Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Synflorix (pneumococcal polysaccharide serotype...) – Ravimi omaduste kokkuvõte - J07AL52

Updated on site: 10-Oct-2017

Ravimi nimetusSynflorix
ATC koodJ07AL52
Toimeainepneumococcal polysaccharide serotype 1 /pneumococcal polysaccharide serotype 1, 4, 5, 6b, 7f, 9v, 14, 18c, 19f, 23f /pneumococcal polysaccharide serotype 14 /pneumococcal polysaccharide serotype 18c /pneumococcal polysaccharide serotype 19f / pneumococcal
TootjaGlaxoSmithKline Biologicals S.A.
1 adsorbeeritud alumiiniumfosfaadile0,5 milligrammi Al3+
2 konjugeeritud proteiin D (saadud mittetüpiseeritavast Haemophilus influenzae’st) kandjavalguga 9...16 mikrogrammi
3 konjugeeritud teetanuse toksoidi kandjavalguga5...10 mikrogrammi
4 konjugeeritud difteeria toksoidi kandjavalguga3...6 mikrogrammi Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstesuspensioon (injektsioon). Vaktsiin on hägune valge suspensioon.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Aktiivne immuniseerimine Streptococcus pneumoniae poolt põhjustatud invasiivse haiguse, kopsupõletiku ja ägeda keskkõrvapõletiku vastu imikutel ja lastel vanuses 6 nädalast kuni 5 aasta vanuseks saamiseni. Informatsiooni saamiseks kaitse kohta spetsiifiliste pneumokoki serotüüpide vastu vt lõigud 4.4 ja 5.1.
Synflorix’i kasutamisel peab lähtuma ametlikest soovitustest, võttes arvesse pneumokoki poolt põhjustatud haiguste mõju erinevates vanuserühmades ning samuti epidemioloogia variaablust erinevates geograafilistes piirkondades.
2
1 mikrogramm
3 mikrogrammi
1 mikrogramm
1 mikrogramm
1 mikrogramm
1 mikrogramm
1 mikrogramm
3 mikrogrammi
3 mikrogrammi
1 mikrogramm

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Synflorix süstesuspensioon süstlis Synflorix süstesuspensioon
Synflorix süstesuspensioon mitmeannuselises konteineris (2 annust) Synflorix süstesuspensioon mitmeannuselises konteineris (4 annust)
Pneumokokk-polüsahhariidi konjugaatvaktsiin (adsorbeeritud)

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks annus (0,5 ml) sisaldab:
Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 11,2 Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 41,2 Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 51,2 Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 6B1,2 Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 7F1,2 Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 9V1,2 Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 141,2 Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 18C1,3 Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 19F1,4 Pneumokokk-polüsahhariidi serotüüpi 23F1,2

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Synflorix’i immuniseerimiskeemid peavad põhinema ametlikel soovitustel.

6 nädala kuni 6 kuu vanused imikud

Kolme annusega esmavaktsineerimine

Optimaalse kaitse tagamiseks soovitatav vaktsineerimiskuur koosneb neljast annusest, millest igaüks on 0,5 ml. Imikute esmane kuur koosneb kolmest annusest, millest esimene manustatakse tavaliselt 2 kuu vanusele ja seejärel vähemalt 1-kuuliste intervallide järel. Esimese annuse võib kõige varem manustada 6 nädala vanuses. Kordusannus (neljas) on soovitatav manustada vähemalt 6 kuud pärast esmavaktsineerimise viimast annust ja selle võib manustada alates 9 kuu vanusest (eelistatavalt vanuses 12 kuni 15 elukuud) (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Kahe annusega esmavaktsineerimine

Teise võimalusena võib Synflorixi manustada osana imikute rutiinsest vaktsineerimisprogrammist kolmest annusest koosneva kuurina, millest igaüks on 0,5 ml. Esimese annuse võib manustada juba 6 nädala vanuses ja teise annuse 2 kuud hiljem. Kordusannus (kolmas) on soovitatav manustada vähemalt 6 kuud pärast esmavaktsineerimise viimast annust ja selle võib manustada alates 9 kuu vanusest (eelistatavalt vanuses 12 kuni 15 elukuud) (vt lõik 5.1).

Enneaegsed vastsündinud (27...36. gestatsiooninädalal sündinud)

Pärast vähemalt 27. gestatsiooninädalat sündinud enneaegsetel lastel koosneb soovitatav vaktsineerimiskuur neljast annusest, millest igaüks on 0,5 ml. Imiku esmavaktsineerimine koosneb kolmest annusest, kusjuures esimene annus manustatakse 2 kuu vanusele ja seejärel vähemalt 1- kuuliste intervallide järel. Kordusannus (neljas) on soovitatav manustada vähemalt 6 kuud pärast esmavaktsineerimise viimast annust (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Vaktsineerimata imikud ja lapsed ≥ 7 kuu vanused

-7...11 kuu vanused imikud: Vaktsinatsioonikuur koosneb kahest 0,5 ml annusest, mis manustatakse vähemalt 1-kuulise vahega. Kordusannus (kolmas) soovitatakse manustada teisel eluaastal vähemalt 2-kuulise vahega pärast viimast esmast annust.

-12 kuu kuni 5 aasta vanused lapsed: Vaktsinatsioonikuur koosneb kahest 0,5 ml annusest, mis manustatakse vähemalt 2-kuulise vahega.

Isikutel, kes saavad Synflorix’i esimese annuse, soovitatakse kogu vaktsinatsioonikuur lõpule viia Synflorix’iga.

Patsientide erirühmad

Isikutel, kellel esinevad haigused (näiteks sirprakuline aneemia või inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) infektsioon) loovad eelsoodumuse invasiivse pneumokokkinfektsiooni tekkeks, võib Synflorix’i kasutada (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

-imikutel, nagu on kirjeldatud lõigus „Kolme annusega esmavaktsineerimine“ eespool.

-vaktsineerimata lastel vanuses ≥ 7 kuud ja alla 2 aastat, nagu on kirjeldatud lõigus

„Vaktsineerimata imikud ja lapsed ≥ 7 kuu vanused“ eespool.

Lapsed

Synflorixi ohutus ja tõhusus üle 5 aasta vanustel lastel ei ole teada.

Manustamismeetod

Vaktsiin tuleb manustada intramuskulaarse süstena. Eelistatavad süstekohad on imikutel reie anterolateraalne osa või väikelastel deltalihas õlavarrel.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud ravimi ükskõik millise abiaine või mõne kandjavalgu suhtes.

Nagu ka teiste vaktsiinide puhul, tuleb Synflorix’i manustamine edasi lükata isikutel, kellel on äge raskekujuline palavikuga kulgev haigus. Kerge infektsiooni (nt nohu) korral ei ole vaja vaktsineerimist edasi lükata.

4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nagu kõikide süstitavate vaktsiinide puhul, peavad vaktsiini manustamise korral alati käepärast olema harvaesineva anafülaktilise reaktsiooni raviks vajalikud meditsiinilised võimalused.

Apnoe võimalikku tekkeriski ja vajadust hingamise jälgimise järele 48...72 tunni jooksul tuleb kaaluda juhul, kui esmane vaktsinatsioonikuur manustatakse sügavalt enneaegsetele imikutele (kes on

sündinud ≤ 28. rasedusnädalal) ja eriti nendele, kellel on eelnevalt esinenud hingamishäireid. Kuna nendel imikutel on vaktsineerimise efektiivsus kõrge, ei tohi vaktsineerimist ära jätta ega edasi lükata.

Synflorix’i ei tohi mingil juhul manustada veresoonde või nahasiseselt. Puuduvad andmed Synflorix’i subkutaanse manustamise kohta.

Lastel alates 2. eluaastast võib tekkida minestamine pärast või isegi enne ükskõik missugust vaktsineerimist psühhogeense reaktsioonina nõelatorkele. Oluline on rakendada abinõusid minestusest tingitud vigastuste vältimiseks.

Sarnaselt teiste lihasesiseselt manustatavate vaktsiinidega tuleb Synflorix’i ettevaatusega manustada trombotsütopeenia või muu hüübimishäirega isikutele, sest nendel isikutel võib lihasesisese manustamise järgselt tekkida verejooks.

Järgida tuleb ka difteeria, teetanuse ja Haemophilus influenzae tüüp b vastase immuniseerimise ametlikke soovitusi.

Puuduvad piisavad andmed selle kohta, kas Synflorix kindlustab kaitse pneumokoki serotüüpide eest, mida vaktsiin ei sisalda, välja arvatud ristreaktiivsus serotüübi 19A vastu (vt lõik 5.1), või mittetüpiseeritava Haemophilus influenzae vastu. Synflorix ei kaitse teiste mikroorganismide eest.

Sarnaselt ükskõik millise vaktsiiniga ei pruugi Synflorix kaitsta kõiki vaktsineeritud isikuid vaktsiinis sisalduvate serotüüpide ja ristreaktiivsuse kaudu serotüübi 19A poolt põhjustatud invasiivse pneumokokkinfektsiooni, kopsupõletiku või keskkõrvapõletiku eest. Kuna keskkõrvapõletikku ja kopsupõletikku põhjustavad ka paljud teised mikroorganismid peale vaktsiinis sisalduvate Streptococcus pneumoniae serotüüpide, on üldine kaitse nende haiguste eest arvatavasti piiratud ja oluliselt väiksem kui kaitse vaktsiinis sisalduvate serotüüpide ja serotüübi 19A poolt põhjustatud invasiivse haiguse eest (vt lõik 5.1).

Kliinilistes uuringutes kutsus Synflorix esile immuunvastuse kõigi kümne vaktsiinis sisalduva serotüübi suhtes, kuid immuunvastuse ulatus varieerus serotüüpide puhul. Funktsionaalne immuunvastus serotüüpide 1 ja 5 suhtes oli nõrgem kui kõikide teiste vaktsiini serotüüpide suhtes. Ei ole teada, kas nõrgem funktsionaalne immuunvastus serotüüpide 1 ja 5 suhtes annab väiksema kaitseefektiivsuse nende serotüüpide poolt põhjustatud invasiivse haiguse, kopsupõletiku või keskkõrvapõletiku vastu (vt lõik 5.1).

Synflorix on näidustatud kasutamiseks lastel vanuses alates 6. elukuust kuni 5aastaseks saamiseni. Lapsed peavad saama Synflorix’i skeemi järgi, mis vastab nende vanusele vaktsinatsioonikuuri alguses (vt lõik 4.2). Üle 5 aasta vanuste laste kohta ohutuse ja immunogeensuse andmed veel puuduvad.

Immuunsüsteemi häiretega lastel (häired võivad olla tingitud immunosupressiivsest ravist, geneetilisest defektist, HIV-infektsioonist, prenataalsest kokkupuutest retroviirusvastase ravi ja/või HIV-ga või muudest põhjustest) võib vaktsineerimisjärgselt saavutatud antikehavastus olla nõrgem.

Ohutuse ja immunogeensuse andmed on saadud HIV-infektsiooniga imikute (asümptomaatilised või kergete sümptomitega vastavalt WHO klassifikatsioonile), HIV-positiivsetel emadel sündinud HIV-negatiivsete imikute ja sirprakulise aneemiaga laste kohta (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Synflorix’i ohutus- ja immunogeensusandmeid ei ole saadud muu spetsiifilise immuunpuudulikkusega isikute kohta, kelle vaktsineerimine tuleb otsustada individuaalselt (vt lõik 4.2).

Alla 2-aastastel lastel tuleb kasutada eakohast Synflorix'i vaktsineerimiskava (vt lõik 4.2). Pneumokoki konjugaatvaktsiini kasutamine ei asenda 23-valentse pneumokoki polüsahhariidvaktsiini kasutamist ≥ 2-aastastel teatud seisunditega lastel (nt sirprakuline aneemia, aspleenia, HIV- infektsioon, kroonilised haigused või muud immuunpuudulikkust põhjustavad seisundid), kellel on suurem risk Streptococcus pneumoniae'st tingitud invasiivse haiguse tekkeks. Vastavalt neile soovitustele tuleb riskirühma kuuluvatele ≥ 24 kuu vanustele lastele, kellele on juba tehtud vaktsineerimine Synflorix'iga, manustada 23-valentset pneumokoki polüsahhariidvaktsiini. Intervall pneumokoki konjugaatvaktsiini (Synflorix) ja 23-valentse pneumokoki polüsahhariidvaktsiini manustamise vahel ei tohi olla alla 8 nädala. Puuduvad andmed selle kohta, kas pneumokoki polüsahhariidvaktsiini manustamine eelnevalt Synflorix’i saanud lastele võib viia vähenenud reageerimiseni pneumokoki polüsahhariid- või konjugaatvaktsiini edasistele annustele.

Antipüreetikumide profülaktiline manustamine enne või vahetult pärast vaktsiini manustamist võib vähendada vaktsineerimisele järgnevate febriilsete reaktsioonide esinemissagedust ja intensiivsust. Kliinilised andmed paratsetamooli ja ibuprofeeni kasutamisel näitavad, et paratsetamooli profülaktiline kasutamine võib vähendada palaviku esinemissagedust, samas kui ibuprofeeni profülaktiline kasutamine näitas piiratud mõju palaviku esinemissageduse vähenemisel. Kliinilised andmed näitavad, et paratsetamool võib vähendada immuunvastust Synflorix’i suhtes. Kuid selle leiu kliiniline tähtsus ei ole teada.

Antipüreetikumide profülaktilist manustamist soovitatakse:

-kõikidele lastele, kes saavad Synflorix’i samaaegselt vaktsiinidega, mis sisaldavad täisrakulist läkaköha komponenti, febriilsete reaktsioonide suurema esinemissageduse tõttu (vt lõik 4.8).

-lastele, kellel esineb krampe või on esinenud febriilseid krampe.

Antipüreetilist ravi tuleb alustada vastavalt kohalikele ravijuhistele.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kasutamine koos teiste vaktsiinidega

Synflorix’i võib manustada koos järgmiste monovalentsete või kombineeritud vaktsiinidega [sh DTPa-HBV-IPV/Hib ja DTPw-HBV/Hib]: difteeria-teetanuse-atsellulaarne läkaköha vaktsiin (DTPa), B-hepatiidi vaktsiin (HBV), inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin (IPV), Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiin (Hib), difteeria-teetanuse-täisrakuline läkaköha vaktsiin (DTPw), leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiin (MMR), tuulerõugete vaktsiin (V), meningokoki C-serogrupi konjugaatvaktsiin (CRM197 ja TT konjugaadid), meningokoki serogruppide A, C, W-135 ja Y konjugaatvaktsiin (TT konjugaat), suukaudne poliomüeliidi vaktsiin (OPV) ja suukaudne rotaviirusvaktsiin. Erinevad süstitavad vaktsiinid tuleb alati manustada erinevatesse süstekohtadesse.

Kliinilised uuringud näitasid, et koosmanustatud vaktsiinide suhtes tekkinud immuunvastused ja ohutusprofiilid ei muutunud, välja arvatud vastus inaktiveeritud polioviiruse 2. tüübi suhtes, mille puhul saadi uuringute lõikes ebajärjekindlad tulemused (seroprotektsiooni vahemik 78...100%).

Lisaks, kui meningokoki serogruppide A, C, W-135 ja Y vaktsiini (TT konjugaat) manustati koos Synflorix´i revaktsinatsiooniannusega teisel eluaastal lastele, kes olid läbinud Synflorix´i kolme annusega esmavaktsineerimise, täheldati ühe pneumokoki serotüübi (18 C) suhtes tekkinud madalamat antikehade geomeetrilist keskmist kontsentratsiooni (GMC) ja madalamat opsonofagotsüütide analüüsi geomeetrilist keskmist tiitrit (OPA GMT). Koosmanustamisel puudus mõju ülejäänud üheksale pneumokoki serotüübile. Täheldatud on suuremat antikehavastust Hib-TT konjugaadi, difteeria ja teetanuse antigeenide suhtes.

Ülalkirjeldatud leidude kliiniline tähtsus on teadmata.

Kasutamine koos süsteemsete immunosupressiivsete ravimitega

Nagu ka teiste vaktsiinide puhul, ei pruugi immunosupressiivset ravi saavatel patsientidel kujuneda piisavat ravivastust.

Kasutamine koos profülaktiliselt manustatud antipüreetikumidega

Vt lõik 4.4.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Synflorix ei ole ette nähtud kasutamiseks täiskasvanutel. Puuduvad inimestelt saadud andmed vaktsiini kasutamise kohta raseduse või imetamise ajal ning loomadega läbi viidud reproduktsiooniuuringud.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Synflorixi ohutuse hindamine põhines kliinilistel uuringutel, mille käigus manustati 22 429 tervele lapsele ja 137 enneaegsele imikule esmase vaktsinatsioonina 63 905 Synflorix’i annust. Lisaks said 19 466 last ja 116 enneaegsena sündinud last teisel eluaastal Synflorix’i kordusannuse.

Ohutust hinnati ka 435 varem mittevaktsineeritud 2…5aastasel lapsel, kellest 285 uuritavale manustati 2 annust Synflorixi.

Kõikides uuringutes manustati Synflorix’i koos soovitatavate lapseea vaktsiinidega.

Imikutel olid kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mida täheldati pärast esmast vaktsinatsiooni, punetus süstekohas ja ärrituvus, mis tekkisid vastavalt ligikaudu 41%-l ja 55%-l juhtudest pärast kõikide annuste manustamist. Pärast revaktsinatsiooni olid kõige sagedasemad kõrvaltoimed valu süstekohas ja ärrituvus, mis tekkisid vastavalt ligikaudu 51% ja 53% juhtudest. Enamik nendest reaktsioonidest olid kerge kuni keskmise raskusega ning ei kestnud kaua.

Esmase vaktsinatsiooniseeria järgnevate annuste puhul ei täheldatud kõrvaltoimete esinemissageduse ega raskuse suurenemist.

Esmase vaktsineerimise paikne reaktogeensus oli sarnane <12kuustel imikutel ja >12kuustel lastel, välja arvatud süstekoha valu osas, mille esinemissagedus suurenes vanuse suurenemisega: valu kirjeldati rohkem kui 39% <12kuuse imiku korral ja rohkem kui 58% >12kuuse lapse korral.

Pärast revaktsinatsiooni tekivad >12kuustel lastel tõenäolisemalt süstekoha reaktsioonid võrreldes imikutel Synflorix'i primaarseeria korral täheldatud esinemissagedustega.

12...23-kuustel lastel teostatud hilisvaktsineerimise järgselt teatati sagedamini urtikaariat (aeg-ajalt) kui imikutel esmase vaktsineerimise ja kordusvaktsineerimise ajal.

Reaktogeensus oli suurem lastel, kes said samaaegselt täisrakulist läkaköha komponenti sisaldavaid vaktsiine. Kliinilises uuringus said lapsed Synflorix’i (N=603) või 7-valentset Prevenar’i (N=203) koos DTPw sisaldava vaktsiiniga. Esmase vaktsinatsioonikuuri järgselt kirjeldati palavikku ≥38°C ja

>39°C vastavalt 86,1% ja 14,7% Synflorix’i saanud lastest ning 82,9% ja 11,6% 7-valentse Prevenar’iga vaktsineeritud lastest.

Kliinilistes võrdlusuuringutes jäi 4 päeva jooksul pärast iga vaktsiiniannust kirjeldatud paiksete ja üldiste kõrvaltoimete esinemissagedus samasse vahemikku nagu pärast 7-valentse Prevenar’iga vaktsineerimist.

Kõrvaltoimete loetelu tabel

Kõrvaltoimed (kõikides vanuserühmades), mis loeti vähemalt võimalikult vaktsineerimisega seotuks, on klassifitseeritud esinemissageduse järgi.

Esinemissagedused on toodud järgmiselt:

 

Väga sage:

(≥1/10)

 

 

Sage:

(≥1/100 kuni <1/10)

 

Aeg-ajalt:

(≥1/1000 kuni <1/100)

 

Harv:

(≥1/10 000 kuni <1/1000)

 

Väga harv:

(<1/10 000)

 

 

 

 

 

Organsüsteemi klass

Esinemissagedus

Kõrvaltoimed

Kliinilised uuringud

 

 

Immuunsüsteemi häired

Harv

Allergilised reaktsioonid (nt allergiline

 

 

 

dermatiit, atoopiline dermatiit, ekseem)

 

 

Väga harv

Angioödeem

Ainevahetus- ja toitumishäired

Väga sage

Söögiisu kaotus

Psühhiaatrilised häired

Väga sage

Ärrituvus

 

 

Aeg-ajalt

Ebaharilik nutt

Närvisüsteemi häired

Väga sage

Uimasus

 

 

Harv

Krambid (sealhulgas febriilsed krambid)

Vaskulaarsed häired

Väga harv

Kawasaki tõbi

Respiratoorsed, rindkere ja

Aeg-ajalt

Apnoe sügavalt enneaegsetel imikutel

mediastiinumi häired

 

(sündinud ≤28. gestatsiooninädalal) (vt lõik

 

 

 

4.4)

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt

Kõhulahtisus, oksendamine

Naha ja nahaaluskoe

Aeg-ajalt

Lööve

kahjustused

 

Harv

Urtikaaria

Üldised häired ja

 

Väga sage

Valu, punetus, turse süstekohas, palavik ≥38 °C

manustamiskoha reaktsioonid

 

rektaalselt (vanus <2 aasta)

 

 

Sage

Süstekoha reaktsioonid nagu süstekoha

 

 

 

induratsioon, palavik >39 °C rektaalselt (vanus

 

 

 

<2 aasta)

 

 

Aeg-ajalt

Süstekoha reaktsioonid nagu verevalum,

 

 

 

veritsus ja sõlmetaoline moodustis süstekohal

Kõrvaltoimed, mida on lisaks kirjeldatud pärast esmase vaktsinatsiooniseeria järgset

revaktsinatsiooni ja/või kordusvaktsinatsiooni.

 

Närvisüsteemi häired

Aeg-ajalt

Peavalu (vanus 2 kuni 5 aastat)

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt

Iiveldus (vanus 2 kuni 5 aastat)

Üldised häired ja

 

Sage

Palavik ≥38 °C rektaalselt (vanus 2 kuni 5

manustamiskoha reaktsioonid

 

aastat)

 

 

Aeg-ajalt

Süstekoha reaktsioonid nagu kihelus, palavik

 

 

 

> 40 °C rektaalselt (vanus < 2 aastat), palavik

 

 

 

>39 °C rektaalselt (vanus 2 kuni 5 aastat),

 

 

 

süstimiseks kasutatud jäseme difuusne

 

 

paistetus, mis mõnikord haarab ka

Turustusjärgne kogemus

 

naaberliigest

 

 

Immuunsüsteemi häired

Väga harv

Anafülaksia

Närvisüsteemi häired

Harv

Hüpotoonilis-hüporeaktiivne episood

Patsientide erirühmad

Synflorix’i ohutust hinnati 83-l HIV-positiivsel (HIV+/+) imikul (asümptomaatilised või kergete sümptomitega vastavalt WHO klassifikatsioonile), 101-l HIV-negatiivsel imikul, kelle emad olid HIV-positiivsed (HIV+/-), ja 50-l sirprakulise aneemiaga imikul, kellele tehti esmavaktsineerimine. Kordusannuse said nendest vastavalt 76, 96 ja 49 imikut. Synflorix’i ohutust hinnati ka 50-l sirprakulise aneemiaga lapsel, kellel alustati vaktsineerimist 7...11 kuu vanuses ja kes kõik said kordusvaktsinatsiooni, ning 50-l sirprakulise aneemiaga lapsel, kellel alustati vaktsineerimist 12...23 kuu vanuses. Tulemused näitavad Synflorix’i sarnast reaktogeensus- ja ohutusprofiili nimetatud riskirühmades ja tervetel lastel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: pneumokoki vaktsiinid, ATC-kood: J07AL52

1. Epidemioloogilised andmed

Selles vaktsiinis sisalduvad 10 pneumokoki serotüüpi on põhilised haigust põhjustavad serotüübid Euroopas, mis moodustavad umbes 56...90% invasiivse pneumokokkinfektsiooni põhjustest alla 5-aastastel lastel. Selles vanuserühmas moodustavad serotüübid 1, 5 ja 7F 3,3...24,1% invasiivse pneumokokkinfektsiooni juhtudest sõltuvalt riigist ja uuritud ajavahemikust.

Mitmesuguse etioloogiaga kopsupõletik on kogu maailmas haigestumist ja surma juhtiv põhjus lapsepõlves. Streptococcus pneumoniae põhjustab hinnanguliselt 30...50% kopsupõletiku juhtudest.

Äge keskkõrvapõletik on sage lapseea haigus, millel on erinev etioloogia. Bakterid võivad põhjustada 60...70% ägeda keskkõrvapõletiku kliinilistest episoodidest. Ülemaailmselt on kõige sagedasemad bakteriaalse ägeda keskkõrvapõletiku põhjused Streptococcus pneumoniae ja mittetüpiseeritav

Haemophilus influenzae (NTHi).

2. Tõhusus ja efektiivsus kliinilistes uuringutes

Soomes läbiviidud laiapõhjalises III/IV faasi klasterrandomiseeritud kontrollitud kliinilises topeltpimeuuringus (FinIP) randomiseeriti lapsed 4 gruppi vastavalt kahele imikute vaktsineerimise kavale (2-annuseline (3. ja 5. kuul) või 3-annuseline (3., 4. ja 5. kuul) esmane immuniseerimine, millele järgneb kordusannus 11. kuul), et anda kas Synflorix’i (2/3 klastritest) või kontrollina hepatiidivaktsiini (1/3 klastritest). Hilisema vaktsineerimise kohordis manustati esimese vaktsiiniannuse hetkeks 7...11 kuu vanustele lastele Synflorix’i või B-hepatiidi vaktsiini vastavalt 2-

annuselisele algkavale, millele järgnes boolusannus, ja esimese vaktsiiniannuse hetkeks 12...18 kuu vanustele lastele manustati 2 annust kas Synflorix’i või A- hepatiidi kontrollvaktsiini. Keskmine jälgimisaeg alates esimesest vaktsineerimisest oli invasiivse haiguse ja haiglas diagnoositud kopsupõletiku puhul 24 kuni 28 kuud. Piiratud uuringus jälgiti imikuid kuni 21 kuu vanuseni ja hinnati vaktsiini mõju kandlusele ninaneelus ning vanemate poolt teatatud ja arsti poolt diagnoositud ägeda keskkõrvapõletiku juhtumitele.

Argentinas, Panamas ja Columbias läbiviidud laiapõhjalises III faasi randomiseeritud kliinilises topeltpimeuuringus (Clinical Otitis Media and Pneumonia Study, COMPAS, keskkõrvapõletiku ja kopsupõletiku kliiniline uuring) manustati 6 kuni 16 nädala vanustele tervetele imikutele 2., 4. ja 6. elukuul kas Synflorix'i või B-hepatiidi kontrollvaktsiini ning seejärel 15. kuni 18. elukuul vastavalt kas Synflorix'i või A-hepatiidi kontrollvaktsiini.

2.1. Invasiivne pneumokokkinfektsioon

(kaasa arvatud sepsis, meningiit, baktereemiline pneumoonia ja baktereemia)

Efektiivsus/tõhusus kaasamise hetkeks alla 7 kuu vanuste imikute kohordis

Vaktsiini efektiivsust või tõhusust (VE) näidati väljakülviga kinnitatud IPD ennetamisel, mis oli tingitud vaktsiini serotüüpidest, kui Synflorix’i manustati imikutele kas 2+1 või 3+1 kava järgi FinIP uuringus või 3+1 kava järgi COMPAS-uuringus (vt tabel 1).

Tabel 1: Vaktsiini serotüübi IPD juhtude arv ja vaktsiini efektiivsus (FinIP) või tõhusus (COMPAS) kaasamise hetkeks alla 7 kuu vanustel imikutel, kes said vähemalt ühe vaktsiini annuse (kogu vaktsineeritud imikute kohort)

 

 

 

 

FinIP

 

 

 

COMPAS

 

 

 

IPD juhtude arv

 

VE

IPD juhtude arv

 

VE

 

 

(95% CI)

 

(95% CI)

IPD tüüp

 

 

 

 

 

 

 

Synflorix’i

Synflorix’i

Kontroll(2)

 

 

Synflorix’i

 

Kontroll

 

 

 

 

3+1 kava

2+1 kava

 

3+1

2+1

3+1 kava

 

 

3+1

 

 

N

N

N

kava

kava

N

 

N

 

kava

Vaktsiini

10 273

10 054

10 200

100%(3)

 

11 798

11 799

 

 

91.8%(4)

 

100%(5)

serotüübi

(82,8;

(58,3; 99,6)

 

(77,3; 100)

IPD(1)

 

 

 

100)

 

 

 

 

Serotüübi

100%

100%

 

-

(54,9;

 

6B IPD

(54,5; 100)

 

 

 

 

100)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Serotüübi

100%

100%

 

100%

(39,6;

 

14 IPD

(43,3; 100)

 

(49,5; 100)

 

 

 

100)

 

 

 

 

IPD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Invasiivne pneumokokkinfektsioon

 

 

 

 

 

 

 

VE

Vaktsiini efektiivsus (FinIP) või tõhusus (COMPAS)

 

 

 

 

 

N

grupis olevate isikute arv

 

 

 

 

 

 

 

 

CI

Usaldusintervall

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(1)FinIP uuringus olid välja arvatud serotüübid 6B ja 14 väljakülviga kinnitatud vaktsiini serotüübi IPD juhtude hulgas 7F (1 juht Synflorix 2+1 klastris), 18C, 19F ja 23F (1 juht igast tüübist kontroll-klastrites). COMPAS-uuringus esines kontrollrühmas lisaks serotüüpidele 6B ja 14 ka serotüüpe 5 (2 juhtu), 18C (4 juhtu) ja 23F (1 juht).

(2)ühendati 2 imikute kontroll-klastrite gruppi

(3)p-väärtus<0,0001

(4)p-väärtus=0,0009

(5)ATP kohordis oli vaktsiini efektiivsus 100% (95% CI: 74,3...100; 0 juhtu 16 vastu)

FinIP uuringus oli üldine täheldatud VE väljakülviga kontrollitud IPD vastu 3+1 kaval 100% (95% CI: 85,6...100; 0 juhtu 14 vastu), 2+1 kaval 85,8% (95% CI: 49,1...97,8; 2 juhtu 14 vastu) ja sõltumata

algkavast 93,0% (95% CI: 74,9...98,9; 2 juhtu 14 vastu). COMPAS-uuringus oli see 66,7% (95% CI: 21,8...85,9; 7 juhtu 21 vastu).

Hilisema immuniseerimise efektiivsus

Hilisema vaktsineerimise kohordi 15 447 lapsest ei olnud Synflorix’i gruppides ühtegi väljakülviga kinnitatud IPD juhtu, samas kui kontrollgruppides täheldati 5 vaktsiini serotüübi IPD juhtu (serotüübid 4, 6B, 7F, 14 ja 19F).

2.2 Kopsupõletik

Kopsupõletikuvastast tõhusust hinnati COMPAS uuringus. Jälgimisperioodi keskmine pikkus ATP kohordis alates 2 nädala möödumisest 3. annuse järel oli vaheanalüüsis (IA, interim analysis) 23 kuud (vahemikus 0…34 kuud) ja uuringu lõppanalüüsis 30 kuud (vahemikus 0…44 kuud). Vaheanalüüsi ja uuringu lõppanalüüsi ATP jälgimisperioodi lõpus oli keskmine vanus vastavalt 29 kuud (vahemikus 4…41 kuud) ja 36 kuud (vahemikus 4…50 kuud). Mõlemas analüüsis oli lisaannuse saanud isikute osakaal ATP kohordis 92,3%.

Vaheanalüüsis (juhtumipõhine; esmane eesmärk) tõestati Synflorix'i tõhusus tõenäolise bakteriaalse olmetekkese kopsupõletiku (CAP, community acquired pneumonia) esmaste juhtude puhul, mis ilmnesid 2 nädala möödumisel 3. annuse manustamisest ATP kohordis (P-väärtus ≤ 0,002). Tõenäoline bakteriaalne olmetekkene kopsupõletik (B-CAP, bacterial CAP) on määratletud kui radioloogiliselt kinnitatud olmetekkene kopsupõletik kas koos rindkere röntgenülesvõttel nähtava alveolaarse konsolidatsiooniga/pleuraefusiooniga või mittealveolaarsete infiltraatidega, kuid C- reaktiivse valgu (CRP, C-reactive protein) tõusuga ≥ 40 mg/l.

Vaheanalüüsi käigus saadud andmed vaktsiini tõhususe kohta tõenäolise bakteriaalse olmetekkese kopsupõletiku puhul on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 2).

Tabel 2. Uuritavate arv ja protsentuaalne osakaal, kellel ilmnesid tõenäolise bakteriaalse olmetekkese kopsupõletiku esmased juhud pärast 2 nädala möödumist 3. annuse Synflorix'i või kontrollvaktsiini manustamisest, ja vaktsiini tõhusus (ATP kohort)

 

 

Synflorix

Kontrollvaktsiin

 

 

 

 

N=10 295

 

N=10 201

Vaktsiini tõhusus

 

 

n

 

% (n/N)

n

 

% (n/N)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2,3%

 

3,0%

22,0%

 

 

 

 

 

 

 

 

(95% CI: 7,7; 34,2)

 

N =

uuritavate

arv rühmas

 

 

 

 

 

n/%

uuritavate arv/protsentuaalne osakaal, kellel esines tõenäolise bakteriaalse olmetekkese

 

kopsupõletiku esimene episood mis tahes ajavahemikus alates 2 nädala möödumisest 3. annuse

 

manustamisest

 

 

 

 

 

CI

(confidence interval) usaldusvahemik

 

 

 

 

Vaheanalüüsi alusel (ATP kohort) oli vaktsiini tõhusus alveolaarse konsolidatsiooni või pleuraefusiooniga olmetekkese kopsupõletiku (C-CAP, Maailma Terviseorganisatsiooni mõiste) esmaste juhtude puhul 25,7% (95% CI: 8,4; 39,6) ja röntgenuuringule suunatud kliiniliselt kahtlustatud olmetekkese kopsupõletiku esmaste juhtude puhul 6,7% (95% CI: 0,7; 12,3).

Uuringu lõppanalüüsi alusel (ATP kohort) oli vaktsiini tõhusus (esmased juhud) tõenäolise bakteriaalse olmetekkese kopsupõletiku puhul 18,2% (95% CI: 4,1; 30,3) ja C-CAP puhul 22,4% (95% CI: 5,7; 36,1) ja röntgenuuringule suunatud kliiniliselt kahtlustatud olmetekkese kopsupõletiku puhul 7,3% (95% CI: 1,6; 12,6). Sõltuvalt vaktsiini serotüüpidest oli tõhusus pneumokoki poolt põhjustatud bakterieemilise kopsupõletiku või empüeemi puhul 100% (95% CI: 41,9; 100). Tõhusus B-CAP puhul enne lisaannuse manustamist ja manustamise ajal või lisaannuse manustamise järel oli vastavalt 13,6% (95% CI: 11,3; 33,0) ja 21,7% (95% CI: 3,4; 36,5). Tõhusus C-CAP puhul oli vastavalt 15,1% (95% CI: 15,5; 37,6) ja 26,3% (95% CI: 4,4; 43,2).

B-CAP ja C-CAP juhtumid vähenesid kõige enam alla 36 kuu vanuste laste hulgas (vaktsiini tõhusus vastavalt 26,6% (95% CI: 6,5; 32,6) ja 24,2% (95% CI: 7,4; 38,0). Vaktsiini tõhususe tulemused üle 36 kuu vanuste laste hulgas viitavad kaitse langusele. Kaitse püsivus B-CAP ja C-CAP puhul vanuses üle 36 kuu ei ole käesoleval hetkel kindlaks määratud.

FinIP uuringus oli vaktsiini tõhusus haiglas diagnoositud kopsupõletiku juhtude (mis identifitseeriti kopsupõletiku RHK-10 koodide järgi) arvu vähendamisel 3+1 imikute vaktsineerimiskava korral 26,7% (95% CI: 4,9; 43,5) ja 2+1 imikute vaktsineerimiskava kasutamisel 29,3% (95% CI: 7,5; 46,3). Hilisema vaktsineerimise korral oli vaktsiini tõhusus vaktsineerimise alguses 7...11 kuu vanustel lastel 33,2% (95% CI: 3,0; 53,4) ja 12...18 kuu vanustel lastel 22,4% (95% CI: -8,7; 44,8).

2.3. Äge keskkõrvapõletik

Kaks tõhususe uuringut, COMPAS ja POET (Pneumococcal Otitis Media Efficacy Trial), viidi läbi proteiini D sisaldava pneumokoki konjugaatvaktsiinidega: vastavalt Synflorix’iga ja 11-valentse uurimisjärgus konjugaatvaktsiiniga (sisaldas lisaks serotüüpi 3).

COMPAS uuringus kaasati ägeda keskkõrvapõletiku vastase tõhususe analüüsi 7214 imikut (Total Vaccinated cohort, TVC, vaktsineeritud kohordi koguarv), kellest 5989 imikut olid ATP kohordis (tabel 3).

Tabel 3. Vaktsiini tõhusus ägeda keskkõrvapõletiku (AOM)(1) puhul COMPAS uuringus

 

 

Vaktsiini tõhusus

 

AOM tüüp või tekkepõhjus

(95% CI)

 

 

ATP(2)

Kliiniline AOM

16,1%

(-1,1; 30,4)(3)

Ükskõik millise pneumokoki serotüüp

56,1%

(13,4; 77,8)

 

 

10 pneumokoki vaktsiinis olevat serotüüpi

67,1%

(17,0; 86,9)

 

 

Mittetüpiseeritav Haemophilus influenzae

15,0%(4)

(NTHi)

(-83,8; 60,7)

CI

(confidence interval) usaldusvahemik

 

(1)esimene episood

(2)jälgimisperioodi pikkus maksimaalselt kuni 40 kuud alates 2 nädala möödumisest pärast esmavaktsineerimise 3. annust

(3)ettemääratud tingimuste kohaselt statistiliselt ebaoluline (ühepoolne p=0,032). Siiski oli TVC kohordis vaktsiini tõhusus esimese kliinilise ägeda keskkõrvapõletiku episoodi puhul 19% (95% CI: 4,4; 31,4)

(4)statistiliselt ebaoluline.

Teises suures randomiseeritud topeltpimeuuringus (POET), mis viidi läbi Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias, said 4907 imikut (ATP kohort) kas 11-valentset uurimisjärgus vaktsiini (11Pn-PD), mis sisaldab Synflorix’i 10 serotüüpi (koos serotüübiga 3, mille vastast efektiivsust ei tõestatud), või kontrollvaktsiini (A-hepatiidi vaktsiin), vastavalt 3., 4., 5. ja 12.-15. kuu vaktsinatsiooniskeemile.

11 Pn-PD vaktsiini efektiivsus vaktsiini serotüübi poolt põhjustatud ägeda keskkõrvapõletiku esimese episoodi suhtes oli 52,6% (95% CI: 35,0; 65,5). Serotüübi-spetsiifilist efektiivsust ägeda keskkõrvapõletiku esimese episoodi vastu demonstreeriti serotüüpide 6B (86,5%, 95% CI: 54,9; 96,0), 14 (94,8%, 95% CI: 61,0; 99,3), 19F (43,3%, 95% CI: 6,3; 65,4) ja 23F (70,8%, 95% CI: 20,8; 89,2) puhul. Teiste vaktsiini serotüüpide puhul oli haigusjuhtude arv liiga väike efektiivsuse kohta järelduste tegemiseks. Efektiivsus ükskõik millise pneumokoki serotüübi poolt põhjustatud ägeda keskkõrvapõletiku episoodi vastu oli 51,5% (95% CI: 36,8; 62,9). Vaktsiini efektiivsus NTHi poolt põhjustatud ägeda keskkõrvapõletiku esimese episoodi puhul oli 31,1% (95% CI: -3,7; 54,2, ebaoluline). Efektiivsus ükskõik millise NTHi poolt põhjustatud ägeda keskkõrvapõletiku episoodi

puhul oli 35,3% (95% CI: 1,8; 57,4). Vaktsiini hinnanguline efektiivsus keskkõrvapõletiku ükskõik millise kliinilise episoodi vastu hoolimata etioloogiast oli 33,6% (95% CI: 20,8; 44,3).

Synflorix’i ja POET-uuringus kasutatud 11-valentse vaktsiini suhtes tekkinud funktsionaalse immuunvastuse immunoloogilise ühildamise (OPA) põhjal on oodata, et Synflorix’il on sarnane kaitseefektiivsus pneumokokkide poolt põhjustatud ägeda keskkõrvapõletiku vastu.

Ei COMPAS ega POET uuringus ei täheldatud teiste bakteriaalsete patogeenide või vaktsiinis mittesisalduvate / vaktsiinile mittesarnaste serotüüpide poolt põhjustatud ägeda keskkõrvapõletiku esinemissageduse suurenemist.

FinIP uuringu raames tehtud piiratud uuringus vaadeldi efektiivsust vanemate poolt teatatud ja arsti poolt diagnoositud ägeda keskkõrvapõletiku puhul. Vaktsiini efektiivsus ägeda keskkõrvapõletiku lõpptulemi osas vaktsineeritud imikute kohordis oli 6,1% (95% CI: -2,7; 14,1) 3+1 kava ja 7,4% (95% CI -2,8; 16,6) 2+1 kava korral.

2.4 Mõju ninaneelu seisundile (nasopharyngeal carriage, NPC)

Synflorix’i mõju ninaneelule uuriti kahes randomiseeritud inaktiivse kontrolliga topeltpimeuuringus: FinIP piiratud uuring Soomes (5023 imikut) ja COMPAS (1700 imikut) uuring.

Nii COMPAS kui ka Soome piiratud uuringus Synflorix vähendas vaktsiinis sisalduvate serotüüpide mõju ninaneelu seisundile suurendades pärast korduvat annustamist nähtavalt vaktsiinis mittesisalduvate (välja arvatud vaktsiinile sarnaste) serotüüpide esinemist. Kõigi COMPAS uuringu analüüside hulgas olid tulemused statistiliselt ebaolulised. Siiski võis kokkuvõttes märgata pneumokokkide üldise esinemise langustrendi.

Mõlemas uuringus oli märgatav individuaalsete serotüüpide 6B ja 19F langus. Soome piiratud uuringus oli märgatav ka individuaalsete serotüüpide 14, 23F ja 3 annusega esmase vaktsineerimise korral ristreaktiivse serotüübi 19A esinemise oluline langus.

Ninaneelu seisundit hindavas kliinilises uuringus HIV-positiivsetel imikutel (N = 83) ja HIV-negatiivsetel imikutel, kelle emad olid HIV-positiivsed (N = 101), ei muutnud HIV-ga kokkupuude või nakkus Synflorix’i toimet pneumokoki kandlusele, kui seda võrreldi toimega HIV-negatiivsetel imikutel, kelle emad olid HIV-negatiivsed (N = 100), kuni 24…27 kuu vanuseni, st kuni 15 kuud pärast kordusvaktsinatsiooni.

3. IPD vastane efektiivsus turuletulekujärgses seires

Brasiilias lisati Synflorix riiklikku vaktsineerimiskavasse, kasutades imikutel 3+1 kava (vaktsiini manustamine 2., 4., 6. elukuul ja kordusannus 12. elukuul) koos järelvaktsineerimiskampaaniaga kuni 2aastastel lastel. Tuginedes Synflorixi juurutamisele järgnevale ligikaudu 3aastasele jälgimisperioodile, teatati sobitatud juht-kontrolluuringus vaktsiinis oleva mis tahes serotüübi ja konkreetsete serotüüpide 6B, 14 ja 19A poolt põhjustatud külviga või PCR-analüüsiga kinnitatud IPD juhtude arvu olulisest vähenemisest.

Tabel 4. Kokkuvõte Synflorixi tõhususest IPD vastu Brasiilias

 

IPD tüübid(1)

Kohandatud tõhusus(2)

 

 

% (95% CI)

Vaktsiinis olevast mis tahes serotüübist

83,8% (65,9;92,3)

tingitud(3)

 

-

Invasiivne kopsupõletik või

81,3% (46,9;93,4)

 

baktereemia

 

-

Meningiit

87,7% (61,4;96,1)

Konkreetsetest serotüüpidest tingitud IPD(4)

-

6B

82,8% (23,8;96,1)

-

87,7% (60,8;96,1)

-

19A

82,2% (10,7;96,4)

(1)Külviga või PCR-analüüsiga kinnitatud IPD

(2)Kohandatud tõhusus näitab IPD protsentuaalset vähenemist Synflorixiga vaktsineeritutel võrreldes vaktsineerimata rühmaga, kohandatuna muude häirivate tegurite suhtes.

(3)Analüüsi kaasati serotüüpide 4, 6B, 7F, 9V, 14, 18C, 19F ja 23F poolt külviga või PCR-analüüsiga kinnitatud juhud.

(4)Konkreetsed serotüübid, mille puhul täheldati tõhususe analüüsis statistilist olulisust, kohandatuna muude häirivate tegurite suhtes (kordsuse suhtes ei kohandatud).

Soomes lisati Synflorix riiklikku vaktsineerimiskavasse, kasutades imikutel 2+1 kava (vaktsiini manustamine 3. ja 5. elukuul ja kordusannus 12. elukuul) ilma järelvaktsineerimiskampaaniata. Vaktsineerimiskavasse lisamisele eelneva ja järgneva perioodi võrdluses leiti külviga kinnitatud mis tahes IPD, vaktsiinis olevate mis tahes serotüüpide ja serotüübi 19A poolt põhjustatud IPD esinemissageduse oluline vähenemine.

Tabel 5. IPD esinemissagedus ja vastavate esinemissageduste vähenemine Soomes

IPD

Esinemissagedus 100 000 inimese kohta aastas

Esinemissageduse suhteline

 

 

 

vähenemine(1)

 

Enne riiklikku

Pärast riiklikku

 

vaktsineerimiskavasse

vaktsineerimiskavasse

% (95% CI)

 

lisamist

lisamist

 

 

Külviga kinnitatud mis

62,9

12,9

80%

(72;85)

tahes juhud

 

 

 

 

Vaktsiinis oleva mis

 

 

 

 

tahes serotüübi poolt

49,1

4,2

92%

(86;95)

põhjustatud juhud(2)

 

 

 

 

Serotüübi 19A poolt

5,5

2,1

62%

(20;85)

põhjustatud juhud

 

 

 

 

(1) Esinemissageduse

suhteline vähenemine näitab, kui palju vähenes IPD esinemissagedus

 

≤5-aastastel lastel Synflorixi kohordis (jälgimisperiood 3 aastat pärast riiklikku vaktsineerimiskavasse lisamist) võrreldes vanuse ja hooajaga sobitatud mittevaktsineeritud kohortides (kumbagi jälgiti 3 aasta jooksul enne Synflorixi lisamist vaktsineerimiskavasse).

(2) Analüüsi kaasati serotüüpide 1, 4, 6B, 7F, 9V, 14, 18C, 19F ja 23F poolt külviga kinnitatud juhud.

Kanadas Quebecis lisati Synflorix imikute immuniseerimise programmi (2 esmast annust alla 6 kuu vanustele imikutele ja kordusannus 12 kuu vanuses) pärast 4,5 aastat 7-valentse Prevenari kasutamist. Tuginedes 1,5-aastasele Synflorix’i kasutamise seirele, kui kaasati üle 90% vaktsiini jaoks sobivast vanusegrupist, täheldati vaktsiini serotüübi IPD juhtude arvu langust (peamiselt serotüübi 7F haiguse muutuse tõttu), ilma et oleks kaasnenud vaktsiini serotüüpist katmata IPD juhtude sagenemine. Kokku oli IPD levimus Synflorix’i saanute kohordis 35/100 000 inimaasta kohta ja 7-valentset Prevenari saanute kohordis 64/100 000 inimaasta kohta, mis näitab statistiliselt olulist erinevust (p = 0,03). Järeldust otsese põhjusliku seose kohta ei saa seda tüüpi vaatlusuuringute põhjal teha.

4. Immunogeensuse andmed

4.1 Immunoloogiline samaväärsus 7-valentse Prevenar’iga

Registreerimiseelse IPD-vastase potentsiaalse efektiivsuse hindamisel lähtuti seitsme serotüübi suhtes tekkinud immuunvastuste võrdlemisest, nagu on soovitanud WHO. Need seitse serotüüpi on ühised Synflorix’il ja teisel pneumokoki konjugaatvaktsiinil, mille kaitseefektiivsust on eelnevalt hinnatud (s.o 7-valentne Prevenar). Mõõdeti ka immuunvastuseid Synflorix’i kolme lisaserotüübi suhtes.

Otseses võrdluse uuringus 7-valentse Prevenar’iga demonstreeriti Synflorix’i suhtes tekkinud ja ELISA abil mõõdetud immuunvastuse samaväärsust kõikide serotüüpide puhul peale 6B ja 23F (96,5% CI ülempiir rühmadevahelise erinevuse kohta >10%) (tabel 6). Serotüüpide 6B ja 23F puhul saavutas üks kuu pärast Synflorix’i kolmandat annust antikehade läviväärtuse (s.o 0,20 µg/ml) vastavalt 65,9% ja 81,4% imikutest, keda oli vaktsineeritud 2., 3. ja 4. elukuul; vastavad väärtused pärast 7-valentse Prevenar’i kolme annuse manustamist olid 79,0% ja 94,1%. Nende erinevuste kliiniline tähtsus on ebaselge, kuna klasterrandomiseeritud kliinilises topeltpimeuuringus täheldati, et Synflorix on efektiivne serotüübi 6B poolt põhjustatud IPD puhul (vt tabel 1).

Vaktsineeritute protsent, kes saavutasid läviväärtuse Synflorix’is sisalduva kolme täiendava serotüübi (1, 5 ja 7F) puhul, oli vastavalt 97,3%, 99,0% ja 99,5% ning vähemalt sama hea kui 7-valentse Prevenar’iga 7 ühise serotüübi puhul (95,8%).

Tabel 6. 7-valentse Prevenar’i ja Synflorix’i võrdlev analüüs uuritavate protsendi osas, kellel oli

üks kuu pärast kolmandat annust antikehade kontsentratsioon ≥ 0,20 µg/ml

 

Synflorix

7-valentne Prevenar

% erinevus 0,20 g/ml

Antikeha

(7-valentne Prevenar miinus

 

 

 

 

 

Synflorix)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N

%

N

%

%

 

96,5%CI

Anti-4

97,1

2,89

 

1,71

4,16

Anti-6B

65,9

79,0

13,12

 

7,53

18,28

Anti-9V

98,1

99,5

1,37

 

-0,28

2,56

Anti-14

99,5

99,5

-0,08

 

-1,66

0,71

Anti-18C

96,0

98,9

2,92

 

0,88

4,57

Anti-19F

95,4

99,2

3,83

 

1,87

5,50

Anti-23F

81,4

94,1

12,72

 

8,89

16,13

Synflorix’i poolt seitsme ühise serotüübi suhtes esilekutsutud esmase vaktsinatsioonikuuri järgsed antikehade geomeetrilised keskmised kontsentratsioonid (GMCd) olid madalamad 7-valentse Prevenar’i poolt esilekutsututest. Revaktsineerimiseelsed GMCd (8...12 kuud pärast esmase vaktsinatsioonikuuri viimast annust) olid kahe vaktsiini puhul üldiselt sarnased. Pärast revaktsineerimist olid Synflorix’i poolt esilekutsutud GMCd madalamad enamiku 7-valentse Prevenar’iga ühiste serotüüpide suhtes.

Samas uuringus demonstreeriti, et Synflorix kutsub esile funktsionaalsete antikehade tekke vaktsiini kõikide serotüüpide suhtes. Seitsme ühise serotüübi puhul saavutasid üks kuu pärast kolmandat annust OPA tiitri ≥ 8 87,7...100% Synflorix’i ja 92,1...100% 7-valentse Prevenar’iga vaktsineeritutest. Vaktsiinidevaheline erinevus OPA tiitri ≥ 8 saavutanud uuritavate protsendi osas oli alla 5% kõikide ühiste serotüüpide (sh 6B ja 23F) puhul. Esmase vaktsinatsioonikuuri ja revaktsineerimise järgsed OPA antikehade geomeetrilised keskmised tiitrid (GMTd) olid Synflorix’i puhul madalamad kui 7-valentse Prevenar’i puhul seitsme ühise serotüübi suhtes, välja arvatud serotüüp 19F.

Serotüüpide 1, 5 ja 7F puhul oli OPA tiitri ≥ 8 saavutanud Synflorix’iga vaktsineeritute protsent vastavalt 65,7%, 90,9% ja 99,6% pärast esmast vaktsinatsioonikuuri ning 91,0%, 96,3% ja 100% pärast revaktsinatsiooni. OPA vastus serotüüpide 1 ja 5 suhtes oli nõrgem teiste serotüüpidega võrreldes. Nende leidude tähendus kaitseefektiivsuse kohta on teadmata. Vastus serotüübi 7F suhtes jäi samasse vahemikku nagu kahe vaktsiini seitsme ühise serotüübi puhul.

On näidatud ka, et Synflorix indutseerib 48,8% (95% CI: 42,9; 54,7) vaktsineeritutel immuunvastuse

ristreaktiivse serotüübi 19A vastu, saavutades üks kuu pärast kordusannuse manustamist OPA tiitri ≥ 8.

Neljanda annuse manustamine (revaktsineerimine) teisel eluaastal kutsus esile anamnestilise antikehavastuse, mõõdetuna ELISA ja OPA abil vaktsiini serotüüpide ja ristreaktiivse serotüübi 19A

suhtes, mis näitab immuunmälu teket pärast kolmest annusest koosneva esmase vaktsinatsioonikuuri läbimist.

4.2 Täiendavad immunogeensuse andmed

Imikud vanuses 6 nädalat kuni 6 kuud

Kolme annusega esmavaktsineerimine

Kliinilistes uuringutes hinnati Synflorix’i immunogeensust pärast kolmest annusest koosnevat esmast vaktsinatsioonikuuri (6941 isikut) erinevate skeemide järgi (sh 6-10-14 nädala, 2-3-4, 3-4-5 või 2-4-6 elukuu skeemid) ja pärast neljandat annust (kordusannust) (5645 isikut), mis manustati vähemalt

6 kuud pärast viimast esmase vaktsinatsioonikuuri annust ja alates 9 kuu vanusest. Üldiselt täheldati erinevate skeemide puhul võrreldavaid immuunvastuseid, kuigi 2-4-6 kuu skeemi puhul olid immuunvastused mõnevõrra kõrgemad.

Kahe annusega esmavaktsineerimine

Kliinilistes uuringutes hinnati Synflorix’i immunogeensust pärast kahest annusest koosnevat esmast vaktsinatsioonikuuri (470 isikut) erinevate skeemide järgi (sh 6-14 nädala, 2-4 või 3-5 elukuu skeemid) ja pärast kolmandat annust (kordusannust) (470 isikut), mis manustati vähemalt 6 kuud pärast viimast esmase vaktsinatsioonikuuri annust ja alates 9 kuu vanusest.

Kliinilises uuringus hinnati Synflorix’i immunogeensust kahest või kolmest annusest koosneva esmase vaktsinatsioonikuuri saanud isikutel neljas Euroopa riigis. Kuigi kahes rühmas puudus oluline erinevus antikehade kontsentratsiooniga ≥ 0,20 µg/ml (ELISA) uuritavate protsentuaalses osakaalus, oli uuritavate protsentuaalne osakaal serotüüpide 6B ja 23F osas väiksem kui teiste vaktsiini serotüüpide osas (tabel 7 ja 8). Serotüüpide 6B, 18C ja 23F puhul täheldati madalamat OPA tiitriga ≥ 8 uuritavate protsenti pärast esmavaktsineerimist kahe annusega võrreldes kolme annusega esmavaktsineeritutega (kahe annusega kuuri korral vastavalt 74,4%, 82,8%, 86,3% ja kolme annusega kuuri korral vastavalt 88,9%, 96,2%, 97,7%). Üldiselt oli immuunvastuse püsivus kuni 11 kuu vanusena tehtava kordusvaktsineerimiseni kahest annusest koosneva esmase vaktsinatsioonikuuri rühmas madalam. Mõlema skeemi puhul täheldati vaktsiini iga serotüübi korral olemasolevat immunoloogilist reaktsiooni näitavat kordusreaktsiooni (tabel 7 ja 8). Kahe annusega esmavaktsineeritutel täheldati ka kordusvaktsineerimise järel serotüübi 5 osas (87,2% versus 97,5% kolme annusega esmavaktsineeritutel) ja serotüübi 6B osas (81,1% versus 90,3%) madalamat OPA tiitriga ≥ 8 uuritavate protsenti, kuid muus osas olid vastused võrreldavad.

Tabel 7. Kahe annusega esmavaktsineeritute protsentuaalne osakaal, kellel üks kuu pärast esmast ja üks kuu pärast kordusvaktsineerimist oli antikehakontsentratsioon ≥ 0,20 µg/ml.

Antikeha

 

 

≥ 0,20 g/ml (ELISA)

 

 

Esmavaktsineerimise järel

Kordusvaktsineerimise järel

 

%

95% usalduspiirid

%

95% usalduspiirid

Anti-1

97,4

93,4

99,3

99,4

96,5

Anti-4

98,0

94,4

99,6

97,6

Anti-5

96,1

91,6

98,5

97,6

Anti-6B

55,7

47,3

63,8

88,5

82,4

93,0

Anti-7F

96,7

92,5

98,9

97,7

Anti-9V

93,4

88,2

96,8

99,4

96,5

Anti-14

96,1

91,6

98,5

99,4

96,5

Anti-18C

96,1

91,6

98,5

97,7

Anti-19F

92,8

87,4

96,3

96,2

91,8

98,6

Anti-23F

69,3

61,3

76,5

96,1

91,7

98,6

Tabel 8. Kolme annusega esmavaktsineeritute protsentuaalne osakaal, kellel üks kuu pärast esmast ja üks kuu pärast kordusvaktsineerimist oli antikehakontsentratsioon ≥ 0,20 µg/ml.

Antikeha

 

 

0,20 g/ml (ELISA)

 

 

Esmavaktsineerimise järel

Kordusvaktsineerimise järel

 

%

95% usalduspiirid

%

95% usalduspiirid

Anti-1

98,7

95,3

99,8

97,5

Anti-4

99,3

96,4

97,5

Anti-5

97,6

97,5

Anti-6B

63,1

54,8

70,8

96,6

92,2

98,9

Anti-7F

99,3

96,4

97,5

Anti-9V

99,3

96,4

97,5

Anti-14

97,6

98,6

95,2

99,8

Anti-18C

99,3

96,4

99,3

96,3

Anti-19F

96,1

91,6

98,5

98,0

94,2

99,6

Anti-23F

77,6

70,2

84,0

95,9

91,3

98,5

Ristreaktiivse serotüübi 19A korral täheldati 2-annuselise skeemi korral pärast esmast ja pärast korduvat annust ELISA meetodil sarnaseid GMC väärtuseid (0,14 µg/ml (95% CI: 0,12; 0,17) ja 0,73 µg/ml (95% CI: 0,58; 0,92)) nagu 3-annuselise skeemi korral (0,19 µg/ml (95% CI: 0,16; 0,24) ja 0,87

µg/ml (95% CI: 0,69; 1,11)). 2-annuselise skeemi korral oli OPA tiitriga 8 ja GMT-dega isikute arv nii pärast esimest kui ka korduvat annust väiksem kui 3-annuselise skeemi korral. Mõlema skeemi korral täheldati immunoloogilisele ettevalmistavale reaktsioonile viitavat vastust.

Kahe annusega esmavaktsineeritutel kirjeldatud väiksema esmase ja korduva vaktsineerimise järgse vastuse kliinilised tagajärjed ei ole teada.

Lõuna-Aafrikas läbi viidud kliinilises uuringus hinnati Synflorix’i immunogeensust pärast kolmest annusest (6, 10 ja 14 nädala vanuses) või kahest annusest (6 ja 14 nädala vanuses) koosnevat esmast vaktsinatsioonikuuri, millele järgnes kordusannuse manustamine 9...10 kuu vanuses. Pärast esmast

vaktsineerimist oli antikehade kontsentratsiooni läviväärtuse saavutanud ja OPA tiitriga 8 uuritavate protsent vaktsiini serotüüpide puhul sarnane pärast kahe ja kolme annuse manustamist, välja arvatud madalam OPA protsent serotüübi 14 puhul. Antikehade geomeetrilised keskmised kontsentratsioonid ja OPA geomeetrilised keskmised tiitrid olid madalamad pärast kahest annusest koosnevat vaktsinatsioonikuuri enamike vaktsiini serotüüpide puhul.

Ristreaktiivse serotüübi 19A puhul täheldati sarnast antikehade kontsentratsiooni läviväärtuse

saavutanud ja OPA tiitriga 8 uuritavate protsenti ning sarnaseid antikehade geomeetrilisi keskmisi kontsentratsioone ja OPA geomeetrilisi keskmisi tiitreid pärast esmast vaktsineerimist mõlemas rühmas.

Üldiselt oli kordusvaktsineerimise eelne immuunvastuste püsimine väiksem kahest annusest koosnevas kui kolmest annusest koosnevas esmavaktsineerimise rühmas enamike vaktsiini serotüüpide puhul ja sarnane 19A serotüübi puhul.

Kordusannus 9...10 kuu vanuses

Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuringus kutsus 9...10 kuu vanuses manustatud kordusannus esile antikehade geomeetriliste keskmiste kontsentratsioonide ja OPA geomeetriliste keskmiste tiitrite märkimisväärse tõusu vaktsiini iga serotüübi ja 19A serotüübi puhul nii kahest kui kolmest annusest koosneva esmase vaktsinatsioonikuuri rühmades, mis näitab olemasolevat immunoloogilist reaktsiooni.

Kordusannus 9...12 versus 15...18 kuu vanuses

Indias läbi viidud kliiniline uuring, mis hindas kordusannuse manustamist 9...12 või 15...18 kuu vanuses vastavalt 66 ja 71 lapsel pärast esmast vaktsinatsioonikuuri 6, 10 ja 14 nädala vanuses, ei näidanud antikehade geomeetriliste keskmiste kontsentratsioonide erinevusi rühmade vahel. Kõrgemaid OPA geomeetrilisi keskmisi tiitreid 15...18 kuu vanuses kordusannuse saanud rühmas

täheldati enamike vaktsiini serotüüpide ja 19A serotüübi puhul. Kuid selle leiu kliiniline tähtsus on teadmata.

Immunoloogiline mälu

2-annuselise ja 3-annuselise esmase vaktsineerimisskeemi hindavas Euroopa järeluuringus näidati antikehade püsivust 36...46 kuu vanuses uuritavatel, kes olid saanud kahe annusega tehtud esmavaktsineerimise järel kordusannuse, kusjuures vaktsiini serotüüpide ja ristreaktiivse serotüübi 19A suhtes püsis seropositiivsus vähemalt 83,7% uuritavatel. Kolme annusega esmavaktsineeritud ja seejärel kordusvaktsineeritud patsientidel püsis seropositiivsus vaktsiini serotüüpide suhtes vähemalt 96,5% ja serotüübi 19A suhtes 86,4% patsientidest. Synflorix’i üksikannuse manustamine 4. eluaastal väljakutseannusena tekitas vaktsineerimisjärgselt ühetaolise ELISA antikehade GMC ja OPA GMT kordades tõusu nii kahe kui ka kolme annusega esmavaktsineeritutel. Need tulemused näitavad eelnevalt vaktsineeritutel immunoloogilise mälu olemasolu kõigi vaktsiini serotüüpide osas ja ristreaktiivsust serotüübi 19A suhtes.

Vaktsineerimata imikud ja lapsed 7 kuu vanused

Synflorix'ist tingitud immuunvastust varem vaktsineerimata vanematel lastel hinnati kolmes kliinilises uuringus.

Esimeses kliinilises uuringus hinnati 7...11 kuu, 12...23 kuu ja 2 kuni 5 aasta vanustel lastel immuunvastust vaktsiini serotüüpide suhtes ja ristreaktiivsust serotüübi 19A suhtes.

7...11 kuu vanustele lastele manustati 2 esmast annust, millele järgnes revaktsineerimine teisel eluaastal. Revaktsineerimise järgsed immuunvastused selles vanuserühmas olid üldjuhul sarnased nendega, mida täheldati alla 6 kuu vanuses kolm annust saanud imikute revaktsineerimise järgselt.

12...23 kuu vanustel lastel olid kahe annuse järgselt saavutatud immuunvastused võrreldavad nendega, mis saavutati pärast kolme annuse manustamist alla 6 kuu vanustele imikutele. Erandiks olid vaktsiini serotüübid 18C ja 19F,, kuid ka serotüüp 19A, mille suhtes tekkinud immuunvastused olid kõrgemad 12...23 kuu vanustel lastel.

1 annuse saanud 2…5aastastel lastel olid ELISA meetodil mõõdetud antikehade keskmised geomeetrilised kontsentratsioonid vaktsiini 6 serotüübi ja ka serotüübi 19A korral samasugused nagu 3 annust vaktsiini saanud alla 6-kuustel imikutel, samas kui nimetatud kontsentratsioonid olid 2...5aastastel lastel vaktsiini 4 serotüübi (serotüübid 1, 5, 14 ja 23F) osas madalamad. OPA keskmised geomeetrilised tiitrid olid ühe annuse manustamise järel suuremad kui 3 annusega esmase vaktsineerimiskuuriga alla 6 kuu vanustel imikutel saadud väärtused või nendega sarnased, välja arvatud serotüübi 5 osas.

Teises kliinilises uuringus, kus manustati üks annus neli kuud pärast 12...20 kuu vanusena hilisema vaktsineerimise käigus manustatud 2 vaktsiiniannust, kutsus vaktsineerimine esile ELISA meetodiga hinnatuna GMC ja OPA GMT olulise suurenemise (kui võrreldi reageerimist enne ja pärast viimase annuse manustamist), mis näitab, et kaks vaktsiiniannust omavad hilisema vaktsineerimise käigus küllaldast ettevalmistavat toimet.

Kolmas kliiniline uuring näitas, et 2 annuse manustamisel 2kuulise vahega alates vanusest 36…46 kuud, saadi ELISA meetodil suuremad antikehade keskmised geomeetrilised kontsentratsioonid ja OPA keskmised geomeetrilised tiitrid kui täheldati vaktsiini iga serotüübi ja ristreaktiivse serotüübi 19A korral üks kuu pärast esmast vaktsineerimist 3 annusega. Uuritavate osakaal kahe annuse rühmas, kellel ELISA meetodiga oli antikehade kontsentratsioon ≥0,20 μg/ml või OPA tiiter ≥8 vaktsiini iga serotüübi korral, oli suurem kui 3 annusega esmakordselt vaktsineeritud imikutel või nendega võrreldav.

Antikehade pikaajalist püsimist ei ole uuritud pärast esmase kuuri manustamist imikutele pluss revaktsineerimist või pärast kahe esmase annuse manustamist suurematele lastele.

Kliinilises uuringus on demonstreeritud, et Synflorix’i võib ohutult manustada kordusannusena teisel eluaastal lastele, kes on saanud 7-valentse Prevenar’i kolm esmast annust. See uuring on näidanud, et immuunvastused 7 ühise serotüübi suhtes olid revaktsineerimise järgselt võrreldavad nendega, mida täheldati pärast 7-valentse Prevenar’iga revaktsineerimist. Kuid esmase vaktsinatsioonikuurina 7-valentset Prevenar’i saanud lastel puudub kaitse Synflorix’is sisalduvate täiendavate serotüüpide vastu (1, 5, 7F). Seetõttu ei saa prognoosida nende kolme serotüübi poolt põhjustatud invasiivse pneumokokkinfektsiooni ja keskkõrvapõletiku vastase kaitse astet ja kestust antud vanuserühma lastel pärast Synflorix’i ühekordse annuse manustamist.

4.3 Immunogeensuse andmed enneaegsetel imikutel

Synflorix’i immunogeensust sügavalt enneaegsetel (gestatsiooniperiood 27–30 nädalat) (N=42), enneaegsetel (gestatsiooniperiood 31–36 nädalat) (N=82) ja ajalistel (gestatsiooniaeg > 36 nädalat) (N=132) vastsündinutel hinnati kolme annusega esmavaktsineerimise järel 2, 4 ja 6 kuu vanusena. Immunogeensus pärast neljandat annust (kordusvaktsineerimist) 15. kuni 18. elukuul hinnati 44 sügavalt enneaegsena, 69 enneaegsena ja 127 ajalisena sündinud vastsündinul.

Üks kuu pärast esmavaktsineerimist (st pärast kolmandat annust) saadi vähemalt 92,7% uuritavatest

ELISA meetodil antikehakontsentratsioon ≥ 0,20 µg/ml ja vähemalt 81,7% OPA tiiter ≥ 8 vaktsiini kõigi serotüüpide osas, välja arvatud serotüüp 1 (vähemalt 58,8% OPA tiiter ≥ 8). Sarnaseid antikehade GMC ja OPA GMT väärtusi täheldati kõigil imikutel, väljaarvatud väiksemad GMC väärtused serotüüpide 4, 5, 9V ja ristreaktiivse serotüübi 19A osas sügavalt enneaegsetel ja serotüübi 9V osas enneaegsetel ja väiksem OPA GMT väärtus serotüübi 5 osas sügavalt enneaegsetel. Nende erinevuste kliiniline olulisus ei ole teada.

Üks kuu pärast kordusvaktsineerimist täheldati ELISA meetodil antikehade GMC väärtuste ja OPA GMT väärtuste tõusu vaktsiini kõigi serotüüpide ja ristreaktiivse serotüübi 19A osas, mis viitavad immunoloogilise mälu olemasolule. Sarnaseid antikehade GMC ja OPA GMT väärtusi täheldati kõigil imikutel, välja arvatud väiksem OPA GMT väärtus serotüübi 5 osas sügavalt enneaegsetel imikutel. Üldiselt saavutati vähemalt 97,6% uuritavatest ELISA meetodil antikehakontsentratsioonid

≥ 0,20 µg/ml ja vähemalt 91,9% OPA tiitrid ≥ 8 vaktsiini kõigi serotüüpide osas.

4.4. Immunogeensus patsientide erirühmades

HIV-positiivsed (HIV+/+) imikud ja HIV-negatiivsed imikud, kelle emad olid HIV-positiivsed (HIV+/-)

Lõuna-Aafrikas läbi viidud kliinilises uuringus hinnati Synflorix’i immunogeensust pärast selle manustamist kolmest annusest koosneva esmase vaktsinatsioonikuurina (6, 10 ja 14 nädala vanuses), millele järgnes kordusannuse manustamine (9...10 kuu vanuses), 70-l HIV-positiivsel (HIV+/+) imikul, 91-l HIV-negatiivsel imikul, kelle emad olid HIV-positiivsed (HIV+/-), ja 93-l HIV-negatiivsel imikul, kelle emad olid HIV-negatiivsed (HIV-/-). Uuringusse kaasati ainult WHO klassifikatsiooni järgi 1. staadiumi (asümptomaatilised) või 2. staadiumi (kerged sümptomid) HIV+/+ imikud.

Enamike vaktsiini serotüüpide puhul ei näidanud rühmadevahelised võrdlused erinevusi esmase vaktsinatsioonikuuri järgsete immuunvastuste osas rühmade HIV+/+ ja HIV-/- või HIV+/- ja HIV-/- vahel, välja arvatud OPA tiitri ≥ 8 saavutanud isikute väiksema protsendi ja madalamate OPA geomeetriliste keskmiste tiitrite tendents HIV+/+ rühmas. Madalama esmase vaktsinatsioonikuuri järgse OPA vastuse kliiniline tähtsus on teadmata. Ristreaktiivse serotüübi 19A puhul ei näidanud tulemused rühmadevahelisi erinevusi ELISA antikehade geomeetriliste keskmiste kontsentratsioonide ja OPA geomeetriliste keskmiste tiitrite osas.

Synflorix’i kordusannuse manustamine HIV+/+ ja HIV+/- imikutele kutsus esile ELISA antikehade geomeetriliste keskmiste kontsentratsioonide ja OPA geomeetriliste keskmiste tiitrite märkimisväärse tõusu vaktsiini iga serotüübi ja 19A serotüübi puhul, mis näitab olemasolevat immunoloogilist reaktsiooni. Enamike vaktsiini serotüüpide ja 19A serotüübi puhul ei näidanud rühmadevahelised

võrdlused erinevusi kordusannuse manustamise järgsete ELISA antikehade geomeetriliste keskmiste kontsentratsioonide ja OPA geomeetriliste keskmiste tiitrite osas rühmade HIV+/+ ja HIV-/- või HIV+/- ja HIV-/- vahel.

Proteiin D tulemused näitasid võrreldavaid esmase vaktsineerimise ja kordusannuse järgseid immuunvastuseid rühmade vahel.

Igas rühmas täheldati immuunvastuste püsimist 24…27 kuu vanuses, st kuni 15 kuud pärast kordusvaktsinatsiooni.

Sirprakulise aneemiaga lapsed

Burkina Fasos läbi viidud kliinilises uuringus hinnati Synflorix’i immunogeensust pärast selle manustamist 146-le sirprakulise aneemiaga (Hb SS vormi, Hb SC vormi või beeta-talasseemiaga) lapsele võrreldes 143 sobivas vanuses lapsega, kes sirprakulist aneemiat ei põdenud. Sirprakulise aneemiaga laste seas said 48 alla 6 kuu vanust last esmase vaktsinatsioonikuuri 8, 12 ja 16 nädala vanuses, millele järgnes kordusannuse manustamine 9...10 kuu vanuses, 50 last vanuses 7...11 kuud ja 48 last vanuses 12...23 kuud alustasid hilisemat vaktsineerimist vastavalt vanusele. Sirprakuline aneemia ei tundunud mõjutavat Synflorix’i suhtes tekkivat immuunvastust vaktsiini iga serotüübi ja 19A serotüübi ning samuti proteiin D puhul.

4.5. Säilitusainet 2-fenoksüetanooli (2-PE) sisaldava Synflorix’i immunogeensus

Säilitusainet 2-PE sisaldava Synflorix’i (4-annuselises konteineris) immunogeensust hinnati tervetel väikelastel, keda vaktsineeriti 6, 10 ja 18 nädala vanuses, ning võrreldi ilma lisatud säilitusaineta Synflorix’i saanutega (uuringurühma kuulus 160 isikut).

Immuunvastuste võrdlemisel kasutati samaväärsuse kriteeriume antikeha GMC suhte põhjal (GMC ilma 2-PE sisalduseta Synflorix’i saanud uuritavate rühmas/GMC 2-PE sisaldusega Synflorix’i saanud uuritavate rühmas) kõigi 10 vaktsiini serotüübi ja ristreaktiivse serotüübi 19A puhul.

Demonstreeriti samaväärsust, kuna antikeha GMC suhete kahepoolse 95% usaldusvahemiku ülempiir oli alla 2 kõigi 10 vaktsiini serotüübi ja serotüübi 19A puhul. Lisaks jäid OPA GMT väärtused mõlemas rühmas samasse vahemikku.

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Synflorix’iga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta Streptococcus pneumoniae poolt põhjustatud haiguste ja Haemophilus influenzae poolt põhjustatud ägeda keskkõrvapõletiku korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Vaktsiinide puhul ei ole farmakokineetiliste omaduste hindamine vajalik.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Synflorix’iga sarnase 11-valentse vaktsiini farmakoloogilise ohutuse, ühekordse ja korduvate annuste toksilisuse uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

1-annuseline ja 2-annuseline konteiner Naatriumkloriid

Süstevesi

4-annuseline konteiner Naatriumkloriid 2-fenoksüetanool Süstevesi

Adsorbent vt lõik 2.

6.2Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3Kõlblikkusaeg

1-annuseline ja 2-annuseline konteiner

4 aastat

4-annuseline konteiner

3 aastat

Pärast mitmeannuselise viaali esmakordset avamist:

2-annuseline viaal

Pärast 2-annuselise viaali esmast avamist on soovitatav kohene kasutamine. Kui vaktsiini ei kasutata koheselt, tuleb seda hoida külmkapis (2°C...8°C). Kui vaktsiini ei kasutata 6 tunni jooksul, tuleb see ära visata.

4-annuseline viaal

Pärast 4-annuselise viaali esmakordset avamist võib vaktsiini hoida maksimaalselt 28 päeva külmkapis (2°C...8°C). Kui vaktsiini ei kasutata 28 päeva jooksul, tuleb see ära visata.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C...8°C).

Mitte hoida sügavkülmas.

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Mitmeannuseline viaal

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstel

0,5 ml suspensiooni (butüülkummist) kolbkorgiga 1 annust sisaldavas (I tüüpi klaasist) süstlis koos nõeltega või ilma. Pakendis 1, 10 või 50 süstlit.

Viaal

0,5 ml suspensiooni (butüülkummist) korgiga 1 annust sisaldavas (I tüüpi klaasist) viaalis. Pakendi suurus: 1, 10 või 100.

Mitmeannuseline viaal

1 ml suspensiooni (butüülkummist) korgiga 2 annust sisaldavas (I tüüpi klaasist) viaalis. Pakendi suurus: 100.

2 ml suspensiooni (butüülkummist) korgiga 4 annust sisaldavas (I tüüpi klaasist) viaalis. Pakendi suurus: 10 või 100.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstel

Süstli säilitamisel võib täheldada peent valget sadet koos läbipaistva värvitu hõljumiga. See ei ole riknemise tunnus.

Süstli sisu tuleb enne ja pärast loksutamist ning enne manustamist visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise ja/või füüsikaliste omaduste muutuse suhtes. Muutuste korral tuleb vaktsiin minema visata.

Enne kasutamist peab vaktsiin saavutama toatemperatuuri.

Enne kasutamist tuleb vaktsiini korralikult loksutada.

Vaktsiini manustamisjuhised

1. Hoidke süstla silindrit ühes käes (vältige süstla kinnihoidmist kolvist),

keerake ära süstla kork, pöörates seda vastupäeva.

Süstla kolb

Süstla silinder

Süstla kork

2.Nõela ühendamiseks süstla külge keerake nõel päripäeva süstla külge, kuni tunnete selle lukustumist.

3.Eemaldage nõelakaitse, mis võib aegajalt olla veidi jäik.

Nõelakaitse

Viaal

Viaali säilitamisel võib täheldada peent valget sadet koos läbipaistva värvitu hõljumiga. See ei ole riknemise tunnus.

Viaali sisu tuleb enne ja pärast loksutamist ning enne manustamist visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise ja/või füüsikaliste omaduste muutuse suhtes. Muutuste korral tuleb vaktsiin minema visata.

Enne kasutamist peab vaktsiin saavutama toatemperatuuri.

Enne kasutamist tuleb vaktsiini korralikult loksutada.

Mitmeannuseline viaal

Viaali säilitamisel võib täheldada peent valget sadet koos läbipaistva värvitu hõljumiga. See ei ole riknemise tunnus.

Viaali sisu tuleb enne ja pärast loksutamist ning enne manustamist visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise ja/või füüsikaliste omaduste muutuse suhtes. Muutuste korral tuleb vaktsiin minema visata.

Enne kasutamist peab vaktsiin saavutama toatemperatuuri.

Enne kasutamist tuleb vaktsiini korralikult loksutada.

Mitmeannuselise viaali kasutamisel tuleb iga 0,5 ml annus viaalist eemaldada steriilse nõela ja süstlaga; rakendada tuleb ettevaatusabinõusid, et vältida sisu saastumist.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

GlaxoSmithKline Biologicals S.A.

Rue de l’Institut 89

B-1330 Rixensart, Belgia

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

Süstel

EU/1/09/508/001

EU/1/09/508/002

EU/1/09/508/003

EU/1/09/508/004

EU/1/09/508/005

EU/1/09/508/010

Viaal

EU/1/09/508/006

EU/1/09/508/007

EU/1/09/508/008

Mitmeannuseline viaal

2-annuseline viaal

EU/1/09/508/009

4-annuseline viaal

EU/1/09/508/012

EU/1/09/508/013

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30. märts 2009

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21. veebruar 2014

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu