Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Victrelis (boceprevir) – Pakendi infoleht - J05AE

Updated on site: 10-Oct-2017

Ravimi nimetusVictrelis
ATC koodJ05AE
Toimeaineboceprevir
TootjaMerck Sharp

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Victrelis 200 mg kõvakapslid

Botsepreviir

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.

Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1.Mis ravim on Victrelis ja milleks seda kasutatakse

2.Mida on vaja teada enne Victrelise võtmist

3.Kuidas Victrelist võtta

4.Võimalikud kõrvaltoimed

5.Kuidas Victrelist säilitada

6.Pakendi sisu ja muu teave

1.Mis ravim on Victrelis ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Victrelis

Victrelis sisaldab toimeainet botsepreviir, mis aitab võidelda C-hepatiidi nakkuse vastu peatades viiruse paljunemise. Victrelist tuleb alati kasutada koos kahe teise ravimiga. Need on alfapeginterferoon ja ribaviriin. Victrelist ei tohi eraldi kasutada.

Milleks Victrelist kasutatakse

Kombinatsioonis alfapeginterferooni ja ribaviriiniga kasutatakse Victrelist kroonilise C-hepatiidi viirusinfektsiooni (seda nimetatakse ka CHC infektsiooniks) ravimiseks täiskasvanutel. Victrelist võib kasutada täiskasvanutel, kes ei ole varem CHC infektsiooni ravi saanud või kes on kasutanud varem ravimeid, mida nimetatakse interferoonideks ja pegüleeritud interferoonideks.

Kuidas Victrelis toimib

Victrelis pärsib viiruse otsest replikatsiooni ja sel moel aitab vähendada C-hepatiidi viiruse hulka teie organismis.

2.Mida on vaja teada enne Victrelise võtmist

Ärge võtke Victrelist kombinatsioonis alfapeginterferooni ja ribaviriiniga, kui:

olete botsepreviiri või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;

olete rase;

teil esineb seisund, mida nimetatakse autoimmuunseks hepatiidiks;

võtate bepridiili, pimosiidi, lurasidooni, suukaudset midasolaami, suukaudset triasolaami, simvastatiini, lovastatiini, alfusosiini, silodosiini, tungaltera tüüpi ravimeid (nagu dihüdroergotamiinmesülaati, ergonoviini, ergotamiini või metüülergonoviini), lumefantriini, halofantriini, kvetiapiini või türosiini kinaasi inhibiitoreid.

Ärge võtke Victrelist, kui mõni ülaltoodud olukordadest kehtib teie kohta. Kui te ei ole kindel, pidage enne Victrelise võtmist nõu arsti või apteekriga.

Meeldetuletus. Enne Victrelise võtmise alustamist lugege ka lõiku “Ärge kasutage” alfapeginterferooni ja ribaviriini pakendi infolehtedelt.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne oma ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:

teil on kunagi olnud mõni vereprobleem nagu näiteks aneemia (kui teil on tervete punaste vereliblede puudus, mis transpordivad hapnikku teie kehas ringi);

teil on kunagi olnud mõni vereprobleem nagu näiteks neutropeenia (teatud tüüpi valgevereliblede puudus). Neutropeenia mõjutab keha võimet nakkusi tagasi tõrjuda;

teil on kunagi olnud mõni vereprobleem nagu näiteks pantsütopeenia (nii vereliistakute, vere puna- kui ka valgeliblede vähesus);

teil on maksapuudulikkus;

teil esineb mõni teine maksaprobleem lisaks C-hepatiidi nakkusele;

teil on HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus) või kui teil on kunagi esinenud mõni muu immuunsüsteemiga seotud probleem;

teile on siirdatud mõni elund;

teil on C-hepatiit, kuid mõni teine genotüüp kui genotüüp 1;

te olite patsient, kelle eelnev ravi CHC proteaasi inhibiitoriga ebaõnnestus;

teil on või on kellelgi teie perest ebaregulaarne südamerütm, eriti seisund, mida kutsutakse „QT-intervalli pikenemiseks”;

teil on kaaliumi tase veres madal (hüpokaleemia).

Kui mõni ülaltoodud olukordadest kehtib teie kohta (või kui te ei ole selles kindel), pidage enne Victrelise võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Victrelise võtmise ajal kombinatsioonis ribaviriini ja alfapeginterferooniga on teatatud tõsistest allergilistest reaktsioonidest. Lisateavet vt palun lõigust „Võimalikud kõrvaltoimed“.

Analüüsid

Arst laseb regulaarselt teie verd analüüsida. Neid vereanalüüse tehakse mitmel põhjusel:

selleks, et arst teaks, kas teie ravi toimib;

selleks, et arst saaks otsustada, kui kaua tuleb teid Victrelisega ravida

selleks, et avastada kõrvaltoimeid.

Muud ravimid ja Victrelis

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid ja loodusravimeid.

Eriti ärge võtke Victrelist, kui te kasutate mõnda alljärgnevatest ravimitest:

alfusosiin ja silodosiin – kasutatakse suurenenud eesnäärme sümptomite raviks;

bepridiil – kasutatakse südameprobleemide korral;

pimosiid või lurasidoon – kasutatakse vaimse tervisega seotud probleemide korral;

suukaudne midasolaam või suukaudne triasolaam – rahusti, mida manustatakse suukaudu;

statiinid – simvastatiin või lovastatiin;

„tungaltera” tüüpi ravimid, nagu näiteks dihüdroergotamiin, ergonoviin, ergotamiin või metüülergonoviin – kasutatakse migreeni ja kobarpeavalude vastu;

kvetiapiin – kasutatakse skisofreenia, bipolaarse häire ja raske depressiooni raviks;

lumefantriin ja halofantriin – malaariavastased ravimid;

türosiini kinaasi inhibiitorid – kasutatakse vähivastaste ravimitena.

Ärge võtke Victrelist, kui te võtate mõnda ülaltoodud ravimitest. Kui te ei ole kindel, pidage enne Victrelise võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Palun teavitage oma arsti või apteekrit ka juhul, kui te kasutate järgnevaid ravimeid:

rasestumisvastaseid ravimeid – drospirenooni;

CYP3A4 indutseerivaid ravimeid (nagu antibiootikume – rifampitsiini, ja antikonvulsante – karbamasepiini, fenobarbitaali, fenütoiini);

arütmiavastaseid ravimeid – amiodarooni, kinidiini;

mikroobidevastast ravimit – pentamidiini;

mõningaid neuroleptikume;

seenevastaseid ravimeid – ketokonasooli, itrakonasooli, posakonasooli, vorikonasooli;

mittenukleosiidset HIV pöördtranskriptaasi inhibiitorit – efavirensi, etraviriini;

HIV-i proteaasi inhibiitoreid – atasanaviiri, darunaviiri, lopinaviiri, ritonaviiri;

veenisiseselt manustatavaid rahusteid – bensodiasepiine (näiteks alprasolaami, midasolaami, triasolaami);

immunosupressante – takroliimust, siroliimust, tsüklosporiini;

valitud statiine – atorvastatiini või pravastatiini;

metadooni;

hormoonasendusravi – östrogeenil põhinevaid ravimeid;

vererõhku alandavat ravimit – kaltsiumikanali blokaatoreid (näiteks amlodipiini, diltiaseemi, felodipiini, nikardipiini, nifedipiini, nisoldipiini, verapamiili);

suurenenud eesnäärme sümptomite ravis kasutatavat ravimit – doksasosiini või tamsulosiini;

varfariini ja teisi sarnaseid ravimeid, mida nimetatakse K-vitamiini antagonistideks ja kasutatakse vere vedeldamiseks. Võimalik, et teie arst peab tegema teile sagedamini vereanalüüse, et hinnata teie vere hüübimisvõimet.

Rasedus ja imetamine

Victrelise kasutamise tõttu koos ribaviriiniga tuleb rasedust vältida. Ribaviriin võib raskelt kahjustada sündimata last. Seega teie ja teie partner peate suguelus kasutusele võtma eriettevaatusabinõud juhul, kui on mingitki võimalust rasestumiseks:

-kui te olete fertiilses eas naine, kes võtab ribaviriini:

peab teie rasedustesti tulemus olema negatiivne enne ravi, iga kuu ravi ajal ja 4 kuul pärast ravi lõpetamist. Te peate kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid ribaviriini võtmise ajal ja 4 kuul pärast ravi lõpetamist. Seda tuleb teie arstiga arutada;

-kui te olete mees, kes võtab ribaviriini:

ärge olge vahekorras rasedaga, kui te ei kasuta kondoomi. See vähendab võimalust, et ribaviriin jääb naise organismi. Kui teie naissoost partner ei ole rase, kuid on fertiilses eas, tuleb tal teha rasedustest iga kuu ravi ajal ja 7 kuul pärast ravi lõpetamist. Teie ja teie partner peate kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid ribaviriini võtmise ajal ja 7 kuul pärast ravi lõpetamist. Seda tuleb teie arstiga arutada.

On võimalik, et botsepreviir eritub rinnapiima. Kui te imetate, siis teie arst annab teile nõu lõpetada imetamine või lõpetada ravi Victrelisega imetamise ajal.

Meeldetuletus. Enne Victrelise kasutamist lugege alfapeginterferooni ja ribaviriini pakendi infolehe lõiku „Rasedus ja imetamine“.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Victrelis ei mõjuta teie auto juhtimise või masinate ja tööriistade kasutamise võimet. Siiski Victrelise kombinatsioonravi koos alfapeginterferooni ja ribaviriiniga võib tekitada väsimust, nõrkust, pearinglust, vererõhu muutust, segasust või raskusi selgelt näha. Sellisel juhul ärge autot juhtige ega kasutage ükskõik milliseid tööriistu või masinaid.

Victrelis sisaldab laktoosi

Victrelis sisaldab laktoosi (üks suhkrutüüp). Kui arst on teile öelnud, et te ei talu mõningaid suhkruid või ei suuda neid seedida (teil esineb teatud suhkrute talumatus), nagu näiteks laktaasi puudulikkuse või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni korral, siis pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

3.Kuidas Victrelist võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju võtta

Victrelise soovitatav annus on 4 kapslit kolm korda ööpäevas (kokku 12 kapslit ööpäevas). Võtke kapsleid hommikul, lõuna ajal ja õhtul koos söögi või kerge einega. Kasutamine ilma toiduta võib tõsiselt ohustada teie ravi edukust.

Kuidas seda ravimit võtta

Tõmmake pakendi tagaosa kapsli kättesaamiseks lahti – ärge suruge kapslit läbi blistri, sest kapsli surumine läbi pakendi võib kapsli katki teha.

Võtke ravimit suukaudselt.

Seda ravimit tuleb võtta söögi või kerge eine ajal.

Victrelist võetakse alati kombinatsioonis alfapeginterferooni ja ribaviriiniga.

Nende ravimite manustamise kestus sõltub teie ravivastusest ja ravikavast.

Meeldetuletus. Palun lugege enne Victrelise võtmise alustamist ka alfapeginterferooni ja ribaviriini infolehtede lõiku „Võimalikud kõrvaltoimed“.

Kui te võtate Victrelist rohkem kui ette nähtud

Kui te võtate Victrelist rohkem kui ette nähtud, siis pöörduge kohe arsti poole või minge lähima haigla erakorralise vastuvõtu osakonda.

Kui te unustate Victrelist võtta

Kui te unustate annuse võtta ja järgmise annuse manustamise ajani jääb üle 2 tunni, siis võtke vahele jäänud annus koos söögiga sisse. Seejärel jätkake kapslite võtmist tavalisel viisil.

Siiski, kui järgmise annuse manustamise ajani jääb alla 2 tunni, jätke annus vahele.

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Küsimuste esinemise korral pidage nõu arstiga.

Kui te lõpetate Victrelise võtmise

Ärge lõpetage Victrelise võtmist enne, kui arst nii ütleb.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga, sest teie ravi ei pruugi toimida.

4.Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Selle ravimiga võivad esineda alljärgnevad kõrvaltoimed:

Lõpetage Victrelise võtmine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate ükskõik millist järgnevatest tõsistest kõrvaltoimetest – võite vajada kiireloomulist meditsiinilist abi:

hingamis- või neelamisraskused, vilistav hingamine, lööve, sügelus, näo, silmade, huulte, keele või kõri turse – need on allergilise reaktsiooni tunnused.

Teiste kõrvaltoimete hulka kuuluvad

Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

Üldine: peavalu; külmavärinad, palavik; iiveldus; gripilaadsed sümptomid, pearinglus, energiapuudus; unetus; isutus, kehakaalulangus; õhupuudus.

Suu, nina või kurk: köha; suu kuivus; kummaline maitse.

Nahk ja juuksed: naha kuivus, sügelus, lööve; juuste väljalangemine või õhenemine. Liigesed ja lihased: ebatavaline nõrkus; valusad, paistes liigesed; lihasevalu, mis ei tulene füüsilisest koormusest.

Magu ja soolestik: kõhulahtisus; iiveldus (oksendamine).

Vaimsed häired: ärevustunne; sügav kurbus- või kasutuse tunne (depressioon); ärritatud, pingul ja rahutu olek.

Veri: madal vere punaliblede arv (aneemia), punaliblede arvu langus – tunnuste hulka võib kuuluda väsimustunne, peavalu, õhupuudus kehalisel tegevusel; madal neutrofiilide arv (neutropeenia), valgeliblede vähesus – tunnuste hulka võib kuuluda tavalisest suurem infektsioonide arv – sealhulgas palavik, tugevad külmavärinad, kurguvalu või suuhaavandid.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

Üldine: värisemine; minestus; hingamisraskused; janu; unehäired; tuikav peavalu; üldine halb enesetunne; pööritustunne.

Silmad või kõrvad: silmade kuivus; helin kõrvades; muutused nägemises.

Suu, nina või kurk: suuvalu, hambavalu; valu neelamisel; ninaverejooks, ninakinnisus; muutused lõhnatajus; valusad ja kõrgenenud piirkonnad suus; tugev janu koos suu või naha kuivusega; kilpnäärme, kaela või kõri paistetus; kilpnäärme alatalitlus; haavandid või paistetus suus, põletustunne keelel; pinguloleku või kinnisuse tunne ninas, põskedes ja silmade taga – mõnikord koos tuikava valu, palaviku või ninakinnisusega (sinusiit).

Nahk ja juuksed: külmavillid, naha kirvendus või tuimus; puute- või kompimistaju nõrgenemine; nahalööve, laiguti esinev lööve, punane nahk; punane kõrgenenud nahalööve, mõnikord koos mädavillidega; kuum, hell ja punane nahk, mõnikord koos palaviku ja külmavärinatega; suurenenud higistamine; nahahaigus paksude punaste nahalaikudega – tihti koos ketendusega.

Lihased ja liigesed: lihasespasm; väsimustunne, lihasenõrkus, külmatunne; seljavalu, kaelavalu, jäsemevalu.

Magu ja soolestik: valu kõhus ning ülakõhus või seljas; kõrvetustunne kõhus, maohäired; puhitustunne, röhitsused (röhatised).

Pärak: gaasid (kõhupuhitus); pärakuveenikomud (hemorroidid); raskused roojamisel (kõhukinnisus).

Kuseteed: urineerimiseks tavalisest sagedasem tualeti külastamine.

Seksuaalsus: sugutungi vähenemine; raskused erektsiooni saavutamisel või hoidmisel. Vaimsed häired: meeleolumuutused; erutustunne; mälukaotus, keskendumisraskused. Rindkere: hingamisraskused; ebamugavustunne rindkeres, rindkerevalu; raskustunne rindkeres koos hingamisraskuste või vilistava hingamisega.

Süda või vereringe: kiire või ebaühtlane südame löögisagedus; kõrge või madal vererõhk. Veri: vereliistakute arvu langus – tunnuste hulka võib kuuluda tavalisest kergemini esinev veritsus või verevalumite teke; kõrge suhkru (glükoos) sisaldus veres; kõrge triglütseriidide sisaldus veres; kõrge kusihappesisaldus veres; nii vereliistakute, vere puna- kui ka valgeliblede vähesus (pantsütopeenia); neutrofiilide arvu oluline vähenemine (agranulotsütoos).

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

Üldine: peapööritus, artriit; suurenenud kalduvus veritsusele; lümfisõlmede paistetus kaelal, kaenla all või kubemes; tugev põletav või torkav valu; kõrgenenud tundlikkus valguse, heli, kõige tuntava või maitstava suhtes; suhkurtõbi.

Silmad või kõrvad: sidekestapõletik; silmavalu; kurtus; paistetus laugude ümber; pisaraterohkus; vedeliku voolus kõrvast või silmast; ebanormaalne tunne silma ümbruses, punane täpp silmavalgel; silmade valge osa või naha kollaseks muutumine.

Suu, nina või kurk: hääle kähedus, kurgu või huulte kuivus; valusad või veritsevad igemed; tundlikud hambad või hambavalu; keele paistetus, värvi muutumine või haavandid; keelevillid; tugev valu neelamisel; rindkerevalu kopsude juures; rindkerevalu tugevnemine sügaval sisse hingamisel; kontrollimatu süljeeritus; kilpnäärme ületalitlus.

Nahk ja juuksed: nahalööve; lahtine haavand; kuumatalumatus; nähtavalt punetav nägu; kahvatus; kollane nahk; lööve päikesevalguse tõttu; haavad ei parane normaalselt.

Jalad või käed: valu, tuimuse, kirvenduse või kipituse tunne; tromb veenis; käe või jala külmatunne; valulik liigeste põletik, kõige sagedamini jalgades (podagra).

Magu ja soolestik: valu alakõhus; kõhunäärmepõletik.

Kuseteed: valu urineerimisel; põletustunne või raskused urineerimisel; vajadus urineerida mitmeid kordi öö jooksul.

Pärasool või pärak: päraku sügelus; võimetus roojata või rooja värvi muutus; sagedasem sooletegevus; päraku veritsemine.

Seksuaalsus: menstruatsiooni puudumine; tugev või pikaajaline menstruatsioon; emakaverejooks (näiteks pikaajaline > 7 päevane või rohke vereeritus ebaregulaarsete või tavalisest lühemate ajavahemike järel, veritsus menopausis olevatel naistel vähemalt 6 kuud kuni 1 aasta pärast kuupuhastuste lakkamist).

Vaimsed häired: viha; vaenulik hoiak või käitumine; ähvardav käitumine; probleemid ainete kuritarvitamisega, ebanormaalne käitumine; segasustunne; enesetapumõtted; äkiline intensiivne süüdistamiskartus; jälitustunne; raskused probleemide lahendamisel.

Lihased: luuvalu; lokaalne või ulatuslik valu. Rindkere: kopsupõletik.

Süda või vereringe: ebanormaalne või kiire südame löögisagedus; südame nõrgast verevoolust tingitud südamehaigus.

Veri: madal kaaliumisisaldus veres; kõrge kaltsiumisisaldus veres.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

Üldine: raskused hingamisel ja neelamisel; kilpnäärmekasvaja; infektsioon veres; paistetus või tükkide teke kehaorganites; haigus, mis viib lihaste halvatuse arenguni; ajuhaigus – tunnuste hulka võib kuuluda peavalu ja palavik, kehaosa halvatus, kange kael või valgustundlikkus.

Silmad või kõrvad: kõrvavalu.

Nahk ja juuksed: naha punetus; bakteriaalne nahainfektsioon.

Magu ja soolestik: seedimisprobleemid; vere oksendamine; oksendamine, kõhulahtisus ja tugev parema ülemise nurga kõhuvalu (alakõhus).

Seksuaalsus: sperma hulga vähenemine.

Vaimsed häired: meeleolumuutused; tunne, et elu variseb kokku; ebareaalsete asjade (hallutsinatsioonide) nägemine, tundmine või kuulmine; enesetapumõtted (suitsiidsus), enesetapukatse; suur õnnetunne (maania), millele järgneb sügav kurbuse või kasutuse tunne. Rindkere: hingamisraskused lamades; raske kopsuinfektsioon nagu näiteks kopsupõletik; terav rindkerevalu, mis hingamisel süveneb; valu rinnaku taga, mis võib levida kaela ja õlgadesse. Süda või vereringe: südamerabandus; hingamise seiskumine; tromb käes või jalas; aju osade verevarustuse vähenemine (näiteks peapööritus, topeltnägemine või nõrkustunne keha mõlemal poolel).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Nahk ja juuksed: raskekujuline lööve, millega võib kaasneda palavik, väsimus, näo või lümfisõlmede turse; eosinofiilide (teatud tüüpi vere valgeliblede) arvu suurenemine, mõjud maksale, neerudele või kopsule (reaktsioon nimega DRESS); raske nahareaktsioon, sealhulgas villid nahal või naha ketendus (reaktsioon, mida nimetatakse Stevensi-Johnsoni sündroomiks). Neerud: neerukahjustus (tavaliselt pöörduv pärast ravi lõpetamist).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada riikliku teavitussüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5.Kuidas Victrelist säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistrifooliumil pärast tähist „Kõlblik kuni:“ või „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Säilitamine apteekri juures

Hoida külmkapis (2 C…8 C).

Säilitamine patsiendi juures

Hoida külmkapis (2 C…8 C) kuni aegumiseni.

VÕI

Hoida väljaspool külmkappi temperatuuril kuni 30 C mitte üle 3 kuu kuni aegumiseni. Pärast seda perioodi tuleb ravim hävitada.

Hoida originaalblistris niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Victrelis sisaldab

Toimeaine on botsepreviir. Iga kõvakapsel sisaldab 200 mg botsepreviiri.

Teised koostisosad on naatriumlaurüülsulfaat, mikrokristalne tselluloos, laktoosmonohüdraat, kroskarmelloosnaatrium, eelželatineeritud tärklis, magneesiumstearaat, kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid (E172), titaandioksiid (E171), želatiin ja šellak.

Kuidas Victrelis välja näeb ja pakendi sisu

Kõvakapslitel on kollakaspruun ülaosa punase „MSD” logoga ja valkjas alaosa punase koodiga „314”. Lahtirebitava kattega blisterpakend sisaldab 12 kõvakapslit (3x4 kapsliga blisterriba).

Pakendi suurused: karp 84 kõvakapsliga ja multipakend, milles 336 kõvakapslit (4 karpi 84 kõvakapsliga).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja

Tootja

Merck Sharp & Dohme Ltd

S-P Labo NV

Hertford Road, Hoddesdon

Industriepark 30

Hertfordshire

B-2220 Heist-op-den-Berg

EN11 9BU

Belgia

Ühendkuningriik

 

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Belgique/België/Belgien

MSD Belgium BVBA/SPRL

Tél/Tel: 0800 38 693 (+32(0)27766211) dpoc_belux@merck.com

България

Мерк Шарп и Доум България ЕООД Тел.: +359 2 819 3737 info-msdbg@merck.com

Česká republika

Merck Sharp & Dohme s.r.o. Tel.: +420 233 010 111 dpoc_czechslovak@merck.com

Danmark

MSD Danmark ApS Tlf: +45 4482 4000 dkmail@merck.com

Lietuva

UAB Merck Sharp & Dohme Tel.: +370 5 278 02 47 msd_lietuva@merck.com

Luxembourg/Luxemburg

MSD Belgium BVBA/SPRL Tél/Tel: +32(0)27766211 dpoc_belux@merck.com

Magyarország

MSD Pharma Hungary Kft. Tel.: +361 888 53 00 hungary_msd@merck.com

Malta

Merck Sharp & Dohme Cyprus Limited Tel: 8007 4433 (+356 99917558) malta_info@merck.com

Deutschland

MSD SHARP & DOHME GMBH

Tel: 0800 673 673 673 (+49 (0) 89 4561 2612) e-mail@msd.de

Eesti

Merck Sharp & Dohme OÜ Tel.: +372 6144 200 msdeesti@merck.com

Ελλάδα

MSD Α.Φ.Β.Ε.Ε.

Τηλ: +30 210 98 97 300 dpoc_greece@merck.com

España

Merck Sharp & Dohme de España, S.A. Tel: +34 91 321 06 00 msd_info@merck.com

France

MSD France

Tél: + 33 (0) 1 80 46 40 40

Hrvatska

Merck Sharp & Dohme d.o.o. Tel: + 385 1 6611 333 croatia_info@merck.com

Ireland

Merck Sharp & Dohme Ireland (Human Health) Limited

Tel: +353 (0)1 299 8700 medinfo_ireland@merck.com

Ísland

Vistor hf.

Sími: +354 535 7000

Ιtalia

MSD Italia S.r.l. Tel: +39 06 361911

medicalinformation.it@merck.com

Κύπρος

Merck Sharp & Dohme Cyprus Limited Τηλ: 800 00 673 (+357 22866700) cyprus_info@merck.com

Latvija

SIA Merck Sharp & Dohme Latvija Tel: +371 67364224 msd_lv@merck.com.

Nederland

Merck Sharp & Dohme BV

Tel: 0800 9999000 (+31 23 5153153) medicalinfo.nl@merck.com

Norge

MSD (Norge) AS Tlf: +47 32 20 73 00 msdnorge@msd.no

Österreich

Merck Sharp & Dohme Ges.m.b.H. Tel: +43 (0) 1 26 044 msd-medizin@merck.com

Polska

MSD Polska Sp.z o.o. Tel.: +48 22 549 51 00 msdpolska@merck.com

Portugal

Merck Sharp & Dohme, Lda Tel: +351 21 4465700 clic@merck.com

România

Merck Sharp & Dohme Romania S.R.L. Tel: +40 21 529 29 00 msdromania@merck.com

Slovenija

Merck Sharp & Dohme, inovativna zdravila d.o.o.

Tel: + 386 1 5204 201 msd_slovenia@merck.com

Slovenská republika

Merck Sharp & Dohme, s. r. o. Tel.: +421 2 58282010 dpoc_czechslovak@merck.com

Suomi/Finland

MSD Finland Oy

Puh/Tel: +358 (0) 9 804650 info@msd.fi

Sverige

Merck Sharp & Dohme (Sweden) AB Tel: +46 77 5700488 medicinskinfo@merck.com

United Kingdom

Merck Sharp & Dohme Limited Tel: +44 (0) 1992 467272 medicalinformationuk@merck.com

Infoleht on viimati uuendatud {KK/AAAA}

Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu