Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
Valige veebisaidi keel

Telmisartan Teva Pharma (telmisartan) – Ravimi omaduste kokkuvõte - C09CA07

Updated on site: 10-Oct-2017

Ravimi nimetusTelmisartan Teva Pharma
ATC koodC09CA07
Toimeainetelmisartan
TootjaTeva B.V.

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Telmisartan Teva Pharma 20 mg tabletid

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 20 mg telmisartaani

Teadaolevat toimet omavad abiained

Üks tablett sisaldab 21,4 mg sorbitooli (E420)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Tablett

Valge kuni valkjas ovaalse kujuga tablett; tableti ühele küljele on märgitud number „93“. Tableti teisele küljele on märgitud number „7458“.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Hüpertensioon

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Kardiovaskulaarne preventsioon

Kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamine täiskasvanutel, kel esineb:

manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi, ajuinfarkt või oblitereeruv endarteriit) või

2. tüüpi suhkurtõbi dokumenteeritud sihtorgani kahjustusega.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi

Tavaline efektiivne annus on 40 mg üks kord ööpäevas. Mõnedele patsientidele on piisavaks annuseks 20 mg ööpäevas. Juhtudel, kus ei ole saavutatud soovitud vererõhu langust, võib telmisartaani annust suurendada maksimaalselt kuni 80 mg-ni ööpäevas. Annuse suurendamise asemel võib telmisartaani kasutada kombinatsioonis tiasiiddiureetikumidega, nt hüdroklorotiasiidiga, millel on telmisartaaniga kooskasutamisel täiendav vererõhku langetav toime. Ravimi annuse tõstmist kaaludes tuleb arvestada, et telmisartaani maksimaalne vererõhku langetav toime saabub üldiselt 4…8 nädala jooksul pärast ravi alustamist (vt lõik 5.1).

Kardiovaskulaarne preventsioon

Soovitatav annus on 80 mg ööpäevas. Seni ei ole teada, kas telmisartaani annused alla 80 mg on efektiivsed kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks. Telmisartaanravi alustamisel

kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks soovitatakse vererõhku hoolikalt jälgida ning vajadusel reguleerida vererõhku langetavate ravimite annuseid.

Patsientide erigrupid:

Neerukahjustus

Raske neerukahjustusega või hemodialüüsravi saavate patsientidega on kogemus piiratud. Neile patsientidele soovitatakse väiksemat algannust 20 mg (vt lõik 4.4).

Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma on vastunäidustatud raske maksakahjustusega patsientidele (vt lõik 4.3). Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei tohi ravimi annus ületada 40 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 4.4).

Eakad

Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.

Lapsed

Telmisartan Teva Pharma ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Manustamisviis

Telmisartaani tabletid on mõeldud suukaudseks manustamiseks üks kord ööpäevas koos vedelikuga, sõltumatult söögiaegadest.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes

Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6)

Sapiteede obstruktiivsed haigused

Raske maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud patsientidele, kellel on suhkurdiabeet või neerukahjustus (GFR < 60 ml/min/1,73m2) (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasedus

Ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega ei tohi alustada raseduse ajal. Rasestumist planeeriv patsient tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse korral on tõestatud, välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma’t ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb kolestaas, sapiteede obstruktiivne haigus või raske maksakahjustus (vt lõik 4.3), sest telmisartaan elimineerub peamiselt

sapi kaudu. Neil patsientidel kaasneb eeldatavasti telmisartaani hepaatilise kliirensi vähenemine. Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb Telmisartan Teva Pharma’t kasutada ettevaatusega.

Renovaskulaarne hüpertensioon

Kahepoolse neeruarteri stenoosiga patsientidel või juhtudel, kui patsiendil on ainsa funktsioneeriva neeru arteri stenoos, on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitorite kasutamisel suurenenud risk raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks.

Neerukahjustus ja neerusiirdamine

Telmisartan Teva Pharma kasutamisel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on soovitatav perioodiliselt kontrollida seerumi kaaliumi- ja kreatiniinitaset. Puuduvad kogemused Telmisartan Teva Pharma manustamises patsientidele, kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamise operatsioon.

Intravaskulaarne hüpovoleemia

Patsientidel, kes saavad tugevat diureetilist ravi, on piiratud soolasisaldusega dieedil, kellel on kõhulahtisus või oksendamine, mille tagajärjel on välja kujunenud vedeliku- ja/või naatriumipuudus, võib Telmisartan Teva Pharma kasutamisel, eriti pärast esimest annust esineda sümptomaatiline hüpotensioon. Enne Telmisartan Teva Pharma manustamist tuleb nimetatud seisundid korrigeerida. Enne Telmisartan Teva Pharma manustamist tuleb vedeliku- ja/või naatriumipuudus korrigeerida.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine

On tõendeid, et samaaegne AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni vähenemise (sh ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei ole soovitatav RAAS-i kahekordne blokeerimine AKE- inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamise kaudu (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordse blokeerimisega ravi peetakse vajalikuks, tohib seda teha ainult spetsialisti järelvalve all ning regulaarselt tähelepanelikult jälgides neerufunktsiooni, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori blokaatoreid ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Teised seisundid, mille korral on tegemist reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi stimulatsiooniga

Patsientidel, kelle veresoonkonna toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt raske südame paispuudulikkusega või kaasuva neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi seda süsteemi mõjutavate ravimitega nagu telmisartaaniga põhjustanud ägedat hüpotensiooni, hüperasoteemiat, oliguuriat või harva ka ägedat neerupuudulikkust (vt lõik 4.8).

Primaarne aldosteronism

Primaarse aldosteronismiga patsiendid ei allu reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi inhibeerivatele antihüpertensiivsetele ravimitele. Seetõttu ei ole telmisartaani kasutamine soovitatav.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia

Aordi- või mitraalklapi stenoosi või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidele on näidustatud eriline ettevaatus, nagu teiste vasodilataatoritega.

Insuliini või diabeedivastaseid ravimeid saavad suhkruhaiged patsiendid

Neil patsientidel võib telmisartaanravi ajal esineda hüpoglükeemia. Seetõttu tuleb sellistel patsientidel kaalutleda adekvaatset vereglükoosi taseme jälgimist. Vajalikuks võib osutuda insuliini või diabeedivastaste ravimite annuse kohandamine vastavate näidustuste olemasolul.

Hüperkaleemia

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite kasutamine võib põhjustada hüperkaleemiat.

Eakatel, neerupuudulikkusega patsientidel, suhkurtõbe põdevatel või sellistel patsientidel, keda ravitakse samaaegselt teiste ravimitega, mis võivad suurendada kaaliumi taset, ja/või interkurrentsete haiguslike seisunditega patsientidel võib hüperkaleemia osutuda letaalseks.

Enne reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite samaaegse kasutamise kaalumist tuleb hinnata kasu ja riski suhet.

Tuleb arvesse võtta hüperkaleemia järgmisi peamisi riskitegureid:

-Suhkurtõbi, neerukahjustus, vanus (>70 aasta)

-Kombinatsioon ühe või enama ravimiga, mis mõjutavad reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi, ja/või kaaliumi sisaldavate toidulisanditega. Ravimid või ravimite terapeutilised rühmad, mis võivad esile kutsuda hüperkaleemiat on kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim.

-Interkurrentsed haiguslikud seisundid, eriti dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos, neerufunktsiooni halvenemine, neerude seisundi järsk halvenemine (nt infektsioossed haigused), rakkude lüüs (nt äge jäseme isheemia, rabdomüolüüs, ulatuslik trauma).

Riskirühma patsientidel on soovitatav kaaliumi taset seerumis hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5).

Sorbitool

See ravim sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi Telmisartan Teva Pharma’t kasutada.

Etnilised erinevused

Nagu on täheldatud angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega, on telmisartaan ja teised angiotensiin II retseptori antagonistid vererõhku langetava toime osas musta nahavärvusega inimestel vähem efektiivsed kui mitte-mustanahalistel. Võimalikuks põhjuseks võib olla madala reniini taseme suurem esinemissagedus mustanahaliste hüpertoonikute populatsioonis.

Teised

Sarnaselt teistele antihüpertensiivsetele ainetele, võib vererõhu liigne langetamine telmisartaaniga isheemilist kardiopaatiat või isheemilist kardiovaskulaarset haigust põdevatel patsientidel põhjustada müokardiinfarkti või insulti.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Digoksiin

Telmisartaani samaaegsel manustamisel koos digoksiiniga on täheldatud digoksiini keskmiste maksimaalsete ja minimaalsete plasmakontsentratsioonide suurenemist (vastavalt 49% ja 20%). Telmisartaan-ravi alustamisel, kohandamisel ja katkestamisel tuleb jälgida digoksiini taset, et hoida seda ravivahemikus.

Nagu ka teiste reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate ravimite puhul, võib telmisartaan esile kutsuda hüperkaleemiat (vt lõik 4.4). See risk võib suureneda, kui seda kombineeritakse mõne muu samuti hüperkaleemiat esile kutsuda võiva ravimiga (kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim).

Hüperkaleemia esinemine sõltub kaasuvatest riskifaktoritest. Risk on suurem kombineerimise korral ülalnimetatud ravimitega. Eriti suur risk kaasneb kombinatsiooni korral kaaliumisäästvate diureetikumidega ning kombineerimisel kaaliumi sisaldavate soolaasendajatega. Näiteks kombineerimisel AKE inhibiitorite või MSPVA-tega kaasneb väiksem risk, eeldusel et kasutamisel järgitakse rangelt ettevaatusabinõusid.

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav koos järgmiste ravimitega

Kaaliumisäästvad diureetikumid või kaaliumi sisaldavad toidulisandid

Angiotensiin II retseptori antagonistid, nagu telmisartaan vähendavad diureetikumidest põhjustatud kaaliumi kadu. Kaaliumisäästvad diureetikumid nagu spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid, samas ka kaaliumi sisaldavad toidulisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada olulist kaaliumi taseme tõusu seerumis. Kui nende samaaegne kasutamine on näidustatud dokumenteeritud hüpokaleemia põhjal, tuleb neid kasutada ettevaatusega, mõõtes sageli kaaliumi taset seerumis.

Liitium

Liitiumi samaaegsel kasutamisel angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega – ja ka angiotensiin II retseptori antagonistidega, k.a telmisartaaniga – on täheldatud liitiumi kontsentratsiooni pöörduvat tõusu seerumis ja selle toksilisuse suurenemist. Kui selle kombinatsiooni kasutamine osutub vajalikuks, on soovitatav liitiumi taset seerumis hoolikalt jälgida.

Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust

Mittesteroidsed põletikuvastased ained

MSPVA-d (st atsetüülsalitsüülhape põletikuvastastes annustamisskeemides, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võivad vähendada angiotensiin II retseptori antagonistide antihüpertensiivset toimet. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad patsiendid, kellel on neerufunktsiooni kahjustus) võib angiotensiin II retseptori antagonistide ja tsüklooksügenaasi inhibiitorite samaaegne kasutamine põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist, sh võimalikku ägeda neerupuudulikkuse teket, mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatusega, eriti eakatele patsientidele. Patsientidele tuleb manustada piisavalt vedelikku ning tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast kaasuva ravi alustamist ja hiljem regulaarselt.

Ühes uuringus viis telmisartaani ja ramipriili samaaegne kasutamine ramipriili ja ramiprilaadi AUC0-24 suurenemiseni ja Cmax tõusuni kuni 2,5 korda. Selle tähelepaneku kliinilist tähendust ei teata.

Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid)

Telmisartaanravi alustamisega võib kaasneda veremahu vähenemine ja hüpotensiooni riski suurenemine, kui eelnevalt on raviks kasutatud diureetikumide – nt furosemiidi (lingudiureetikum) ja hüdroklorotiasiidi (tiasiiddiureetikum) – suuri annuseid.

Samaaegsel kasutamisel tuleb arvestada järgnevat

Teised antihüpertensiivsed ravimid

Teiste antihüpertensiivsete ravimite samaaegne kasutamine võib tugevdada telmisartaani vererõhku langetavat toimet.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamise kaudu on seotud kõrvaltoimete, nagu hüpotensioon, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni vähenemine (sh ägeda neerupuudulikkuse) suurema esinemissagedusega võrreldes üheainsa RAAS-i toimiva ravimi kasutamisega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Vastavalt nende ravimite farmakoloogilistele omadustele võib eeldada, et järgmised ravimid potentseerivad kõigi antihüpertensiivsete ravimite, sh telmisartaani hüpotensiivseid toimeid: baklofeen, amifostiin. Lisaks võivad alkohol, barbituraadid, uimastid või antidepressandid süvendada ortostaatilist hüpotensiooni.

Kortikosteroidid (süsteemselt)

Antihüpertensiivse toime vähenemine.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Angiotensiin II retseptori antagoniste ei ole soovitatav kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Telmisartan Teva Pharma kasutamise kohta rasedatel puuduvad adekvaatsed andmed. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Epidemioloogiline tõendusmaterjal teratogeensusriski suhtes pärast AKE inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril ei ole piisavalt veenev; siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist. Kuigi puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed riski kohta seoses angiotensiin II retseptori antagonistidega, võivad samasugused riskid esineda ka selle ravimirühmaga. Rasestumist planeeriv patsient tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse ajal on tõestatud, välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks.

Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.

On teada, et eksponeeritus angiotensiin II retseptori antagonistidele raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab inimesel fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, lootevee vähesus, kolju luustumise aeglustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia). (Vt lõik 5.3). Kui ekspositsioon angiotensiin II retseptori antagonistidele on esinenud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav kontrollida neerufunktsiooni ja koljut ultraheli abil. Imikuid, kelle emad on võtnud angiotensiin II retseptori antagoniste, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine

Kuna puudub informatsioon Telmisartan Teva Pharma kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei ole Telmisartan Teva Pharma’t soovitatav kasutada ja eelistatud on alternatiivsed raviviisid, millel on soodsam ohutusprofiil rinnaga toitmise ajal, eriti imetades vastsündinut või enneaegset imikut.

Fertiilsus

Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud telmisartaanil mingeid toimeid mees- ega naisfertiilsusele.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Autot juhtides või masinaid käsitledes tuleb arvestada, et antihüpertensiivse ravimi nagu Telmisartan Teva Pharma võtmisega võivad mõnikord kaasneda pearinglus või uimasus.

4.8Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Rasketeks kõrvaltoimeteks on anafülaktiline reaktsioon ja angioödeem, mis võivad esineda harva (≥1/10 000 kuni <1/1000), ja äge neerupuudulikkus.

Kontrollitud uuringutes teatatud kõrvaltoimete üldine esinemissagedus oli hüpertensiooni näidustusel ravitud patsientidel telmisartaanil tavaliselt võrreldav platseeboga (41,4% vs 43,9%). Kõrvaltoimete esinemissagedus ei sõltunud annusest ega omanud mingit seost patsiendi soo, vanuse ega rassiga. Telmisartaani ohutuse profiil neil patsientidel, keda raviti kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil, oli kooskõlas ohutusandmetega, mida täheldati hüpertensiivsete patsientide ravis.

Allpool esitatud kõrvaltoimed on kogutud kontrollitud kliinilistest uuringutest patsientidel, kellel raviti hüpertensiooni ja müügijärgsetest teadetest. Loetelus on arvesse võetud ka rasked kõrvaltoimed ja ravi lõpetamist nõudnud kõrvaltoimed, mida registreeriti kolmes pikaajalises kliinilises uuringus, mis hõlmasid 21 642 patsienti, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil kuni kuue aasta jooksul.

b. Kõrvaltoimete loend tabelina

Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduste pealkirjade alla, kasutades järgmist sõnastust:

väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid

Kuseteede infektsioon, sh tsüstiit, ülemiste hingamisteede

Aeg-ajalt:

 

infektsioon, sh farüngiit ja sinusiit

Harv:

Sepsis, sh surmaga lõppev1

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

Aeg-ajalt:

Aneemia

Harv:

Eosinofiilia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

 

Harv:

Anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

Aeg-ajalt:

Hüperkaleemia

Harv:

Hüpoglükeemia (diabeediga patsientidel)

Psühhiaatrilised häired

 

Aeg-ajalt:

Unetus, depressioon

Harv:

Ärevus

Närvisüsteemi häired

 

Aeg-ajalt:

Sünkoop

Harv:

Unisus

Silma kahjustused

 

Harv:

Nägemishäired

Kõrva ja labürindi kahjustused

 

Aeg-ajalt:

Peapööritus

Südame häired

 

Aeg-ajalt:

Bradükardia

Harv:

Tahhükardia

Vaskulaarsed häired

 

Aeg-ajalt:

Hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt:

Düspnoe, köha

Väga harv:

Interstitsiaalne kopsuhaigus4

Seedetrakti häired

 

Aeg-ajalt:

Kõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia, kõhupuhitus, oksendamine

Harv:

Suukuivus, mao häired, düsgeusia

Maksa ja sapiteede häired

Maksafunktsiooni häire/maksa häire2

Harv:

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

Aeg-ajalt:

Kihelus, liighigistamine, lööve

Harv:

Angioödeem (ka letaalse lõppega), ekseem, erüteem, urtikaaria,

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

ravimlööve, naha toksiline lööve

 

Aeg-ajalt:

Seljavalu (nt ishias), lihaskrambid, lihasvalu

Harv:

Liigesevalu, jäsemevalu, kõõlusvalu (kõõlusepõletikule omased

 

sümptomid)

Neerude ja kuseteede häired

 

Aeg-ajalt:

Neerukahjustus, sh äge neerupuudulikkus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajalt:

Valu rindkeres, asteenia (jõuetus)

Harv:

Gripitaoline haigus

Uuringud

 

Aeg-ajalt:

Kreatiniini sisalduse tõus veres

Harv:

Hemoglobiini sisalduse langus, kusihappe sisalduse tõus

 

veres, maksaensüümide aktiivsuse tõus veres,

 

kreatiinfosfokinaasi sisalduse tõus veres

1,2,3,4: täiendavate kirjelduste kohta palun vt alalõik Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus

c. Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus

Sepsis

PRoFESS uuringus täheldati telmisartaani puhul sepsise esinemissageduse suurenemist, võrreldes platseeboga. See tähelepanek võib olla juhuslik leid või on seotud seni teadmata mehhanismiga (vt ka lõik 5.1).

Hüpotensioon

Seda kõrvaltoimet registreeriti sageli reguleeritud vererõhuga patsientidel, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vältimiseks lisaks standardsele ravile.

Maksafunktsiooni kõrvalekalle / maksa häire

Registreerimisjärgses kogemuses esines enamik maksafunktsiooni kõrvalekallete / maksa häirete juhtumeid jaapani patsientidel. Jaapanlastel esineb suurema tõenäosusega neid kõrvaltoimeid.

Interstitsiaalne kopsuhaigus

Turuletulekujärgselt on ajalises seoses telmisartaani kasutamisega täheldatud interstitsiaalse kopsuhaiguse juhtusid. Selle põhjuslikku seost ei ole siiski tõestatud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Üleannustamise kohta inimestel on andmed piiratud.

Sümptomid

Telmisartaani üleannustamise kõige silmapaistvamateks sümptomiteks olid hüpotensioon ja tahhükardia; samuti on teatatud bradükardiast, pearinglusest, kreatiniini sisalduse tõusust seerumis ning ägedast neerupuudulikkusest.

Ravi

Telmisartaani ei saa eemaldada hemodialüüsil. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ning rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Ravi oleneb sellest, kui kaua aega tagasi manustamine toimus, ning sümptomite raskusest. Soovitatavateks ravimeetmeteks on oksendamise esilekutsumine ja/või maoloputus. Üleannustamise ravis võib abi olla aktiveeritud söe manustamisest. Sageli tuleb mõõta seerumi elektrolüütide ja kreatiniini taset. Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient asetada lamavasse asendisse ning teostada kiiresti soola ja veremahu asendus.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiin II antagonistid, ATC-kood: C09CA07.

Toimemehhanism

Telmisartaan on suukaudsel manustamisel toimiv ja spetsiifiline angiotensiin II retseptorite (tüüp AT1) antagonist. Telmisartaan tõrjub väga suure afiinsusega välja angiotensiin II selle seondumiskohast AT1 retseptori alatüübil, mis vastutab angiotensiin II teadaolevate toimete eest. Telmisartaanil ei ole mingit osalist agonistlikku toimet AT1 retseptorite suhtes. Telmisartaan seob selektiivselt AT1 retseptoreid.

Sidumine on pikaajaline. Telmisartaan ei oma afiinsust teiste retseptorite, kaasa arvatud AT2 ja teiste vähemtuntud AT-retseptorite suhtes. Nende retseptorite funktsioon ei ole veel selge, samuti ei ole teada nende võimalik ülestimuleerimine angiotensiin II poolt, mille hulk telmisartaani toimel suureneb. Telmisartaan vähendab plasma aldosterooni sisaldust. Telmisartaan ei inhibeeri inimese vereplasmas reniini ega blokeeri ioonkanaleid. Telmisartaan ei inhibeeri angiotensiini konverteerivat ensüümi (kininaas II), s.o ensüümi, mis samuti langetab bradükiniini taset. Seetõttu ei ole bradükiniiniga seotud kõrvaltoimete esinemine tõenäoline.

80 mg telmisartaani annus inhibeerib inimesel peaaegu täielikult angiotensiin II poolt tekitatud vererõhu tõusu. Ravimi inhibeeriv toime kestab üle 24 tunni ja on mõõdetav isegi kuni 48 tundi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi

Pärast telmisartaani esimese annuse manustamist ilmneb antihüpertensiivne toime järk-järgult 3 tunni jooksul. Maksimaalne vererõhku langetav toime saabub tavaliselt 4...8 nädala jooksul pärast ravi alustamist ja püsib ühtlaselt pikaajalise ravi jooksul.

Ambulatoorsed vererõhu mõõtmise tulemused näitavad, et telmisartaani vererõhku langetav toime püsib pärast manustamist muutumatuna 24 tundi, kaasa arvatud viimased 4 tundi enne uut manustamist. Seda kinnitab minimaalse ja maksimaalse kontsentratsiooni suhe, mis oli platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes 40 mg ja 80 mg telmisartaani manustamise järgselt püsivalt üle 80%. Esialgse süstoolse vererõhu (SVR) taastumise aeg omab ilmset tendentsi sõltuda annusest. Diastoolse vererõhu (DVR) kohta saadud andmed on selles suhtes vastuolulised.

Hüpertensiooniga patsientidel langetab telmisartaan nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku, mõjutamata pulssi. Telmisartaani diureetilise ja organismist naatriumi väljaviiva toime roll ravimi hüpotensiivses aktiivsuses tuleb veel kindlaks teha. Telmisartaani antihüpertensiivne efektiivsus on võrreldav antihüpertensiivsete ravimite teiste rühmade esindajate efektiivsusega (seda on kliinilistes uuringutes tõestatud, võrreldes telmisartaani amlodipiini, atenolooli, enalapriili, hüdroklorotiasiidi ja lisinopriiliga).

Telmisartaanravi järsul lõpetamisel taastub vererõhk mõne päevaga järk-järgult ravieelsele tasemele ilma tagasilöögi fenomenita.

Otseselt kahte ravi võrdlevates kliinilistes uuringutes oli telmisartaaniga ravitud patsientidel kuiva köha esinemissagedus tunduvalt väiksem kui angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid saanutel.

Kardiovaskulaarne preventsioon

ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in Combination with Ramipril Global Endpoint Trial / Jätkuv telmisartaani monoteraapia ja kombinatsioonis ramipriiliga globaalse tulemusnäitaja uuring) uuringus võrreldi telmisartaani, ramipriili ning telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni toimeid kardiovaskulaarsetele lõpptulemustele 25 620 patsiendil, kes olid vähemalt 55-aastased ja kel oli anamneesis südame isheemiatõbi, TIA, ajuinfarkt, perifeerne arteriaalne haigus või II tüüpi suhkurtõbi, millega kaasneb ilmne lõpporgani kahjustus (nt retinopaatia, vasaku vatsakese hüpertroofia, makro- või mikroalbuminuuria), mis on riskialune populatsioon kardiovaskulaarsetele juhtumitele.

Patsiendid randomiseeriti ühte kolmest järgnevast ravigrupist – telmisartaan 80 mg (n = 8 542), ramipriil 10 mg (n = 8 576) või telmisartaani 80 mg ja ramipriili 10 mg kombinatsioon (n = 8 502) – ning neid jälgiti keskmiselt 4,5 aasta jooksul.

Telmisartaan näitas samaväärset mõju ramipriiliga esmase komposiit tulemusnäitaja vähendamises, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või hospitaliseerimine kongestiivse südamepuudulikkuse tõttu. Esmase tulemusnäitaja esinemissagedus oli sarnane telmisartaani (16,7%) ja ramipriili (16,5%) raviharudes. Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019). Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019 lubataval piiril 1,13). Üldsuremuse määr oli telmisartaaniga ravitud patsientidel 11,6% ja ramipriili puhul 11,8%.

Kaks suurt randomiseeritud kontrollitud uuringut (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in Combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) on uurinud AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori blokaatori kombinatsiooni kasutamist.

ONTARGET oli uuring patsientidel, kellel oli anamneesis kardiovaskulaarne või tserebrovaskulaarne haigus või 2. tüüpi diabeet, millega kaasnes tõestus lõpp-organi kahjustusest. VA NEPHRON-D oli uuring 2.tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Need uuringud ei ole näidanud märkimisväärset kasulikku mõju renaalsele ja/või kardiovaskularsele tulemusele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni suurenenud riski võrreldes monoteraapiaga. Arvestades nende sarnaste farmakodünaamiliste omadustega, on need tulemused olulised ka teistele AKE-inhibiitoritele ja angiotensiin II retseptorite blokaatoritele.

Seetõttu ei tohi AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptorite blokaatoreid samaaegselt kasutada diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis disainiti kontrollimaks kasu, mida saadakse aliskireeni lisamisest AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori blokaatori standardravile patsientidel, kellel oli 2. tüüpi diabeet ja krooniline neeruhaigus, kardiovaskulaarne haigus või mõlemad. Uuring lõpetati vara kõrvaltoimete suurenenud riski tõttu. Kardiovaskulaarse surm ja insult olid mõlemad arvuliselt sagedamini esinevad aliskireeni grupis kui platseebogrupis ning kõrvaltoimetest ja olulistest tõsistest kõrvaltoimetest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerufunktsiooni häire) teatati sagedamini aliskireeni grupis kui platseebogrupis.

Telmisartaan osutus samaväärselt efektiivseks ramipriiliga eelnevalt täpsustatud sekundaarse tulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne ajuinfarkt [0,99 (97,5% CI 0,90...1,08, p (mittehalvemus) = 0,0004)], mis olid esmaseks tulemusnäitajaks referentsuuringus HOPE (The Heart Outcomes Prevention Evaluation Study / Kardiaalsete lõpptulemuste preventsiooni hindamise uuring), milles uuriti ramipriili toimet platseeboga võrreldes.

Uuringus TRANSCEND randomiseeriti ACE-I talumatud patsiendid muidu samasuguste kaasamise kriteeriumide alusel nagu ONTARGET uuringus telmisartaan 80 mg (n=2 954) või platseebo (2 972) rühma, kusjuures mõlemat anti lisaks standardravile. Keskmine jälgimise kestus oli 4 aastat ja 8 kuud. Mingit statistiliselt olulist erinevust esmase ühendtulemusnäitaja (kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või hospitaliseerimine südame paispuudulikkuse tõttu) esinemissageduse osas ei leitud (15,7% telmisartaani ja 17,0% platseebo gruppides ohu suhtarvuga 0,92 (95% CI 0,81...1,05, p = 0,22)). Esines tõendusmaterjal telmisartaani kasuks, võrreldes platseeboga, eelnevalt täpsustatud sekundaarse ühendtulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne ajuinfarkt [0,87 (95% CI 0,76...1,00, p = 0,048)]. Ei esinenud mingeid tõendeid, mis viitaksid kasule kardiovaskulaarse suremuse osas (ohu suhtarv 1,03, 95% CI 0,85...1,24).

Köha ja angioödeemi täheldati telmisartaaniga ravitud patsientidel harvemini kui ramipriili saanute puhul, samas kui hüpotensiooni täheldati sagedamini telmisartaani puhul.

Telmisartaani ja ramipriili kombineerimine ei lisanud täiendavat kasu, võrreldes ramipriili või telmisartaani monoteraapiaga. KV suremus ja üldsuremus oli arvuliselt suurem kombinatsiooni puhul. Lisaks esines kombinatsiooni harus märkimisväärselt suurem hüperkaleemia, neerupuudulikkuse, hüpotensiooni ja sünkoobi esinemissagedus. Seega ei ole telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni kasutamine sel populatsioonil soovitatav.

50-aastastel ja vanematel hiljuti insuldi saanud patsientidel läbi viidud uuringus “Prevention Regimen For Effectively avoiding Second Strokes” (PRoFESS) täheldati telmisartaaniga sepsise esinemissageduse suurenemist võrreldes platseeboga, 0,70% vs. 0,49% [RR 1,43 (95% usaldusintervall 1,00...2,06)]; telmisartaani võtvatel patsientidel suurenes surmaga lõppenud sepsise juhtude esinemissagedus (0,33%) vs. platseebot võtvatel patsientidel (0,16%) [RR 2,07 (95% usaldusintervall 1,14...3,76)]. Täheldatud sepsise esinemissageduse suurenemine seoses telmisartaani kasutamisega võis olla kas juhuslik leid või seotud mehhanismiga, mis on praegu teadmata.

Lapsed

Telmisartan Teva Pharma ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud.

Neljanädalase raviperioodi jooksul hinnati telmisartaani kahe annuse vererõhku langetavaid toimeid 76-l hüpertensiivsetel, enamasti ülekaalulistel patsientidel vanuses 6 kuni < 18 aastat (kehakaal

≥ 20 kg ja ≤ 120 kg, keskmine 74,6 kg), pärast telmisartaani võtmist annuses 1 mg/kg (n = 29 ravitud) või 2 mg/kg (n = 31 ravitud). Uuringusse lülitumiseks ei uuritud sekundaarse hüpertensiooni olemasolu. Uuritud patsientidest mõnedel kasutati annuseid, mis olid suuremad kui hüpertensiooni raviks soovitatavad annused täiskasvanutel, ulatudes ööpäevase annuseni, mis oli võrreldav täiskasvanuil testitud 160 mg annusega. Pärast vanuserühma järgi kohandamist olid süstoolse vererõhu (SVR) muutused algväärtusest (esmane eesmärk) -14,5 (1,7) mm Hg telmisartaani 2 mg/kg rühmas, -9,7 (1,7) mm Hg telmisartaani 1 mg/kg rühmas ja -6,0 (2,4) platseeborühmas. Kohandatud diastoolse vererõhu (DVR) muutus algväärtusest oli vastavalt -8,4 (1,5) mm Hg, -4,5 (1,6) mm Hg ja

-3,5 (2,1) mm Hg. Muutus olenes annusest. Sellest uuringust saadud ohutusandmed 6- kuni

< 18-aastastel patsientidel näisid olevat üldiselt sarnased täiskasvanuil täheldatule. Telmisartaani pikaajalise ravi ohutust lastel ja noorukitel ei hinnatud.

Selles patsientide rühmas teatatud eosinofiilide arvu suurenemist täiskasvanutel ei täheldatud. Selle kliiniline tähendus ja olulisus ei ole teada.

Nende kliiniliste andmete põhjal ei ole võimalik teha järeldusi telmisartaani efektiivsuse ja ohutuse kohta hüpertensiivsetel lastel.

5.2Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Telmisartaani imendumine on kiire, kuigi imendunud kogus võib varieeruda. Telmisartaani keskmine absoluutne biosaadavus on ligikaudu 50%. Telmisartaani manustamisel koos toiduga varieerub AUC-∞ vähenemine ligikaudu 6%-st (40 mg annuse korral) kuni ligikaudu 19%-ni (160 mg annuse korral).

3. tunniks pärast manustamist on plasmakontsentratsioonid sarnased, sõltumata sellest, kas telmisartaani manustati koos toiduga või ilma.

Lineaarsus/mittelineaarsus

AUC vähene langus ei vähenda eeldatavasti ravimi terapeutilist efektiivsust. Puudub lineaarne seos annuse ja plasmakontsentratsiooni vahel. 40 mg ületavate annuste puhul suurenevad Cmax ja vähemal määral AUC mitteproportsionaalselt.

Jaotumine

Telmisartaan seondub tugevalt plasmavalkudega (>99,5%), peamiselt albumiini ja alfa-1 happelise glükoproteiiniga. Keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni puhul (Vdss) on ligikaudu 500 l.

Biotransformatsioon

Telmisartaan metaboliseerub esialgse ühendi konjugeerimise teel glükuroniidiks. Konjugaadil ei ole näidatud farmakoloogilist aktiivsust.

Eritumine

Telmisartaani iseloomustab bieksponentsiaalse langusega farmakokineetika, lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on >20 tundi. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) ja vähemal määral plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala (AUC) suurenevad mitteproportsionaalselt annusega. Telmisartaani manustamisel soovitatavas ööpäevases annuses ei ole esinenud kliiniliselt olulist kumulatsiooni. Naistel oli plasmakontsentratsioon võrreldes meestega suurem, samas puudus sellel mõju ravimi efektiivsusele.

Telmisartaan eritub suukaudse (ja intravenoosse) manustamise järgselt peaaegu täielikult väljaheitega, põhiliselt muutumatul kujul. Uriiniga eritub <1% annusest. Totaalne plasma kliirens (Cltot) on kõrge, ligikaudu 1000 ml/min, võrreldes maksa verevooluga (ligikaudu 1500 ml/min).

Patsientide erigrupid

Lapsed

Telmisartaani kahe annuse farmakokineetikat hinnati sekundaarse eesmärgina hüpertensiivsetel patsientidel (n = 57) vanuses 6 kuni < 18 aastat pärast telmisartaani annuste 1 mg/kg või 2 mg/kg võtmist neljanädalase raviperioodi jooksul. Farmakokineetilisteks eesmärkideks olid telmisartaani tasakaalukontsentratsiooni kindlaks määramine lastel ja noorukitel ning vanusega seotud erinevuste uurimine. Ehkki uuring oli liiga väikesemahuline farmakokineetika tähendusrikkaks hindamiseks alla 12-aastastel lastel, on tulemused üldiselt kooskõlas täiskasvanuilt saadud leidudega ning kinnitavad telmisartaani mittelineaarsust, eriti Cmax osas.

Sugu

Plasmakontsentratsioonide vahel on täheldatud erinevusi – naistel oli Cmax ligikaudu 3 ja AUC ligikaudu 2 korda suurem kui meestel.

Eakad

Telmisartaani farmakokineetikal ei ole erinevust, võrreldes eakaid ja alla 65-aastaseid patsiente.

Neerukahjustus

Kerge kuni mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel täheldati plasmakontsentratsiooni kahekordistumist. Sellegipoolest täheldati neerupuudulikkusega hemodialüüsi saanud patsientidel väiksemaid plasmakontsentratsioone. Telmisartaan seondub neerupuudulikkusega patsientidel tugevalt plasmavalkudega ega ole eemaldatav dialüüsil. Eliminatsiooni poolväärtusaeg neerupuudulikkusega patsientidel ei muutunud.

Maksakahjustus

Farmakokineetilised uuringud näitasid maksakahjustusega patsientidel ravimi absoluutse biosaadavuse suurenemist kuni ligikaudu 100%-ni. Eliminatsiooni poolväärtusaeg maksakahjustusega patsientidel ei muutunud.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Normotensiivsetel loomadel läbiviidud ravimi ohutuse prekliinilistes uuringutes esinesid kliiniliselt kasutatava suurusjärgu annuste korral punavereliblede näitajate (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit) vähenemine verepildis, muutused neerude hemodünaamikas (vere uurealämmastiku ja kreatiniini tõus) ning kaaliumi kontsentratsiooni tõus vereseerumis. Koertel täheldati neerutuubulite dilatatsiooni ja atroofiat. Rottidel ja koertel täheldati mao limaskesta kahjustusi (erosioone, haavandeid või põletikku). Prekliiniliste uuringute andmetel välditi nii angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kui ka angiotensiin II retseptori antagonistide poolt teadaolevalt farmakoloogiliselt indutseeritud kõrvaltoimeid füsioloogilise lahuse suukaudse manustamisega.

Mõlemal loomaliigil esines plasma reniini aktiivsuse tõusu ja neerude jukstaglomerulaarsete rakkude hüpertroofiat/hüperplaasiat. Nimetatud muutused, mis esinevad ka angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite ja teiste angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamisel, ei näi omavat olulist kliinilist tähendust.

Teratogeense toime kohta tõendid puuduvad, kuid telmisartaani toksiliste annuste tasemel täheldati kerget toimet järglaskonna postnataalsele arengule nagu madalam kehakaal ja hilinenud silmade avanemine.

In vitro uuringutes ei esinenud mutageensust ega klastogeenset aktiivsust, samuti puuduvad andmed kartsinogeensuse kohta rottidel ja hiirtel.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Mikrokristalne tselluloos (Avicel PH 102)

Naatriumtärklisglükolaat (Tüüp A)

Poloksameerid

Meglumiin

Povidoon (PVP K-30)

Sorbitool (E420)

Magneesiumstearaat

6.2Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium-alumiinium lahti kooritavad perforeeritud üheannuselised blistrid ja alumiinium- alumiinium perforeeritud üheannuselised blistrid.

Pakendi suurused 14x1, 28x1, 30x1, 40x1, 56x1, 60x1, 84x1, 90x1, 98x1, 100x1 tabletti lahtikooritavates perforeeritud blistrites.

Pakendi suurused 14x1, 28x1, 30x1, 40x1, 56x1, 60x1, 84x1, 90x1, 98x1, 100x1 tabletti perforeeritud blistrites.

Alumiinium-alumiinium blistrid : pakendi suurus 28 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V.

Swensweg 5

2031GA Haarlem

Holland

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/11/719/001

Karbid 14x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/002

Karbid 28x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/003

Karbid 30x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/004

Karbid 40x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/005

Karbid 56x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/006

Karbid 60x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/007

Karbid 84x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/008

Karbid 90x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/009

Karbid 98x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/010

Karbid 100x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/011

Karbid 14x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/012

Karbid 28x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/013

Karbid 30x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/014

Karbid 40x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/015

Karbid 56x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/016

Karbid 60x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/017

Karbid 84x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/018

Karbid 90x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/019

Karbid 98x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/020

Karbid 100x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

 

blistrites

EU/1/11/719/063

Karp 28 tabletiga alumiinium-alumiinium blistrites

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 3. oktoober 2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev:

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Telmisartan Teva Pharma 40 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 40 mg telmisartaani

Teadaolevat toimet omavad abiained

Üks tablett sisaldab 42,8 mg sorbitooli (E420)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett

Valge kuni valkjas ovaalse kujuga tablett; tableti ühele küljele on märgitud number „93“. Tableti teisele küljele on märgitud number „7459“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Hüpertensioon

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Kardiovaskulaarne preventsioon

Kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamine täiskasvanutel, kel esineb:

manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi, ajuinfarkt või oblitereeruv endarteriit) või

2. tüüpi suhkurtõbi dokumenteeritud sihtorgani kahjustusega

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi

Tavaline efektiivne annus on 40 mg üks kord ööpäevas. Mõnedele patsientidele on piisavaks annuseks 20 mg ööpäevas. Juhtudel, kus ei ole saavutatud soovitud vererõhu langust, võib telmisartaani annust suurendada maksimaalselt kuni 80 mg-ni ööpäevas. Annuse suurendamise asemel võib telmisartaani kasutada kombinatsioonis tiasiiddiureetikumidega, nt hüdroklorotiasiidiga, millel on telmisartaaniga kooskasutamisel täiendav vererõhku langetav toime. Ravimi annuse tõstmist kaaludes tuleb arvestada, et telmisartaani maksimaalne vererõhku langetav toime saabub üldiselt 4…8 nädala jooksul pärast ravi alustamist (vt lõik 5.1).

Kardiovaskulaarne preventsioon

Soovitatav annus on 80 mg ööpäevas. Seni ei ole teada, kas telmisartaani annused alla 80 mg on efektiivsed kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks. Telmisartaanravi alustamisel

kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks soovitatakse vererõhku hoolikalt jälgida ning vajadusel reguleerida vererõhku langetavate ravimite annuseid.

Patsientide erigrupid:

Neerukahjustus

Raske neerukahjustusega või hemodialüüsravi saavate patsientidega on kogemus piiratud. Neile patsientidele soovitatakse väiksemat algannust 20 mg (vt lõik 4.4). Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma on vastunäidustatud raske maksakahjustusega patsientidele (vt lõik 4.3). Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei tohi ravimi annus ületada 40 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 4.4).

Eakad

Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.

Lapsed

Telmisartan Teva Pharma ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Manustamisviis

Telmisartaani tabletid on mõeldud suukaudseks manustamiseks üks kord ööpäevas koos vedelikuga, sõltumatult söögiaegadest.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes

Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6)

Sapiteede obstruktiivsed haigused

Raske maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud patsientidele, kellel on suhkurdiabeet või neerukahjustus (GFR < 60 ml/min/1,73m2) (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasedus

Ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega ei tohi alustada raseduse ajal. Rasestumist planeeriv patsient tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse korral on tõestatud, välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma’t ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb kolestaas, sapiteede obstruktiivne haigus või raske maksakahjustus (vt lõik 4.3), sest telmisartaan elimineerub peamiselt sapi kaudu. Neil patsientidel kaasneb eeldatavasti telmisartaani hepaatilise kliirensi vähenemine.

Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb Telmisartan Teva Pharma’t kasutada ettevaatusega.

Renovaskulaarne hüpertensioon

Kahepoolse neeruarteri stenoosiga patsientidel või juhtudel, kui patsiendil on ainsa funktsioneeriva neeru arteri stenoos, on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitorite kasutamisel suurenenud risk raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks.

Neerukahjustus ja neerusiirdamine

Telmisartan Teva Pharma kasutamisel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on soovitatav perioodiliselt kontrollida seerumi kaaliumi- ja kreatiniinitaset. Puuduvad kogemused Telmisartan Teva Pharma manustamises patsientidele, kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamise operatsioon.

Intravaskulaarne hüpovoleemia

Patsientidel, kes saavad tugevat diureetilist ravi, on piiratud soolasisaldusega dieedil, kellel on kõhulahtisus või oksendamine, mille tagajärjel on välja kujunenud vedeliku- ja/või naatriumipuudus, võib Telmisartan Teva Pharma kasutamisel, eriti pärast esimest annust esineda sümptomaatiline hüpotensioon. Enne Telmisartan Teva Pharma manustamist tuleb nimetatud seisundid korrigeerida. Enne Telmisartan Teva Pharma manustamist tuleb vedeliku- ja/või naatriumipuudus korrigeerida.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine

On tõendeid, et samaaegne AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni vähenemise (sh ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei ole soovitatav RAAS-i kahekordne blokeerimine AKE- inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamise kaudu (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordse blokeerimisega ravi peetakse vajalikuks, tohib seda teha ainult spetsialisti järelvalve all ning regulaarselt tähelepanelikult jälgides neerufunktsiooni, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori blokaatoreid ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Teised seisundid, mille korral on tegemist reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi stimulatsiooniga Patsientidel, kelle veresoonkonna toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt raske südame paispuudulikkusega või kaasuva neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi seda süsteemi mõjutavate ravimitega nagu telmisartaaniga põhjustanud ägedat hüpotensiooni, hüperasoteemiat, oliguuriat või harva ka ägedat neerupuudulikkust (vt lõik 4.8).

Primaarne aldosteronism

Primaarse aldosteronismiga patsiendid ei allu reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi inhibeerivatele antihüpertensiivsetele ravimitele. Seetõttu ei ole telmisartaani kasutamine soovitatav.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia

Aordi- või mitraalklapi stenoosi või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidele on näidustatud eriline ettevaatus, nagu teiste vasodilataatoritega.

Insuliini või diabeedivastaseid ravimeid saavad suhkruhaiged patsiendid

Neil patsientidel võib telmisartaanravi ajal esineda hüpoglükeemia. Seetõttu tuleb sellistel patsientidel kaalutleda adekvaatset vereglükoosi taseme jälgimist. Vajalikuks võib osutuda insuliini või diabeedivastaste ravimite annuse kohandamine vastavate näidustuste olemasolul.

Hüperkaleemia

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite kasutamine võib põhjustada hüperkaleemiat.

Eakatel, neerupuudulikkusega patsientidel, suhkurtõbe põdevatel või sellistel patsientidel, keda ravitakse samaaegselt teiste ravimitega, mis võivad suurendada kaaliumi taset, ja/või interkurrentsete haiguslike seisunditega patsientidel võib hüperkaleemia osutuda letaalseks.

Enne reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite samaaegse kasutamise kaalumist tuleb hinnata kasu ja riski suhet.

Tuleb arvesse võtta hüperkaleemia järgmisi peamisi riskitegureid:

-Suhkurtõbi, neerukahjustus, vanus (>70 aasta)

-Kombinatsioon ühe või enama ravimiga, mis mõjutavad reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi, ja/või kaaliumi sisaldavate toidulisanditega. Ravimid või ravimite terapeutilised rühmad, mis võivad esile kutsuda hüperkaleemiat on kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim.

-Interkurrentsed haiguslikud seisundid, eriti dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos, neerufunktsiooni halvenemine, neerude seisundi järsk halvenemine (nt infektsioossed haigused), rakkude lüüs (nt äge jäseme isheemia, rabdomüolüüs, ulatuslik trauma).

Riskirühma patsientidel on soovitatav kaaliumi taset seerumis hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5).

Sorbitool

See ravim sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi Telmisartan Teva Pharma’t kasutada.

Etnilised erinevused

Nagu on täheldatud angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega, on telmisartaan ja teised angiotensiin II retseptori antagonistid vererõhku langetava toime osas musta nahavärvusega inimestel vähem efektiivsed kui mitte-mustanahalistel. Võimalikuks põhjuseks võib olla madala reniini taseme suurem esinemissagedus mustanahaliste hüpertoonikute populatsioonis.

Teised

Sarnaselt teistele antihüpertensiivsetele ainetele, võib vererõhu liigne langetamine telmisartaaniga isheemilist kardiopaatiat või isheemilist kardiovaskulaarset haigust põdevatel patsientidel põhjustada müokardiinfarkti või insulti.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Digoksiin

Telmisartaani samaaegsel manustamisel koos digoksiiniga on täheldatud digoksiini keskmiste maksimaalsete ja minimaalsete plasmakontsentratsioonide suurenemist (vastavalt 49% ja 20%). Telmisartaan-ravi alustamisel, kohandamisel ja katkestamisel tuleb jälgida digoksiini taset, et hoida seda ravivahemikus.

Nagu ka teiste reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate ravimite puhul, võib telmisartaan esile kutsuda hüperkaleemiat (vt lõik 4.4). See risk võib suureneda, kui seda kombineeritakse mõne muu samuti hüperkaleemiat esile kutsuda võiva ravimiga (kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid,

mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim).

Hüperkaleemia esinemine sõltub kaasuvatest riskifaktoritest. Risk on suurem kombineerimise korral ülalnimetatud ravimitega. Eriti suur risk kaasneb kombinatsiooni korral kaaliumisäästvate diureetikumidega ning kombineerimisel kaaliumi sisaldavate soolaasendajatega. Näiteks kombineerimisel AKE inhibiitorite või MSPVA-tega kaasneb väiksem risk, eeldusel et kasutamisel järgitakse rangelt ettevaatusabinõusid.

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav koos järgmiste ravimitega

Kaaliumisäästvad diureetikumid või kaaliumi sisaldavad toidulisandid

Angiotensiin II retseptori antagonistid, nagu telmisartaan vähendavad diureetikumidest põhjustatud kaaliumi kadu. Kaaliumisäästvad diureetikumid nagu spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid, samas ka kaaliumi sisaldavad toidulisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada olulist kaaliumi taseme tõusu seerumis. Kui nende samaaegne kasutamine on näidustatud dokumenteeritud hüpokaleemia põhjal, tuleb neid kasutada ettevaatusega, mõõtes sageli kaaliumi taset seerumis.

Liitium

Liitiumi samaaegsel kasutamisel angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega – ja ka angiotensiin II retseptori antagonistidega, k.a telmisartaaniga – on täheldatud liitiumi kontsentratsiooni pöörduvat tõusu seerumis ja selle toksilisuse suurenemist. Kui selle kombinatsiooni kasutamine osutub vajalikuks, on soovitatav liitiumi taset seerumis hoolikalt jälgida.

Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust

Mittesteroidsed põletikuvastased ained

MSPVA-d (st atsetüülsalitsüülhape põletikuvastastes annustamisskeemides, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võivad vähendada angiotensiin II retseptori antagonistide antihüpertensiivset toimet. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad patsiendid, kellel on neerufunktsiooni kahjustus) võib angiotensiin II retseptori antagonistide ja tsüklooksügenaasi inhibiitorite samaaegne kasutamine põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist, sh võimalikku ägeda neerupuudulikkuse teket, mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatusega, eriti eakatele patsientidele. Patsientidele tuleb manustada piisavalt vedelikku ning tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast kaasuva ravi alustamist ja hiljem regulaarselt.

Ühes uuringus viis telmisartaani ja ramipriili samaaegne kasutamine ramipriili ja ramiprilaadi AUC0-24 suurenemiseni ja Cmax tõusuni kuni 2,5 korda. Selle tähelepaneku kliinilist tähendust ei teata.

Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid)

Telmisartaanravi alustamisega võib kaasneda veremahu vähenemine ja hüpotensiooni riski suurenemine, kui eelnevalt on raviks kasutatud diureetikumide – nt furosemiidi (lingudiureetikum) ja hüdroklorotiasiidi (tiasiiddiureetikum) – suuri annuseid.

Samaaegsel kasutamisel tuleb arvestada järgnevat

Teised antihüpertensiivsed ravimid

Teiste antihüpertensiivsete ravimite samaaegne kasutamine võib tugevdada telmisartaani vererõhku langetavat toimet.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamise kaudu on seotud kõrvaltoimete, nagu hüpotensioon, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni vähenemine (sh ägeda neerupuudulikkuse) suurema esinemissagedusega võrreldes üheainsa RAAS-i toimiva ravimi kasutamisega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Vastavalt nende ravimite farmakoloogilistele omadustele võib eeldada, et järgmised ravimid potentseerivad kõigi antihüpertensiivsete ravimite, sh telmisartaani hüpotensiivseid toimeid: baklofeen, amifostiin. Lisaks võivad alkohol, barbituraadid, uimastid või antidepressandid süvendada ortostaatilist hüpotensiooni.

Kortikosteroidid (süsteemselt)

Antihüpertensiivse toime vähenemine.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Angiotensiin II retseptori antagoniste ei ole soovitatav kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Telmisartan Teva Pharma kasutamise kohta rasedatel puuduvad adekvaatsed andmed. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Epidemioloogiline tõendusmaterjal teratogeensusriski suhtes pärast AKE inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril ei ole piisavalt veenev; siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist. Kuigi puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed riski kohta seoses angiotensiin II retseptori antagonistidega, võivad samasugused riskid esineda ka selle ravimirühmaga. Rasestumist planeeriv patsient tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse ajal on tõestatud, välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks.

Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.

On teada, et eksponeeritus angiotensiin II retseptori antagonistidele raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab inimesel fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, lootevee vähesus, kolju luustumise aeglustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia). (Vt lõik 5.3). Kui ekspositsioon angiotensiin II retseptori antagonistidele on esinenud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav kontrollida neerufunktsiooni ja koljut ultraheli abil. Imikuid, kelle emad on võtnud angiotensiin II retseptori antagoniste, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine

Kuna puudub informatsioon Telmisartan Teva Pharma kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei ole Telmisartan Teva Pharma’t soovitatav kasutada ja eelistatud on alternatiivsed raviviisid, millel on soodsam ohutusprofiil rinnaga toitmise ajal, eriti imetades vastsündinut või enneaegset imikut.

Fertiilsus

Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud telmisartaanil mingeid toimeid mees- ega naisfertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autot juhtides või masinaid käsitledes tuleb arvestada, et antihüpertensiivse ravimi nagu Telmisartan Teva Pharma võtmisega võivad mõnikord kaasneda pearinglus või uimasus.

4.8 Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Rasketeks kõrvaltoimeteks on anafülaktiline reaktsioon ja angioödeem, mis võivad esineda harva (≥1/10 000 kuni <1/1000), ja äge neerupuudulikkus.

Kontrollitud uuringutes teatatud kõrvaltoimete üldine esinemissagedus oli hüpertensiooni näidustusel ravitud patsientidel telmisartaanil tavaliselt võrreldav platseeboga (41,4% vs 43,9%). Kõrvaltoimete esinemissagedus ei sõltunud annusest ega omanud mingit seost patsiendi soo, vanuse ega rassiga. Telmisartaani ohutuse profiil neil patsientidel, keda raviti kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil, oli kooskõlas ohutusandmetega, mida täheldati hüpertensiivsete patsientide ravis.

Allpool esitatud kõrvaltoimed on kogutud kontrollitud kliinilistest uuringutest patsientidel, kellel raviti hüpertensiooni ja müügijärgsetest teadetest. Loetelus on arvesse võetud ka rasked kõrvaltoimed ja ravi lõpetamist nõudnud kõrvaltoimed, mida registreeriti kolmes pikaajalises kliinilises uuringus, mis hõlmasid 21 642 patsienti, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil kuni kuue aasta jooksul.

b. Kõrvaltoimete loend tabelina

Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduste pealkirjade alla, kasutades järgmist sõnastust:

väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid

Kuseteede infektsioon, sh tsüstiit, ülemiste hingamisteede

Aeg-ajalt:

 

infektsioon, sh farüngiit ja sinusiit

Harv:

Sepsis, sh surmaga lõppev1

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

Aeg-ajalt:

Aneemia

Harv:

Eosinofiilia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

 

Harv:

Anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

Aeg-ajalt:

Hüperkaleemia

Harv:

Hüpoglükeemia (diabeediga patsientidel)

Psühhiaatrilised häired

 

Aeg-ajalt:

Unetus, depressioon

Harv:

Ärevus

Närvisüsteemi häired

 

Aeg-ajalt:

Sünkoop

Harv:

Unisus

Silma kahjustused

 

Harv:

Nägemishäired

Kõrva ja labürindi kahjustused

 

 

Aeg-ajalt:

Peapööritus

Südame häired

 

Aeg-ajalt:

Bradükardia

Harv:

Tahhükardia

Vaskulaarsed häired

 

Aeg-ajalt:

Hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt:

Düspnoe, köha

Väga harv:

Interstitsiaalne kopsuhaigus4

Seedetrakti häired

 

Aeg-ajalt:

Kõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia, kõhupuhitus, oksendamine

Harv:

Suukuivus, mao häired, düsgeusia

Maksa ja sapiteede häired

Maksafunktsiooni häire/maksa häire2

Harv:

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

Aeg-ajalt:

Kihelus, liighigistamine, lööve

Harv:

Angioödeem (ka letaalse lõppega), ekseem, erüteem, urtikaaria,

 

ravimlööve, naha toksiline lööve

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

 

Aeg-ajalt:

Seljavalu (nt ishias), lihaskrambid, lihasvalu

Harv:

Liigesevalu, jäsemevalu, kõõlusvalu (kõõlusepõletikule omased

 

sümptomid)

Neerude ja kuseteede häired

 

Aeg-ajalt:

Neerukahjustus, sh äge neerupuudulikkus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajalt:

Valu rindkeres, asteenia (jõuetus)

Harv:

Gripitaoline haigus

Uuringud

 

Aeg-ajalt:

Kreatiniini sisalduse tõus veres

Harv:

Hemoglobiini sisalduse langus, kusihappe sisalduse tõus

 

veres, maksaensüümide aktiivsuse tõus veres,

 

kreatiinfosfokinaasi sisalduse tõus veres

1,2,3,4: täiendavate kirjelduste kohta palun vt alalõik Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus

c. Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus

Sepsis

PRoFESS uuringus täheldati telmisartaani puhul sepsise esinemissageduse suurenemist, võrreldes platseeboga. See tähelepanek võib olla juhuslik leid või on seotud seni teadmata mehhanismiga (vt ka lõik 5.1).

Hüpotensioon

Seda kõrvaltoimet registreeriti sageli reguleeritud vererõhuga patsientidel, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vältimiseks lisaks standardsele ravile.

Maksafunktsiooni kõrvalekalle / maksa häire

Registreerimisjärgses kogemuses esines enamik maksafunktsiooni kõrvalekallete / maksa häirete juhtumeid jaapani patsientidel. Jaapanlastel esineb suurema tõenäosusega neid kõrvaltoimeid.

Interstitsiaalne kopsuhaigus

Turuletulekujärgselt on ajalises seoses telmisartaani kasutamisega täheldatud interstitsiaalse kopsuhaiguse juhtusid. Selle põhjuslikku seost ei ole siiski tõestatud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise kohta inimestel on andmed piiratud.

Sümptomid

Telmisartaani üleannustamise kõige silmapaistvamateks sümptomiteks olid hüpotensioon ja tahhükardia; samuti on teatatud bradükardiast, pearinglusest, kreatiniini sisalduse tõusust seerumis ning ägedast neerupuudulikkusest.

Ravi

Telmisartaani ei saa eemaldada hemodialüüsil. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ning rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Ravi oleneb sellest, kui kaua aega tagasi manustamine toimus, ning sümptomite raskusest. Soovitatavateks ravimeetmeteks on oksendamise esilekutsumine ja/või maoloputus. Üleannustamise ravis võib abi olla aktiveeritud söe manustamisest. Sageli tuleb mõõta seerumi elektrolüütide ja kreatiniini taset. Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient asetada lamavasse asendisse ning teostada kiiresti soola ja veremahu asendus.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiin II antagonistid, ATC-kood: C09CA07.

Toimemehhanism

Telmisartaan on suukaudsel manustamisel toimiv ja spetsiifiline angiotensiin II retseptorite (tüüp AT1) antagonist. Telmisartaan tõrjub väga suure afiinsusega välja angiotensiin II selle seondumiskohast AT1 retseptori alatüübil, mis vastutab angiotensiin II teadaolevate toimete eest. Telmisartaanil ei ole mingit osalist agonistlikku toimet AT1 retseptorite suhtes. Telmisartaan seob selektiivselt AT1 retseptoreid.

Sidumine on pikaajaline. Telmisartaan ei oma afiinsust teiste retseptorite, kaasa arvatud AT2 ja teiste vähemtuntud AT-retseptorite suhtes. Nende retseptorite funktsioon ei ole veel selge, samuti ei ole teada nende võimalik ülestimuleerimine angiotensiin II poolt, mille hulk telmisartaani toimel suureneb. Telmisartaan vähendab plasma aldosterooni sisaldust. Telmisartaan ei inhibeeri inimese vereplasmas reniini ega blokeeri ioonkanaleid. Telmisartaan ei inhibeeri angiotensiini konverteerivat ensüümi (kininaas II), s.o ensüümi, mis samuti langetab bradükiniini taset. Seetõttu ei ole bradükiniiniga seotud kõrvaltoimete esinemine tõenäoline.

80 mg telmisartaani annus inhibeerib inimesel peaaegu täielikult angiotensiin II poolt tekitatud vererõhu tõusu. Ravimi inhibeeriv toime kestab üle 24 tunni ja on mõõdetav isegi kuni 48 tundi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi

Pärast telmisartaani esimese annuse manustamist ilmneb antihüpertensiivne toime järk-järgult 3 tunni jooksul. Maksimaalne vererõhku langetav toime saabub tavaliselt 4...8 nädala jooksul pärast ravi alustamist ja püsib ühtlaselt pikaajalise ravi jooksul.

Ambulatoorsed vererõhu mõõtmise tulemused näitavad, et telmisartaani vererõhku langetav toime püsib pärast manustamist muutumatuna 24 tundi, kaasa arvatud viimased 4 tundi enne uut manustamist. Seda kinnitab minimaalse ja maksimaalse kontsentratsiooni suhe, mis oli platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes 40 mg ja 80 mg telmisartaani manustamise järgselt püsivalt üle 80%. Esialgse süstoolse vererõhu (SVR) taastumise aeg omab ilmset tendentsi sõltuda annusest. Diastoolse vererõhu (DVR) kohta saadud andmed on selles suhtes vastuolulised.

Hüpertensiooniga patsientidel langetab telmisartaan nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku, mõjutamata pulssi. Telmisartaani diureetilise ja organismist naatriumi väljaviiva toime roll ravimi hüpotensiivses aktiivsuses tuleb veel kindlaks teha. Telmisartaani antihüpertensiivne efektiivsus on võrreldav antihüpertensiivsete ravimite teiste rühmade esindajate efektiivsusega (seda on kliinilistes uuringutes tõestatud, võrreldes telmisartaani amlodipiini, atenolooli, enalapriili, hüdroklorotiasiidi ja lisinopriiliga).

Telmisartaanravi järsul lõpetamisel taastub vererõhk mõne päevaga järk-järgult ravieelsele tasemele ilma tagasilöögi fenomenita.

Otseselt kahte ravi võrdlevates kliinilistes uuringutes oli telmisartaaniga ravitud patsientidel kuiva köha esinemissagedus tunduvalt väiksem kui angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid saanutel.

Kardiovaskulaarne preventsioon

ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in Combination with Ramipril Global Endpoint Trial / Jätkuv telmisartaani monoteraapia ja kombinatsioonis ramipriiliga globaalse tulemusnäitaja uuring) uuringus võrreldi telmisartaani, ramipriili ning telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni toimeid kardiovaskulaarsetele lõpptulemustele 25 620 patsiendil, kes olid vähemalt 55-aastased ja kel oli anamneesis südame isheemiatõbi, TIA, ajuinfarkt, perifeerne arteriaalne haigus või II tüüpi suhkurtõbi, millega kaasneb ilmne lõpporgani kahjustus (nt retinopaatia, vasaku vatsakese hüpertroofia, makro- või mikroalbuminuuria), mis on riskialune populatsioon kardiovaskulaarsetele juhtumitele.

Patsiendid randomiseeriti ühte kolmest järgnevast ravigrupist – telmisartaan 80 mg (n = 8 542), ramipriil 10 mg (n = 8 576) või telmisartaani 80 mg ja ramipriili 10 mg kombinatsioon (n = 8 502) – ning neid jälgiti keskmiselt 4,5 aasta jooksul.

Telmisartaan näitas samaväärset mõju ramipriiliga esmase komposiit tulemusnäitaja vähendamises, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või hospitaliseerimine kongestiivse südamepuudulikkuse tõttu. Esmase tulemusnäitaja esinemissagedus oli sarnane telmisartaani (16,7%) ja ramipriili (16,5%) raviharudes. Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019). Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019 lubataval piiril 1,13). Üldsuremuse määr oli telmisartaaniga ravitud patsientidel 11,6% ja ramipriili puhul 11,8%.

Kaks suurt randomiseeritud kontrollitud uuringut (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in Combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) on uurinud AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori blokaatori kombinatsiooni kasutamist.

ONTARGET oli uuring patsientidel, kellel oli anamneesis kardiovaskulaarne või tserebrovaskulaarne haigus või 2. tüüpi diabeet, millega kaasnes tõestus lõpp-organi kahjustusest. VA NEPHRON-D oli uuring 2.tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Need uuringud ei ole näidanud märkimisväärset kasulikku mõju renaalsele ja/või kardiovaskularsele tulemusele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni

suurenenud riski võrreldes monoteraapiaga. Arvestades nende sarnaste farmakodünaamiliste omadustega, on need tulemused olulised ka teistele AKE-inhibiitoritele ja angiotensiin II retseptorite blokaatoritele.

Seetõttu ei tohi AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptorite blokaatoreid samaaegselt kasutada diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis disainiti kontrollimaks kasu, mida saadakse aliskireeni lisamisest AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori blokaatori standardravile patsientidel, kellel oli 2. tüüpi diabeet ja krooniline neeruhaigus, kardiovaskulaarne haigus või mõlemad. Uuring lõpetati vara kõrvaltoimete suurenenud riski tõttu. Kardiovaskulaarse surm ja insult olid mõlemad arvuliselt sagedamini esinevad aliskireeni grupis kui platseebogrupis ning kõrvaltoimetest ja olulistest tõsistest kõrvaltoimetest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerufunktsiooni häire) teatati sagedamini aliskireeni grupis kui platseebogrupis.

Telmisartaan osutus samaväärselt efektiivseks ramipriiliga eelnevalt täpsustatud sekundaarse tulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne ajuinfarkt [0,99 (97,5% CI 0,90...1,08, p (mittehalvemus) = 0,0004)], mis olid esmaseks tulemusnäitajaks referentsuuringus HOPE (The Heart Outcomes Prevention Evaluation Study / Kardiaalsete lõpptulemuste preventsiooni hindamise uuring), milles uuriti ramipriili toimet platseeboga võrreldes.

Uuringus TRANSCEND randomiseeriti ACE-I talumatud patsiendid muidu samasuguste kaasamise kriteeriumide alusel nagu ONTARGET uuringus telmisartaan 80 mg (n=2 954) või platseebo (2 972) rühma, kusjuures mõlemat anti lisaks standardravile. Keskmine jälgimise kestus oli 4 aastat ja 8 kuud. Mingit statistiliselt olulist erinevust esmase ühendtulemusnäitaja (kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või hospitaliseerimine südame paispuudulikkuse tõttu) esinemissageduse osas ei leitud (15,7% telmisartaani ja 17,0% platseebo gruppides ohu suhtarvuga 0,92 (95% CI 0,81...1,05, p = 0,22)). Esines tõendusmaterjal telmisartaani kasuks, võrreldes platseeboga, eelnevalt täpsustatud sekundaarse ühendtulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne ajuinfarkt [0,87 (95% CI 0,76...1,00, p = 0,048)]. Ei esinenud mingeid tõendeid, mis viitaksid kasule kardiovaskulaarse suremuse osas (ohu suhtarv 1,03, 95% CI 0,85...1,24).

Köha ja angioödeemi täheldati telmisartaaniga ravitud patsientidel harvemini kui ramipriili saanute puhul, samas kui hüpotensiooni täheldati sagedamini telmisartaani puhul.

Telmisartaani ja ramipriili kombineerimine ei lisanud täiendavat kasu, võrreldes ramipriili või telmisartaani monoteraapiaga. KV suremus ja üldsuremus oli arvuliselt suurem kombinatsiooni puhul. Lisaks esines kombinatsiooni harus märkimisväärselt suurem hüperkaleemia, neerupuudulikkuse, hüpotensiooni ja sünkoobi esinemissagedus. Seega ei ole telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni kasutamine sel populatsioonil soovitatav.

50-aastastel ja vanematel hiljuti insuldi saanud patsientidel läbi viidud uuringus “Prevention Regimen For Effectively avoiding Second Strokes” (PRoFESS) täheldati telmisartaaniga sepsise esinemissageduse suurenemist võrreldes platseeboga, 0,70% vs. 0,49% [RR 1,43 (95% usaldusintervall 1,00...2,06)]; telmisartaani võtvatel patsientidel suurenes surmaga lõppenud sepsise juhtude esinemissagedus (0,33%) vs. platseebot võtvatel patsientidel (0,16%) [RR 2,07 (95% usaldusintervall 1,14...3,76)]. Täheldatud sepsise esinemissageduse suurenemine seoses telmisartaani kasutamisega võis olla kas juhuslik leid või seotud mehhanismiga, mis on praegu teadmata.

Lapsed

Telmisartan Teva Pharma ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud.

Neljanädalase raviperioodi jooksul hinnati telmisartaani kahe annuse vererõhku langetavaid toimeid 76-l hüpertensiivsetel, enamasti ülekaalulistel patsientidel vanuses 6 kuni < 18 aastat (kehakaal

≥ 20 kg ja ≤ 120 kg, keskmine 74,6 kg), pärast telmisartaani võtmist annuses 1 mg/kg (n = 29 ravitud)

või 2 mg/kg (n = 31 ravitud). Uuringusse lülitumiseks ei uuritud sekundaarse hüpertensiooni olemasolu. Uuritud patsientidest mõnedel kasutati annuseid, mis olid suuremad kui hüpertensiooni raviks soovitatavad annused täiskasvanutel, ulatudes ööpäevase annuseni, mis oli võrreldav täiskasvanuil testitud 160 mg annusega. Pärast vanuserühma järgi kohandamist olid süstoolse vererõhu (SVR) muutused algväärtusest (esmane eesmärk) -14,5 (1,7) mm Hg telmisartaani 2 mg/kg rühmas, -9,7 (1,7) mm Hg telmisartaani 1 mg/kg rühmas ja -6,0 (2,4) platseeborühmas. Kohandatud diastoolse vererõhu (DVR) muutus algväärtusest oli vastavalt -8,4 (1,5) mm Hg, -4,5 (1,6) mm Hg ja

-3,5 (2,1) mm Hg. Muutus olenes annusest. Sellest uuringust saadud ohutusandmed 6- kuni

< 18-aastastel patsientidel näisid olevat üldiselt sarnased täiskasvanuil täheldatule. Telmisartaani pikaajalise ravi ohutust lastel ja noorukitel ei hinnatud.

Selles patsientide rühmas teatatud eosinofiilide arvu suurenemist täiskasvanutel ei täheldatud. Selle kliiniline tähendus ja olulisus ei ole teada.

Nende kliiniliste andmete põhjal ei ole võimalik teha järeldusi telmisartaani efektiivsuse ja ohutuse kohta hüpertensiivsetel lastel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Telmisartaani imendumine on kiire, kuigi imendunud kogus võib varieeruda. Telmisartaani keskmine absoluutne biosaadavus on ligikaudu 50%. Telmisartaani manustamisel koos toiduga varieerub AUC-∞ vähenemine ligikaudu 6%-st (40 mg annuse korral) kuni ligikaudu 19%-ni (160 mg annuse korral).

3. tunniks pärast manustamist on plasmakontsentratsioonid sarnased, sõltumata sellest, kas telmisartaani manustati koos toiduga või ilma.

Lineaarsus/mittelineaarsus

AUC vähene langus ei vähenda eeldatavasti ravimi terapeutilist efektiivsust. Puudub lineaarne seos annuse ja plasmakontsentratsiooni vahel. 40 mg ületavate annuste puhul suurenevad Cmax ja vähemal määral AUC mitteproportsionaalselt.

Jaotumine

Telmisartaan seondub tugevalt plasmavalkudega (>99,5%), peamiselt albumiini ja alfa-1 happelise glükoproteiiniga. Keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni puhul (Vdss) on ligikaudu 500 l.

Biotransformatsioon

Telmisartaan metaboliseerub esialgse ühendi konjugeerimise teel glükuroniidiks. Konjugaadil ei ole näidatud farmakoloogilist aktiivsust.

Eritumine

Telmisartaani iseloomustab bieksponentsiaalse langusega farmakokineetika, lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on >20 tundi. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) ja vähemal määral plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala (AUC) suurenevad mitteproportsionaalselt annusega. Telmisartaani manustamisel soovitatavas ööpäevases annuses ei ole esinenud kliiniliselt olulist kumulatsiooni. Naistel oli plasmakontsentratsioon võrreldes meestega suurem, samas puudus sellel mõju ravimi efektiivsusele.

Telmisartaan eritub suukaudse (ja intravenoosse) manustamise järgselt peaaegu täielikult väljaheitega, põhiliselt muutumatul kujul. Uriiniga eritub <1% annusest. Totaalne plasma kliirens (Cltot) on kõrge, ligikaudu 1000 ml/min, võrreldes maksa verevooluga (ligikaudu 1500 ml/min).

Patsientide erigrupid

Lapsed

Telmisartaani kahe annuse farmakokineetikat hinnati sekundaarse eesmärgina hüpertensiivsetel patsientidel (n = 57) vanuses 6 kuni < 18 aastat pärast telmisartaani annuste 1 mg/kg või 2 mg/kg võtmist neljanädalase raviperioodi jooksul. Farmakokineetilisteks eesmärkideks olid telmisartaani tasakaalukontsentratsiooni kindlaks määramine lastel ja noorukitel ning vanusega seotud erinevuste

uurimine. Ehkki uuring oli liiga väikesemahuline farmakokineetika tähendusrikkaks hindamiseks alla 12-aastastel lastel, on tulemused üldiselt kooskõlas täiskasvanuilt saadud leidudega ning kinnitavad telmisartaani mittelineaarsust, eriti Cmax osas.

Sugu

Plasmakontsentratsioonide vahel on täheldatud erinevusi – naistel oli Cmax ligikaudu 3 ja AUC ligikaudu 2 korda suurem kui meestel.

Eakad

Telmisartaani farmakokineetikal ei ole erinevust, võrreldes eakaid ja alla 65-aastaseid patsiente.

Neerukahjustus

Kerge kuni mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel täheldati plasmakontsentratsiooni kahekordistumist. Sellegipoolest täheldati neerupuudulikkusega hemodialüüsi saanud patsientidel väiksemaid plasmakontsentratsioone. Telmisartaan seondub neerupuudulikkusega patsientidel tugevalt plasmavalkudega ega ole eemaldatav dialüüsil. Eliminatsiooni poolväärtusaeg neerupuudulikkusega patsientidel ei muutunud.

Maksakahjustus

Farmakokineetilised uuringud näitasid maksakahjustusega patsientidel ravimi absoluutse biosaadavuse suurenemist kuni ligikaudu 100%-ni. Eliminatsiooni poolväärtusaeg maksakahjustusega patsientidel ei muutunud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Normotensiivsetel loomadel läbiviidud ravimi ohutuse prekliinilistes uuringutes esinesid kliiniliselt kasutatava suurusjärgu annuste korral punavereliblede näitajate (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit) vähenemine verepildis, muutused neerude hemodünaamikas (vere uurealämmastiku ja kreatiniini tõus) ning kaaliumi kontsentratsiooni tõus vereseerumis. Koertel täheldati neerutuubulite dilatatsiooni ja atroofiat. Rottidel ja koertel täheldati mao limaskesta kahjustusi (erosioone, haavandeid või põletikku). Prekliiniliste uuringute andmetel välditi nii angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kui ka angiotensiin II retseptori antagonistide poolt teadaolevalt farmakoloogiliselt indutseeritud kõrvaltoimeid füsioloogilise lahuse suukaudse manustamisega.

Mõlemal loomaliigil esines plasma reniini aktiivsuse tõusu ja neerude jukstaglomerulaarsete rakkude hüpertroofiat/hüperplaasiat. Nimetatud muutused, mis esinevad ka angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite ja teiste angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamisel, ei näi omavat olulist kliinilist tähendust.

Teratogeense toime kohta tõendid puuduvad, kuid telmisartaani toksiliste annuste tasemel täheldati kerget toimet järglaskonna postnataalsele arengule nagu madalam kehakaal ja hilinenud silmade avanemine.

In vitro uuringutes ei esinenud mutageensust ega klastogeenset aktiivsust, samuti puuduvad andmed kartsinogeensuse kohta rottidel ja hiirtel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalne tselluloos (Avicel PH 102)

Naatriumtärklisglükolaat (Tüüp A)

Poloksameerid

Meglumiin

Povidoon (PVP K-30)

Sorbitool (E420)

Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium-alumiinium lahti kooritavad perforeeritud üheannuselised blistrid ja alumiinium- alumiinium perforeeritud üheannuselised blistrid.

Pakendi suurused 14x1, 28x1, 30x1, 40x1, 56x1, 60x1, 84x1, 90x1, 98x1, 100x1 tabletti lahtikooritavates perforeeritud blistrites.

Pakendi suurused 14x1, 28x1, 30x1, 40x1, 56x1, 60x1, 84x1, 90x1, 98x1, 100x1 tabletti perforeeritud blistrites.

Alumiinium-alumiinium blistrid: pakendi suurused 28 või 30 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V.

Swensweg 5

2031GA Haarlem

Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/11/719/021

Karbid 14x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/022

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 28x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/023

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 30x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/024

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 40x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/025

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 56x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/026

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 60x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/027

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 84x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/028

Karbid 90x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/029

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 98x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/030

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 100x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/031

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 14x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/032

blistrites

Karbid 28x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/033

blistrites

Karbid 30x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/034

blistrites

Karbid 40x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/035

blistrites

Karbid 56x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/036

blistrites

Karbid 60x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/037

blistrites

Karbid 84x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/038

blistrites

Karbid 90x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/039

blistrites

Karbid 98x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/040

blistrites

Karbid 100x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/061

blistrites

Karp 30 tabletiga alumiinium-alumiinium blistris

EU/1/11/719/064

Karp 28 tabletiga alumiinium-alumiinium blistris

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 3. oktoober 2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev:

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Telmisartan Teva Pharma 80 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 80 mg telmisartaani

Teadaolevat toimet omavad abiained

Üks tablett sisaldab 85,6 mg sorbitooli (E420)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett

Valge kuni valkjas ovaalse kujuga tablett; tableti ühele küljele on märgitud number „93“. Tableti teisele küljele on märgitud number „7460“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Hüpertensioon

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Kardiovaskulaarne preventsioon

Kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamine täiskasvanutel, kel esineb:

manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi, ajuinfarkt või oblitereeruv endarteriit) või

2. tüüpi suhkurtõbi dokumenteeritud sihtorgani kahjustusega

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi

Tavaline efektiivne annus on 40 mg üks kord ööpäevas. Mõnedele patsientidele on piisavaks annuseks 20 mg ööpäevas. Juhtudel, kus ei ole saavutatud soovitud vererõhu langust, võib telmisartaani annust suurendada maksimaalselt kuni 80 mg-ni ööpäevas. Annuse suurendamise asemel võib telmisartaani kasutada kombinatsioonis tiasiiddiureetikumidega, nt hüdroklorotiasiidiga, millel on telmisartaaniga kooskasutamisel täiendav vererõhku langetav toime. Ravimi annuse tõstmist kaaludes tuleb arvestada, et telmisartaani maksimaalne vererõhku langetav toime saabub üldiselt 4…8 nädala jooksul pärast ravi alustamist (vt lõik 5.1).

Kardiovaskulaarne preventsioon

Soovitatav annus on 80 mg ööpäevas. Seni ei ole teada, kas telmisartaani annused alla 80 mg on efektiivsed kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks. Telmisartaanravi alustamisel kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamiseks soovitatakse vererõhku hoolikalt jälgida ning vajadusel reguleerida vererõhku langetavate ravimite annuseid.

Patsientide erigrupid:

Neerukahjustus

Raske neerukahjustusega või hemodialüüsravi saavate patsientidega on kogemus piiratud. Neile patsientidele soovitatakse väiksemat algannust 20 mg (vt lõik 4.4). Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma on vastunäidustatud raske maksakahjustusega patsientidele (vt lõik 4.3). Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei tohi ravimi annus ületada 40 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 4.4).

Eakad

Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.

Lapsed

Telmisartan Teva Pharma ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Manustamisviis

Telmisartaani tabletid on mõeldud suukaudseks manustamiseks üks kord ööpäevas koos vedelikuga, sõltumatult söögiaegadest.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes

Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6)

Sapiteede obstruktiivsed haigused

Raske maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud patsientidele, kellel on suhkurdiabeet või neerukahjustus (GFR < 60 ml/min/1,73m2) (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasedus

Ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega ei tohi alustada raseduse ajal. Rasestumist planeeriv patsient tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse korral on tõestatud, välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Maksakahjustus

Telmisartan Teva Pharma’t ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb kolestaas, sapiteede obstruktiivne haigus või raske maksakahjustus (vt lõik 4.3), sest telmisartaan elimineerub peamiselt sapi kaudu. Neil patsientidel kaasneb eeldatavasti telmisartaani hepaatilise kliirensi vähenemine. Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb Telmisartan Teva Pharma’t kasutada ettevaatusega.

Renovaskulaarne hüpertensioon

Kahepoolse neeruarteri stenoosiga patsientidel või juhtudel, kui patsiendil on ainsa funktsioneeriva neeru arteri stenoos, on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitorite kasutamisel suurenenud risk raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks.

Neerukahjustus ja neerusiirdamine

Telmisartan Teva Pharma kasutamisel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on soovitatav perioodiliselt kontrollida seerumi kaaliumi- ja kreatiniinitaset. Puuduvad kogemused Telmisartan Teva Pharma manustamises patsientidele, kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamise operatsioon.

Intravaskulaarne hüpovoleemia

Patsientidel, kes saavad tugevat diureetilist ravi, on piiratud soolasisaldusega dieedil, kellel on kõhulahtisus või oksendamine, mille tagajärjel on välja kujunenud vedeliku- ja/või naatriumipuudus, võib Telmisartan Teva Pharma kasutamisel, eriti pärast esimest annust esineda sümptomaatiline hüpotensioon. Enne Telmisartan Teva Pharma manustamist tuleb nimetatud seisundid korrigeerida. Enne Telmisartan Teva Pharma manustamist tuleb vedeliku- ja/või naatriumipuudus korrigeerida.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine

On tõendeid, et samaaegne AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni vähenemise (sh ägeda neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei ole soovitatav RAAS-i kahekordne blokeerimine AKE- inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamise kaudu (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordse blokeerimisega ravi peetakse vajalikuks, tohib seda teha ainult spetsialisti järelvalve all ning regulaarselt tähelepanelikult jälgides neerufunktsiooni, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori blokaatoreid ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Teised seisundid, mille korral on tegemist reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi stimulatsiooniga

Patsientidel, kelle veresoonkonna toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteemi aktiivsusest (nt raske südame paispuudulikkusega või kaasuva neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on ravi seda süsteemi mõjutavate ravimitega nagu telmisartaaniga põhjustanud ägedat hüpotensiooni, hüperasoteemiat, oliguuriat või harva ka ägedat neerupuudulikkust (vt lõik 4.8).

Primaarne aldosteronism

Primaarse aldosteronismiga patsiendid ei allu reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi inhibeerivatele antihüpertensiivsetele ravimitele. Seetõttu ei ole telmisartaani kasutamine soovitatav.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia

Aordi- või mitraalklapi stenoosi või obstruktiivse hüpertroofilise kardiomüopaatiaga patsientidele on näidustatud eriline ettevaatus, nagu teiste vasodilataatoritega.

Insuliini või diabeedivastaseid ravimeid saavad suhkruhaiged patsiendid

Neil patsientidel võib telmisartaanravi ajal esineda hüpoglükeemia. Seetõttu tuleb sellistel patsientidel kaalutleda adekvaatset vereglükoosi taseme jälgimist. Vajalikuks võib osutuda insuliini või diabeedivastaste ravimite annuse kohandamine vastavate näidustuste olemasolul.

Hüperkaleemia

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite kasutamine võib põhjustada hüperkaleemiat.

Eakatel, neerupuudulikkusega patsientidel, suhkurtõbe põdevatel või sellistel patsientidel, keda ravitakse samaaegselt teiste ravimitega, mis võivad suurendada kaaliumi taset, ja/või interkurrentsete haiguslike seisunditega patsientidel võib hüperkaleemia osutuda letaalseks.

Enne reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi mõjutavate ravimite samaaegse kasutamise kaalumist tuleb hinnata kasu ja riski suhet.

Tuleb arvesse võtta hüperkaleemia järgmisi peamisi riskitegureid:

-Suhkurtõbi, neerukahjustus, vanus (>70 aasta)

-Kombinatsioon ühe või enama ravimiga, mis mõjutavad reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi, ja/või kaaliumi sisaldavate toidulisanditega. Ravimid või ravimite terapeutilised rühmad, mis võivad esile kutsuda hüperkaleemiat on kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim.

-Interkurrentsed haiguslikud seisundid, eriti dehüdratsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos, neerufunktsiooni halvenemine, neerude seisundi järsk halvenemine (nt infektsioossed haigused), rakkude lüüs (nt äge jäseme isheemia, rabdomüolüüs, ulatuslik trauma).

Riskirühma patsientidel on soovitatav kaaliumi taset seerumis hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5).

Sorbitool

See ravim sisaldab sorbitooli (E420). Harvaesineva päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi Telmisartan Teva Pharma’t kasutada.

Etnilised erinevused

Nagu on täheldatud angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega, on telmisartaan ja teised angiotensiin II retseptori antagonistid vererõhku langetava toime osas musta nahavärvusega inimestel vähem efektiivsed kui mitte-mustanahalistel. Võimalikuks põhjuseks võib olla madala reniini taseme suurem esinemissagedus mustanahaliste hüpertoonikute populatsioonis.

Teised

Sarnaselt teistele antihüpertensiivsetele ainetele, võib vererõhu liigne langetamine telmisartaaniga isheemilist kardiopaatiat või isheemilist kardiovaskulaarset haigust põdevatel patsientidel põhjustada müokardiinfarkti või insulti.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Digoksiin

Telmisartaani samaaegsel manustamisel koos digoksiiniga on täheldatud digoksiini keskmiste maksimaalsete ja minimaalsete plasmakontsentratsioonide suurenemist (vastavalt 49% ja 20%). Telmisartaan-ravi alustamisel, kohandamisel ja katkestamisel tuleb jälgida digoksiini taset, et hoida seda ravivahemikus.

Nagu ka teiste reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi toimivate ravimite puhul, võib telmisartaan esile kutsuda hüperkaleemiat (vt lõik 4.4). See risk võib suureneda, kui seda kombineeritakse mõne muu samuti hüperkaleemiat esile kutsuda võiva ravimiga (kaaliumi sisaldavad soolaasendajad, kaaliumisäästvad diureetikumid, AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid,

mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim).

Hüperkaleemia esinemine sõltub kaasuvatest riskifaktoritest. Risk on suurem kombineerimise korral ülalnimetatud ravimitega. Eriti suur risk kaasneb kombinatsiooni korral kaaliumisäästvate diureetikumidega ning kombineerimisel kaaliumi sisaldavate soolaasendajatega. Näiteks kombineerimisel AKE inhibiitorite või MSPVA-tega kaasneb väiksem risk, eeldusel et kasutamisel järgitakse rangelt ettevaatusabinõusid.

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav koos järgmiste ravimitega

Kaaliumisäästvad diureetikumid või kaaliumi sisaldavad toidulisandid

Angiotensiin II retseptori antagonistid, nagu telmisartaan vähendavad diureetikumidest põhjustatud kaaliumi kadu. Kaaliumisäästvad diureetikumid nagu spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid, samas ka kaaliumi sisaldavad toidulisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad võivad põhjustada olulist kaaliumi taseme tõusu seerumis. Kui nende samaaegne kasutamine on näidustatud dokumenteeritud hüpokaleemia põhjal, tuleb neid kasutada ettevaatusega, mõõtes sageli kaaliumi taset seerumis.

Liitium

Liitiumi samaaegsel kasutamisel angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega – ja ka angiotensiin II retseptori antagonistidega, k.a telmisartaaniga – on täheldatud liitiumi kontsentratsiooni pöörduvat tõusu seerumis ja selle toksilisuse suurenemist. Kui selle kombinatsiooni kasutamine osutub vajalikuks, on soovitatav liitiumi taset seerumis hoolikalt jälgida.

Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust

Mittesteroidsed põletikuvastased ained

MSPVA-d (st atsetüülsalitsüülhape põletikuvastastes annustamisskeemides, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võivad vähendada angiotensiin II retseptori antagonistide antihüpertensiivset toimet. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad patsiendid, kellel on neerufunktsiooni kahjustus) võib angiotensiin II retseptori antagonistide ja tsüklooksügenaasi inhibiitorite samaaegne kasutamine põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist, sh võimalikku ägeda neerupuudulikkuse teket, mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatusega, eriti eakatele patsientidele. Patsientidele tuleb manustada piisavalt vedelikku ning tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast kaasuva ravi alustamist ja hiljem regulaarselt.

Ühes uuringus viis telmisartaani ja ramipriili samaaegne kasutamine ramipriili ja ramiprilaadi AUC0-24 suurenemiseni ja Cmax tõusuni kuni 2,5 korda. Selle tähelepaneku kliinilist tähendust ei teata.

Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid)

Telmisartaanravi alustamisega võib kaasneda veremahu vähenemine ja hüpotensiooni riski suurenemine, kui eelnevalt on raviks kasutatud diureetikumide – nt furosemiidi (lingudiureetikum) ja hüdroklorotiasiidi (tiasiiddiureetikum) – suuri annuseid.

Samaaegsel kasutamisel tuleb arvestada järgnevat

Teised antihüpertensiivsed ravimid

Teiste antihüpertensiivsete ravimite samaaegne kasutamine võib tugevdada telmisartaani vererõhku langetavat toimet.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokeerimine AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori blokaatorite või aliskireeni kombineeritud kasutamise kaudu on seotud kõrvaltoimete, nagu hüpotensioon, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni vähenemine (sh ägeda neerupuudulikkuse) suurema esinemissagedusega võrreldes üheainsa RAAS-i toimiva ravimi kasutamisega (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Vastavalt nende ravimite farmakoloogilistele omadustele võib eeldada, et järgmised ravimid potentseerivad kõigi antihüpertensiivsete ravimite, sh telmisartaani hüpotensiivseid toimeid: baklofeen, amifostiin. Lisaks võivad alkohol, barbituraadid, uimastid või antidepressandid süvendada ortostaatilist hüpotensiooni.

Kortikosteroidid (süsteemselt)

Antihüpertensiivse toime vähenemine.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Angiotensiin II retseptori antagoniste ei ole soovitatav kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Telmisartan Teva Pharma kasutamise kohta rasedatel puuduvad adekvaatsed andmed. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Epidemioloogiline tõendusmaterjal teratogeensusriski suhtes pärast AKE inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril ei ole piisavalt veenev; siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist. Kuigi puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed riski kohta seoses angiotensiin II retseptori antagonistidega, võivad samasugused riskid esineda ka selle ravimirühmaga. Rasestumist planeeriv patsient tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse ajal on tõestatud, välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks.

Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega otsekohe lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.

On teada, et eksponeeritus angiotensiin II retseptori antagonistidele raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab inimesel fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, lootevee vähesus, kolju luustumise aeglustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia). (Vt lõik 5.3). Kui ekspositsioon angiotensiin II retseptori antagonistidele on esinenud alates raseduse teisest trimestrist, on soovitatav kontrollida neerufunktsiooni ja koljut ultraheli abil. Imikuid, kelle emad on võtnud angiotensiin II retseptori antagoniste, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine

Kuna puudub informatsioon Telmisartan Teva Pharma kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei ole Telmisartan Teva Pharma’t soovitatav kasutada ja eelistatud on alternatiivsed raviviisid, millel on soodsam ohutusprofiil rinnaga toitmise ajal, eriti imetades vastsündinut või enneaegset imikut.

Fertiilsus

Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud telmisartaanil mingeid toimeid mees- ega naisfertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autot juhtides või masinaid käsitledes tuleb arvestada, et antihüpertensiivse ravimi nagu Telmisartan Teva Pharma võtmisega võivad mõnikord kaasneda pearinglus või uimasus.

4.8 Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Rasketeks kõrvaltoimeteks on anafülaktiline reaktsioon ja angioödeem, mis võivad esineda harva (≥1/10 000 kuni <1/1000),ja äge neerupuudulikkus.

Kontrollitud uuringutes teatatud kõrvaltoimete üldine esinemissagedus oli hüpertensiooni näidustusel ravitud patsientidel telmisartaanil tavaliselt võrreldav platseeboga (41,4% vs 43,9%). Kõrvaltoimete esinemissagedus ei sõltunud annusest ega omanud mingit seost patsiendi soo, vanuse ega rassiga. Telmisartaani ohutuse profiil neil patsientidel, keda raviti kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil, oli kooskõlas ohutusandmetega, mida täheldati hüpertensiivsete patsientide ravis.

Allpool esitatud kõrvaltoimed on kogutud kontrollitud kliinilistest uuringutest patsientidel, kellel raviti hüpertensiooni ja müügijärgsetest teadetest. Loetelus on arvesse võetud ka rasked kõrvaltoimed ja ravi lõpetamist nõudnud kõrvaltoimed, mida registreeriti kolmes pikaajalises kliinilises uuringus, mis hõlmasid 21 642 patsienti, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil kuni kuue aasta jooksul.

b. Kõrvaltoimete loend tabelina

Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduste pealkirjade alla, kasutades järgmist sõnastust:

väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid

Kuseteede infektsioon, sh tsüstiit, ülemiste hingamisteede

Aeg-ajalt:

 

infektsioon, sh farüngiit ja sinusiit

Harv:

Sepsis, sh surmaga lõppev1

Vere ja lümfisüsteemi häired

 

Aeg-ajalt:

Aneemia

Harv:

Eosinofiilia, trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired

 

Harv:

Anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus

Ainevahetus- ja toitumishäired

 

Aeg-ajalt:

Hüperkaleemia

Harv:

Hüpoglükeemia (diabeediga patsientidel)

Psühhiaatrilised häired

 

Aeg-ajalt:

Unetus, depressioon

Harv:

Ärevus

Närvisüsteemi häired

 

Aeg-ajalt:

Sünkoop

Harv:

Unisus

Silma kahjustused

 

Harv:

Nägemishäired

Kõrva ja labürindi kahjustused

 

 

Aeg-ajalt:

Peapööritus

Südame häired

 

Aeg-ajalt:

Bradükardia

Harv:

Tahhükardia

Vaskulaarsed häired

 

Aeg-ajalt:

Hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired

Aeg-ajalt:

Düspnoe, köha

Väga harv:

Interstitsiaalne kopsuhaigus4

Seedetrakti häired

 

Aeg-ajalt:

Kõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia, kõhupuhitus, oksendamine

Harv:

Suukuivus, mao häired, düsgeusia

Maksa ja sapiteede häired

Maksafunktsiooni häire/maksa häire2

Harv:

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

 

Aeg-ajalt:

Kihelus, liighigistamine, lööve

Harv:

Angioödeem (ka letaalse lõppega), ekseem, erüteem, urtikaaria,

 

ravimlööve, naha toksiline lööve

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

 

Aeg-ajalt:

Seljavalu (nt ishias), lihaskrambid, lihasvalu

Harv:

Liigesevalu, jäsemevalu, kõõlusvalu (kõõlusepõletikule omased

 

sümptomid)

Neerude ja kuseteede häired

 

Aeg-ajalt:

Neerukahjustus, sh äge neerupuudulikkus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Aeg-ajalt:

Valu rindkeres, asteenia (jõuetus)

Harv:

Gripitaoline haigus

Uuringud

 

Aeg-ajalt:

Kreatiniini sisalduse tõus veres

Harv:

Hemoglobiini sisalduse langus, kusihappe sisalduse tõus

 

veres, maksaensüümide aktiivsuse tõus veres,

 

kreatiinfosfokinaasi sisalduse tõus veres

1,2,3,4: täiendavate kirjelduste kohta palun vt alalõik Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus

c. Valikuliste kõrvaltoimete kirjeldus

Sepsis

PRoFESS uuringus täheldati telmisartaani puhul sepsise esinemissageduse suurenemist, võrreldes platseeboga. See tähelepanek võib olla juhuslik leid või on seotud seni teadmata mehhanismiga (vt ka lõik 5.1).

Hüpotensioon

Seda kõrvaltoimet registreeriti sageli reguleeritud vererõhuga patsientidel, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vältimiseks lisaks standardsele ravile.

Maksafunktsiooni kõrvalekalle / maksa häire

Registreerimisjärgses kogemuses esines enamik maksafunktsiooni kõrvalekallete / maksa häirete juhtumeid jaapani patsientidel. Jaapanlastel esineb suurema tõenäosusega neid kõrvaltoimeid.

Interstitsiaalne kopsuhaigus

Turuletulekujärgselt on ajalises seoses telmisartaani kasutamisega täheldatud interstitsiaalse kopsuhaiguse juhtusid. Selle põhjuslikku seost ei ole siiski tõestatud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise kohta inimestel on andmed piiratud.

Sümptomid

Telmisartaani üleannustamise kõige silmapaistvamateks sümptomiteks olid hüpotensioon ja tahhükardia; samuti on teatatud bradükardiast, pearinglusest, kreatiniini sisalduse tõusust seerumis ning ägedast neerupuudulikkusest.

Ravi

Telmisartaani ei saa eemaldada hemodialüüsil. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ning rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Ravi oleneb sellest, kui kaua aega tagasi manustamine toimus, ning sümptomite raskusest. Soovitatavateks ravimeetmeteks on oksendamise esilekutsumine ja/või maoloputus. Üleannustamise ravis võib abi olla aktiveeritud söe manustamisest. Sageli tuleb mõõta seerumi elektrolüütide ja kreatiniini taset. Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient asetada lamavasse asendisse ning teostada kiiresti soola ja veremahu asendus.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiin II antagonistid, ATC-kood: C09CA07.

Toimemehhanism

Telmisartaan on suukaudsel manustamisel toimiv ja spetsiifiline angiotensiin II retseptorite (tüüp AT1) antagonist. Telmisartaan tõrjub väga suure afiinsusega välja angiotensiin II selle seondumiskohast AT1 retseptori alatüübil, mis vastutab angiotensiin II teadaolevate toimete eest. Telmisartaanil ei ole mingit osalist agonistlikku toimet AT1 retseptorite suhtes. Telmisartaan seob selektiivselt AT1 retseptoreid.

Sidumine on pikaajaline. Telmisartaan ei oma afiinsust teiste retseptorite, kaasa arvatud AT2 ja teiste vähemtuntud AT-retseptorite suhtes. Nende retseptorite funktsioon ei ole veel selge, samuti ei ole teada nende võimalik ülestimuleerimine angiotensiin II poolt, mille hulk telmisartaani toimel suureneb. Telmisartaan vähendab plasma aldosterooni sisaldust. Telmisartaan ei inhibeeri inimese vereplasmas reniini ega blokeeri ioonkanaleid. Telmisartaan ei inhibeeri angiotensiini konverteerivat ensüümi (kininaas II), s.o ensüümi, mis samuti langetab bradükiniini taset. Seetõttu ei ole bradükiniiniga seotud kõrvaltoimete esinemine tõenäoline.

80 mg telmisartaani annus inhibeerib inimesel peaaegu täielikult angiotensiin II poolt tekitatud vererõhu tõusu. Ravimi inhibeeriv toime kestab üle 24 tunni ja on mõõdetav isegi kuni 48 tundi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi

Pärast telmisartaani esimese annuse manustamist ilmneb antihüpertensiivne toime järk-järgult 3 tunni jooksul. Maksimaalne vererõhku langetav toime saabub tavaliselt 4...8 nädala jooksul pärast ravi alustamist ja püsib ühtlaselt pikaajalise ravi jooksul.

Ambulatoorsed vererõhu mõõtmise tulemused näitavad, et telmisartaani vererõhku langetav toime püsib pärast manustamist muutumatuna 24 tundi, kaasa arvatud viimased 4 tundi enne uut manustamist. Seda kinnitab minimaalse ja maksimaalse kontsentratsiooni suhe, mis oli platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes 40 mg ja 80 mg telmisartaani manustamise järgselt püsivalt üle 80%. Esialgse süstoolse vererõhu (SVR) taastumise aeg omab ilmset tendentsi sõltuda annusest. Diastoolse vererõhu (DVR) kohta saadud andmed on selles suhtes vastuolulised.

Hüpertensiooniga patsientidel langetab telmisartaan nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku, mõjutamata pulssi. Telmisartaani diureetilise ja organismist naatriumi väljaviiva toime roll ravimi hüpotensiivses aktiivsuses tuleb veel kindlaks teha. Telmisartaani antihüpertensiivne efektiivsus on võrreldav antihüpertensiivsete ravimite teiste rühmade esindajate efektiivsusega (seda on kliinilistes uuringutes tõestatud, võrreldes telmisartaani amlodipiini, atenolooli, enalapriili, hüdroklorotiasiidi ja lisinopriiliga).

Telmisartaanravi järsul lõpetamisel taastub vererõhk mõne päevaga järk-järgult ravieelsele tasemele ilma tagasilöögi fenomenita.

Otseselt kahte ravi võrdlevates kliinilistes uuringutes oli telmisartaaniga ravitud patsientidel kuiva köha esinemissagedus tunduvalt väiksem kui angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid saanutel.

Kardiovaskulaarne preventsioon

ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in Combination with Ramipril Global Endpoint Trial / Jätkuv telmisartaani monoteraapia ja kombinatsioonis ramipriiliga globaalse tulemusnäitaja uuring) uuringus võrreldi telmisartaani, ramipriili ning telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni toimeid kardiovaskulaarsetele lõpptulemustele 25 620 patsiendil, kes olid vähemalt 55-aastased ja kel oli anamneesis südame isheemiatõbi, TIA, ajuinfarkt, perifeerne arteriaalne haigus või II tüüpi suhkurtõbi, millega kaasneb ilmne lõpporgani kahjustus (nt retinopaatia, vasaku vatsakese hüpertroofia, makro- või mikroalbuminuuria), mis on riskialune populatsioon kardiovaskulaarsetele juhtumitele.

Patsiendid randomiseeriti ühte kolmest järgnevast ravigrupist – telmisartaan 80 mg (n = 8 542), ramipriil 10 mg (n = 8 576) või telmisartaani 80 mg ja ramipriili 10 mg kombinatsioon (n = 8 502) – ning neid jälgiti keskmiselt 4,5 aasta jooksul.

Telmisartaan näitas samaväärset mõju ramipriiliga esmase komposiit tulemusnäitaja vähendamises, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või hospitaliseerimine kongestiivse südamepuudulikkuse tõttu. Esmase tulemusnäitaja esinemissagedus oli sarnane telmisartaani (16,7%) ja ramipriili (16,5%) raviharudes. Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019). Ohu suhtarv telmisartaan vs ramipriil oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019 lubataval piiril 1,13). Üldsuremuse määr oli telmisartaaniga ravitud patsientidel 11,6% ja ramipriili puhul 11,8%.

Kaks suurt randomiseeritud kontrollitud uuringut (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in Combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) on uurinud AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori blokaatori kombinatsiooni kasutamist.

ONTARGET oli uuring patsientidel, kellel oli anamneesis kardiovaskulaarne või tserebrovaskulaarne haigus või 2. tüüpi diabeet, millega kaasnes tõestus lõpp-organi kahjustusest. VA NEPHRON-D oli uuring 2.tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Need uuringud ei ole näidanud märkimisväärset kasulikku mõju renaalsele ja/või kardiovaskularsele tulemusele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni

suurenenud riski võrreldes monoteraapiaga. Arvestades nende sarnaste farmakodünaamiliste omadustega, on need tulemused olulised ka teistele AKE-inhibiitoritele ja angiotensiin II retseptorite blokaatoritele.

Seetõttu ei tohi AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptorite blokaatoreid samaaegselt kasutada diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis disainiti kontrollimaks kasu, mida saadakse aliskireeni lisamisest AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori blokaatori standardravile patsientidel, kellel oli 2. tüüpi diabeet ja krooniline neeruhaigus, kardiovaskulaarne haigus või mõlemad. Uuring lõpetati vara kõrvaltoimete suurenenud riski tõttu. Kardiovaskulaarse surm ja insult olid mõlemad arvuliselt sagedamini esinevad aliskireeni grupis kui platseebogrupis ning kõrvaltoimetest ja olulistest tõsistest kõrvaltoimetest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerufunktsiooni häire) teatati sagedamini aliskireeni grupis kui platseebogrupis.

Telmisartaan osutus samaväärselt efektiivseks ramipriiliga eelnevalt täpsustatud sekundaarse tulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne ajuinfarkt [0,99 (97,5% CI 0,90...1,08, p (mittehalvemus) = 0,0004)], mis olid esmaseks tulemusnäitajaks referentsuuringus HOPE (The Heart Outcomes Prevention Evaluation Study / Kardiaalsete lõpptulemuste preventsiooni hindamise uuring), milles uuriti ramipriili toimet platseeboga võrreldes.

Uuringus TRANSCEND randomiseeriti ACE-I talumatud patsiendid muidu samasuguste kaasamise kriteeriumide alusel nagu ONTARGET uuringus telmisartaan 80 mg (n=2 954) või platseebo (2 972) rühma, kusjuures mõlemat anti lisaks standardravile. Keskmine jälgimise kestus oli 4 aastat ja 8 kuud. Mingit statistiliselt olulist erinevust esmase ühendtulemusnäitaja (kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne ajuinfarkt või hospitaliseerimine südame paispuudulikkuse tõttu) esinemissageduse osas ei leitud (15,7% telmisartaani ja 17,0% platseebo gruppides ohu suhtarvuga 0,92 (95% CI 0,81...1,05, p = 0,22)). Esines tõendusmaterjal telmisartaani kasuks, võrreldes platseeboga, eelnevalt täpsustatud sekundaarse ühendtulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne ajuinfarkt [0,87 (95% CI 0,76...1,00, p = 0,048)]. Ei esinenud mingeid tõendeid, mis viitaksid kasule kardiovaskulaarse suremuse osas (ohu suhtarv 1,03, 95% CI 0,85...1,24).

Köha ja angioödeemi täheldati telmisartaaniga ravitud patsientidel harvemini kui ramipriili saanute puhul, samas kui hüpotensiooni täheldati sagedamini telmisartaani puhul.

Telmisartaani ja ramipriili kombineerimine ei lisanud täiendavat kasu, võrreldes ramipriili või telmisartaani monoteraapiaga. KV suremus ja üldsuremus oli arvuliselt suurem kombinatsiooni puhul. Lisaks esines kombinatsiooni harus märkimisväärselt suurem hüperkaleemia, neerupuudulikkuse, hüpotensiooni ja sünkoobi esinemissagedus. Seega ei ole telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni kasutamine sel populatsioonil soovitatav.

50-aastastel ja vanematel hiljuti insuldi saanud patsientidel läbi viidud uuringus “Prevention Regimen For Effectively avoiding Second Strokes” (PRoFESS) täheldati telmisartaaniga sepsise esinemissageduse suurenemist võrreldes platseeboga, 0,70% vs. 0,49% [RR 1,43 (95% usaldusintervall 1,00...2,06)]; telmisartaani võtvatel patsientidel suurenes surmaga lõppenud sepsise juhtude esinemissagedus (0,33%) vs. platseebot võtvatel patsientidel (0,16%) [RR 2,07 (95% usaldusintervall 1,14...3,76)]. Täheldatud sepsise esinemissageduse suurenemine seoses telmisartaani kasutamisega võis olla kas juhuslik leid või seotud mehhanismiga, mis on praegu teadmata.

Lapsed

Telmisartan Teva Pharma ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud.

Neljanädalase raviperioodi jooksul hinnati telmisartaani kahe annuse vererõhku langetavaid toimeid 76-l hüpertensiivsetel, enamasti ülekaalulistel patsientidel vanuses 6 kuni < 18 aastat (kehakaal

≥ 20 kg ja ≤ 120 kg, keskmine 74,6 kg), pärast telmisartaani võtmist annuses 1 mg/kg (n = 29 ravitud)

või 2 mg/kg (n = 31 ravitud). Uuringusse lülitumiseks ei uuritud sekundaarse hüpertensiooni olemasolu. Uuritud patsientidest mõnedel kasutati annuseid, mis olid suuremad kui hüpertensiooni raviks soovitatavad annused täiskasvanutel, ulatudes ööpäevase annuseni, mis oli võrreldav täiskasvanuil testitud 160 mg annusega. Pärast vanuserühma järgi kohandamist olid süstoolse vererõhu (SVR) muutused algväärtusest (esmane eesmärk) -14,5 (1,7) mm Hg telmisartaani 2 mg/kg rühmas, -9,7 (1,7) mm Hg telmisartaani 1 mg/kg rühmas ja -6,0 (2,4) platseeborühmas. Kohandatud diastoolse vererõhu (DVR) muutus algväärtusest oli vastavalt -8,4 (1,5) mm Hg, -4,5 (1,6) mm Hg ja

-3,5 (2,1) mm Hg. Muutus olenes annusest. Sellest uuringust saadud ohutusandmed 6- kuni

< 18-aastastel patsientidel näisid olevat üldiselt sarnased täiskasvanuil täheldatule. Telmisartaani pikaajalise ravi ohutust lastel ja noorukitel ei hinnatud.

Selles patsientide rühmas teatatud eosinofiilide arvu suurenemist täiskasvanutel ei täheldatud. Selle kliiniline tähendus ja olulisus ei ole teada.

Nende kliiniliste andmete põhjal ei ole võimalik teha järeldusi telmisartaani efektiivsuse ja ohutuse kohta hüpertensiivsetel lastel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Telmisartaani imendumine on kiire, kuigi imendunud kogus võib varieeruda. Telmisartaani keskmine absoluutne biosaadavus on ligikaudu 50%. Telmisartaani manustamisel koos toiduga varieerub AUC-∞ vähenemine ligikaudu 6%-st (40 mg annuse korral) kuni ligikaudu 19%-ni (160 mg annuse korral).

3. tunniks pärast manustamist on plasmakontsentratsioonid sarnased, sõltumata sellest, kas telmisartaani manustati koos toiduga või ilma.

Lineaarsus/mittelineaarsus

AUC vähene langus ei vähenda eeldatavasti ravimi terapeutilist efektiivsust. Puudub lineaarne seos annuse ja plasmakontsentratsiooni vahel. 40 mg ületavate annuste puhul suurenevad Cmax ja vähemal määral AUC mitteproportsionaalselt.

Jaotumine

Telmisartaan seondub tugevalt plasmavalkudega (>99,5%), peamiselt albumiini ja alfa-1 happelise glükoproteiiniga. Keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni puhul (Vdss) on ligikaudu 500 l.

Biotransformatsioon

Telmisartaan metaboliseerub esialgse ühendi konjugeerimise teel glükuroniidiks. Konjugaadil ei ole näidatud farmakoloogilist aktiivsust.

Eritumine

Telmisartaani iseloomustab bieksponentsiaalse langusega farmakokineetika, lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on >20 tundi. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) ja vähemal määral plasma kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala (AUC) suurenevad mitteproportsionaalselt annusega. Telmisartaani manustamisel soovitatavas ööpäevases annuses ei ole esinenud kliiniliselt olulist kumulatsiooni. Naistel oli plasmakontsentratsioon võrreldes meestega suurem, samas puudus sellel mõju ravimi efektiivsusele.

Telmisartaan eritub suukaudse (ja intravenoosse) manustamise järgselt peaaegu täielikult väljaheitega, põhiliselt muutumatul kujul. Uriiniga eritub <1% annusest. Totaalne plasma kliirens (Cltot) on kõrge, ligikaudu 1000 ml/min, võrreldes maksa verevooluga (ligikaudu 1500 ml/min).

Patsientide erigrupid

Lapsed

Telmisartaani kahe annuse farmakokineetikat hinnati sekundaarse eesmärgina hüpertensiivsetel patsientidel (n = 57) vanuses 6 kuni < 18 aastat pärast telmisartaani annuste 1 mg/kg või 2 mg/kg võtmist neljanädalase raviperioodi jooksul. Farmakokineetilisteks eesmärkideks olid telmisartaani tasakaalukontsentratsiooni kindlaks määramine lastel ja noorukitel ning vanusega seotud erinevuste

uurimine. Ehkki uuring oli liiga väikesemahuline farmakokineetika tähendusrikkaks hindamiseks alla 12-aastastel lastel, on tulemused üldiselt kooskõlas täiskasvanuilt saadud leidudega ning kinnitavad telmisartaani mittelineaarsust, eriti Cmax osas.

Sugu

Plasmakontsentratsioonide vahel on täheldatud erinevusi – naistel oli Cmax ligikaudu 3 ja AUC ligikaudu 2 korda suurem kui meestel.

Eakad

Telmisartaani farmakokineetikal ei ole erinevust, võrreldes eakaid ja alla 65-aastaseid patsiente.

Neerukahjustus

Kerge kuni mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel täheldati plasmakontsentratsiooni kahekordistumist. Sellegipoolest täheldati neerupuudulikkusega hemodialüüsi saanud patsientidel väiksemaid plasmakontsentratsioone. Telmisartaan seondub neerupuudulikkusega patsientidel tugevalt plasmavalkudega ega ole eemaldatav dialüüsil. Eliminatsiooni poolväärtusaeg neerupuudulikkusega patsientidel ei muutunud.

Maksakahjustus

Farmakokineetilised uuringud näitasid maksakahjustusega patsientidel ravimi absoluutse biosaadavuse suurenemist kuni ligikaudu 100%-ni. Eliminatsiooni poolväärtusaeg maksakahjustusega patsientidel ei muutunud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Normotensiivsetel loomadel läbiviidud ravimi ohutuse prekliinilistes uuringutes esinesid kliiniliselt kasutatava suurusjärgu annuste korral punavereliblede näitajate (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit) vähenemine verepildis, muutused neerude hemodünaamikas (vere uurealämmastiku ja kreatiniini tõus) ning kaaliumi kontsentratsiooni tõus vereseerumis. Koertel täheldati neerutuubulite dilatatsiooni ja atroofiat. Rottidel ja koertel täheldati mao limaskesta kahjustusi (erosioone, haavandeid või põletikku). Prekliiniliste uuringute andmetel välditi nii angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite kui ka angiotensiin II retseptori antagonistide poolt teadaolevalt farmakoloogiliselt indutseeritud kõrvaltoimeid füsioloogilise lahuse suukaudse manustamisega.

Mõlemal loomaliigil esines plasma reniini aktiivsuse tõusu ja neerude jukstaglomerulaarsete rakkude hüpertroofiat/hüperplaasiat. Nimetatud muutused, mis esinevad ka angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite ja teiste angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamisel, ei näi omavat olulist kliinilist tähendust.

Teratogeense toime kohta tõendid puuduvad, kuid telmisartaani toksiliste annuste tasemel täheldati kerget toimet järglaskonna postnataalsele arengule nagu madalam kehakaal ja hilinenud silmade avanemine.

In vitro uuringutes ei esinenud mutageensust ega klastogeenset aktiivsust, samuti puuduvad andmed kartsinogeensuse kohta rottidel ja hiirtel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalne tselluloos (Avicel PH 102)

Naatriumtärklisglükolaat (Tüüp A)

Poloksameerid

Meglumiin

Povidoon (PVP K-30)

Sorbitool (E420)

Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium-alumiinium lahti kooritavad perforeeritud üheannuselised blistrid ja alumiinium- alumiinium perforeeritud üheannuselised blistrid.

Pakendi suurused 14x1, 28x1, 30x1, 40x1, 56x1, 60x1, 84x1, 90x1, 98x1, 100x1 tabletti lahtikooritavates perforeeritud blistrites.

Pakendi suurused 14x1, 28x1, 30x1, 40x1, 56x1, 60x1, 84x1, 90x1, 98x1, 100x1 tabletti perforeeritud blistrites.

Alumiinium-alumiinium blistrid: pakendi suurused 28 või 30 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V.

Swensweg 5

2031GA Haarlem

Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/11/719/041

Karbid 14x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/042

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 28x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/043

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 30x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/044

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 40x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/045

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 56x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/046

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 60x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/047

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 84x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

 

alumiinium-alumiinium blistrites

EU/1/11/719/048

Karbid 90x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/049

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 98x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/050

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 100x1 tabletiga lahti kooritavates perforeeritud üheannuselistes

EU/1/11/719/051

alumiinium-alumiinium blistrites

Karbid 14x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/052

blistrites

Karbid 28x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/053

blistrites

Karbid 30x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/054

blistrites

Karbid 40x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/055

blistrites

Karbid 56x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/056

blistrites

Karbid 60x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/057

blistrites

Karbid 84x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/058

blistrites

Karbid 90x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/059

blistrites

Karbid 98x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/060

blistrites

Karbid 100x1 tabletiga perforeeritud üheannuselistes alumiinium-alumiinium

EU/1/11/719/062

blistrites

Karp 30 tabletiga alumiinium-alumiinium blistris

EU/1/11/719/065

Karp 28 tabletiga alumiinium-alumiinium blistris

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 3. oktoober 2011

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev:

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu