 4.4).

Imetamine:

Kuivõrd andmeid Sabervel'i kasutamisest imetamise ajal ei ole, ei ole soovitatav Sabervel'i siis kasutada ning eelistada tuleks ravimit, mille ohutusprofiil lubab kasutamist imetamise ajal, eriti kui rinnaga toidetakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Ei ole teada, kas irbesartaan või tema metaboliidid erituvad rinnapiima.

Olemasolevad farmakodünaamilised/toksikoloogilised andmed rottidel on näidanud, et irbesartaan või tema metaboliidid erituvad piima (vt lõik 5.3).

Fertiilsus

Irbesartaan eimõjutanud ravimit saanud rottide fertiilsust ning nende järglasi ravimi kasutamisel annustes, mis põhjustas esmaseid toksilisuse nähte (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Farmakodünaamiliste omaduste põhjal ei ole tõenäoline, et irbesartaan seda mõjutaks. Autojuhtimisel või masinate käsitlemisel tuleb arvesse võtta, et ravi ajal võivad aegajalt tekkida pearinglus ja väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

Hüpertensiooniga patsientidel ei erinenud platseebokontrolliga uuringutes kõrvaltoimete üldine esinemissagedus irbesartaani grupis (56,2%) platseebo grupist (56,5%). Kliiniliste või laboratoorsete kõrvaltoimete tekkimise tõttu tuli ravi harvem katkestada irbesartaani grupis (3,3%) kui platseebo grupis (4,5%). Kõrvaltoimete esinemissagedus ei sõltunud annusest (soovitatud annuste vahemikus), soost, vanusest, rassist ega ravi kestusest.

Diabeediga hüpertensiivsetel mikroalbuminuuriaga ja normaalse neerufunktsiooniga patsientidel

teatati täiendavalt > 2% diabeediga hüpertensiivsetelt patsientidelt, lõppenudkellel esines neerupuudulikkus ja ilmne proteinuuria ning mille esinemissagedus oli suurem kui platseebo gru is.

täheldati 0,5%-l uuritutest (st aeg-ajalt) ortostaatilist pearinglust ja ortostaatilist hüpotensiooni, seda esines sagedamini kui platseebo grupis.

Järgnevas tabelis on toodud kõrvaltoimed, mida teatatiplatseebokontrolliga uuri gutest, kus 1965

hüpertensiooniga patsiendile manustati irbesartaani. Tärniga (*) on märgistatud n d kõrvalnähud, mis

Alltoodud kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgmise t:

väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10000). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Loetellu on lisatud ka turustamisjärgselt esinenud kõrvaltoimeid. Need pärinevad spontaansetest teatistest.

Immuunsüsteemi häired:

 

 

Teadmata:

ülitundlikkusreaktsioonid, nagu angioödeem, lööve, urtikaaria

Ainevahetus- ja toitumishäired:

müügiluba

 

Teadmata:

hüperkaleemia

 

Närvisüsteemi häired:

on

 

Sage:

 

pear nglus, ortostaatiline pearinglus*

Teadmata:

ert go, peavalu

 

Kõrva ja labürindi kahjustused:

 

Teadmata:

tinnitus

 

 

 

Ravimil

 

 

Südame häired:

 

 

 

Aeg-ajalt:

 

tahhükardia

 

Vaskulaarsed häired:

Sage: ortostaatiline hüpotensioon*

Aeg-ajalt: nahaõhetus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Aeg-ajalt: köha

Seedetrakti häired:

Sage:

iiveldus/oksendamine

Aeg-ajalt:

kõhulahtisus, düspepsia/kõrvetised

 

Teadmata:

maitsehäired

 

 

Maksa j ja sapiteede häired:

 

 

Aeg-ajalt:

ikterus

 

 

Teadmata:

hepatiit, muutused maksafunktsiooni näitajates

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

 

 

Teadmata:

leukotsütoklastiline vaskuliit

 

Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused:

 

Sage:

lihasskeleti valu*

 

 

Teadmata:

artralgia, müalgia (mõnel juhul on kaasnenud kreatiinkinaasi taseme tõus plasmas),

lihaskrambid

 

 

 

Neeru ja kuseteede häired:

 

 

Teadmata:

neerufunktsiooni langus k.a neerupuudulikkus riskigrupi patsienti el (vt lõik 4.4)

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:

lõppenud

Aeg-ajalt:

seksuaalsed häired

 

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Sage:

väsimus

 

Aeg-ajalt:

valu rindkeres

 

Uuringud:

 

 

 

 

 

Väga sage:

hüperkaleemiat* esines diabeediga patsientidel sagedamini irbesartaani saavate

 

patsientide grupis kui platseebo gr pis. Hüpertensiivsetest teise tüübi diabeediga

 

mikroalbuminuuriaga ja normaa se neer funktsiooniga patsientidest esines

 

hüperkaleemiat (≥ 5,5 mEq/l) 29,4% (st väga sage) 300 mg irbesartaani saanutest

 

ja 22% platseebogrupi patsientidest. Kroonilise neerupuudulikkuse ja väljendunud

 

proteinuuriaga hüpertensiivsetest diabeedipatsientidest esines hüperkaleemiat

 

(≥ 5,5 mEq/l) 46,3% (st väga sage) irbesartaani- ja 26,3% platseebogrupis.

Sage:

plasma kreatiinkinaasi aktiivsuse märkimisväärne suurenemine tekkis sageli

 

irbesartaani grupis (1,7%). Ükski nendest juhtumitest ei seostunud lihasskeleti

 

 

müügiluba

 

 

kliiniliste nähtudega.

 

 

Kaugelearenenud diabeetilise neeruhaigusega hüpertensiivsetel patsientidel, keda

 

rav ti rbesartaaniga, täheldati 1,7% uuritutest hemoglobiini* väärtuse kliiniliselt

 

on

 

 

 

mitteolulst alanemist.

 

PediaatrilineRavimilpopulats oon:

Randomiseeritud uuringus, kus osales 318 hüpertensiivset last ja noorukit vanuses 6...16 aastat, täheldati 3-näd l ses topeltpimedas faasis järgnevaid ravimiga seotud kõrvaltoimeid: peavalu (7,9%), hüpotensiooni (2,2%), pearinglust (1,9%), köha (0,9%). Selle uuringu 26-nädalases avatud faasis täheldati 2%-l lastel laboratoorsetest näitajatest kõige sagedamini kõrvalekaldeid kreatiniini (6,5%) ja CK taseme tõusus.

4.9 Üleannustamine

Täiskasvanutel, kellele manustati kuni 900 mg/ööpäevas 8 nädala jooksul toksilisust ei ilmnenud. Üleannustamise korral tekivad kõige suurema tõenäosusega hüpotensioon ja tahhükardia; võib tekkida ka bradükardia. Sabervel’iga üleannustamise ravi kohta spetsiifilist informatsiooni ei ole. Patsiendid peavad olema pideva järelevalve all, ravi on sümptomaatiline ja toetav. Kutsuda esile oksendamine ja/või teha maoloputus, manustada aktiivsütt. Irbesartaan eiole hemodialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: angiotensiin-II antagonist,

ATC-kood: C09C A04.

Toimemehhanism: Irbesartaan on tugevatoimeline, suukaudselt aktiivne, selektiivne

angiotensiin-II

retseptori (tüüp AT1 ) antagonist. Tõenäoliselt blokeerib ta kõik angiotensiin II AT1

-retseptoriga

seotud toimed, olenemata angiotensiin II päritolust ja sünteesi teest. Angiotensiin-II

(AT1 ) retseptorite

selektiivne antagonism põhjustab plasmas reniini ja angiotensiini II sisalduse suurenemist ning

aldosterooni plasmakontsentratsiooni vähenemist. Irbesartaanisoovitatud annuste manustamisel

monoteraapiana ei muutu seerumi kaaliumisisaldus märkimisväärselt. Irbesartaan eiinhibeeri

angiotensiini

konverteerivat ensüümi (kininaas-II), mis genereerib angiotensiin-II ja lammutab

bradükiniini

inaktiivseteks metaboliitideks.

 

Irbesartaanitoimimiseks ei ole vajalik metaboolne aktivatsioon.

 

Kliinilised toimed:

 

(süstoolne/diastoolne) enam kui platseebo.lõppenud Maksimaalne vererõhu langus saabub 3...6 tundi pärast manust mist ja vererõhku langetav toime püsib

Hüpertensioon

Irbesartaan langetab vererõhku, kuid südame löögisagedus muutub minimaals lt. Manustamisel üks kord ööpäevas sõltub vererõhu langus annusest kuni platooni annusega üle 300 mg. Annused 150...300 mg üks kord ööpäevas langetavad vererõhku lamavas ja istuvas asendis kõige madalama kontsentratsiooni korral (24 tundi pärast manustamist) keskmise t 8...13/5...8 mmHg

vähemalt 24 tundi. 24 tundi pärast soovitatud annuste manust mist oli vererõhu langus 60...70% vastavast maksimaalsest süstoolse ja diastoolse vererõhu angusest. 150 mg üks kord ööpäevas manustamisel oli vererõhu langus kõige madalama kontsentratsiooni korral ja keskmine langus 24 tunni jooksul sarnane 2 korda ööpäevas manustam sele samas koguannuses. Irbesartaanivererõhku langetav toime ilmneb 1...2 nädala jooksul, maksimaalne toime ilmneb 4...6 nädalal ravi alustamisest.

Antihüpertensiivne toime säilib pikaajalise ravi ajal. Ravi katkestamisel taastub järk-järgult esialgne vererõhk. "Tagasilöögi" hüpertensiooni ei ole täheldatud. Irbesartaani ja tiasiiddiureetikumide

vererõhku langetav toime on aditiivne. Patsientidel, kellel irbesartaani monoteraapiaga ei saada

adekvaatset vererõhu langust, annab hüdroklorotiasiidi väikese annuse (12,5 mg) lisamine üks kord

 

 

müügiluba

ööpäevas täiendava vererõhu la guse 7...10/3...6 mmHg (süstoolne/diastoolne) enam kui platseebo

kasutamise korral.

 

 

Irbesartaaniefektiivsust ei mõjuta vanus või sugu. Nagu teiste reniin-angiotensiin-aldosterooni

 

on

 

süsteemi mõjutavate rav m te puhul, alluvad hüpertensiooniga mustanahalised patsiendid ka ravile

Ravimil

 

ainult irbesartaaniga ärgatavalt halvemini. Kui irbesartaani manustatakse koos hüdroklorotiasiidi

väikese annusega (12,5 g ööpäevas), on antihüpertensiivne toime mustanahalistel patsientidel sarnane valgetele p tsientidele.

Irbesartaanil pole kliiniliselt olulist toimet seerumi kusihappesisaldusele või kusihappe sekretsioonile uriini.

Pediaatriline populatsioon:

318 hüpertensiivsetel või riskiga (diabeet, perekondlik hüpertensioon) lastel ja noorukitel vanuses 6...16 aastat hinnati vererõhu alanemist irbesartaani tiitritud annuste 0,5 mg/kg (madal), 1,5 mg/kg

(keskmine) ja 4,5 mg/kg (kõrge) kasutamisel kolme nädala vältel. Kolmanda nädala lõpuks oli istuvas asendis süstoolse vererõhu (SeSBP) keskmine langus esmase efektiivsusnäitaja algväärtusest:

11,7 mmHg (madal annus), 9,3 mmHg (keskmine annus), 13,2 mmHg (kõrge annus). Märkimisväärset erinevust nende annuste vahel ei olnud. Istuvas asendis diastoolse vererõhu (SeDBP) kohaldatud keskmine muutus oli järgnev: 3,8 mmHg (madal annus), 3,2 mmHg (keskmine annus), 5,6 mmHg

(kõrge annus). Kahenädalasel perioodil kui patsiendid randomiseeriti saama uuritavat ravimit või platseebot, esines platseebot saanud patsientidel 2,4 ja 2,0 mmHg tõus SeSBP-s ja SeDBP-s võrreldes

erinevates annustes irbesartaani saanutega, vastavalt +0,1 ja -0,3 mmHg (vt lõik 4.2). Hüpertensioon ja teist tüüpi diabeet koos neeruhaigusega

"Irbesartan Diabetic Nephropathy Trial (IDNT)" uuring näitas, et irbesartaan vähendab kroonilise neerupuudlikkusega neeruhaigetel haiguse progresseerumist ja proteinuuriat. IDNT oli topeltpime,

kontrollgrupiga, haigestumuse ja suremuse uuring, kus võrreldi Irbesartaani, amlodipiini ja platseebot.

1715 patsiendil, kellel esines hüpertensioon, teist tüüpi diabeet, proteinuuria (≥900 mg/päevas) ja seerumi kreatiniini kontsentratsioon oli vahemikus 1...3 mg/dl (IDNT), uuriti Irbesartaanipikaajalist (keskmine 2,6 aastat) toimet neeruhaiguse progresseerumisele ja üldsuremusele. Irbesartaaniannus tiitriti 75-lt 300 mg-ni, amlodipiini annus 2,5-lt 10 mg-ni, või kasutati platseebot. Kõikide ravigruppide patsiendid said üldjuhul 2 kuni 4 antihüpertensiivset ravimit (nt diureetikumi, beeta-

adrenoblokaatorit, alfa-adrenoblokaaatorit), et saavutada ettenähtud vererõhu väärtus ≤ 135/85 mmHg või 10 mmHg süstoolse rõhu langus, kui algväärtus oli > 160 mmHg. 60% platseebogrupi patsientidest

saavutas sellise soovitud vererõhu väärtuse, kusjuures irbesartaani ja amlodipiini grupis oli see vastavalt 76% ja 78%. Irbesartaan vähendas märgatavalt esmase liit-tulemusnäitaja (seerumi kreatiniinikontsentratsiooni kahekordistumine, lõppstaadiumis neeruhaigus (end-stage renal disease, ESRD) või surm) suhtelist riski. Ligikaudu 33% irbesartaani grupi patsientidest esines esmane liit- tulemusnäitaja, võrreldes 39% ja 41% platseebo ja amlodipiini grupis [suhtelise riski alanemine 20%

mustanahaliste hulgas, kes moodustasid kõikidest uuritavatest vastavalõppenudt 32% ja 26%, ei olnud soodne toime neerudele ilmne, kuigi usaldusvahemik seda ei välista. Fataa seid ja mittefataalseid

võrreldes platseeboga (p = 0,024) ja suhtelise riski alanemine 23% võrreldes amlodipiiniga (p = 0,006)]. Kui analüüsiti esmase liit-tulemusnäitaja üksikuid komponente, ei täheldat d mingit toimet

üldsuremusele, kuid leiti positiivne trend ESRD sageduse alanemises ja täheldati märkimisväärset vähenemist seerumi kreatiniinikontsentratsiooni kahekordistumises.

Ravitoime määramiseks jälgiti alagruppe vastavalt soole, rassile, vanusele, diabeedi kestusele, vererõhu algväärtusele, seerumi kreatiinikontsentratsioonile ja albumiini ekskretsioonile. Naiste ja

(seerumi kreatiniin ≤ 1,5 mg/dl meestelmüügilubaja < 1,1 mg/dl naistel). Uuring käsitlesirbesartaani pikaajalist (2 aastat) toimet kliinilise (manifesteerunud) proteinuuria (uriiniga erituva albumiini määr, urinary

kardiovaskulaarseid tüsistusi hõlmava teisese tulemusnäitaja os s ei olnud uuritava kolme grupi vahel erinevust, kuigi naistel esines irbesartaani rühmas platsee oga võrreldes rohkem ja meestel vähem mittefataalset müokardiinfarkti. Amlodipiiniga võrre des oli ir esartaani saanud naistel sagedamini

mittefataalset müokardiinfarkti ja insulti, samas vähendas irbesartaan amlodipiiniga võrreldes uuritavate hospitaliseerimise sagedust. Nende leidude mehhanismi naistel ei osata seletada.

Uuring "Effects of Irbesartan on Microalbuminuria in Hypertensive Patients with type 2 Diabetes

Mellitus (IRMA 2)" näitas, et 300 mg irbesartaani l kkab mikroalbuminuuriaga patsientidel edasi proteinuuria avaldumist. IRMA 2 oli platseebo-kontrolliga topeltpime haigestumuse uuring 590-l

patsiendil teist tüüpi diabeedi, mikroalbu inuuria (30...300 mg) ja normaalse neerufunktsiooniga

albumin excretion rate, UAER > 300 mg/ööpäevas ja UAER suurenemine vähemalt 30%

algväärtusest) tekkele. Ettemääratud vererõhu eesmärkväärtus oli ≤ 135/85 mmHg. Lisaks anti ka teisi

antihüpertensiivseid

 

on

rav me d (v.a AKE-inhibiitorid, angiotensiin II-retseptorite antagonistid ja

dihüdropüridiini rüh

a kaltsiumikanali blokaatorid), et saavutada vajalikku vererõhu väärtust. Kuigi

Ravimil

 

kõikides gruppides saavutati sarnane vererõhu väärtus, tekkis väljendunud proteinuuria irbesartaani 300 mg grupis h r em (5,2%) võrreldes platseebogrupi (14,9%) või irbesartaani 150 mg grupiga (9,7%), näid tes suhtelise riski 70% alanemist võrreldes platseeboga (p = 0,0004) suurema annuse korral. Glomerulaarfiltratsiooni kaasnevat paranemist ravi esimese kolme kuu jooksul ei täheldatud. Kliiniliselt avaldunud proteinuuria tekke aeglustumine avaldus juba kolme kuu pärast ja püsis kogu 2- aastase perioodi jooksul. Normoalbuminuuria (< 30 mg/ööpäevas) tekkis sagedamini irbesartaani 300 mg grupis (34%) kui platseebogrupis (21%).

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2.

tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja

angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt

diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas

arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatatialiskireeni rühmas

sagedamini kui platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Suukaudsel manustamisel imendub irbesartaan hästi: absoluutse biosaadavuse uuringute andmetel umbes 60...80%. Samaaegne toidu tarbimine ei mõjuta märkimisväärseltlõppenudirbesartaaanibiosaa avust.

Plasmavalkudega seondub umbes 96%, vererakkudega seondumine on ebaoluline. Jaot sruumala on 53...93 liitrit. Pärast suukaudset või intravenoosset 14C märgistatud irbesartaani ma stamist moodustas 80...85% plasmas ringlevast radioaktiivsusest muutumatul kujul irb sartaan. Irbesartaan metaboliseeritakse maksas glükuroniidkonjugatsiooni ja oksüdatsiooni teel. P amine tsirkuleeriv

metaboliit on irbesartaanglükuroniid (umbes 6%). In vitro uuringud näitavad, et irbesartaan oksüdeeritakse esmalt tsütokroom P450 ensüümi CYP2C9 poolt; isoensüüm CYP3A4 toime on ebaoluline.

Irbesartaanifarmakokineetika on 10.600müügilubamg annuste kasutamisel lineaarne ja proportsionaalne

annusega. Üle 600 mg (2-kordne maksimaalne soovitatud annus) suukaudse annuse kasutamisel oli imendumise suurenemine vähem kui proportsionaalne, se le nähtuse mehhanism ei ole selge. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 1,5...2 t ndi pärast suukaudset manustamist. Organismi

kogukliirens ja renaalne kliirens olid vastavalt 157...176 ja 3...3,5 ml/min. Irbesartaanilõplik

eliminatsiooni poolväärtusaeg on 11...15 tundi. P sikontsentratsioon plasmas saabub 3 päeva pärast

ravi alustamist 1 kord ööpäevas manustamisel. Korduval 1 kord ööpäevas manustamisel täheldati vähest irbesartaani kumuleerumist plasmas (< 20%). Uuringus täheldati hüpertensiooniga

naispatsientidel pisut suuremat plas akontsentratsiooni. Kuid irbesartaani poolväärtusaegades ja

kumulatsioonis erinevusi ei esinenud. Naispatsientidel ei ole vaja annust kohandada. IrbesartaaniAUC

ja Cmax olid pisut suuremad eakatel patsientidel (≥ 65-aastastel) kui noorematel isikutel (18 kuni 40-

aastastel). Kuid poolväärtusaeg ei lnud märkimisväärselt muutunud. Eakatel patsientidel ei ole vaja

annust kohandada.

on

 

Ravimil

 

 

 

Irbesartaan ja selle metabol d d erituvad nii biliaarset kui ka renaalset teed pidi. Pärast C irbesartaani

manustamist, kas suukaudselt või intravenoosselt määratiumbes 20% radioaktiivsusest uriinist ja

ülejäänu roojast. Vähem kui 2% annusest eritub uriiniga

muutumatu irbesartaanina.

 

Pediaatriline popul tsioon:

 

 

 

23-l hüpertensiivsel lapsel irbesartaani farmakokineetilisi

näitajaid, manustades ravimit ühe- ja

mitmekordselt ööpäevases annuses (2 mg/kg) kuni maksimumannuseni 150 mg irbesartaani ööpäevas nelja nädala vältel. Nendest 23 lapsest, kahekümne ühel oli farmakokineetika võrreldav täiskasvanu

omaga (12 last üle 12 aastased, 9 last vanuses 6...12 aastat). Tulemused näitasid, et Cmax, AUC ja kliirens olid võrreldavad täiskasvanute andmetega, kes said päevas 150 mg irbesartaani. Üks kord

päevas manustamise korral täheldati irbesartaani piiratud akumuleerumist plasmas (18%).

Neerupuudulikkus: irbesartaani farmakokineetika ei muutu märkimisväärselt neerupuudulikkusega või hemodialüüsitavatel patsientidel. Irbesartaan ei ole hemodialüüsiga organismist eemaldatav.

Maksapuudulikkus: irbesartaani farmakokineetika ei muutu märkimisväärselt kerge ja keskmise raskusega maksatsirroosiga patsientidel. Raske maksapuudulikkusega patsientidega ei ole uuringuid

tehtud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi
Ei ole kohaldatav.

Teadaolevalt ei ole kliiniliselt kasutatavate annuste puhul ühtki ebanormaalset süsteemset või sihtorganile toksilist toimet ilmnenud. Mittekliinilistes ohutusuuringutes tekitasid irbesartaani suured annused (≥ 250 mg/kg/ööpäevas rottidel ja ≥ 100 mg/kg/ööpäevas makaakidel) languse punavereliblede parameetrites (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit). Irbesaartaani väga suurte annuste (≥ 500 mg/kg/ööpäevas) kasutamisel tekkisid rottidel ja makaakidel neerudes degeneratiivsed muutused (nt interstitsiaalne nefriit, tubulaarne distensioon, basofiilsed tuubulid, plasma uurea ja kreatiniini sisalduse tõus), mida arvatakse tekkivat sekundaarsena ravimi hüpotensiivsele toimele, mis

viib renaalse perfusiooni alanemisele. Veel enam, irbesartaan tekitab jukstaglomerulaarrakkude hüperplaasiat/hüpertroofiat (rottidel annuses ≥ 90 mg/kg/ööpäevas, makaakidel ≥ 10 mg/kg/ööpäevas).

Kõik need muutused arvati olevat seotud irbesartaani farmakoloogilise toimega. Irbesartaani terapeutilised annused inimesel ei paista omavat jukstaglomerulaarrakkude hüperplaasiale/hüpertroofiale mingit tähendust.

Mutageenset, klastogeenset ega kartsinogeenset toimet ei ole täheldatud.

Loomkatsed irbesartaaniga näitasid roti lootel mööduvat toksilist toimetlõppenud(neeruvaagna suurenenud kavitatsioon, hüdroureeter või subkutaanne ödeem), mis pär st sündi taandusid. Küülikutel tekkis

Isegi irbesartaani toksilisust tekitavad suukaudsed annused (50-650 mg/kg/ööpäevas) ei mõjutanud uuringutes isaste ja emaste rottide fertiilsust ning sigimisjõudlust, sealhulgas surem st s rima annuse

korral. Ei täheldatud märkimisväärset mõju kollaskehade arvule, implantaadile või elusloodetele.

Irbesartaan eimõjutanud järglaste elulemust, arengut või reproduktsiooni. Loomkatsed näitasid, et

radioaktiivselt märgistatud irbesartaani võib leida rottide ja küülikute loodetes. Irbesartaan eritub imetavate rottide piima.

varane abort annustes, mis on emasloomale toksiline, ka surm v. Ei küülikutel ega rottidel ei täheldatud.teratogeenset toimet

6.

FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1

Abiainete loetelu

 

müügiluba

Tableti sisu:

on

laktoosmonohüdraat

 

mikrokristalne tselluloos

 

naatriumkroskarmelloos

 

Kolloidne veevaba ränid oks d

 

 

 

hüpromelloos

 

 

magneesiumstearaat.

 

 

Õhuke polümeerikile:

 

 

hüpromelloos

 

 

titaandioksiid (E171)

 

 

 

Ravimil

 

 

makrogool 400

 

 

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbis on 28, 56, 90 või 98 õhukese polümeerikihiga kaetud tabletti PVC/PVDC-alumiinium/PVDC blistris.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Pharmathen S.A.

 

 

 

lõppenud

EU/1/12/765/004

 

 

 

6, Dervenakion str.,

 

 

 

153 51 Pallini

 

 

 

 

Attiki, Kreeka

 

 

 

 

Tel.: +30 210 66 65 067

 

 

 

8.

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

 

EU/1/12/765/003

 

 

müügiluba

 

EU/1/12/765/008

 

 

 

 

 

 

 

EU/1/12/765/011

 

 

 

 

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa

Väljastamise : 13. Aprill 2012

 

10.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

 

 

 

 

on

 

 

Täpne informatsioon selle ravimi k hta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel

http://www.ema.europa.eu/

 

 

 

 

Ravimil

 

 

 

Teadaolevat toimet omav abiaine:
80 mg laktoosmonohüdraati õhukese polümeerikilega Abiainete täielik loetelu, vt lõik 6.1.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sabervel 300 mg õhukese polümeerikilega kaetud tabletid.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikilega kaetud tablett sisaldab 300 mg irbesartaani.

kaetud tableti kohta.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikilega kaetud tablett.

Valge nõgus, ümmargune, õhukese polümeerikattega tablett, 11 mm läbimõõduga

lõppenud

4.KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Sabervel on näidustatud essentsiaalse hüpertensiooni raviks täisk svanutel.

Näidustuseks on ka kasutamine neeruhaiguse ravi ühe osana antihüpertensiivse ravi skeemist hüpertensiooni ja teist tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

annust suurendada kuni 300 mg-ni või lisada raviskeemi teise antihüpertensiivse ravimi (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1). Diureetikumi, nt hüdroklorotiasiidi lisamine on näidanud aditiivset toimet Sabervel'iga (vt lõik 4.5).

Tavaline soovitatav alg- ja säilitusannus on 150 mg 1 kord ööpäevas, koos toiduga või ilma. Sabervel

 

 

müügiluba

annuses 150 mg üks kord ööpäevas a ab üldiselt parema 24-tunnise kontrolli vererõhu üle kui 75 mg.

Siiski võib kaaluda ravi alustamist annusega 75 mg, eriti hemodialüüsitavatel ja üle 75-aastastel

patsientidel.

on

 

 

 

Patsientidele, kellel 150 g 1 kord ööpäevas ei taga rahuldavat vererõhu langust, võib Sabervel'i

Ravimil

 

 

Hüpertensiivsetel teist tüüpi diabeediga haigetel alustatakse ravi 150 mg irbesartaaniga üks kord päevas ja tiitritakse see 300 mg-ni üks kord päevas, mis on neeruhaiguse korral soovitatav säilitusannus.

Sabervel'i soodne toime teist tüüpi diabeediga haigete neeruhaigusele põhineb uuringutel, kus irbesartaani kasutati lisaks teistele antihüpertensiivsetele ravimitele, et saavutada vajalikku vererõhu väärtust (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1).

Patsientide erirühmad

Neerupuudulikkus: neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Hemodialüüsitavatel patsientidel võib kaaluda ravi alustamist väiksema annusega (75 mg) (vt lõik

4.4).

Maksapuudulikkus: kerge ja keskmise raskusega maksafunktsiooni häirega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Raske maksafunktsiooni häirega patsientidega puuduvad kliinilised kogemused.
Eakad patsiendid: kuigi üle 75-aastastelpatsientidel võib kaaluda ravi alustamist annusega 75 mg, ei ole annuse kohandamine eakatelpatsientidel tavaliselt vajalik.
Lapsed: Sabervel'i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses 0 kuni 18 aastat pole veel tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 4.8; 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta pole võimalik anda.
Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks.

4.3 Vastunäidustused

lõppenud

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 6.1). Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõik 4.4 ja 4.6).

Sabervel samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hüpovoleemia: hüpovoleemia ja/või hüponatreemiaga patsientidel võib, eriti ravi algul, tekkida sümptomaatiline hüpotensioon. Vähenenud vedelikumaht võib olla tingitud tugevast diureetikumravist, soola hulga piiramisest dieedis, kõh ahtis sest või oksendamisest. Sellised seisundid tuleb korrigeerida enne ravi alustamist Saberve 'iga.

Renovaskulaarne hüpertensioon: bilateraalse neeruarteri stenoosi või ühe funktsioneeriva neeru arteri stenoosiga patsientide ravimisel reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate ravimitega on

suurenenud oht raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Kuigi seda ei ole dokumenteeritud

Sabervel'i puhul, tuleb arvestada angiotensiin-II retseptorite antagonistide samasuguse toimega.

 

müügiluba

Neerupuudulikkus ja neerutranspla tatsioon: Sabervel'i manustamisel neerufunktsiooni häirega

patsientidele on soovitatav peri diliselt kontrollida kaaliumi ja kreatiniini sisaldust seerumis.

Puuduvad kliinilised kogemused neerutransplantaadiga patsientidega.

on

 

HüpertensiivsedRavimilte st tüüpi diabeedi ja neeruhaigusega haiged: raskekujulise neeruhaigusega patsientide uuringu analüüsis ei olnud kõikides alagruppides irbesartaani toime nii neeru kui kardiovaskul rstete tüsistuste osas ühesugune. Tulemused olid vähem soodsad naistel ja mitte valgetel patsientidel (vt lõik 5.1).

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad.

On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne

kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,

angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.

AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Hüperkaleemia: nagu ka teiste ravimitega, mis mõjutavad reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi, võib ravi ajal Sabervel'iga tekkida hüperkaleemia, eriti neerupuudulikkuse, diabeetilisest neeruhaigusest tingitud väljendunud proteinuuria ja/või südamepuudulikkuse esinemisel. Riskirühma patsientidel on soovitatav seerumi kaaliumisisalduse täpne jälgimine (vt lõik 4.5).

Liitium: liitiumi ja Sabervel'i kombinatsioon ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia: sarnaselt teistele vasodilataatoritele, on vaja olla eriti ettevaatlik aordi- või mitraalklapi stenoosi või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientide puhul.

Primaarne aldosteronism: primaarse aldosteronismiga patsiendid ei allu tavaliselt antihüpertensiivsele

ravile reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi pärssimise kaudu toimivate ravimitega. Seetõttu ei ole Sabervel'i kasutamine soovitatav.

Rasedus: ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega (AIIRA) ei tohi alustada raseduse ajal. Kui ravi

jätkamist AIIRA'ga ei peeta hädavajalikuks, tuleb rasestumist planeerival patsiendil antihüpertensiivne ravi asendada sellisega, mille ohutusprofiil lubab kasutamist raseduse ajal. Raseduse diagnoosimisel tuleb ravi AIIRA'ga otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada asjakohase alternatiivse raviga (vt lõik 4.3 ja 4.6).

kardiopaatia või isheemiatõvega patsientidel põhjustada müokardiinfarktilõppenudvõi ajuinfarkti. Nagu ka angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, langetavad irbes rtaan ja teised angiotensiini

Üldised: patsientide puhul, kelle vaskulaarne toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniin- angiotensiin-aldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt südame raskekujulise paispuudulikkuse või neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi sellesse süste mi toimivate ravimitega nagu angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja angiotensiin-II retse tori blokaatorid

seostatud ägeda hüpotensiooni, asoteemia, oliguuria ja harva ägeda neeru uudulikkusega. Nagu ükskõik millise antihüpertensiivse ravimi kasutamisel, võib tugev verer hu langus isheemilise

antagonistid vererõhku mustanahalistel märgatavalt vähem kui teistel patsientidel, võibolla seetõttu, et mustanahaliste populatsioonis on madala reniinisisald sega seisundid sagedasemad (vt lõik 5.1).

Laktoos: see ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevate pärilike häirete galaktoositalumatuse, Lapp laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi puuduliku imendumisega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Pediaatriline populatsioon: kuigi lastel vanuses 6...16 a on irbesartaaniga uuringuid läbi viidud, ei saa

olemasolevate ebaküllaldaste andmete põhjal laiendada ravimi kasutamist lastele kuni edasiste

 

 

müügiluba

andmete avalikustamiseni (vt lõik 4.8, 5.1 ja 5.2).

4.5 Koostoimed teiste rav mitega ja muud koostoimed

Ravimil

on

 

Diureetikumid jt ant hüpertensiivsed ravimid: teised antihüpertensiivsed ravimid võivad suurendada irbesartaani hüpotens set toimet. Kuid irbesartaani on siiski ohutult kasutatud koos teiste antihüpertensii sete ravimitega, nt beeta-adrenoblokaatorite, prolongeeritud toimega kaltsiumikanalite blokaatorite ja ti siiddiureetikumidega. Eelnev ravi diureetikumi suurte annustega võib põhjustada

vedeliku mahu vähenemist ja hüpotensiooni ohtu Sabervel'iga ravi alustamisel (vt lõik 4.4).

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS)

kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a

ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Kaaliumilisandid ja kaaliumi säästvad diureetikumid: reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate teiste ravimite kasutamise kogemuste põhjal võib samaaegne kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumilisandite, kaaliumi sisaldavate soolaasendajate või teiste ravimite kasutamine,

mis suurendavad kaaliumi sisaldust seerumis (nt hepariin), põhjustada kaaliumi sisalduse suurenemist seerumis, mistõttu nende kooskasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Liitium: liitiumi ja AKE-inhibiitorite kooskasutamisel on teatatud liitiumi seerumikontsentratsiooni ja toksilisuse pöörduvast suurenemisest. Sarnast toimet on irbesartaaniga siiani kirjeldatud väga harva.

Seetõttu taolist kombinatsinooni ei soovitata (vt lõik 4.4). Kui samaaegne manustamine osutub vajalikuks, on soovitatav hoolikalt jälgida liitiumisisaldust seerumis.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid: angiotensiin-II antagonistide samaaegselmanustamisel mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (nt selektiivsed COX-2 inhibiitorid, atsetüülsalisüülhape (> 3 g/päevas) ja mitte-selektiivsed MSPVRd) võib antihüpertensiivne toime väheneda. Nagu AKE- inhibiitorite, võib ka angiotensiin-II antagonistide ja MSPVRte kooskasutamine põhjustada neerufunktsiooni halvenemise riski suurenemist, sealhulgas võimalikku ägedat neerupuudulikkust ja

seerumi kaaliumisisalduse suurenemist eeskätt eelnevalt nõrgenenud neerufunktsiooniga patsientidel. Eriti eakatel nõuab kombinatsiooni manustamine ettevaatust. Patsient peab olema eelnevalt

adekvaatselt hüdreeritud ja tuleks kaaluda neerufunktsiooni jälgimist kaasneva ravi alustamisel ning perioodiliselt pärast seda.

Lisainformatsioon irbesartaani koostoimete kohta: hüdroklorotiasiid ei mõjutanud kliinilistes uuringutes irbesartaani farmakokineetikat. Irbesartaan metaboliseerub peamiselt CYP2C9 vahendusel

ja vähemal määralmoodustades glukuroniidi. Irbesartaani manustamisel koos varfariiniga, ravimiga, mis metaboliseerub CYP2C9 kaudu ei ilmnenud märkimisväärseid farmakokineetilisi ega

farmakodünaamilisi koostoimeid. CYP2C9 indutseerijate nagu näiteks rifampitsiin

mõju irbesartaani

farmakokineetikale ei ole hinnatud. Irbesartaanisamaaegne manustamine ei mõjuta

ud digoksiini

farmakokineetikat.

lõppenud

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus:

 

 

AIIRA ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril

(vt lõik 4.4). AIIRA kasutamine on

 

 

vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõik

4.3 ja 4.4).

 

 

müügiluba

 

 

 

Epidemioloogilised andmed ei võimalda üheselt määrata riski teratogeensuse tekkeks AKE inhibiitorite kasutamisel raseduse esimeseltrimestril, sellegipoolest ei saa ka välistada selle riski

vähest suurenemist. Kuivõrd usaldusväärsed epidemioloogilised andmed angiotensiin II retseptori antagonistidega (AIIRA) seotud riskist puuduvad, võivad sarnased ohud olla seotud ka selle

diagnoosimisel tuleb ravi AIIRA'ga otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada muu asjakohase raviga.

ravimiklassiga. Kui ravi jätkamist ARB'iga ei peeta hädavajalikuks, tuleb rasestumist planeerival patsiendil antihüpertensiivne onravi ase dada sellisega, mille ohutus raseduse ajal on tõestatud. Raseduse

Ravi AIIRA'gaRavimilraseduse te selja kolmandal trimestril põhjustab inimesel teadaolevalt fetotoksilisust

(neerufunktsiooni nõrgenem ne, oligohüdramnion, kolju luustumise peetus) ning toksilisust vastsündinul (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).

Kui AIIRA on kasutatud raseduse teisel trimestril või hiljem on soovitatav sonograafiliselt kontrollida loote neerufunktsiooni ja koljut.

Imikut, kelle ema on kasutanud AIIRA tuleb tähelepanelikult jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõik 4.3 ja 4.4).

Imetamine:

Kuivõrd andmeid Sabervel'i kasutamisest imetamise ajal ei ole, ei ole soovitatav Sabervel'i siis kasutada ning eelistada tuleks ravimit, mille ohutusprofiil lubab kasutamist imetamise ajal, eriti kui rinnaga toidetakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Ei ole teada, kas irbesartaan või tema metaboliidid erituvad rinnapiima.

Olemasolevad farmakodünaamilised/toksikoloogilised andmed rottidel on näidanud, et irbesartaan või tema metaboliidid erituvad piima (vt lõik 5.3).

Fertiilsus

Irbesartaan eimõjutanud ravimit saanud rottide fertiilsust ning nende järglasi ravimi kasutamisel annustes, mis põhjustas esmaseid toksilisuse nähte (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Farmakodünaamiliste omaduste põhjal ei ole tõenäoline, et irbesartaan seda mõjutaks. Autojuhtimisel või masinate käsitlemisel tuleb arvesse võtta, et ravi ajal võivad aegajalt tekkida pearinglus ja väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

Hüpertensiooniga patsientidel ei erinenud platseebokontrolliga uuringutes kõrvaltoimete üldine esinemissagedus irbesartaani grupis (56,2%) platseebo grupist (56,5%). Kliiniliste või laboratoorsete kõrvaltoimete tekkimise tõttu tuli ravi harvem katkestada irbesartaani grupis (3,3%) kui platseebo grupis (4,5%). Kõrvaltoimete esinemissagedus ei sõltunud annusest (soovitatud annuste vahemikus), soost, vanusest, rassist ega ravi kestusest.

Diabeediga hüpertensiivsetel mikroalbuminuuriaga ja normaalse neerufunktsiooniga patsientidel

teatati täiendavalt > 2% diabeediga hüpertensiivsetelt patsientidelt, lõppenudkellel esines neerupuudulikkus ja ilmne proteinuuria ning mille esinemissagedus oli suurem kui platseebo gru is.

täheldati 0,5%-l uuritutest (st aeg-ajalt) ortostaatilist pearinglust ja ortostaatilist hüpotensiooni, seda esines sagedamini kui platseebo grupis.

Järgnevas tabelis on toodud kõrvaltoimed, mida teatatiplatseebokontrolliga uuri gutest, kus 1965

hüpertensiooniga patsiendile manustati irbesartaani. Tärniga (*) on märgistatud n d kõrvalnähud, mis

Alltoodud kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgmise t:

väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10000). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Loetellu on lisatud ka turustamisjärgselt esinenud kõrvaltoimeid. Need pärinevad spontaansetest teatistest.

Immuunsüsteemi häired:

 

 

Teadmata:

ülitundlikkusreaktsioonid, nagu angioödeem, lööve, urtikaaria

Ainevahetus- ja toitumishäired:

müügiluba

 

Teadmata:

hüperkaleemia

 

Närvisüsteemi häired:

on

 

Sage:

 

pear nglus, ortostaatiline pearinglus*

Teadmata:

ert go, peavalu

 

Kõrva ja labürindi kahjustused:

 

Teadmata:

tinnitus

 

 

 

Ravimil

 

 

Südame häired:

 

 

 

Aeg-ajalt:

 

tahhükardia

 

Vaskulaarsed häired:

Sage: ortostaatiline hüpotensioon*

Aeg-ajalt: nahaõhetus

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Aeg-ajalt: köha

Seedetrakti häired:

Sage:

iiveldus/oksendamine

Aeg-ajalt:

kõhulahtisus, düspepsia/kõrvetised

 

Teadmata:

maitsehäired

 

 

Maksa j ja sapiteede häired:

 

 

Aeg-ajalt:

ikterus

 

 

Teadmata:

hepatiit, muutused maksafunktsiooni näitajates

 

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:

 

 

Teadmata:

leukotsütoklastiline vaskuliit

 

Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused:

 

Sage:

lihasskeleti valu*

 

 

Teadmata:

artralgia, müalgia (mõnel juhul on kaasnenud kreatiinkinaasi taseme tõus plasmas),

lihaskrambid

 

 

 

Neeru ja kuseteede häired:

 

 

Teadmata:

neerufunktsiooni langus k.a neerupuudulikkus riskigrupi patsienti el (vt lõik 4.4)

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:

lõppenud

Aeg-ajalt:

seksuaalsed häired

 

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Sage:

väsimus

 

Aeg-ajalt:

valu rindkeres

 

Uuringud:

 

 

 

 

 

Väga sage:

hüperkaleemiat* esines diabeediga patsientidel sagedamini irbesartaani saavate

 

patsientide grupis kui platseebo gr pis. Hüpertensiivsetest teise tüübi diabeediga

 

mikroalbuminuuriaga ja normaa se neer funktsiooniga patsientidest esines

 

hüperkaleemiat (≥ 5,5 mEq/l) 29,4% (st väga sage) 300 mg irbesartaani saanutest

 

ja 22% platseebogrupi patsientidest. Kroonilise neerupuudulikkuse ja väljendunud

 

proteinuuriaga hüpertensiivsetest diabeedipatsientidest esines hüperkaleemiat

 

(≥ 5,5 mEq/l) 46,3% (st väga sage) irbesartaani- ja 26,3% platseebogrupis.

Sage:

plasma kreatiinkinaasi aktiivsuse märkimisväärne suurenemine tekkis sageli

 

irbesartaani grupis (1,7%). Ükski nendest juhtumitest ei seostunud lihasskeleti

 

 

müügiluba

 

 

kliiniliste nähtudega.

 

 

Kaugelearenenud diabeetilise neeruhaigusega hüpertensiivsetel patsientidel, keda

 

rav ti rbesartaaniga, täheldati 1,7% uuritutest hemoglobiini* väärtuse kliiniliselt

 

on

 

 

 

mitteolulst alanemist.

 

PediaatrilineRavimilpopulats oon:

Randomiseeritud uuringus, kus osales 318 hüpertensiivset last ja noorukit vanuses 6...16 aastat, täheldati 3-näd l ses topeltpimedas faasis järgnevaid ravimiga seotud kõrvaltoimeid: peavalu (7,9%), hüpotensiooni (2,2%), pearinglust (1,9%), köha (0,9%). Selle uuringu 26-nädalases avatud faasis täheldati 2%-l lastel laboratoorsetest näitajatest kõige sagedamini kõrvalekaldeid kreatiniini (6,5%) ja CK taseme tõusus.

4.9 Üleannustamine

Täiskasvanutel, kellele manustati kuni 900 mg/ööpäevas 8 nädala jooksul toksilisust ei ilmnenud. Üleannustamise korral tekivad kõige suurema tõenäosusega hüpotensioon ja tahhükardia; võib tekkida ka bradükardia. Sabervel’iga üleannustamise ravi kohta spetsiifilist informatsiooni ei ole. Patsiendid peavad olema pideva järelevalve all, ravi on sümptomaatiline ja toetav. Kutsuda esile oksendamine ja/või teha maoloputus, manustada aktiivsütt. Irbesartaan eiole hemodialüüsitav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: angiotensiin-II antagonist,

ATC-kood: C09C A04.

Toimemehhanism: Irbesartaan on tugevatoimeline, suukaudselt aktiivne, selektiivne

angiotensiin-II

retseptori (tüüp AT1 ) antagonist. Tõenäoliselt blokeerib ta kõik angiotensiin II AT1

-retseptoriga

seotud toimed, olenemata angiotensiin II päritolust ja sünteesi teest. Angiotensiin-II

(AT1 ) retseptorite

selektiivne antagonism põhjustab plasmas reniini ja angiotensiini II sisalduse suurenemist ning

aldosterooni plasmakontsentratsiooni vähenemist. Irbesartaanisoovitatud annuste manustamisel

monoteraapiana ei muutu seerumi kaaliumisisaldus märkimisväärselt. Irbesartaan eiinhibeeri

angiotensiini

konverteerivat ensüümi (kininaas-II), mis genereerib angiotensiin-II ja lammutab

bradükiniini

inaktiivseteks metaboliitideks.

 

Irbesartaanitoimimiseks ei ole vajalik metaboolne aktivatsioon.

 

Kliinilised toimed:

 

(süstoolne/diastoolne) enam kui platseebo.lõppenud Maksimaalne vererõhu langus saabub 3...6 tundi pärast manust mist ja vererõhku langetav toime püsib

Hüpertensioon

Irbesartaan langetab vererõhku, kuid südame löögisagedus muutub minimaals lt. Manustamisel üks kord ööpäevas sõltub vererõhu langus annusest kuni platooni annusega üle 300 mg. Annused 150...300 mg üks kord ööpäevas langetavad vererõhku lamavas ja istuvas asendis kõige madalama kontsentratsiooni korral (24 tundi pärast manustamist) keskmise t 8...13/5...8 mmHg

vähemalt 24 tundi. 24 tundi pärast soovitatud annuste manust mist oli vererõhu langus 60...70% vastavast maksimaalsest süstoolse ja diastoolse vererõhu angusest. 150 mg üks kord ööpäevas manustamisel oli vererõhu langus kõige madalama kontsentratsiooni korral ja keskmine langus 24 tunni jooksul sarnane 2 korda ööpäevas manustam sele samas koguannuses. Irbesartaani vererõhku langetav toime ilmneb 1...2 nädala jooksul, maksimaalne toime ilmneb 4...6 nädalal ravi alustamisest.

Antihüpertensiivne toime säilib pikaajalise ravi ajal. Ravi katkestamisel taastub järk-järgult esialgne vererõhk. "Tagasilöögi" hüpertensiooni ei ole täheldatud. Irbesartaani ja tiasiiddiureetikumide

vererõhku langetav toime on aditiivne. Patsientidel, kellel irbesartaani monoteraapiaga ei saada

adekvaatset vererõhu langust, annab hüdroklorotiasiidi väikese annuse (12,5 mg) lisamine üks kord

 

 

müügiluba

ööpäevas täiendava vererõhu la guse 7...10/3...6 mmHg (süstoolne/diastoolne) enam kui platseebo

kasutamise korral.

 

 

Irbesartaaniefektiivsust ei mõjuta vanus või sugu. Nagu teiste reniin-angiotensiin-aldosterooni

 

on

 

süsteemi mõjutavate rav m te puhul, alluvad hüpertensiooniga mustanahalised patsiendid ka ravile

Ravimil

 

ainult irbesartaaniga ärgatavalt halvemini. Kui irbesartaani manustatakse koos hüdroklorotiasiidi

väikese annusega (12,5 g ööpäevas), on antihüpertensiivne toime mustanahalistel patsientidel sarnane valgetele p tsientidele.

Irbesartaanil pole kliiniliselt olulist toimet seerumi kusihappesisaldusele või kusihappe sekretsioonile uriini.

Pediaatriline populatsioon:

318 hüpertensiivsetel või riskiga (diabeet, perekondlik hüpertensioon) lastel ja noorukitel vanuses 6...16 aastat hinnati vererõhu alanemist irbesartaani tiitritud annuste 0,5 mg/kg (madal), 1,5 mg/kg

(keskmine) ja 4,5 mg/kg (kõrge) kasutamisel kolme nädala vältel. Kolmanda nädala lõpuks oli istuvas asendis süstoolse vererõhu (SeSBP) keskmine langus esmase efektiivsusnäitaja algväärtusest:

11,7 mmHg (madal annus), 9,3 mmHg (keskmine annus), 13,2 mmHg (kõrge annus). Märkimisväärset erinevust nende annuste vahel ei olnud. Istuvas asendis diastoolse vererõhu (SeDBP) kohaldatud keskmine muutus oli järgnev: 3,8 mmHg (madal annus), 3,2 mmHg (keskmine annus), 5,6 mmHg

(kõrge annus). Kahenädalasel perioodil kui patsiendid randomiseeriti saama uuritavat ravimit või platseebot, esines platseebot saanud patsientidel 2,4 ja 2,0 mmHg tõus SeSBP-s ja SeDBP-s võrreldes

erinevates annustes irbesartaani saanutega, vastavalt +0,1 ja -0,3 mmHg (vt lõik 4.2). Hüpertensioon ja teist tüüpi diabeet koos neeruhaigusega

"Irbesartan Diabetic Nephropathy Trial (IDNT)" uuring näitas, et irbesartaan vähendab kroonilise neerupuudlikkusega neeruhaigetel haiguse progresseerumist ja proteinuuriat. IDNT oli topeltpime,

kontrollgrupiga, haigestumuse ja suremuse uuring, kus võrreldi Irbesartaani, amlodipiini ja platseebot.

1715 patsiendil, kellel esines hüpertensioon, teist tüüpi diabeet, proteinuuria (≥900 mg/päevas) ja seerumi kreatiniini kontsentratsioon oli vahemikus 1...3 mg/dl (IDNT), uuriti Irbesartaanipikaajalist (keskmine 2,6 aastat) toimet neeruhaiguse progresseerumisele ja üldsuremusele. Irbesartaaniannus tiitriti 75-lt 300 mg-ni, amlodipiini annus 2,5-lt 10 mg-ni, või kasutati platseebot. Kõikide ravigruppide patsiendid said üldjuhul 2 kuni 4 antihüpertensiivset ravimit (nt diureetikumi, beeta-

adrenoblokaatorit, alfa-adrenoblokaaatorit), et saavutada ettenähtud vererõhu väärtus ≤ 135/85 mmHg või 10 mmHg süstoolse rõhu langus, kui algväärtus oli > 160 mmHg. 60% platseebogrupi patsientidest

saavutas sellise soovitud vererõhu väärtuse, kusjuures irbesartaani ja amlodipiini grupis oli see vastavalt 76% ja 78%. Irbesartaan vähendas märgatavalt esmase liit-tulemusnäitaja (seerumi kreatiniinikontsentratsiooni kahekordistumine, lõppstaadiumis neeruhaigus (end-stage renal disease, ESRD) või surm) suhtelist riski. Ligikaudu 33% irbesartaani grupi patsientidest esines esmane liit- tulemusnäitaja, võrreldes 39% ja 41% platseebo ja amlodipiini grupis [suhtelise riski alanemine 20%

mustanahaliste hulgas, kes moodustasid kõikidest uuritavatest vastavalõppenudt 32% ja 26%, ei olnud soodne toime neerudele ilmne, kuigi usaldusvahemik seda ei välista. Fataa seid ja mittefataalseid

võrreldes platseeboga (p = 0,024) ja suhtelise riski alanemine 23% võrreldes amlodipiiniga (p = 0,006)]. Kui analüüsiti esmase liit-tulemusnäitaja üksikuid komponente, ei täheldat d mingit toimet

üldsuremusele, kuid leiti positiivne trend ESRD sageduse alanemises ja täheldati märkimisväärset vähenemist seerumi kreatiniinikontsentratsiooni kahekordistumises.

Ravitoime määramiseks jälgiti alagruppe vastavalt soole, rassile, vanusele, diabeedi kestusele, vererõhu algväärtusele, seerumi kreatiinikontsentratsioonile ja albumiini ekskretsioonile. Naiste ja

(seerumi kreatiniin ≤ 1,5 mg/dl meestelmüügilubaja < 1,1 mg/dl naistel). Uuring käsitlesirbesartaani pikaajalist (2 aastat) toimet kliinilise (manifesteerunud) proteinuuria (uriiniga erituva albumiini määr, urinary

kardiovaskulaarseid tüsistusi hõlmava teisese tulemusnäitaja os s ei olnud uuritava kolme grupi vahel erinevust, kuigi naistel esines irbesartaani rühmas platsee oga võrreldes rohkem ja meestel vähem mittefataalset müokardiinfarkti. Amlodipiiniga võrre des oli ir esartaani saanud naistel sagedamini

mittefataalset müokardiinfarkti ja insulti, samas vähendas irbesartaan amlodipiiniga võrreldes uuritavate hospitaliseerimise sagedust. Nende leidude mehhanismi naistel ei osata seletada.

Uuring "Effects of Irbesartan on Microalbuminuria in Hypertensive Patients with type 2 Diabetes

Mellitus (IRMA 2)" näitas, et 300 mg irbesartaani l kkab mikroalbuminuuriaga patsientidel edasi proteinuuria avaldumist. IRMA 2 oli platseebo-kontrolliga topeltpime haigestumuse uuring 590-l

patsiendil teist tüüpi diabeedi, mikroalbu inuuria (30...300 mg) ja normaalse neerufunktsiooniga

albumin excretion rate, UAER > 300 mg/ööpäevas ja UAER suurenemine vähemalt 30%

algväärtusest) tekkele. Ettemääratud vererõhu eesmärkväärtus oli ≤ 135/85 mmHg. Lisaks anti ka teisi

antihüpertensiivseid

 

on

rav me d (v.a AKE-inhibiitorid, angiotensiin II-retseptorite antagonistid ja

dihüdropüridiini rüh

a kaltsiumikanali blokaatorid), et saavutada vajalikku vererõhu väärtust. Kuigi

Ravimil

 

kõikides gruppides saavutati sarnane vererõhu väärtus, tekkis väljendunud proteinuuria irbesartaani 300 mg grupis h r em (5,2%) võrreldes platseebogrupi (14,9%) või irbesartaani 150 mg grupiga (9,7%), näid tes suhtelise riski 70% alanemist võrreldes platseeboga (p = 0,0004) suurema annuse korral. Glomerulaarfiltratsiooni kaasnevat paranemist ravi esimese kolme kuu jooksul ei täheldatud. Kliiniliselt avaldunud proteinuuria tekke aeglustumine avaldus juba kolme kuu pärast ja püsis kogu 2- aastase perioodi jooksul. Normoalbuminuuria (< 30 mg/ööpäevas) tekkis sagedamini irbesartaani 300 mg grupis (34%) kui platseebogrupis (21%).

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga.

ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2.

tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.

Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja

angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt

diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and RenalDisease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas

arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatatialiskireeni rühmas

sagedamini kui platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Suukaudsel manustamisel imendub irbesartaan hästi: absoluutse biosaadavuse uuringute andmetel umbes 60...80%. Samaaegne toidu tarbimine ei mõjuta märkimisväärseltlõppenudirbesartaaanibiosaa avust.

Plasmavalkudega seondub umbes 96%, vererakkudega seondumine on ebaoluline. Jaot sruumala on 53...93 liitrit. Pärast suukaudset või intravenoosset 14C märgistatud irbesartaani ma stamist moodustas 80...85% plasmas ringlevast radioaktiivsusest muutumatul kujul irb sartaan. Irbesartaan metaboliseeritakse maksas glükuroniidkonjugatsiooni ja oksüdatsiooni teel. P amine tsirkuleeriv

metaboliit on irbesartaanglükuroniid (umbes 6%). In vitro uuringud näitavad, et irbesartaan oksüdeeritakse esmalt tsütokroom P450 ensüümi CYP2C9 poolt; isoensüüm CYP3A4 toime on ebaoluline.

Irbesartaanifarmakokineetika on 10.600müügilubamg annuste kasutamisel lineaarne ja proportsionaalne

annusega. Üle 600 mg (2-kordne maksimaalne soovitatud annus) suukaudse annuse kasutamisel oli imendumise suurenemine vähem kui proportsionaalne, se le nähtuse mehhanism ei ole selge. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 1,5...2 t ndi pärast suukaudset manustamist. Organismi

kogukliirens ja renaalne kliirens olid vastavalt 157...176 ja 3...3,5 ml/min. Irbesartaanilõplik

eliminatsiooni poolväärtusaeg on 11...15 tundi. P sikontsentratsioon plasmas saabub 3 päeva pärast

ravi alustamist 1 kord ööpäevas manustamisel. Korduval 1 kord ööpäevas manustamisel täheldati vähest irbesartaani kumuleerumist plasmas (< 20%). Uuringus täheldati hüpertensiooniga

naispatsientidel pisut suuremat plas akontsentratsiooni. Kuid irbesartaani poolväärtusaegades ja

kumulatsioonis erinevusi ei esinenud. Naispatsientidel ei ole vaja annust kohandada. IrbesartaaniAUC

ja Cmax olid pisut suuremad eakatel patsientidel (≥ 65-aastastel) kui noorematel isikutel (18 kuni 40-

aastastel). Kuid poolväärtusaeg ei lnud märkimisväärselt muutunud. Eakatel patsientidel ei ole vaja

annust kohandada.

on

 

Ravimil

 

 

 

Irbesartaan ja selle metabol d d erituvad nii biliaarset kui ka renaalset teed pidi. Pärast C irbesartaani

manustamist, kas suukaudselt või intravenoosselt määratiumbes 20% radioaktiivsusest uriinist ja

ülejäänu roojast. Vähem kui 2% annusest eritub uriiniga

muutumatu irbesartaanina.

 

Pediaatriline popul tsioon:

 

 

 

23-l hüpertensiivsel lapsel irbesartaani farmakokineetilisi

näitajaid, manustades ravimit ühe- ja

mitmekordselt ööpäevases annuses (2 mg/kg) kuni maksimumannuseni 150 mg irbesartaani ööpäevas nelja nädala vältel. Nendest 23 lapsest, kahekümne ühel oli farmakokineetika võrreldav täiskasvanu

omaga (12 last üle 12 aastased, 9 last vanuses 6...12 aastat). Tulemused näitasid, et Cmax, AUC ja kliirens olid võrreldavad täiskasvanute andmetega, kes said päevas 150 mg irbesartaani. Üks kord

päevas manustamise korral täheldati irbesartaani piiratud akumuleerumist plasmas (18%).

Neerupuudulikkus: irbesartaani farmakokineetika ei muutu märkimisväärselt neerupuudulikkusega või hemodialüüsitavatel patsientidel. Irbesartaan ei ole hemodialüüsiga organismist eemaldatav.

Maksapuudulikkus: irbesartaani farmakokineetika ei muutu märkimisväärselt kerge ja keskmise raskusega maksatsirroosiga patsientidel. Raske maksapuudulikkusega patsientidega ei ole uuringuid

tehtud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi
Ei ole kohaldatav.

Teadaolevalt ei ole kliiniliselt kasutatavate annuste puhul ühtki ebanormaalset süsteemset või sihtorganile toksilist toimet ilmnenud. Mittekliinilistes ohutusuuringutes tekitasid irbesartaani suured annused (≥ 250 mg/kg/ööpäevas rottidel ja ≥ 100 mg/kg/ööpäevas makaakidel) languse punavereliblede parameetrites (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit). Irbesaartaani väga suurte annuste (≥ 500 mg/kg/ööpäevas) kasutamisel tekkisid rottidel ja makaakidel neerudes degeneratiivsed muutused (nt interstitsiaalne nefriit, tubulaarne distensioon, basofiilsed tuubulid, plasma uurea ja kreatiniini sisalduse tõus), mida arvatakse tekkivat sekundaarsena ravimi hüpotensiivsele toimele, mis

viib renaalse perfusiooni alanemisele. Veel enam, irbesartaan tekitab jukstaglomerulaarrakkude hüperplaasiat/hüpertroofiat (rottidel annuses ≥ 90 mg/kg/ööpäevas, makaakidel ≥ 10 mg/kg/ööpäevas).

Kõik need muutused arvati olevat seotud irbesartaani farmakoloogilise toimega. Irbesartaani terapeutilised annused inimesel ei paista omavat jukstaglomerulaarrakkude hüperplaasiale/hüpertroofiale mingit tähendust.

Mutageenset, klastogeenset ega kartsinogeenset toimet ei ole täheldatud.

Loomkatsed irbesartaaniga näitasid roti lootel mööduvat toksilist toimetlõppenud(neeruvaagna suurenenud kavitatsioon, hüdroureeter või subkutaanne ödeem), mis pär st sündi taandusid. Küülikutel tekkis

Isegi irbesartaani toksilisust tekitavad suukaudsed annused (50-650 mg/kg/ööpäevas) ei mõjutanud uuringutes isaste ja emaste rottide fertiilsust ning sigimisjõudlust, sealhulgas surem st s rima annuse

korral. Ei täheldatud märkimisväärset mõju kollaskehade arvule, implantaadile või elusloodetele.

Irbesartaan eimõjutanud järglaste elulemust, arengut või reproduktsiooni. Loomkatsed näitasid, et

radioaktiivselt märgistatud irbesartaani võib leida rottide ja küülikute loodetes. Irbesartaan eritub imetavate rottide piima.

varane abort annustes, mis on emasloomale toksiline, ka surm v. Ei küülikutel ega rottidel ei täheldatud.teratogeenset toimet

6.

FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1

Abiainete loetelu

 

müügiluba

Tableti sisu:

on

laktoosmonohüdraat

 

mikrokristalne tselluloos

 

naatriumkroskarmelloos

 

Kolloidne veevaba ränid oks d

 

 

 

hüpromelloos

 

 

magneesiumstearaat.

 

 

Õhuke polümeerikile:

 

 

hüpromelloos

 

 

titaandioksiid (E171)

 

 

 

Ravimil

 

 

makrogool 400

 

 

6.2 Sobimatus

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Karbis on 28, 56, 90 või 98 õhukese polümeerikihiga kaetud tabletti PVC/PVDC-alumiinium/PVDC blistris.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Pharmathen S.A.

 

 

 

lõppenud

EU/1/12/765/006

 

 

 

6, Dervenakion str.,

 

 

 

153 51 Pallini

 

 

 

 

Attiki, Kreeka

 

 

 

 

Tel.: +30 210 66 65 067

 

 

 

8.

MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

 

EU/1/12/765/005

 

 

müügiluba

 

EU/1/12/765/009

 

 

 

 

 

 

 

EU/1/12/765/012

 

 

 

 

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa

Väljastamise : 13. Aprill 2012

 

10.

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

 

 

 

 

on

 

 

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel

http://www.ema.europa.eu/

 

 

 

 

Ravimil

 

 

 

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu