Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
Valige veebisaidi keel

Sildenafil ratiopharm (sildenafil) – Ravimi omaduste kokkuvõte - G04BE03

Updated on site: 10-Oct-2017

Ravimi nimetusSildenafil ratiopharm
ATC koodG04BE03
Toimeainesildenafil
TootjaRatiopharm GmbH

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sildenafil ratiopharm 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Sildenafil ratiopharm 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Sildenafil ratiopharm 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Sildenafil ratiopharm 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab sildenafiiltsitraati, mis vastab 25 mg sildenafiilile.

Sildenafil ratiopharm 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab sildenafiiltsitraati, mis vastab 50 mg sildenafiilile.

Sildenafil ratiopharm 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab sildenafiiltsitraati, mis vastab 100 mg sildenafiilile.

INN. Sildenafilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Sildenafil ratiopharm 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Valge kuni valkjas piklik ja servaga õhukese polümeerikattega tablett.

Sildenafil ratiopharm 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Valge kuni valkjas piklik ja servaga ning ühel poolel oleva poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Sildenafil ratiopharm 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Valge kuni valkjas piklik ja servaga ning ühel poolel oleva poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Sildenafil ratiopharm on näidustatud erektsioonihäiretega täiskasvanud meestele. Erektsioonihäirete all mõistetakse võimetust saavutada või säilitada piisavat peenise kõvastumist seksuaalvahekorra rahuldavaks läbiviimiseks.

Sildenafiili efektiivseks toimeks on vajalik seksuaalne stimulatsioon.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Kasutamine täiskasvanutel

Soovitatav annus on 50 mg, mis võetakse vastavalt vajadusele ligikaudu üks tund enne seksuaalvahekorda. Sõltuvalt toimest ja talutavusest võib annust suurendada kuni 100 mg-ni või

vähendada 25 mg-ni. Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 100 mg ja maksimaalne soovitatav manustamissagedus on üks kord ööpäevas. Kui sildenafiili võetakse koos toiduga, võib preparaadi toime algus hilineda võrreldes tühja kõhuga manustamisega (vt lõik 5.2).

Erirühmad

Eakad

Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (≥ 65-aastased).

Neerufunktsiooni häire

Kerge või mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30…80 ml/min) juhindutakse soovitustest, mis on toodud alalõigus „Kasutamine täiskasvanutel“.

Et raske neerufunktsiooni häire (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) korral on sildenafiili kliirens vähenenud, tuleb ravi alustada 25 mg annusega. Sõltuvalt toimest ja talutavusest võib annust vajadusel järk-järgult suurendada 50 mg-ni kuni 100 mg-ni.

Maksafunktsiooni häire

Et maksafunktsiooni häirega patsientidel (nt maksatsirroosi korral) on sildenafiili kliirens vähenenud, tuleb ravi alustada 25 mg annusega. Sõltuvalt toimest ja talutavusest võib annust vajadusel järk-järgult suurendada 50 mg-ni kuni 100 mg-ni.

Lapsed

Sildenafil ratiopharm’i kasutamine alla 18aastastel ei ole näidustatud.

Kasutamine patsientidel, kes võtavad teisi ravimeid

Välja arvatud ritonaviiri korral, mille kasutamine koos sildenafiiliga ei ole soovitatav (vt lõik 4.4), tuleb patsientidel, kes samaaegselt saavad ravi CYP3A4 inhibiitoritega, kaaluda algannuse 25 mg kasutamist (vt lõik 4.5).

Posturaalse hüpotensiooni võimaliku tekkimise minimeerimiseks alfa-blokaatorravi saavatel patsientidel tuleb enne sildenafiilravi alustamist patsientide alfa-blokaatorravi stabiliseerida. Lisaks sellele tuleks kaaluda sildenafiilravi alustamist annusega 25 mg (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Manustamisviis

Suukaudne.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Kooskõlas sildenafiili teadaolevate toimetega lämmastikoksiidi/tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) metabolismiradadele (vt lõik 5.1) on leitud, et sildenafiil tugevdab nitraatide hüpotensiivset toimet. Seetõttu on sildenafiil vastunäidustatud patsientidele, kes samaaegselt kasutavad lämmastikoksiidi doonoreid (nt amüülnitrit) või mis tahes vormis nitraate.

PDE5 inhibiitorite, sh sildenafiili, ja guanülaattsüklaasi stimulaatorite, nagu nt riotsiguaat, kooskasutamine on vastunäidustatud, kuna võib tekkida sümptomaatiline hüpotensioon (vt lõik 4.5).

Erektsioonihäirete raviks mõeldud preparaate (sealhulgas sildenafiil) ei tohi manustada meestele, kellele seksuaalne tegevus ei ole soovitatav (nt patsiendid raskete südame-veresoonkonna haigustega nagu ebastabiilne stenokardia või raske südamepuudulikkus).

Sildenafiil on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb nägemise kaotus ühes silmas mittearteriitilise eesmise isheemilise optilise neuropaatia (NAION) tõttu sõltumata sellest, kas see episood oli seotud eelneva kokkupuutega PDE5 inhibiitoritega või mitte (vt lõik 4.4).

Sildenafiili ohutust ei ole uuritud järgmistes patsientide alagruppides, mistõttu selle kasutamine nimetatud patsientidel on kuni täiendava informatsiooni kättesaadavaks muutumiseni vastunäidustatud: raske maksafunktsiooni häire, hüpotensioon (vererõhk < 90/50 mmHg), anamneesis hiljutine insult või müokardiinfarkt ja teadaolevad pärilikud silma võrkkesta degeneratiivsed haigused (nt retinitis pigmentosa, mille korral võib vähestel patsientidel olla tegemist silma võrkkesta fosfodiesteraaside geneetilise häirega).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erektsioonihäire diagnoosimiseks ja selle võimalike põhjuste kindlakstegemiseks tuleb eelnevalt võtta põhjalik meditsiiniline anamnees ja teha kehaline läbivaatus, enne kui saab otsustada farmakoloogilise ravi otstarbekuse üle.

Kardiovaskulaarsed riskifaktorid

Enne mis tahes ravi määramist erektsioonihäire puhul peab arst eelnevalt hindama patsiendi südame- veresoonkonna seisundit, sest seksuaaltegevusega on alati seotud teatud kardiaalne risk. Sildenafiilil on vasodilatatoorne toime, mille tulemusena tekib kerge ja mööduv vererõhu langus (vt lõik 5.1). Enne sildenafiili väljakirjutamist peab arst hindama, kas selline vasodilatatoorne toime, eriti kombinatsioonis seksuaalse tegevusega, võib teatud haiguste või haigusseisunditega patsientidel kujutada endast mingit ohtu. Vasodilatatoorse toime suhtes on üldiselt tundlikumad patsiendid, kellel esineb vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsioon (aordisuistiku stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia), ja patsiendid, kellel on tegemist sellise harvaesineva sündroomiga nagu mitme organsüsteemi atroofia, mis väljendub vererõhu autonoomse kontrollsüsteemi raske häirena.

Sildenafiil tugevdab nitraatide hüpotensiivset toimet (vt lõik 4.3).

Ajalises seoses sildenafiili kasutamisega on turuletulekujärgselt teatatud rasketest südame- veresoonkonna tüsistustest, sealhulgas müokardiinfarkt, ebastabiilne stenokardia, kardiaalne äkksurm, ventrikulaarne arütmia, tserebrovaskulaarne hemorraagia, transitoorne isheemiline atakk, hüper- ja hüpotensioon. Enamikul, aga mitte kõigil neist patsientidest olid juba eelnevalt olemas kardiaalsed riskifaktorid. Paljud nimetatud sündmused leidsid aset kas seksuaalvahekorra ajal või lühikese aja vältel pärast seda; vaid üksikud juhud leidsid aset lühikese aja vältel pärast sildenafiili sissevõtmist ja ilma seksuaalse tegevuseta. Ei ole võimalik otsustada, kas nimetatud tüsistused on otseselt seotud siin mainitud või mõnede muude teguritega.

Priapism

Ettevaatus on vajalik erektsioonihäirete raviks mõeldud ravimite (sealhulgas ka sildenafiil) manustamisel patsientidele, kellel on tegemist peenise anatoomilise deformatsiooniga (nt angulatsioon, kavernoosne fibroos või Peyronie tõbi) või patsientidele, kellel esinevad haigused, mis võivad luua eelsoodumuse priapismi tekkeks (nt sirprakuline aneemia, hulgimüeloom või leukeemia).

Turuletulekujärgselt on sildenafiili kasutamisel teatatud pikaajalisest erektsioonist ja priapismist. Kauem kui 4 tundi püsiva erektsiooni korral peab patsient pöörduma kohe arsti poole. Kui priapismi kohe ei ravita, võib tekkida peenisekoe kahjustus ja püsiv potentsi kadumine.

Samaaegne kasutamine koos teiste PDE5 inhibiitoritega või teiste erektsioonihäirete ravimitega

Sildenafiili ohutust ja efektiivsust kasutamisel kombinatsioonis teiste PDE5 inhibiitoritega või teiste sildenafiili sisaldavate pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni ravimitega või teiste erektsioonihäirete ravimitega ei ole uuritud, mistõttu ei ole selliste kombinatsioonide kasutamine soovitatav.

Toime nägemisele

Sildenafiili ja muude PDE5 inhibiitorite kasutamisega seoses on spontaanselt teatatud nägemishäirete juhtudest (vt lõik 4.8). Sildenafiili ja muude PDE5 inhibiitorite kasutamisega seoses on harva teatatud mittearteriitilise eesmise isheemilise optilise neuropaatia juhtudest spontaanselt ja vaatlusuuringutest

(vt lõik 4.8). Patsiente tuleb teavitada, et äkki tekkiva nägemishäire korral tuleb lõpetada sildenafiili võtmine ja pidada otsekohe nõu arstiga (vt lõik 4.3).

Samaaegne kasutamine koos ritonaviiriga

Sildenafiili ei ole soovitatav kasutada samaaegselt koos ritonaviiriga (vt lõik 4.5).

Samaaegne kasutamine koos alfa-blokaatoritega

Ettevaatusega tuleb sildenafiili manustada patsientidele, kes tarvitavad alfa-blokaatoreid, sest koosmanustamine võib põhjustada mõnedel eelsoodumusega isikutel sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.5). See esineb kõige tõenäolisemalt 4 tunni jooksul pärast sildenafiili manustamist. Posturaalse hüpotensiooni tekkimise võimaluse minimeerimiseks peavad alfa-blokaatorravi saavad patsiendid olema enne sildenafiilravi alustamist hemodünaamiliselt stabiilsed. Kaaluda tuleb ka sildenafiilravi alustamist annusega 25 mg (vt lõik 4.2). Lisaks peavad arstid ütlema patsiendile, mida teha posturaalse hüpotensiooni sümptomite tekkimise korral.

Toime verejooksudele

Inimese trombotsüütidega tehtud uuringud on näidanud, et sildenafiil võimendab in vitro naatriumnitroprussiidi (üks lämmastikoksiidi doonoreid) antiagregatoorset toimet. Sildenafiili manustamise ohutuse kohta veritsushäiretega või aktiivse peptilise haavandiga patsientidele puuduvad andmed, seetõttu peaks sildenafiili nendele patsientidele määrama ainult pärast oodatava kasu / võimaliku riski hoolikat hindamist.

Naised

Sildenafil ratiopharm’i kasutamine naistel ei ole näidustatud.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite mõju sildenafiilile

In vitro uuringud

Sildenafiili metabolismi vahendavad peamiselt tsütokroom P450 (CYP) isovormid 3A4 (metabolismi põhitee) ja 2C9 (metabolismi kõrvaltee). Seetõttu võivad mainitud isoensüümide inhibiitorid vähendada sildenafiili kliirensit ja mainitud isoensüümide indutseerijad võivad suurendada sildenafiili kliirensit.

In vivo uuringud

Kliiniliste uuringute andmete populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas sildenafiili kliirensi vähenemist manustamisel koos CYP3A4 inhibiitoritega (nt ketokonasool, erütromütsiin, tsimetidiin). Ehkki nimetatud patsientide grupis ei täheldatud kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist, on sildenafiili manustamisel koos CYP3A4 inhibiitoritega siiski soovitatav kaaluda ravi alustamist annusega 25 mg.

Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) manustamisel koos HIV proteaasi inhibiitori ritonaviiriga (äärmiselt tugeva toimega P450 inhibiitor) selle vereplasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (ritonaviiri manustati 500 mg kaks korda ööpäevas) täheldati sildenafiili Cmax-i 300% (4kordset) ja AUC 1000% (11kordset) suurenemist. 24 tunni möödudes pärast manustamist oli sildenafiili vereplasma kontsentratsioon jätkuvalt ligikaudu 200 ng/ml võrreldes kontsentratsiooniga 5 ng/ml, mis saadi sildenafiili manustamisel üksinda. Saadud tulemus on kooskõlas ritonaviiri väljendunud koostoimetega paljude P450 substraatidega. Sildenafiil ritonaviiri farmakokineetikat ei mõjustanud. Farmakokineetilise uuringu tulemustest lähtuvalt ei ole sildenafiili ja ritonaviiri samaaegne kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4), kui seda aga mingil põhjusel on vaja teha, siis ei tohi sildenafiili maksimaalne annus 48 tunni vältel mitte mingil juhul ületada 25 mg.

Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) manustamisel koos HIV proteaasi inhibiitori sakvinaviiriga (veel üks CYP3A4 inhibiitor) selle vereplasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (sakvinaviiri manustati 1200 mg kolm korda ööpäevas) täheldati sildenafiili Cmax-i 140% ja AUC 210% suurenemist. Sildenafiil sakvinaviiri farmakokineetikat ei mõjustanud (vt lõik 4.2). Võib eeldada, et

veelgi tugevama toimega tsütokroom CYP3A4 inhibiitoritel (nt ketokonasool ja itrakonasool) on veelgi tugevam sildenafiili farmakokineetikat mõjutav toime.

Kui ühekordne sildenafiili annus 100 mg manustati koos mõõduka CYP3A4 inhibiitori erütromütsiiniga viimase vereplasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (mis saavutati, manustades erütromütsiini 5 päeva vältel 500 mg kaks korda ööpäevas), suurenes sildenafiili süsteemne ekspositsioon (AUC) 182% võrra. Tervetel meessoost vabatahtlikel ei leitud asitromütsiinil (annuses 500 mg kolm korda ööpäevas) olevat mõju sildenafiili või selle peamise tsirkuleeriva metaboliidi AUC-le, Cmax-ile, Tmax-ile, eliminatsioonimäära konstandile ega poolväärtusajale. Tsütokroom P450 inhibiitori ja mittespetsiifilise CYP3A4 inhibiitori tsimetidiini (annuses 800 mg) ja sildenafiili (annuses 50 mg) samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele täheldati sildenafiili vereplasma kontsentratsiooni 56% suurenemist.

Greipfruudimahl kui CYP3A4 sooleseina metabolismi nõrk inhibiitor võib põhjustada sildenafiili vereplasma kontsentratsiooni tagasihoidlikku suurenemist.

Antatsiidi (magneesiumhüdroksiid/alumiinimhüdroksiid) ühekordne annus ei mõjutanud sildenafiili biosaadavust.

Ehkki spetsiifilisi koostoimeuuringuid ei ole kõigi allpool nimetatud ravimitega tehtud, ei leitud populatsiooni farmakokineetiliste andmete analüüsimisel mõju sildenafiili farmakokineetikale selle kasutamisel raviks koos CYP2C9 inhibiitoritega (nt tolbutamiid, varfariin, fenütoiin), CYP2D6 inhibiitoritega (nt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, tritsüklilised antidepressandid), tiasiidide ja sarnaste diureetikumidega, lingudiureetikumide ja kaaliumi säästvate diureetikumidega, AKE-inhibiitoritega, kaltsiumikanali blokaatoritega, beeta-adrenoretseptorite antagonistidega ja CYP450 metabolismi indutseerijatega (nagu nt rifampitsiin, barbituraadid). Tervete meessoost vabatahtlike uuringus põhjustas tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (125 mg kaks korda päevas) endoteliini antagonisti bosentaani (CYP3A4 [mõõdukas], CYP2C9 ja võib-olla CYP2C19 indutseerija) koosmanustamine sildenafiiliga tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (80 mg kolm korda päevas) sildenafiili AUC ning Cmax vähenemise vastavalt 62,6% ja 55,4%. Seetõttu eeldatakse, et tugevate CYP3A4 indutseerijate, näiteks rifampiini samaaegne manustamine põhjustab sildenafiili plasmakontsentratsiooni suuremat vähenemist.

Nikorandiil on kaaliumikanali aktivaatori ja nitraadi hübriid. Nitraadi sisaldusest tingituna on võimalik olulise koostoime tekkimine sildenafiiliga.

Sildenafiili mõju teistele ravimitele

In vitro uuringud

Sildenafiil on tsütokroom P450 isovormide 1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 nõrk inhibiitor (IC50 > 150 mikromooli). Arvestades asjaolu, et sildenafiili maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas on soovitatavate annuste kasutamisel ligikaudu 1 mikromooli, on ebatõenäoline, et sildenafiil nimetatud isoensüümide substraatide kliirensit mõjutab.

Puuduvad andmed sildenafiili ja mittespetsiifiliste fosfodiesteraasi inhibiitorite (nt teofülliin ja dipüridamool) koostoimete kohta.

In vivo uuringud

Vastavalt selle ravimi teadaolevate toimetega lämmastikoksiidi/cGMP rajale (vt lõik 5.1) näidati, et sildenafiil võimendab nitraatide hüpotensiivset toimet ja et sildenafiili koosmanustamine ükskõik millises vormis lämmastikoksiidi doonorite või nitraatidega on seetõttu vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Riotsiguaat: prekliinilistest uuringutest ilmnes, et PDE5 inhibiitorite kombineerimisel riotsiguaadiga toimus süsteemse vererõhu lisalangus. Kliinilistes uuringutes on täheldatud, et riotsiguaat suurendab PDE5 inhibiitorite hüpotensiivset toimet. Uuritud populatsioonil selle kombinatsiooni soodustavat

mõju ei täheldatud. PDE5 inhibiitorite, sh sildenafiili, ja riotsiguaadi kooskasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Sildenafiili samaaegne manustamine patsientidele, kes saavad alfa-blokaatorravi, võib mõnel eelsoodumusega patsiendil põhjustada sümptomaatilist hüpotensiooni. See esineb kõige tõenäolisemalt 4 tunni jooksul pärast sildenafiili manustamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Kolmes spetsiifilises ravimivaheliste koostoimete uuringus manustati alfa-blokaatorit doksasosiini (4 mg ja 8 mg) ja sildenafiili (25 mg, 50 mg või 100 mg) samaaegselt patsientidele, kellel oli doksasosiinraviga stabiliseeritud eesnäärme healoomuline hüperplaasia (benign prostatic hyperplasia, BPH). Nendes uuringugruppides täheldati seliliasendis vererõhu täiendavat langust keskmiselt vastavalt 7/7 mmHg, 9/5 mmHg ja 8/4 mmHg ning püstiasendis täheldati vererõhu täiendavat langust keskmiselt vastavalt 6/6 mmHg, 11/4 mmHg ja 4/5 mmHg. Sildenafiili ja doksasosiini samaaegsel manustamisel stabiilsel doksasosiinravil olevatele patsientidele, on harva teatatud sümptomaatilise posturaalse hüpotensiooniga patsientidest. Teated hõlmasid sümptomitena pearinglust ja minestamistunnet, kuid mitte sünkoopi.

Sildenafiili (annuses 50 mg) manustamisel koos tolbutamiidiga (annuses 250 mg) või varfariiniga (annuses 40 mg), mida mõlemaid metaboliseerib CYP2C9, ei täheldatud märkimisväärset koostoimet.

Sildenafiil (annuses 50 mg) ei võimendanud atsetüülsalitsüülhappe (annuses 150 mg) veritsusaega pikendavat toimet.

Sildenafiil (annuses 50 mg) ei võimendanud tervetel vabatahtlikel keskmise maksimaalse vere alkoholisisalduse 80 mg/dl juures alkoholi hüpotensiivset toimet.

Järgmiste antihüpertensiivsete ravimiklasside andmete summeerimisel, kuhu kuuluvad diureetikumid, beeta-blokaatorid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II antagonistid, vasodilataatorid ja tsentraalse toimega antihüpertensiivsed ravimid, adrenergiliste neuronite blokaatorid, kaltsiumikanali blokaatorid ja alfa-adrenoretseptorite blokaatorid, ei leitud kõrvaltoimete profiilis erinevust patsientide vahel, kes said sildenafiili või platseebot. Spetsiifiliste koostoimete uuringus, milles sildenafiili (annuses 100 mg) manustati hüpertensiivsetele patsientidele koos amlodipiiniga, täheldati seliliasendis süstoolse vererõhu täiendavat langust 8 mmHg võrra ja diastoolse vererõhu täiendavat langust 7 mmHg võrra. Nimetatud täiendavad süstoolse ja diastoolse vererõhu langused olid samas suurusjärgus kui vererõhu langused, mida täheldati tervetel vabatahtlikel, kellele manustati ainult sildenafiili (vt lõik 5.1).

Sildenafiil (annuses 100 mg) ei mõjutanud HIV proteaasi inhibiitorite sakvinaviiri ja ritonaviiri (CYP3A4 substraadid) tasakaalukontsentratsiooni staadiumi farmakokineetikat.

Tervetel meessoost vabatahtlikel põhjustas tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (80 mg kolm korda päevas) manustatud sildenafiil bosantaani (125 mg kaks korda päevas) AUC suurenemise 49,8% võrra ja Cmax suurenemise 42% võrra.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Sildenafil ratiopharm ei ole mõeldud kasutamiseks naistel.

Piisavaid ja hästi kontrollitud uuringuid rasedatega ega imetavate naistega ei ole tehtud.

Rottidel ja küülikutel tehtud reproduktsiooniuuringutes ei täheldatud sildenafiili suukaudse manustamise järel mingeid märkimisväärseid kahjulikke toimeid.

Sildenafiili ühekordsete 100 mg suukaudsete annuste manustamine tervetele vabatahtlikele spermatosoidide liikuvust ega morfoloogiat ei mõjutanud (vt lõik 5.1).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Et sildenafiiliga läbi viidud kliinilistes uuringutes on täheldatud pearinglust ja nägemishäireid, tuleb patsiente hoiatada, et enne autojuhtimist või masinate käsitsemist peavad nad eelnevalt veenduma, kuidas nad sildenafiilravile reageerivad.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Sildenafiili ohutusprofiil põhineb 9570 patsiendi andmetel mis saadi 74-st topeltpimedast platseeboga kontrollitud kliinilisest uuringust. Kliinilistes uuringutes kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed olid sildenafiili saanud patsientidel peavalu, nahaõhetus, düspepsia, ninakinnisus, pearinglus, iiveldus, kuumahood, nägemishäired, tsüanopsia ja ähmane nägemine.

Turuletulekujärgselt on kõrvaltoimeid kogutud hinnanguliselt rohkem kui 10-aastase perioodi kohta. Et kõigist kõrvaltoimetest ei ole müügiloa hoidjale teatatud ja neid ei ole märgitud ohutusandmebaasi, siis ei saa nende esinemissagedust usaldusväärselt määratleda.

Kõrvaltoimete loetelu

Allolevas tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse kaupa [väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni 1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harva (≥1/10 000 kuni<1/1000)] ära toodud kõik meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed, mida kliinilistes uuringutes täheldati sildenafiili rühmas sagedamini kui platseebo rühmas. Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1: Turuletulekujärgselt registreeritud meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed, mille esinemissagedus on suurem kui platseeboga kontrollitud kliinilistes uuringutes, ja turuletulekujärgselt teatatud meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed.

Organsüsteemi

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv (≥ 1/10 000

klass

(≥ 1/10)

((≥ 1/100 ja

(≥ 1/1000 ja

ja < 1/1000)

 

 

< 1/10)

< 1/100)

 

Infektsioonid ja

 

 

Riniit

 

infestatsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Immuunsüsteemi

 

 

Ülitundlikkus

 

häired

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Närvisüsteemi

Peavalu

Pearinglus

Unisus, hüpesteesia

Insult,

häired

 

 

 

transitoorne

 

 

 

 

isheemiline

 

 

 

 

atakk,

 

 

 

 

krambid,*

 

 

 

 

korduvad

 

 

 

 

krambid,*

 

 

 

 

sünkoop

 

 

 

 

 

Silma

 

Värvinäge-

Pisaravoolu

Mittearteriitiline

kahjustused

 

mishäired**,

häired***,

nägemisnärvi

 

 

nägemishäired,

silmavalu,

eesmise osa

 

 

ähmane

fotofoobia,

isheemiline

 

 

nägemine

fotopsia, silma

neuropaatia

 

 

 

hüpereemia,

(NAION), *

 

 

 

nägemise eredus,

reetina

 

 

 

konjunktiviit,

vaskulaarne

 

 

 

 

ummistus,*

 

 

 

 

Organsüsteemi

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv (≥ 1/10 000

klass

(≥ 1/10)

((≥ 1/100 ja

(≥ 1/1000 ja

ja < 1/1000)

 

 

< 1/10)

< 1/100)

 

 

 

 

 

reetina verejooks,

 

 

 

 

arterio-

 

 

 

 

sklerootiline

 

 

 

 

retinopaatia,

 

 

 

 

võrkkesta häired,

 

 

 

 

glaukoom,

 

 

 

 

nägemisvälja

 

 

 

 

defekt,

 

 

 

 

diploopia,

 

 

 

 

vähenenud

 

 

 

 

nägemisteravus,

 

 

 

 

müoopia,

 

 

 

 

nägemisväsimus,

 

 

 

 

klaaskeha

 

 

 

 

hõljumid,

 

 

 

 

vikerkesta

 

 

 

 

häired,

 

 

 

 

müdriaas,

 

 

 

 

halo nägemine,

 

 

 

 

silmaturse,

 

 

 

 

silmapaistetus,

 

 

 

 

silma kahjustus,

 

 

 

 

konjunktiivi

 

 

 

 

hüpereemia,

 

 

 

 

silmade ärritus,

 

 

 

 

ebanormaalne

 

 

 

 

tunne silmas,

 

 

 

 

silmalaugude

 

 

 

 

tursed,

 

 

 

 

skleera värvuse

 

 

 

 

muutus,

 

 

 

 

 

Kõrva ja

 

 

Peapööritus,

Kurtus

labürindi

 

 

tinnitus

 

kahjustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Südame häired

 

 

Tahhükardia,

Kardiaalne

 

 

 

palpitatsioonid

äkksurm,*

 

 

 

 

müokardi infarkt,

 

 

 

 

ventrikulaarne

 

 

 

 

arütmia,*

 

 

 

 

kodade

 

 

 

 

fibrillatsioon,

 

 

 

 

ebastabiilne

 

 

 

 

stenokardia

 

 

 

 

 

Vaskulaarsed

 

Nahapunetus,

Hüpertensioon,

 

häired

 

kuumahood

hüpotensioon

 

 

 

 

 

 

Organsüsteemi

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv (≥ 1/10 000

klass

(≥ 1/10)

((≥ 1/100 ja

(≥ 1/1000 ja

ja < 1/1000)

 

 

< 1/10)

< 1/100)

 

Respiratoorsed,

 

Ninakinnisus

Ninaverejooks,

Kõripitsitus,

rindkere ja

 

 

nina

ninaturse,

mediastiinumi

 

 

kõrvalkoobaste

ninakuivus

häired

 

 

kinnisus

 

 

 

 

 

 

Seedetrakti

 

Iiveldus,

Gastroösofageaalne

Suu hüpesteesia

häired

 

düspepsia

reflukshaigus,

 

 

 

 

oksendamine,

 

 

 

 

valu ülakõhus,

 

 

 

 

suukuivus

 

 

 

 

 

 

Naha ja

 

 

Lööve

Stevensi-

nahaaluskoe

 

 

 

Johnsoni

kahjustused

 

 

 

sündroom (SJS),*

 

 

 

 

toksiline

 

 

 

 

epidermaalnekro-

 

 

 

 

lüüs (TEN)*

 

 

 

 

 

Lihas-skeleti ja

 

 

Müalgia,

 

sidekoe

 

 

valu jäsemetes

 

kahjustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Neerude ja

 

 

Hematuuria

 

kuseteede häired

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Reproduktiivse

 

 

 

Peenise

süsteemi ja

 

 

 

hemorraagia,

rinnanäärme

 

 

 

priapism*,

häired

 

 

 

hematospermia,

 

 

 

 

tugevnenud

 

 

 

 

erektsioon

 

 

 

 

 

Üldised häired ja

 

 

Valu rinnus,

Ärrituvus

manustamiskoha

 

 

väsimus,

 

reaktsioonid

 

 

kuumatunne

 

 

 

 

 

 

Uuringud

 

 

Südame

 

 

 

 

löögisageduse

 

 

 

 

kiirenemine

 

*Teatatud ainult turuletuleku järgse järelevalve ajal

**Värvinägemishäired: kloropsia, kromatopsia, tsüanopsia, erütropsia ja ksantopsia

***Pisaravoolu häired: kuivad silmad, pisaranäärme häired ja pisaravoolu suurenemine

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Uuringutes, milles tervetele vabatahtlikele manustati ühekordse annusena kuni 800 mg sildenafiili, täheldati samu kõrvaltoimeid kui väiksemate annuste kasutamisel, üksnes kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste olid suuremad. Sildenafiili annus 200 mg ei suurendanud preparaadi tõhusust, küll aga tõi endaga kaasa kõrvaltoimete (peavalu, nahaõhetus, pearinglus, düspepsia, ninakinnisus, nägemishäire) esinemissageduse suurenemise.

Üleannustamise korral rakendatakse vastavalt vajadusele standardseid üldtoetavaid ravivõtteid. Neerudialüüs eeldatavalt ei kiirenda sildenafiili eritumist organismist, sest suur osa sildenafiilist on seondunud vereplasma valkudega ega eritu uriiniga.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uroloogias kasutatavad ained, erektsioonihäirete korral kasutatavad ained, ATC-kood: G04B E03

Toimemehhanism

Sildenafiil on suukaudne preparaat erektsioonihäirete raviks, mis koostoimes seksuaalse stimulatsiooniga taastab häirunud erektiilse funktsiooni peenise verevoolu suurendamise teel.

Erektsiooni esilekutsuvasse füsioloogilisse mehhanismi kuulub lämmastikoksiidi (NO) vabanemine kavernooskehas seksuaalse stimulatsiooni ajal. Seejärel aktiveerib lämmastikoksiid ensüümi guanülaattsüklaasi, mis põhjustab tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) taseme tõusu, tekitades kavernooskeha silelihaste sujuva lõõgastuse ja võimaldades vere sissevoolu kavernooskehasse.

Sildenafiil on cGMP spetsiifilise 5. tüübi fosfodiesteraasi (PDE5) tugevatoimeline ja spetsiifiline inhibiitor. PDE5 on vastutav cGMP lagundamise eest kavernooskehas. Sildenafiilil on erektsiooni tekkes perifeerne toimekoht. Sildenafiilil puudub otsene lõõgastav toime inimese isoleeritud kavernooskehale, samas suurendab ta oluliselt lämmastikoksiidi kavernooskeha lõõgastavat toimet. Kui NO/cGMP metabolismirada aktiveerub, nagu see toimub seksuaalse stimulatsiooni korral, suurendab sildenafiil PDE5 inhibeerimise teel olulisel määral cGMP sisaldust kavernooskehas. Seetõttu on sildenafiili soovitavate farmakoloogiliste toimete ilmnemiseks vajalik eelnev seksuaalne stimulatsioon.

Farmakodünaamilised toimed

In vitro uuringud on näidanud, et sildenafiil on erektsiooni tekke protsessis osaleva PDE5 selektiivne inhibiitor. Sildenafiili toime PDE5 suhtes on oluliselt tugevam kui teiste teadaolevate fosfodiesteraaside suhtes. Näiteks on sildenafiil PDE5 suhtes 10 korda selektiivsem kui PDE6 suhtes, mis osaleb silma võrkkesta fototransduktsiooni protsessis. Maksimaalses soovitatavas annuses on sildenafiil PDE5 suhtes 80 korda selektiivsem kui PDE1 ja rohkem kui 700 korda selektiivsem kui PDE2, 3, 4, 7, 8, 9, 10 ja 11 suhtes. Peale selle on sildenafiilil enam kui 4000kordne selektiivsus PDE5 suhtes võrreldes PDE3-ga (cAMP-spetsiifilise fosfodiesteraasi isovorm, mis on seotud südame kontraktiilsuse reguleerimisega).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Et hinnata ajalisi piire, mille vältel sildenafiil pärast sissevõtmist vastusena seksuaalsele stimulatsioonile erektsiooni tekitab, viidi läbi kaks spetsiaalselt kavandatud kliinilist uuringut. Peenise pletüsmograafilises uuringus (RigiScan) oli keskmine aeg, mille vältel saavutati tühja kõhuga uurimisalustel vähemalt 60% peenise kõvastusastmega erektsioon (piisav seksuaalvahekorraks), 25 minutit (kõikumine 12...37 minutit). Paralleelses RigiScani uuringus oli sildenafiil võimeline vastusena seksuaalsele stimulatsioonile erektsiooni esile kutsuma ka veel 4...5 tundi pärast manustamist.

Sildenafiil kutsub esile kerge ja mööduva vererõhu languse, millel enamikul juhtudest puudub kliiniline tähendus. Pärast 100 mg sildenafiili suukaudset manustamist täheldati seliliasendis keskmise

maksimaalse süstoolse vererõhu langust 8,4 mmHg võrra ning keskmise maksimaalse diastoolse vererõhu langust 5,5 mmHg võrra. Sildenafiili vererõhku langetav toime on kooskõlas sildenafiili vasodilatatoorse toimega, tõenäoliselt veresoonte silelihaste cGMP sisalduse suurendamise tõttu.

Sildenafiili ühekordsel suukaudsel manustamisel tervetele vabatahtlikele (annuses kuni 100 mg) ei täheldatud EKG-s kliiniliselt olulisi muutusi.

Sildenafiili ühekordse suukaudse annuse 100 mg hemodünaamiliste toimete uuringus 14 raske südame isheemiatõvega haigel (vähemalt ühe pärgarteri >70% stenoos) täheldati keskmiselt vastavalt 7% ja 6% rahuoleku süstoolse ja diastoolse vererõhu langust võrreldes lähtetasemega. Keskmine pulmonaalne süstoolne rõhk vähenes 9% võrra. Sildenafiil ei mõjutanud südame minutimahtu ega halvendanud verevoolu läbi ahenenud pärgarterite.

Topeltpimedas platseebokontrollitud füüsilise koormuse taluvuse uuringus hinnati

144 erektsioonihäirega ja kroonilise stabiilse stenokardiaga patsienti, kes said regulaarselt raviks stenokardiaravis kasutatavaid ravimpreparaate (välja arvatud nitraadid). Tulemuste kohaselt ei leitud sildenafiili ja platseebot saanud patsientide gruppide vahel kliiniliselt olulisi erinevusi ajavahemikus, mis kulus piirava stenokardiahoo vallandumiseni.

Mõnel katsealusel esines üks tund pärast sildenafiili annuse 100 mg manustamist Farnsworthi- Munselli 100 värvitooni testis kergekujulisi ja mööduvaid muutusi värvuste (sinine/roheline) eristamisvõimes, samas kui 2 tundi pärast manustamist taolist toimet ei ilmnenud. Värvuste eristamisvõime niisuguse muutuse mehhanism on ilmselt seotud PDE6 pärssimisega, mis kuulub silma võrkkesta fototransduktiivsesse kaskaadi. Sildenafiil ei avalda mõju nägemisteravusele ega kontrastitundlikkusele. Väikesemahulises (n=9) platseeboga kontrollitud uuringus talusid patsiendid, kellel oli tegemist dokumenteeritud algava ealise kollatähni degeneratsiooniga, sildenafiili ühekordset annust 100 mg hästi ja neil ei täheldatud olulisi muutusi läbi viidud nägemise testides (nägemisteravus, Amsleri võrgustik, värvide eristamisvõime simuleeritud foorituledest, Humphrey perimeetria ja fotostress).

Pärast 100 mg sildenafiili suukaudset manustamist tervetele vabatahtlikele ei täheldatud muutusi spermatosoidide liikuvuses ega morfoloogias (vt lõik 4.6).

Täiendav informatsioon kliiniliste uuringute kohta

Kliinilistes uuringutes on sildenafiili manustatud enam kui 8000 patsiendile vanuses 19...87 aastat. Neis uuringutes olid esindatud järgmised patsientide grupid: eakad patsiendid (19,9%), hüpertensiooniga patsiendid (30,9%), diabeetikud (20,3%), südame isheemiatõvega patsiendid (5,8%), hüperlipideemiga patsiendid (19,8%), seljaajuvigastustega haiged (0,6%), depressiooniga patsiendid (5,2%) ning patsiendid, kellel oli teostatud transuretraalne eesnäärme resektsioon (3,7%) või eesnäärme radikaalne eemaldamine (3,3%). Allpool mainitud patsientide grupid ei olnud piisaval määral esindatud või neid ei lülitatud üldse uuringutesse: patsiendid, kellel oli anamneesis vaagna piirkonna operatsioon või kiiritusravi, raske neeru- või maksafunktsiooni häirega patsiendid ning teatud südame-veresoonkonna haigustega patsiendid (vt lõik 4.3).

Fikseeritud annusega uuringutes oli patsientide osakaal, kelle hinnangul sildenafiil parandas nende erektsiooni, vastavalt 62% (25 mg), 74% (50 mg) ja 82% (100 mg) võrreldes 25% platseebo rühmas. Kontrollitud kliinilistes uuringutes oli sildenafiilist tingitud katkestamise määr väike ja platseebo rühmaga sarnane. Kõigi uuringute summaarsetel andmetel teatas sildenafiili kasutamisel paranenud erektsioonist 84% psühhogeense erektsioonihäirega patsientidest, 77% segatüüpi erektsioonihäirega patsientidest, 68% orgaanilise erektsioonihäirega patsientidest, 67% eakatest patsientidest, 59% diabeediga patsientidest, 69% südame isheemiatõvega patsientidest, 68% hüpertensiooniga patsientidest, 61% transuretraalse eesnäärme resektsiooniga patsientidest, 43% radikaalse prostatektoomiaga patsientidest, 83% seljaaju vigastusega haigetest ja 75% depressiooniga patsientidest. Sildenafiili efektiivsus ja ohutus leidis kinnitust ka pikaaegsetes uuringutes.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama sildenafiili sisaldava võrdlusravimiga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta erektsioonihäirete ravi korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Sildenafiil imendub kiiresti. Tühja kõhu korral manustamisel saabub sildenafiili maksimaalne vereplasma kontsentratsioon 30...120 minuti (mediaan 60 minutit) jooksul. Keskmine absoluutne suukaudne biosaadavus on 41% (kõikumine 25...63%). Suukaudsel manustamisel soovitatavas annustevahemikus (25...100 mg) suureneb sildenafiili AUC ja Cmax proportsionaalselt annuse suurenemisega.

Kui sildenafiili võetakse koos toiduga, väheneb tema imendumise kiirus: tmax-i saabumise aeg hilineb keskmiselt 60 minutit ja Cmax väheneb keskmiselt 29%.

Jaotumine

Sildenafiili keskmine jaotusruumala (Vd) vereplasma püsikontsentratsiooni staadiumis on 105 l, mis viitab jaotumisele kudedesse. Pärast ühekordset sildenafiili 100 mg annuse suukaudset manustamist on keskmine maksimaalne summaarne sildenafiili vereplasma kontsentratsioon ligikaudu 440 ng/ml (CV 40%). Et nii sildenafiil kui ka tema peamine veres tsirkuleeriv N-desmetüülmetaboliit seonduvad ligikaudu 96% ulatuses vereplasma valkudega, on vaba sildenafiili keskmine maksimaalne vereplasma kontsentratsioon 18 ng/ml (38 nM). Valkudega seonduvus ei sõltu ravimi üldkontsentratsioonist.

Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) saanud tervetel vabatahtlikel meestel sedastati 90 minutit pärast manustamist seemnevedelikus vähem kui 0,0002% (keskmiselt 188 ng) manustatud sildenafiili annusest.

Biotransformatsioon

Sildenafiili metaboliseerivad peamiselt maksa mikrosomaalsed isoensüümid CYP3A4 (metabolismi põhitee) ja CYP2C9 (metabolismi kõrvaltee). Peamine veres tsirkuleeriv metaboliit tekib sildenafiili N-desmetüleerimisel. Nimetatud metaboliidil on sildenafiiliga sarnane fosfodiesteraaside selektiivsuse profiil ning toime PDE5-le in vitro on ligikaudu 50% võrra nõrgem kui sildenafiilil. Metaboliidi kontsentratsioon vereplasmas on ligikaudu 40% sildenafiili puhul täheldatust. N-desmetüülmetaboliit metaboliseerub edasi terminaalse poolväärtusajaga ligikaudu 4 tundi.

Eritumine

Sildenafiili kogukeha kliirens on 41 l/h, mis annab terminaalse faasi poolväärtusajaks 3...5 tundi. Nii suukaudse kui intravenoosse manustamise järgselt eritub sildenafiil metaboliitidena peamiselt roojaga (ligikaudu 80% suukaudselt manustatud annusest) ning vähemal määral uriiniga (ligikaudu 13% suukaudselt manustatud annusest).

Farmakokineetika erinevates patsiendigruppides

Eakad

Tervetel vabatahtlikel eakatel (65aastased või vanemad) täheldati sildenafiili kliirensi vähenemist, mille väljenduseks oli sildenafiili ja tema aktiivse N-desmetüülmetaboliidi ligikaudu 90% võrra suurem vereplasma kontsentratsioon kui noorematel tervetel vabatahtlikel (18...45aastased). Tulenevalt vereplasma valkudega seondumise ealistest iseärasustest, oli vaba sildenafiili vereplasma kontsentratsiooni suurenemine eakatel patsientidel ligikaudu 40%.

Neerupuudulikkus

Kerge ja mõõduka (kreatiniini kliirens vahemikus 30...80 ml/min) neerufunktsiooni häirega vabatahtlikel ei täheldatud sildenafiili ühekordse suukaudse annuse (50 mg) manustamisel muutusi selle farmakokineetikas. Nimetatud patsientide grupis täheldati küll N-desmetüülmetaboliidi AUC ja Cmax-i suurenemist vastavalt kuni 126% ja kuni 73%, võrreldes sama vanade normaalse neerutalitlusega vabatahtlikega, kuid tingituna uurimisaluste andmete suurest kõikuvusest ei olnud

need erinevused statistiliselt olulised. Raske neerufunktsiooni häirega (kreatiniini kliirens <30 ml/min) vabatahtlikel sildenafiili kliirens vähenes, mille tulemuseks oli AUC ja Cmax-i keskmine suurenemine vastavalt 100% ja 88% võrreldes samaealiste neerufunktsiooni häireta vabatahtlikega. Samuti täheldati raske neerufunktsiooni häirega patsientidel N-desmetüülmetaboliidi AUC ja Cmax-i suurenemist vastavalt 200% ja 79%.

Maksapuudulikkus

Maksatsirroosiga vabatahtlikel (A- ja B-klass Childi-Pugh’ klassifikatsiooni järgi) täheldati sildenafiili kliirensi vähenemist, mille tulemusel samaealiste maksafunktsiooni häireta vabatahtlikega võrreldes suurenes AUC 84% ja Cmax 47%. Raske maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole sildenafiili farmakokineetikat uuritud.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Konventsionaalsetes farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilistes uuringutes ei ole näidatud kahjulikku toimet inimesele.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos

Hüpromelloos

Naatriumkroskarmelloos

Magneesiumstearaat

Kaltsiumvesinikfosfaat, veevaba

Talk

Makrogool 6000

Raudoksiidpunane

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

4 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

PVdC/PVC/alumiiniumblister.

Sildenafil ratiopharm 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid 1, 2, 4, 8 või 12 õhukese polümeerikattega tableti pakis.

Sildenafil ratiopharm 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid 1, 2, 4, 8, 12 või 24 õhukese polümeerikattega tableti pakis.

Sildenafil ratiopharm 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid 1, 2, 4, 8, 12, 24 või 48 õhukese polümeerikattega tableti pakis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH Graf-Arco-Straße 3 89079 Ulm Saksamaa

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Sildenafil ratiopharm 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid

EU/1/09/603/001

EU/1/09/603/002

EU/1/09/603/003

EU/1/09/603/004

EU/1/09/603/013

Sildenafil ratiopharm 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid

EU/1/09/603/005

EU/1/09/603/006

EU/1/09/603/007

EU/1/09/603/008

EU/1/09/603/014

EU/1/09/603/017

Sildenafil ratiopharm 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

EU/1/09/603/009

EU/1/09/603/010

EU/1/09/603/011

EU/1/09/603/012

EU/1/09/603/015

EU/1/09/603/016

EU/1/09/603/018

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. detsember 2009.

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 9. detsember 2014.

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu