Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Zinforo (ceftaroline fosamil) – Ravimi omaduste kokkuvõte - J01DI02

Updated on site: 11-Oct-2017

Ravimi nimetusZinforo
ATC koodJ01DI02
Toimeaineceftaroline fosamil
TootjaPfizer Ireland Pharmaceuticals

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Zinforo, 600 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab tseftaroliinfosamiili äädikhappe solvaadi monohüdraati, mis vastab 600 mg tseftaroliinfosamiilile.

Lahustamise järgselt sisaldab 1 ml lahust 30 mg tseftaroliinfosamiili.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraadi pulber (kontsentraadi pulber).

Kahvatukollakas-valge või helekollane pulber.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Zinforo on näidustatud täiskasvanutele ja üle 2 kuu vanustele lastele järgmiste infektsioonide raviks (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid;

olmetekkene pneumoonia.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja noorukid (vanuses 12…<18 aastat kehakaaluga ≥ 33 kg) kreatiniini kliirensiga (CrCL) > 50 ml/min: vt tabel 1.

Tabel 1. Annustamine täiskasvanutel ja noorukitel (vanuses 12…< 18 aastat kehakaaluga ≥ 33 kg), kelle CrCL > 50 ml/min

Infektsioon

Annus

Sagedus

Infusiooniaeg

Ravi kestvus

 

 

 

(minutid)

(päevad)

Naha ja pehmete

600 mg

Iga 12 tunni järel

5…14

kudede tüsistunud

 

 

 

 

infektsioonid

 

 

 

 

(complicated skin

 

 

 

 

and soft tissue

 

 

 

 

infections,

 

 

 

 

cSSTIa)

 

 

 

 

Olmetekkene

600 mg

Iga 12 tunni järel

5…7

pneumoonia

 

 

 

 

(community acquired pneumonia, CAP)

a Põhinedes farmakokineetilistele ja farmakodünaamilistele analüüsidele on soovitatav annustamisrežiim S. aureus’e põhjustatud cSSTI raviks (kui tseftaroliini MIC on 2 või 4 mg/l) 600 mg iga 8 tunni järel, kasutades 2- tunnist infusiooni. Vt lõigud 4.4 ja 5.1.

Lapsed vanuses 2 kuud…< 12 aastat, kelle CrCL > 50 ml/min, ja noorukid vanuses 12…< 18 aastat kehakaaluga < 33 kg, kelle CrCL > 50 ml/min: vt tabel 2.

Soovitatav ravi kestus on 5…14 päeva cSSTI ja 5…7 päeva CAP puhul.

Tabel 2. Annustamine lastel vanuses 2 kuud…< 12 aastat, kelle CrCL > 50 ml/min, ja noorukitel vanuses 12…< 18 aastat kehakaaluga < 33 kg, kelle CrCL > 50 ml/mina

Vanus ja kehakaal

Annus

Sagedus

Infusiooniaeg

 

 

 

(minutid)

≥ 12…< 18 aastat ja kehakaal

12 mg/kgb

Iga 8 tunni järel

< 33 kg

12 mg/kgb

 

 

≥ 2…< 12 aastat

Iga 8 tunni järel

≥ 2 kuud…< 2 aastat

8 mg/kg

Iga 8 tunni järel

aSoovitatavad annused kehtivad S. aureus’e raviks, kui tseftaroliini MIC on ≤ 1 mg/l.

bIga 8 tunni järel manustatud annus ei tohi ületada 400 mg.

Patsientide erirühmad

Eakad

Eakatel patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on > 50 ml/min, ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Kui kreatiniini kliirens (CrCL) on ≤ 50 ml/min, tuleb annust kohandada, nagu esitatud tabelites 3 ja 4 (vt lõik 5.2). Soovitatav ravi kestus on sama, kui patsientidel, kelle CrCL > 50 ml/min.

Soovituslikud annused lastele ja noorukitele põhinevad farmakokineetilisel (PK) mudelil.

Puudub piisav teave, et soovitada annuse kohandamist noorukitel vanuses 12…< 18 aastat kehakaaluga < 33 kg ja lastel vanuses 2…12 aastat, kel on lõppstaadiumi neeruhaigus (end-stage renal disease, ESRD).

Puudub piisav teave, et soovitada annuse kohandamist lastel vanuses 2 kuud…< 2 aastat, kel on mõõdukas või raske neerukahjustus või ESRD.

Tabel 3. Annustamine täiskasvanutel ja lastel (vanuses 12…< 18 aastat kehakaaluga ≥ 33 kg), kelle CrCL ≤ 50 ml/min

Infektsioon

Kreatiniini kliirensa

Annus

Sagedusc

Infusiooniaeg

 

(ml/min)

 

 

(minutid)c

cSSTI ja CAP

> 30 kuni ≤ 50

400 mg

Iga 12 tunni järel

 

15 kuni 30

300 mg

Iga 12 tunni järel

 

 

 

 

 

 

ESRD, sh

200 mg

Iga 12 tunni järel

 

hemodialüüsb

 

 

 

aArvutatud Cockcroft-Gault’ valemit kasutades

bZinforot tuleb hemodialüüsi päevadel manustada pärast hemodialüüsi teostamist.

cPõhinedes farmakokineetilistele ja farmakodünaamilistele analüüsidele on soovitatav annustamisrežiim

S. aureus’e põhjustatud cSSTI raviks (kui tseftaroliini MIC on 2 või 4 mg/l) annus, mida soovitatakse tabelis vastavalt neerufunktsiooni kategooriatele, manustatuna iga 8 tunni järel 2-tunniseid infusioone kasutades. Vt lõigud 4.4 ja 5.1.

Tabel 4. Annustamine lastel vanuses 2…< 12 aastat, kelle CrCL ≤ 50 ml/min, ja noorukitel vanuses 12…< 18 aastat kehakaaluga < 33 kg, kelle CrCL ≤ 50 ml/min

Kreatiniini

Vanus ja kehakaal

Annusb, c

Sagedusb

Infusiooniaeg

kliirensa

 

 

 

(minutid)b

(ml/min)

 

 

 

 

 

 

 

 

> 30 kuni ≤ 50 ≥ 12…< 18 aastat ja

8 mg/kgd

Iga 8 tunni järel

 

kehakaal < 33 kg

 

 

 

 

≥ 2…< 12 aastat

8 mg/kgd

Iga 8 tunni järel

≥ 15 kuni ≤ 30 > 12…< 18 aastat ja

6 mg/kge

Iga 8 tunni järel

 

kehakaal < 33 kg

 

 

 

 

≥ 2…< 12 aastat

6 mg/kge

Iga 8 tunni järel

aArvutatud Schwartzi valemit kasutades

bSoovitatavad annused kehtivad S. aureus’e raviks, kui tseftaroliini MIC on ≤ 1 mg/l

cAnnus põhineb kreatiniini kliirensil. Kreatiniini kliirensit tuleb tähelepanelikult jälgida ning annust kohandada vastavalt muutuvale neerufunktsioonile

dIga 8 tunni järel manustatud annus ei tohi ületada 300 mg

eIga 8 tunni järel manustatud annus ei tohi ületada 200 mg

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei peeta annuse kohandamist vajalikuks (vt lõik 5.2).

Lapsed

Zinforo ohutus ja efektiivsus alla 2 kuu vanustel lastel ei ole veel tõestatud. Andmed ei ole saadaval.

Manustamisviis

Intravenoosne. Zinforot manustatakse veenisisese infusioonina 60 minuti või 120 minuti jooksul, sõltumata infusioonimahust (50 ml, 100 ml või 250 ml) (vt lõik 6.6).

Infusioonimahud lastel varieeruvad vastavalt lapse kehakaalule. Infusioonilahuse kontsentratsioon valmistamise ja manustamise ajal ei tohi ületada 12 mg/ml tseftaroliinfosamiili.

Preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise ja lahjendamise juhised vt. lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Ülitundlikkus tsefalosporiinide rühma antibiootikumide suhtes.

Kiire ja raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) iga muud tüüpi beetalaktaam-antibiootikumi (nt penitsilliinide või karbapeneemide) suhtes.

4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid

Võimalikud on rasked ja mõnikord surmaga lõppevad ülitundlikkusreaktsioonid (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Patsiendid, kellel on anamneesis ülitundlikkus tsefalosporiinide, penitsilliinide või teiste beetalaktaam- antibiootikumide suhtes, võivad olla ülitundlikud ka tseftaroliinfosamiili suhtes. Tseftaroliini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on esinenud muid kui raskeid ülitundlikkusreaktsioone teistele beetalaktaam antibiootikumidele (nt penitsilliinile või karbapeneemrühma antibiootikumidele). Raske allergilise reaktsiooni esinemisel Zinforo ravi ajal tuleb ravimi kasutamine lõpetada ning rakendada sobivaid meetmeid.

Clostridium difficile põhjustatud kõhulahtisus

Tseftaroliini kasutamisega seoses on täheldatud antibiootikumist põhjustatud koliiti ja pseudomembranoosset koliiti, mis võib raskusastmelt ulatuda kergest kuni eluohtlikuni. Seega on oluline arvestada selle diagnoosiga patsientide puhul, kel esineb tseftaroliini kasutamise ajal või pärast

seda kõhulahtisus (vt lõik 4.8). Sellises olukorras tuleb arvestada tseftaroliinravi lõpetamise ja toetavate meetmete rakendamise vajadusega koos Clostridium difficile spetsiifilise raviga.

Mittetundlikud organismid

Zinforo ravi jooksul või selle järgselt võivad esineda superinfektsioonid.

Krambihoogudega patsiendid

Krambihooge on esinenud toksikoloogilistes loomuuringutes, kus tseftaroliini plasmakontsentratsioon ületas 7…25 korda inimesel kasutatavat maksimaalset plasmakontsentratsiooni (Cmax) (vt lõik 5.3). Krambihoogudega patsientidel on kliiniliste uuringute kogemus tseftaroliinfosamiiliga väga piiratud. Seetõttu tuleb Zinforot kasutada sellistel patsientidel ettevaatusega.

Otsese antiglobuliinitesti (Coombsi testi) serokonversioon ja võimalik risk hemolüütilise aneemia tekkeks

Ravi ajal tsefalosporiinidega võib otsene antiglobuliinitest (DAT) muutuda positiivseks. DAT serokonversiooni esinemissagedus tseftaroliinfosamiili saavate patsientide hulgas oli 11,2% viie keskse uuringu koondandmete alusel, kus ravimit manustati iga 12 tunni järel (600 mg manustatuna iga 12 tunni järel 60 minuti jooksul), ning 32,3% uuringus, kus patsiendid said tseftaroliinfosamiili iga 8 tunni järel (600 mg manustatuna iga 8 tunni järel 120 minuti jooksul), (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes ei esinenud hemolüüsi tunnuseid ühelgi ravi saanud patsiendil, kel arenes positiivne DAT. Siiski ei saa välistada võimalust, et hemolüütiline aneemia võib tekkida seoses tsefalosporiin-, sealhulgas Zinforo, raviga. Selle riski suhtes tuleb uurida patsiente, kellel on tekkinud aneemia Zinforo ravi ajal või järgselt.

Kliiniliste andmete piiratus

Tseftaroliiniga puuduvad kogemused olmetekkese pneumoonia (CAP) ravis järgmistel patsiendirühmadel: immuunpuudulikkusega, raske sepsisega/septilise šokiga või raske kopsuhaigusega patsiendid, PORT V riskiklassi patsiendid, CAP tõttu ventilatsiooni vajavad patsiendid, metitsilliinresistentsest S. aureus’est põhjustatud CAP-iga või intensiivravi vajavate patsientidega. Selliste patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.

Tseftaroliiniga puuduvad kogemused tüsistunud naha- ja pehmete kudede infektsioonide (cSSTI) ravis järgmistel patsiendirühmadel: immuunpuudulikkusega, raske sepsisega/septilise šokiga, nekrotiseeruva fastsiidiga, perirektaalse abstsessiga ning kolmanda astme põletuse ja laiaulatusliku põletuspinnaga patsiendid. Diabeetilise jala infektsioonidega patsientide ravis on piiratud kogemused. Selliste patsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik.

Kliiniliste uuringute andmed tseftaroliini kasutamise kohta S. aureus’e põhjustatud cSSTI ravis, kui MIC > 1 mg/l, on piiratud. Soovitatavad Zinforo annused, mis on toodud tabelites 1 ja 3 S. aureus’e põhjustatud cSSTI raviks, kui tseftaroliini MIC on 2 või 4 mg/l, põhinevad farmakokineetilis- farmakodünaamilistel mudelitel ja simulatsioonil (vt lõigud 4.2 ja 5.1). Zinforot ei tohi kasutada S. aureus’e põhjustatud cSSTI raviks, kui tseftaroliini MIC on > 4 mg/l.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tseftaroliinfosamiiliga ei ole kliinilisi ravimi koostoimeuuringuid läbi viidud.

Tseftaroliini või tseftaroliinfosamiili kasutamisel on CYP450 rühma ensüümide kaudu metaboliseeruvate ravimitega koostoimete tekke tõenäosus väike, kuna in vitro nad ei inhibeeri ega indutseeri CYP450 rühma ensüüme. Tseftaroliin ega tseftaroliinfosamiil ei metaboliseeru in vitro CYP450 ensüümide abil, mistõttu samaaegselt manustatud CYP450 indutseerijad või inhibiitorid ei mõjuta tõenäoliselt tseftaroliini farmakokineetikat.

Tseftaroliin ei ole in vitro renaalsete transportvalkude (OCT2, OAT1, ja OAT3) substraat ega inhibiitor. Seega ei ole ootuspärased koostoimed tseftaroliini ja selliste ravimite vahel, mis on nende transportvalkude substraadid või inhibiitorid (nt probenetsiid).

Lapsed

Lastel, nagu täiskasvanutelgi, on koostoimete tekke tõenäosus eeldatavalt madal.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Tseftaroliini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või neid on piiratud hulgal. Rottide ja küülikutega läbiviidud loomuuringud ei ole näidanud terapeutilistele kontsentratsioonidele sarnaste plasmatasemete korral kahjulikke toimeid reproduktsioonitoksilisusele. Ravimi manustamine emasrottidele tiinuse- ja laktatsiooniperioodil ei avaldanud toimet poegade sünnikaalule ega kasvule, kuigi organogeneesi ajal manustatud tseftaroliin tekitas väiksemaid muutusi lootekaalus ning parietaalluu luustumise aeglustumist (vt lõik 5.3).

Ettevaatusabinõuna on eelistatav vältida Zinforo kasutamist raseduse ajal, välja arvatud juhul kui naise kliiniline seisund vajab ravi Zinforo antibakteriaalse profiiliga antibiootikumiga.

Imetamine

Ei ole teada, kas tseftaroliinfosamiil või tseftaroliin eritub rinnapiima. Ohtu vastsündinuile/imikuile ei saa välistada. Tuleb otsustada, kas katkestada imetamine või katkestada/hoiduda Zinforo-ravist, võttes arvesse imetamise kasulikkust lapsele ja ravi kasulikkust naisele.

Fertiilsus

Tseftaroliinfosamiili toimeid inimese fertiilsusele ei ole uuritud. Tseftaroliinfosamiiliga läbiviidud loomuuringud ei ole näidanud kahjulikke toimeid seoses fertiilsusega (vt lõik 5.3).

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Võib esineda kõrvaltoimeid, nt pearinglus, ning see võib mõjustada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

4.8Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mis esinesid ≥ 3%-l ligi 3242-st kliinilistes uuringutes Zinforoga ravitud patsiendist, olid kõhulahtisus, peavalu, iiveldus ja sügelus ning need olid üldiselt kerged või keskmise raskusega. Esineda võivad ka CDAD ja rasked ülitundlikkusreaktsioonid.

Lööbe suuremat esinemissagedust Aasia päritolu patsientidel (vt allpool) ja DAT serokonversiooni suuremat esinemissagedust (vt lõik 4.4) täheldati täiskasvanud patsientide cSSTI uuringus, kus 600 mg Zinforot manustati 120 minuti jooksul iga 8 tunni järel.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Zinforoga läbiviidud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal tehti kindlaks järgmised kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed on klassifitseeritud vastavalt organsüsteemi klassidele ja esinemissagedusele. Esinemissageduse kategooriad on määratletud vastavalt järgmisele tavale: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000), teadmata (sagedust ei saa määrata olemasolevate andmete põhjal).

Tabel 5

Kõrvaltoimete esinemissagedus organsüsteemi klasside järgi kliiniliste uuringute

ja turuletulekujärgse kogemuse põhjal

 

 

 

Organsüstee

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Teadmata

mi klass

 

 

 

 

 

Infektsioonid

 

 

Clostridium

 

 

ja

 

 

difficile koliit

 

 

infestatsioonid

 

 

(vt lõik 4.4)

 

 

Vere ja

 

 

Aneemia,

Agranulotsüto

Eosinofiilia

lümfisüsteemi

 

 

leukopeenia,

os

 

häired

 

 

neutropeenia,

 

 

 

 

 

trombotsütope

 

 

 

 

 

enia,

 

 

 

 

 

protrombiiniaj

 

 

 

 

 

a (PT)

 

 

 

 

 

pikenemine,

 

 

 

 

 

aktiveeritud

 

 

 

 

 

osalise

 

 

 

 

 

protrombiiniaj

 

 

 

 

 

a (aPTT)

 

 

 

 

 

pikenemine,

 

 

 

 

 

protrombiini

 

 

 

 

 

aktiivsuse

 

 

 

 

 

vähenemine

 

 

 

 

 

(INR

 

 

 

 

 

suurenemine)

 

 

Immuunsüstee

 

Lööve,

Anafülaksia

 

 

mi häired

 

sügelus

(vt lõik 4.3 ja

 

 

 

 

 

4.4),

 

 

 

 

 

ülitundlikkus

 

 

 

 

 

(nt urtikaaria,

 

 

 

 

 

huulte ja näo

 

 

 

 

 

turse) (vt lõik

 

 

 

 

 

4.3 ja 4.4)

 

 

Närvisüsteemi

 

Peavalu,

 

 

 

häired

 

pearinglus

 

 

 

Vaskulaarsed

 

Flebiit

 

 

 

häired

 

 

 

 

 

Seedetrakti

 

Kõhulahtisus,

 

 

 

häired

 

iiveldus,

 

 

 

 

 

oksendamine,

 

 

 

 

 

kõhuvalu

 

 

 

Maksa ja

 

Transaminaasi

 

 

 

sapiteede

 

de aktiivsuse

 

 

 

häired

 

tõus

 

 

 

Neerude ja

 

 

Kreatiniini

 

 

kuseteede

 

 

taseme tõus

 

 

häired

 

 

veres

 

 

Üldised häired

 

Palavik,

 

 

 

ja

 

infusiooni

 

 

 

manustamisko

 

koha

 

 

 

ha

 

reaktsioon

 

 

 

reaktsioonid

 

(erüteem,

 

 

 

 

 

flebiit, valu)

 

 

 

Uuringud

Otsene

 

 

 

 

 

Coombsi test

 

 

 

 

 

positiivne (vt

 

 

 

 

 

lõik 4.4)

 

 

 

 

Valikuline kõrvaltoimete kirjeldus

Lööve

Löövet täheldati sageli nii III faasi cSSTI-uuringutes Zinforo manustamisel iga 12 tunni järel (600 mg manustatuna iga 12 tunni järel 60 minuti jooksul) kui ka cSSTI-uuringus manustamisel iga 8 tunni järel (600 mg manustatuna iga 8 tunni järel 120 minuti jooksul). Lööbe esinemissagedus Aasia päritolu patsientide alarühmas, kes said Zinforot iga 8 tunni järel, oli väga sage (18,5%).

Lapsed

Ohutushinnang lastel põhineb kahe uuringu ohutusandmetel, kus Zinforot sai 227 last vanuses 2 kuud…17 aastat, kellel oli cSSTI või CAP. Üldiselt oli nende 227 lapse ohutusprofiil sarnane täiskasvanutel täheldatuga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Piiratud andmete põhjal on soovitatust suuremaid Zinforo annuseid saanud patsientidel ilmnenud mittesoovitavad toimed sarnased nende patsientidega, kes on kasutanud soovituslikke annuseid. Suhteline üleannustamine võib ette tulla mõõduka neerukahjustusega patsientidel. Üleannustamise ravimisel tuleb järgida kohalikke üldisi meditsiinitavasid.

Tseftaroliin on eemaldatav hemodialüüsi abil. 4-tunnilise dialüüsiperioodi jooksul avastati dialüsaadis ligikaudu 74% manustatud annusest.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, teised tsefalosporiinid ja peneemid, ATC-kood: J01DI02

Zinforo manustamise järgselt on aktiivne ühend tseftaroliin.

Toimemehhanism

In vitro uuringud on näidanud, et tseftaroliin on bakteritsiidne ning inhibeerib bakteriraku seina sünteesi metitsilliinresistentsetel Staphylococcus aureus (MRSA) ja penitsilliinile mittetundlikel Streptococcus pneumoniae (PNSP) tüvedel, kuna omab afiinsust neis mikroobides leiduvate penitsilliini siduvate valkude (penicillin-binding proteins, PBP) suhtes. Selle tulemusel toimivad tseftaroliini minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid (MIC) paljude uuritud mikroorganismide suhtes (vt lõik „Resistentsus“ allpool).

Resistentsus

Tseftaroliin ei toimi Enterobacteriaceae tüvedesse, mis produtseerivad TEM, SHV või CTX-M perekondade laia spektriga beetalaktamaase (ESBL), seriinkarbapenemaase (nagu KPC), B klassi metallo-beetalaktamaase või C klassi tsefalosporinaase (AmpC). Nimetatud ensüüme produtseerivate ja seetõttu tseftaroliinresistentsete organismide hulk varieerub laialdaselt riigiti ning riigisiseselt tervishoiuteenust osutavate asutuste vahel. Kui tseftaroliinravi alustatakse enne antibiogrammi tulemuste selgumist, tuleb arvestada kohaliku teabega tseftaroliinresistentsuse osas. Resistentsust võib suurendada ka bakteriseina mitteläbitavus või ravimi eemaldamine bakterirakust rakuseinas oleva pumbasüsteemi abil. Ühes ja samas bakteriaalses isolaadis võib eksisteerida samaaegselt üks või rohkem neist mehhanismidest.

Koostoime teiste antibakteriaalsete ravimitega

In vitro uuringud ei ole näidanud mingit antagonismi tseftaroliini ja teiste sageli kasutatavate antibakteriaalsete ravimite (nt amikatsiin, asitromütsiin, astreonaam, daptomütsiin, levofloksatsiin, linesoliid, meropeneem, tigetsükliin ja vankomütsiin) vahel.

Tundlikkuse piirid testimisel

Allpool on esitatud EUCAST (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing – Euroopa Antimikroobse Tundlikkuse Testimise Komitee) kliinilise tundlikkuse MIC piirid.

Organismid

MIC tundlikkuse piirid (mg/l)

Tundlik (≤S)

Resistentne (R>)

 

Staphylococcus aureus

Streptococcus pneumoniae

0,25

0,25

Streptococcus A, B, C, G-rühmad*

Märkus3

Märkus3

Haemophilus influenzae

0,03

0,03

Enterobacteriaceae

0,5

0,5

1Viitab täiskasvanute või noorukite (alates 12 aasta vanusest ja 33 kg) annusele tseftaroliiniga iga 12 tunni järel ja 1-tunniseid infusioone kasutades (vt lõik 4.2). Tähelepanu: puuduvad kliinilise uuringu andmed tseftaroliini kasutamisest S. aureus’e põhjustatud CAP ravis, kui tseftaroliini MIC > 1 mg/l.

2Viitab täiskasvanute või noorukite (alates 12 aasta vanusest ja 33 kg) annusele tseftaroliiniga iga 8 tunni järel ja 2-tunniseid infusioone kasutades, et ravida cSSTI-d (vt lõik 4.2). S. aureus, kui tseftaroliini MIC ≥ 4 mg/l, on harvaesinev. PK-PD analüüsid viitavad, et annustades tseftaroliini täiskasvanutele või noorukitele (alates 12 aasta vanusest ja 33 kg) iga 8 tunni järel 2-tunniseid infusioone kasutades, võib ravida S. aureus’e põhjustatud cSSTI-d, kui tseftaroliini MIC on 4 mg/l.

3Väiksem tundlikkus kui bensüülpenitsilliini suhtes.

Farmakokineetika/farmakodünaamika vahekord

Sarnaselt teiste beetalaktaam-antibiootikumidega on tseftaroliini puhul parameeter, mis kõige paremini korreleerub tseftaroliini kliinilise efektiivsusega, %T>MIC (aeg %-des annustamisintervalli jooksul, kui plasmakontsentratsioon ületab infitseeriva organismi minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni).

Kliiniline efektiivsus spetsiifiliste patogeenide suhtes

Efektiivsust on tõestatud kliinilistes uuringutes patogeenide suhtes, mis on loetletud iga näidustuse all, mis olid in vitro uuringutes tseftaroliini suhtes tundlikud.

Tüsistunud naha- ja pehmete kudede infektsioonid (cSSTI)

Grampositiivsed mikroobid

Staphylococcus aureus (sh metitsilliinresistentsed tüved)

Streptococcus pyogenes

Streptococcus agalactiae

Streptococcus anginosus group (sh S. anginosus, S. intermedius, ja S. constellatus)

Streptococcus dysgalactiae

Gramnegatiivsed mikroobid

Escherichia coli

Klebsiella pneumoniae

Klebsiella oxytoca

Morganella morganii

Olmetekkene pneumoonia (CAP)

Uuringutesse ei kaasatud MRSA-st tingitud CAP juhte. Olemasolevad kliinilised andmed ei tõenda penitsilliinresistentsete S. pneumoniae tüvede vastast toimet.

Grampositiivsed mikroobid

Streptococcus pneumoniae

Staphylococcus aureus (ainult metitsilliintundlikud tüved)

Gramnegatiivsed mikroobid

Escherichia coli

Haemophilus influenzae

Haemophilus parainfluenzae

Klebsiella pneumoniae

Antibakteriaalne efektiivsus teiste oluliste patogeenide suhtes

Kliinilist efektiivsust ei ole tõestatud järgmiste patogeenide suhtes, ehkki in vitro uuringud näitavad, et need tekitajad on tseftaroliini suhtes tundlikud, kui puuduvad omandatud resistentsuse mehhanismid:

Anaeroobsed mikroobid

Grampositiivsed mikroobid

Peptostreptococcus spp.

Gramnegatiivsed mikroobid

Fusobacterium spp.

In vitro andmed näitavad, et järgmised liigid ei ole tseftaroliini suhtes tundlikud:

Chlamydophila spp.

Legionella spp.

Mycoplasma spp.

Proteus spp.

Pseudomonas aeruginosa

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Zinforoga läbi viidud uuringute tulemused lastel vanuses sünnist kuni alla 2 kuu (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Tseftaroliini Cmax ja AUC suurenevad ühekordse annuse manustamisel vahemikus 50…1000 mg ligikaudu annusega proportsionaalselt. Pärast mitmekordseid 600 mg infusioone iga 8…12 tunni järel tervetele täiskasvanutele, kelle CrCL > 50 ml/min, ei täheldatud märgatavat tseftaroliini kumuleerumist.

Jaotumine

Tseftaroliini seonduvus plasmavalkudega on väike (ligikaudu 20 %) ja tseftaroliin ei jaotu erütrotsüütidesse. Tseftaroliini keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni korral tervetel täiskasvanud meestel pärast radioaktiivselt märgistatud 600 mg tseftaroliinfosamiili veenisisese üksikannuse manustamist oli 20,3 l, mis vastab rakuvälise vedeliku mahule.

Biotransformatsioon

Tseftaroliinfosamiil (eelravim) konverteeritakse fosfataas-ensüümide poolt plasmas aktiivseks tseftaroliiniks ning eelravimi kontsentratsioonid on plasmas mõõdetavad peamiselt veenisisese infusiooni ajal. Tseftaroliini beetalaktaam-ringi hüdrolüüsi käigus moodustub mikrobioloogiliselt inaktiivne avatud ringiga metaboliit tseftaroliin M-1. Tervetel inimestel on keskmine plasma tseftaroliin M1 suhe tseftaroliini AUC-sse pärast ühekordset 600 mg tseftaroliinfosamiili veenisisest infusiooni ligikaudu 20-30 %.

Tseftaroliini metaboolne muundumine inimese maksa mikrosoomides oli vähene, mis näitab, et tseftaroliin ei metaboliseeru maksa CYP450 ensüümide abil.

Eritumine

Tseftaroliin elimineerub peamiselt neerude kaudu. Tseftaroliini renaalne kliirens on ligikaudne võrdne või veidi aeglasem kui glomerulaarfiltratsiooni kiirus ja in vitro transportvalkude uuringud on näidanud, et aktiivne sekretsioon ei aita kaasa tseftaroliini renaalsele eliminatsioonile.

Tseftaroliini keskmine lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg täiskasvanutel on ligikaudu 2,5 tundi.

Pärast radioaktiivselt märgistatud 600 mg tseftaroliinfosamiili ühekordse annuse veenisisest manustamist tervetele täiskasvanud meestele tuvastati 88 % radioaktiivsusest uriinis ja 6 % väljaheites.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus

Annuse kohandamine on vajalik täiskasvanutel, noorukitel ja lastel, kelle CrCL on ≤ 50 ml/min (vt lõik 4.2).

Puudub piisav teave, et soovitada annuse kohandamist 12…< 18 aastastel noorukitel, kel on ESRD ja kehakaal < 33 kg ning 2…< 12 aastastel lastel, kel on ESRD. Puudub piisav teave, et soovitada annuse kohandamist < 2 aasta vanustel lastel, kel on mõõdukas või raske neerukahjustus või ESRD.

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole tseftaroliini farmakokineetikat kindlaks tehtud. Kuna tseftaroliin ei metaboliseeru maksas oluliselt, siis ei mõjuta maksakahjustus eeldatavasti oluliselt tseftaroliini süsteemset kliirensit. Seega ei ole maksakahjustusega patsientidel annust vaja kohandada.

Eakad

Pärast tseftaroliinfosamiili ühekordse 600 mg veenisisese annuse manustamist oli tseftaroliini farmakokineetika eakatel (≥ 65 aastat) ja tervetel noortel täiskasvanutel (18…45-aastased) sarnane. Eakatel esines AUC0-∞ 33 %-line tõus, peamiselt ealiste neerufunktsiooni muutuste tõttu. Zinforo annust ei ole vaja kohandada eakatel patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min.

Lapsed

Annuse kohandamine on vajalik lastel vanuses 2 kuud…< 12 aastat ja noorukitel vanuses

12…< 18 aastat kehakaaluga < 33 kg (vt lõik 4.2). Zinforo ohutust ja efektiivsust alla 2 kuu vanustel lastel ei ole veel tõestatud.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Neerud olid peamiseks toksilisuse sihtorganiks nii ahvidel kui rottidel. Histopatoloogilisteks leidudeks olid pigmendi deponeerumine ja tubulaarepiteeli põletik. Muutused neerudes ei olnud pöörduvad, kuid vähenesid raskusastmelt pärast 4-nädalast paranemisperioodi.

Krampe on täheldatud suhteliselt kõrgete kontsentratsioonide korral ühekordse annuse ja korduvannuste uuringutes nii rottidel kui ahvidel (≥ 7-kordne Cmax plasmakontsentratsioon, mis inimesel saavutatakse annusega 600 mg kaks korda ööpäevas).

Muudeks olulisteks toksikoloogilisteks leiudeks, mida täheldati rottidel ja ahvidel, olid histopatoloogilised muutused kusepõies ja põrnas.

Genotoksilisus

Tseftaroliinfosamiil ja tseftaroliin olid in vitro kromosomaalaberratsiooni testis klastogeensed, kuid Amesi testist, hiire lümfoomi ja plaanivälisest DNA sünteesi testist ei saadud tõendeid mutageense aktiivsuse kohta. Lisaks olid in vivo roti ja hiire mikrotuuma testid negatiivsed.

Kartsinogeensusuuringuid ei ole läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus

Kuni 5 korda terapeutilist plasmakontsentratsiooni ületavate annuste manustamisel rottidele ei ilmnenud fertiilsusega ega sünnijärgse arenguga seotud kõrvalnähte. Rottidele organogeneesi ajal manustatud tseftaroliin tekitas väiksemaid muutusi lootekaalus ning parietaalluu luustumise aeglustumist, kui kasutati annuseid, mis olid väiksemad kui terapeutiline plasmakontsentratsioon. Ravimi manustamine emasrottidele tiinuse- ja laktatsiooniperioodil ei avaldanud toimet poegade sünnikaalule ega kasvule. Tseftaroliini manustamisel tiinetele küülikutele annustes, mis vastasid

terapeutilisele plasmakontsentratsioonile, esines loodetel sagedamini nurgiti asetsevaid keeleluujätkeid, mis on küüliku loodetel sage skeleti hälve.

Juveniilne toksilisus

Rinnapiima saavatele rottidele oli tseftaroliinfosamiili intravenoosne boolusannus 7. kuni

20. sünnijärgsel päeval hästi talutav plasmakontsentratsioonide juures, mis olid ligikaudu 2 korda kõrgemad laste annusest. Neeru kooreosa tsüste täheldati PND50 juures kõigis rühmades, sh kontrollrühmas. Tsüstid haarasid väikese osa neerust ja esinesid oluliste neerufunktsiooni või uriininäitajate muutuste puudumisel. Seetõttu ei loetud neid leide kõrvaltoimeteks.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Arginiin

6.2Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3Kõlblikkusaeg

Pulber: 3 aastat

Pärast lahustamist:

Lahustatud viaali sisu tuleb kohe ära lahjendada.

Pärast lahjendamist:

Kui infusioonilahus on valmistatud lõigus 6.6 loetletud lahustitega, tuleb seda kasutada 6 tunni jooksul pärast valmistamist. Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud kuni 24 tunni jooksul temperatuuril 2°C…8°C. Lahjendatud preparaat tuleb pärast külmkapist väljavõtmist ära kasutada 6 tunni jooksul.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel ega tohi tavaliselt ületada 24 tundi temperatuuril 2°C…8°C, välja arvatud juhul, kui lahustamine/lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Lahustamisjärgseid ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

20 ml (1. tüüpi) klaasist viaal, mis on suletud alumiiniumkattega (halobutüül) kummikorgiga.

Ravim on müügil 10 viaalistes pakendites.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Pulber tuleb lahustada süsteveega ning saadud kontsentraat tuleb seejärel kohe enne manustamist lahjendada. Valmis infusioonilahus on helekollast värvi ja selles ei ole nähtavaid osakesi.

Lahuse valmistamisel ja manustamisel tuleb järgida standardset aseptilist tehnikat.

Zinforo pulbrit tuleb lahustada 20 ml steriilse süsteveega. Saadud lahust tuleb loksutada, enne kui see viiakse infusioonikotti või -pudelisse, milles sisaldub kas naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahus, glükoosi 50 mg/ml (5%) süstelahus, naatriumkloriidi 4,5 mg/ml ja glükoosi 25 mg/ml süstelahus (0,45% naatriumkloriidi ja 2,5% glükoosi) või Ringer-laktaadi lahus. Infusiooniks võib kasutada

250 ml, 100 ml või 50 ml infusioonikotti vastavalt patsiendi vajadustele. Kogu ajaline intervall alates lahustamise alustamisest kuni intravenoosse infusiooni ettevalmistamise lõpuni ei tohi ületada

30 minutit.

Infusioonimahud lastel varieeruvad vastavalt lapse kehakaalule. Infusioonilahuse kontsentratsioon valmistamise ja manustamise ajal ei tohi ületada 12 mg/ml tseftaroliinfosamiili.

Iga viaal on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Ireland Pharmaceuticals

Operations Services Group

Ringaskiddy, County Cork

Iirimaa

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/12/785/001

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23. august 2012

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 24. aprill 2017

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu