Estonian
A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z

Zostavax (varicella-zoster virus (live, attenuated)) – Ravimi omaduste kokkuvõte - J07BK02

Updated on site: 11-Oct-2017

Ravimi nimetusZostavax
ATC koodJ07BK02
Toimeainevaricella-zoster virus (live, attenuated)
TootjaMSD VACCINS

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

ZOSTAVAX süstesuspensiooni pulber ja lahusti

ZOSTAVAX süstesuspensiooni pulber ja lahusti süstlis

vöötohatise vaktsiin (elus)

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab 1 annus (0,65 ml):

tuulerõuge (Oka/Mercki tüve nõrgestatud, elus) viirust1 mitte vähem kui 19 400 PFU2

1kasvatatud inimese diploidrakkudes (MRC-5)

2PFU = (plaque forming units) tõbe tekitavad ühikud

See vaktsiin võib sisaldada jälgi neomütsiinist. Vaata lõigud 4.3 ja 4.4.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süstesuspensiooni pulber ja lahusti.

Pulber on valge kuni peaaegu valge kompaktne kristalne kogum.

Lahusti on selge värvitu vedelik.

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

ZOSTAVAX on näidustatud vöötohatise ja sellest tingitud vöötohatisejärgse neuralgia ennetamiseks.

ZOSTAVAX on näidustatud 50-aastaste ja vanemate inimeste vaktsineerimiseks.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Manustada tuleb üks annus (0,65 ml).

Korduvannuse vajadus ei ole teada. Vt lõigud 4.8 ja 5.1.

Lapsed

ZOSTAVAXi ohutust ja efektiivsust ei ole lastel ja noorukitel kindlaks tehtud. Andmed puuduvad.

Puudub asjakohane ZOSTAVAXi kasutus primaarse tuulerõugete nakkuse ennetamiseks lastel ja noorukitel.

Manustamisviis

Vaktsiini võib manustada subkutaanselt (s.c.) või intramuskulaarselt (i.m.), eelistatavalt deltalihase piirkonda (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Raske trombotsütopeenia või mis tahes hüübimishäirega patsientidele tuleb vaktsiini manustada subkutaanselt (vt lõik 4.4)

Mitte mingil juhul ei tohi vaktsiini süstida veresoonde.

Ettevaatusabinõud enne ravimi kasutamist või manustamist vt lõik 6.6

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või nt neomütsiini jäägi suhtes (vt lõigud 4.4 ja 6.1).

Primaarse ja omandatud immuunpuudulikkuse ilmingud selliste seisundite nagu ägedate ja krooniliste leukeemiate; lümfoomi ja teiste luuüdi või lümfisüsteemi mõjutavate seisundite; HIV/AIDS-ist tingitud immunosupressiooni (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1) ja rakuliste immuunpuudulikkuste tõttu.

Immuunsust pärssiv ravi (sh kortikosteroidid suurtes annustes) (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Siiski ei ole ZOSTAVAX vastunäidustatud isikutele, kes kasutavad paikseid/sissehingatavaid kortikosteroide, väikeses annuses süsteemseid kortikosteroide või patsientidele, kes saavad kortikosteroide asendusravina, nt neerupealiste puudulikkuse tõttu (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Aktiivne ravimata tuberkuloos.

Rasedus. Lisaks tuleb rasedusest hoiduda kuni 1 kuu pärast vaktsineerimist (vt lõik 4.6).

4.4Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuna on võimalik ülitundlikkusreaktsioonide teke mitte ainult toimeainetele, vaid ka vaktsiinis olevatele abi- ja jääkainetele (nt neomütsiin), peab pärast vaktsiini manustamist harva tekkiva anafülaktilise/anafülaktoidse reaktsiooni puhuks olema valmidus asjakohase meditsiinilise ravi ning järelevalve teostamiseks (vt lõigud 4.3, 4.8 ja 6.1).

Neomütsiini allergia avaldub tavaliselt kontaktdermatiidina. Siiski ei ole neomütsiinist tingitud kontaktdermatiit anamneesis elusviirusvaktsiinide manustamise vastunäidustuseks.

ZOSTAVAX on tuulerõuge viirust sisaldav nõrgestatud elusvaktsiin ja selle manustamine võib lõppeda dissemineerunud haiguse tekkega immunosupresseeritud või immuunpuudulikkusega isikutel. Patsientidel, kes on eelnevalt saanud immuunsust pärssivat ravi, tuleb enne ZOSTAVAXi saamist hoolikalt hinnata immuunsüsteemi taastumist (vt lõik 4.3).

ZOSTAVAXi ohutust ja efektiivsust nii immunosupresseeritud kui ka mitteimmunosupresseeritud HIV nakkusega patsientidel ei ole tõestatud (vt lõik 4.3), kuid läbi on viidud II faasi kliiniline ohutuse ja immunogeensuse uuring säilinud immuunvõimekusega (CD4+ T-lümfotsüütide arv ≥ 200 rakku/µl) HIV nakkusega täiskasvanutel (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Tõsise trombotsütopeenia või mis tahes hüübimishäirega isikutele tuleb seda vaktsiini manustada subkutaanselt, sest nendel isikutel võib intramuskulaarse süsti järel tekkida verejooks.

ZOSTAVAX ei ole näidustatud vöötohatise ega selle järgse neuralgia raviks.

Isikute, kel on keskmise kuni tõsise raskusega äge febriilne haigus või infektsioon, vaktsineerimine tuleb edasi lükata.

Nagu iga vaktsiini puhul, ei pruugi vaktsineerimine ZOSTAVAXiga anda kaitset kõikidele vaktsineeritutele. Vt lõik 5.1.

Ülekanne

ZOSTAVAXiga tehtud kliinilistes uuringutes ei ole täheldatud vaktsiiniviiruse ülekannet. Siiski viitab turuletulekujärgne kogemus tuulerõugete vaktsiinidega sellele, et vaktsiini viiruse ülekanne võib harva toimuda vaktsineeritute, kellel tekib tuulerõugetele sarnanev lööve ja vastuvõtlike kontaktsete (nt tuulerõugeviiruse suhtes vastuvõtlike imikueas lastelaste) vahel. Vaktsiini viiruse ülekannet tuulerõugete vaktsiini saanutelt, kellel ei ilmne tuulerõugetele sarnanevat löövet, on samuti kirjeldatud. ZOSTAVAXiga vaktsineerimisel on see teoreetiline risk. Vaktsineeritult vastuvõtlikule kontaktsele nõrgestatud vaktsiiniviiruse ülekanderiski tuleb kaaluda loomuliku vöötohatise ja metsikut tüüpi tuulerõugeviiruse vastuvõtlikule kontaktsele võimaliku ülekanderiski suhtes.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

ZOSTAVAXi võib manustada samaaegselt inaktiveeritud gripivaktsiiniga eraldi süstina teise kehapiirkonda (vt lõik 5.1).

ZOSTAVAXi ja 23-valentset pneumokoki polüsahhariidvaktsiini ei tohi samaaegselt manustada, sest kliinilises uuringus viis nende vaktsiinide samaaegne kasutamine ZOSTAVAXi immunogeensuse vähenemiseni (vt lõik 5.1). Seetõttu tuleb kaaluda kahe vaktsiini manustamise vahele vähemalt

4 nädala jätmist.

Hetkel ei ole andmeid kasutamise kohta koos teiste vaktsiinidega.

ZOSTAVAXi manustamist samaaegselt viirusevastaste ravimitega, mis on teadaolevalt efektiivsed tuulerõugviiruse suhtes, ei ole uuritud.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Puuduvad andmed ZOSTAVAXi kasutamise kohta rasedatel. Tavapärased mittekliinilised uuringud on ebapiisavad hindamaks reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3). Siiski on teada, et loomulikult tekkiv tuulerõugete infektsioon võib mõnikord põhjustada loote kahjustusi. ZOSTAVAXi ei ole soovitatav manustada rasedatele. Igal juhul tuleb üks kuu pärast vaktsineerimist hoiduda rasedusest (vt lõik 4.3).

Imetamine

Ei ole teada, kas tuulerõugeviirus eritub inimese rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või ZOSTAVAXi mittemanustamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja vaktsineerimise kasu naisele.

Fertiilsus

ZOSTAVAXi kohta ei ole teostatud fertiilsusuuringuid.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Siiski, on eeldatav, et ZOSTAVAX ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Olulise tähtsusega kliinilistes uuringutes olid kõige sagedamad kõrvaltoimed süstekoha reaktsioonid. Kõige sagedamini esinevad süsteemsed kõrvaltoimed olid peavalu ja valu jäsemetes. Enamik lokaalseid ja süsteemseid kõrvaltoimeid olid kerged. Vaktsineerimisega seotud rasketest kõrvaltoimetest teatati 0,01% ZOSTAVAXiga vaktsineeritud isikutest ja platseebot saanud isikutest.

Andmed kliinilisest uuringust (n = 368) näitasid, et käesoleva külmas hoitud vormi ohutusprofiil on võrreldav külmutatud vormiga.

b. Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina

Kliinilistes uuringutes on üldist ohutust uuritud rohkem kui 57 000–-l ZOSTAVAXiga vaktsineeritud täiskasvanul.

Tabelis 1 on näidatud 42 päeva pärast vaktsineerimist ZOSTAVAXi efektiivsuse ja ohutuse uuringus (uuring ZEST) ja vöötohatise ennetamise uuringu (uuring SPS) kõrvaltoimete jälgimise alauuringus teatatud vaktsiiniga seotud süstekoha ja süsteemsed kõrvaltoimed, mis esinesid vaktsiinirühmas oluliselt sagedamini kui platseeborühmas.

Tabel 1 sisaldab ka neid kõrvaltoimeid, millest on teatatud spontaanselt turuletulekujärgse järelevalve käigus. Kuna nendest kõrvaltoimetest on teatatud vabatahtlikult määramatu suurusega populatsioonist, siis ei ole alati võimalik usaldusväärselt hinnata nende esinemissagedust ega põhjuslikku seost vaktsiini kasutamisega. Seega on nende kõrvaltoimete esinemissagedused määratud uuringutes SPS ja ZEST teatatud kõrvaltoimetele põhinedes (sõltumata uuringu läbiviija määratud seosest vaktsiiniga).

Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud alljärgnevaid termineid väga sage (≥ 1/10),

sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

Tabel 1: Kõrvaltoimed kliiniliste uuringute kogemusest ja turuletulekujärgsest jälgimisest

MedRA organsüsteemi klass

Kõrvaltoimed

Esinemissagedus

Infektsioonid ja infestatsioonid

tuulerõuged

Väga harv

 

vöötohatis (vaktsiini tüvi)

 

Vere ja lümfisüsteemi häired

lümfisõlmede suurenemine (kaela ja

Aeg-ajalt

 

õlavarre piirkonnas)

 

Immuunsüsteemi häired

ülitundlikkusreaktsioonid, sh

Harv

 

anafülaktilised reaktsioonid

 

Närvisüsteemi häired

peavalu1

Sage

Silma kahjustused

nekrotiseeruv retiniit (patsientidel, kes

Väga harv

 

saavad immuunsupressiivset ravi)

 

Seedetrakti häired

iiveldus

Aeg-ajalt

Naha ja nahaaluskoe

lööve

Sage

kahjustused

 

 

Lihas-skeleti ja sidekoe

liigesevalu, müalgia

Sage

kahjustused

valu jäsemetes1

 

Üldised häired ja

Süstekohas: erüteem1,2, valu/hellus1,2,

Väga Sage

manustamiskoha reaktsioonid

sügelus1,2, turse1,2

 

 

Süstekohas: kõvastumine1, verevalum1,

Sage

 

soojatunne1, lööve, püreksia

 

 

Urtikaaria süstekohas

Harv

1Kliiniliste uuringute andmed

25 päeva jooksul peale vaktsineerimist teatatud kõrvaltoimed.

c. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Süstekoha reaktsioonid

Vaktsiiniga seotud süstekoha kõrvaltoimete üldsagedus oli ZOSTAVAXiga vaktsineeritutel oluliselt suurem kui platseeborühmas. Uuringus SPS oli 60-aastastel ja vanematel isikutel üldine vaktsiiniga seotud süstekoha reaktsioonide esinemissagedus 48% ZOSTAVAXi rühmas ja 17% platseeborühmas.

Uuringus ZEST oli vaktsiiniga seotud süstekoha kõrvaltoimete üldine esinemus 50…59-aastastel ZOSTAVAXiga vaktsineeritutel 63,9% ja platseeborühmas 14,4%. Teadete alusel oli enamik kõrvaltoimetest raskusastme poolest kerged.

Teistes ZOSTAVAXi hinnanud kliinilistes uuringutes, sh uuring samal ajal manustatud inaktiveeritud gripivaktsiini kohta, teatati 50-aastastel ja vanematel isikutel süstekohaga seotud kerge kuni mõõduka raskusega kõrvatoimeid sagedamini 50...59-aastastel võrreldes ≥ 60-aastaste isikutega (vt lõik 5.1).

ZOSTAVAXi manustati 50-aastastele või vanematele isikutele kas subkutaanselt (s.c.) või intramuskulaarselt (i.m.) (vt lõik 5.1). Üldine ohutusprofiil oli s.c. ja i.m. manustamise korral võrreldav, kuid süstekohaga seotud kõrvaltoimeid esines oluliselt vähem i.m. rühmas (34%) võrreldes s.c. rühmaga (64%).

Vöötohatis/vöötohatisega sarnane lööve ja tuulerõuged/tuulerõugetega sarnane lööve kliinilistes uuringutes

Kliinilistes uuringutes oli pärast vaktsineerimist 42-päevase teatamisperioodi jooksul nii ZOSTAVAXi kui ka platseeborühmas vöötohatise/vöötohatisega sarnaneva lööbe esinemissagedus väike. Enamik neist olid kerge kuni keskmise raskusastmega, lööbest tingitud komplikatsioone kliinilistes uuringutes ei täheldatud. Enamik raporteeritud löövetest, mis polümeraasi ahelreaktsiooni analüüsi põhjal sisaldasid tuulerõuge viirust, olid metsikut tüüpi.

Uuringutes SPS ja ZEST oli isikute arv ZOSTAVAXi ja platseebo rühmas, kes teatasid vöötohatise/vöötohatisega sarnanevast lööbest, vähem kui 0,2%; kahe grupi vahel märkimisväärseid erinevusi ei täheldatud. Isikute arv, kes teatasid tuulerõugete/tuulerõugetega sarnanevast lööbest, oli ZOSTAVAXi ja platseebo rühmas vähem kui 0,7%.

Tuulerõugeviiruse Oka/Mercki tüve ei leitud uuringute SPS ega ZEST ühestki proovist. Tuulerõuge viirust leiti ühest (0,01%) proovist ZOSTAVAX’i saanud isikute rühmas, kuid viiruse tüve (metsik tüüp või Oka/Mercki tüvi) ei olnud võimalik kindlaks määrata. Kõikide teiste kliiniliste uuringute proovidest tuvastati Oka/ Mercki tüvi polümeraasahelreaktsiooniga vaid kahel isikul, kes teatasid tuulerõugetele sarnanevast lööbest (lööve tekkis 8. ja 17. päeval).

d. Patsientide erirühmad

Vaktsineerimiseelse vöötohatise anamneesiga täiskasvanud

ZOSTAVAXi manustati 50-aastastele ja vanematele isikutele, kellel oli enne vaktsineerimist anamneesis vöötohatis (vt lõik 5.1). Ohutusprofiil oli sarnane uuringu SPS kõrvaltoimete jälgimise alauuringus täheldatuga.

Süsteemsete kortikosteroididega pikaajalist/säilitusravi saavad täiskasvanud

60-aastastel või vanematel isikutel, kes said pikaajalist ravi/säilitusravi süsteemsete kortikosteroididega vähemalt 2 nädalat enne uuringuga liitumist ja 6 või rohkem nädalat pärast vaktsineerimist ööpäevases annuses, mis vastas 5...20 mg prednisoonile, oli ohutusprofiil üldiselt sarnane SPS-i kõrvaltoimete jälgimise alauuringus täheldatuga (vt lõigud 4.3 ja 5.1).

Säilinud immuunvõimekusega HIV nakkusega täiskasvanud

Kliinilises uuringus manustati ZOSTAVAXi HIV nakkusega täiskasvanutele (18-aastased või vanemad, CD4+ T-rakkude arv ≥ 200 rakku/µl) (vt lõik 5.1). Ohutusprofiil oli üldiselt sarnane SPS-i kõrvaltoimete jälgimise alauuringus täheldatuga. Kõrvaltoimeid koguti kuni 42. päevani pärast vaktsineerimist ja tõsiseid kõrvaltoimeid kogu uuringuperioodi jooksul (st 180. päevani). 295-st

ZOSTAVAXi saajast teatati ühel juhul vaktsiiniga seotud raskest makulopapuloossest lööbest 4. päeval pärast ZOSTAVAXi esimest annust (vt lõik 4.3).

VZV-seronegatiivsed täiskasvanud

Põhinedes kahe kliinilise uuringu, milles osalesid VZV-seronegatiivsed või vähesel määral seropositiivsed isikud (30-aastased või vanemad), kes said vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiini, piiratud andmetele, olid süstekoha ja süsteemsed kõrvaltoimed üldiselt sarnased kliinilistes uuringutes ZOSTAVAXi saanud isikutel kirjeldatud kõrvaltoimetega (kahel isikul 27-st tekkis palavik). Ühelgi uuritaval ei ilmnenud tuulerõugetega või vöötohatisega sarnanevat löövet. Tõsiseid vaktsiiniga seotud kõrvaltoimeid ei täheldatud.

e. Teised uuringud

Lisaannuseid saavad/revaktsineeritavad täiskasvanud

Kliinilises uuringus said 60-aastased või vanemad täiskasvanud teise annuse ZOSTAVAXi 42 päeva pärast esimest annust (vt lõik 5.1). Vaktsineerimisega seotud kõrvaltoimete esinemissagedus teise ZOSTAVAXi annuse järel oli üldiselt sarnane esimese annuse järel täheldatuga.

Teises uuringus manustati ZOSTAVAXi korduvannusena 70-aastastele ja vanematele isikutele, kes ei olnud põdenud vöötohatist, kes olid esimese annuse saanud ligikaudu 10 aastat varem, ning esmakordse annusena 70-aastastele ja vanematele, kes ei olnud põdenud vöötohatist (vt lõik 5.1). Vaktsiiniga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus pärast ZOSTAVAXi korduvannust oli üldiselt sarnane sellega, mida täheldati pärast esimest annust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.

4.9Üleannustamine

Soovitatust suuremate ZOSTAVAXi annuste manustamisest teatati harva ja kõrvaltoimete profiil oli võrreldav nendega, mida täheldati ZOSTAVAXi soovitatud annustega.

5.FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vaktsiinid, viraalsed vaktsiinid, ATC-kood: J07BK02

Toimemehhanism

Igaüks, kes on nakatunud tuulerõugeviirusega (sh isikud, kellel kliinilises anamneesis tuulerõugeid ei ole) on ohustatud vöötohatise tekkimisest. See risk paistab olevat põhjuslikus seoses tuulerõugeviiruse spetsiifilise immuunsuse vähenemisega. On näidatud, et ZOSTAVAX võimendab tuulerõugeviiruse spetsiifilist immuunsust, mida peetaksegi mehhanismiks, millega see kaitseb vöötohatise ja selle komplikatsioonide tekkimise eest (vt „Immunogeensus“).

Kliiniline efektiivsus

ZOSTAVAXi kaitsvat kliinilist efektiivsust näidati kahes suures randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilises uuringus, kus isikud said ZOSTAVAXi subkutaanselt (vt tabelid 2 ja 3).

ZOSTAVAXi efektiivsuse ja ohutuse uuring (ZOSTAVAX Efficacy and Safety Trial, ZEST) 50...59-aastastel isikutel:

Uuring ZEST oli platseebokontrolliga topeltpime kliiniline uuring, milles 22439 isikut randomiseeriti saama kas ZOSTAVAXi või platseebo üksikannust ning neid jälgiti vöötohatise tekke suhtes keskmiselt 1,3 aastat (vahemikus 0...2 aastat). Vöötohatise juhtumite lõplikuks kinnitamiseks kasutati

polümeraasahelreaktsiooni (86%) või kui viirust ei olnud võimalik kindlaks teha, siis langetas otsuse kliinilise hindamise komitee (14%). ZOSTAVAX vähendas võrreldes platseeboga oluliselt vöötohatise esinemissagedust (vt tabel 2).

Tabel 2: ZOSTAVAXi toime vöötohatise esinemisele võrreldes platseeboga uuringus ZEST 50...59-aastastel isikutel *

 

ZOSTAVAX

 

Platseebo

 

Vaktsiini efektiivsus

 

 

 

 

 

 

(95%

Isikute

Vöötohatise

Vöötohatise

Isikute

Vöötohatise

Vöötohatise

usaldusvahemik)

arv

juhtude arv

esinemis-

arv

juhtude arv

esinemis-

 

 

 

sagedus

 

 

sagedus

 

 

 

 

 

 

 

 

patsiendi-

 

 

patsiendi-

 

 

 

aasta kohta

 

 

aasta kohta

 

2,0

6,6

70%

 

 

 

 

 

 

(54%, 81%)

* Analüüs viidi läbi ravikavatsusega populatsioonis, kuhu kuulusid kõik uuringusse ZEST randomiseeritud isikud

Vöötohatise ennetamise uuring (Shingles Prevention Study, SPS) 60-aastastel ja vanematel isikutel:

Uuring SPS oli platseebokontrolliga topeltpime uuring, milles randomiseeriti 38546 isikut saama kas üksikannust ZOSTAVAXi või platseebot ning vöötohatise tekkimise suhtes oli jälgimise mediaan 3,1 aastat (vahemikus 31 päeva kuni 4,9 aastat).

ZOSTAVAX vähendas võrreldes platseeboga oluliselt vöötohatise esinemissagedust (vt tabel 3).

Tabel 3: ZOSTAVAXi toime vöötohatise esinemisele võrreldes platseeboga uuringus SPS 60- aastastel ja vanematel isikutel *

Vanuse

 

ZOSTAVAX

 

 

Platseebo

 

Vaktsiini

rühm

 

 

 

 

 

 

 

efektiivsus

 

Isikute

Vöötohatise

 

Vöötohatise

Isikute

Vöötohatise

Vöötohatise

(95%

 

arv

juhtude arv

 

esinemise

arv

juhtude arv

esinemise

usaldusvahemik)

 

 

 

 

määr 1000

 

 

määr 1000

 

 

 

 

 

patsiendi-

 

 

patsiendi-

 

 

 

 

 

aasta kohta

 

 

aasta kohta

 

≥ 60

 

5,4

11,1

51% (44%, 58%)

60...69

 

3,9

10,8

64% (56%, 71%)

≥ 70

 

7,2

11,5

38% (25%, 48%)

70...79

 

6,7

11,4

41% (28%, 52%)

* Analüüs viidi läbi muudetud ravikavatsusega populatsioonis, kuhu kaasati kõik uuringusse randomiseeritud isikud, keda jälgiti vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist ja kellel ei tekkinud hinnatavat vöötohatise juhtu 30 päeva jooksul pärast vaktsineerimist

Vanuse järgi kihistusid patsiendid randomiseerimise ajal 60...69-aastasteks ja ≥ 70-aastasteks

Uuringus SPS nähti vöötohatise esinemise vähenemist peaaegu kõikides nahasegmentides. Silma vöötohatis tekkis 35-l ZOSTAVAXiga vaktsineeritul ja 69-l platseebot saanul. Nägemishäireid tekkis 2-l ZOSTAVAXiga vaktsineeritul ja 9-l platseebot saanul.

Võrreldes platseeboga vähendas ZOSTAVAX oluliselt vöötohatise järgse neuralgia teket (vt tabel 4). Isikutel, kellel tekkis vöötohatis, vähenes risk selle järgse neuralgia tekkeks. Vaktsiini saanute hulgas oli risk vöötohatise järgse neuralgia tekkeks pärast vöötohatise teket 9% (27/315), samas kui platseebot saanute seas oli see 13% (80/642). See mõju oli rohkem väljendunud eakamatel

(≥ 70-aastastel). Neil vähenes risk vöötohatise järgse neuralgia tekkeks pärast vöötohatise teket vaktsiini saanute rühmas 10%-le võrreldes 19%-ga platseebot saanute rühmas.

Tabel 4: ZOSTAVAXi toime vöötohatise järgse neuralgiaesinemissagedusele uuringus SPS võrreldes platseeboga 60-aastastel ja vanematel isikutel*

Vanuse

 

ZOSTAVAX

 

 

Platseebo

 

Vaktsiini

rühm

 

 

 

 

 

 

 

 

efektiivsus (95%

 

Isikute arv

 

Vööt-

 

Vöötohatise

Isikute arv

Vööt-

Vööt-

usaldusvahemik)

 

 

 

ohatise

 

järgse

 

ohatise

ohatise

 

 

 

 

järgse

 

neuralgia

 

järgse

järgse

 

 

 

 

neuralgia

 

esinemise

 

neuralgia

neuralgia

 

 

 

 

juhtude

 

määr 1000

 

juhtude

esinemise

 

 

 

 

arv

 

patsiendi-

 

arv

määr 1000

 

 

 

 

 

 

aasta kohta

 

 

patsiendi-

 

 

 

 

 

 

 

 

 

aasta kohta

 

≥ 60

 

 

0,5

1,4

67%§

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(48%, 79%)

60…69

 

 

0,3

0,7

66%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(20%, 87%)

≥ 70

 

 

0,7

2,1

67%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(43%, 81%)

70-79

 

 

0,5

2,0

74%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(49%, 87%)

Vöötohatise järgne neuralgia defineeriti vöötohatise lühikese valuküsimustiku (Zoster Brief Pain Inventory, ZBPI) järgi kui valu, mis on ≥3 (skaalal 0...10) ja mis kestab või on tekkinud enam kui 90 päeva pärast vöötohatise lööbe tekkimist

*Tabel põhineb muudetud ravikavatsusega populatsioonil, kuhu kaasati kõik uuringusse randomiseeritud isikud, keda jälgiti vähemalt 30 päeva pärast vaktsineerimist ja kellel ei tekkinud hinnatavat vöötohatist 30 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ‡Vanused kihistusid randomiseerimise ajal 60...69-aastased ja ≥ 70-aastased

§ Vanusele kohandatud hinnang, mis põhines vanuse kihistumisel (60...69-aastased ja ≥ 70-aastased randomiseerimise ajal

ZOSTAVAX vähendas oluliselt valu haiguskoormuse (Burden of Illness, BOI) skoori (vt tabel 5).

Tabel 5: Vöötohatisega seotud valu vähenemine BOIskoori alusel uuringus SPS 60-aastastel ja vanematel isikutel

Vanuse

 

ZOSTAVAX

 

 

Platseebo

 

Vaktsiini

rühm

 

 

 

 

 

 

efektiivsus (95%

 

Isikute arv

Kinnitatud

Keskmine

Isikute arv

Kinnitatud

Keskmine

usaldusvahemik)

 

 

vöötohatise

BOI

 

vöötohatise

BOI

 

 

 

juhtude arv

skoor

 

juhtude arv

skoor

 

≥ 60

2,21

5,68

61% (51%, 69%)

60…69

1,5

4,33

66% (52%, 76%)

≥ 70

3,47

7,78

55% (40%, 67%)

70…79

3,04

7,43

59% (43%, 71%)

Vöötohatise BOI skoor on liitskoor, mis hõlmab ägeda ja kroonilise vöötohatisega seotud valu esinemissagedust, raskust ja kestust 6-kuulise järeljälgimisperioodi jooksul

‡ Vanuse järgi kihistusid patsiendid randomiseerimise ajal 60...69-aastasteks ja ≥ 70-aastasteks

Tugeva valuga vöötohatise juhtude ennetamine kogu uuringu SPS populatsioonis

Võrreldes platseeboga vähendas ZOSTAVAX tugeva ja pikaajalise valuga kulgeva vöötohatise esinemist (raskuse skoor kestuse järgi > 600) 73% (95% CI: 46...87%) (vastavalt 40 vs. 11 juhtu).

Vöötohatise valu tugevuse ja kestuse vähenemine vöötohatisse haigestunud vaktsineeritud isikutel Vaktsiini- ja platseeborühma vahel ei olnud statistiliselt olulist erinevust ägeda valu osas (valu vahemikus 0...30 päeva).

Siiski, vähendas ZOSTAVAX võrreldes platseeboga oluliselt vöötohatise järgse neuralgiaga seostatud (kroonilist) valu vaktsineeritutel, kellel tekkis vöötohatise järgne neuralgia. Ajavahemikus alates

90 päeva pärast lööbe teket kuni jälgimisaja lõpuni vähenes tugevuse ja kestuse skoor 57% (ZOSTAVAXi keskmine skoor 347 ja platseebol 805; p = 0,016).

Üldiselt vähendas ZOSTAVAX vaktsineeritud isikutel, kellel tekkis vöötohatis, oluliselt kogu vöötohatisega seotud ägedat ja kroonilist valu võrreldes platseeboga. Kuus kuud kestnud (ägeda ja kroonilise) jälgimisperioodi jooksul vähenes raskuse skoor kestuse järgi 22% (p = 0,008) ja tugeva ning kauakestva valuga (raskuse skoor kestuse järgi > 600) vöötohatise tekkerisk 52% (95% CI: 7%...74%) (6,2%-lt 3,5%-le).

Vaktsiini toime püsimise alauuring

Vaktsiini toime püsimist hinnati pikemaajalisel järeljälgimisel vaktsiini toime lühiajalise püsimise alauuringuga (Short-term Persistance Substudy, STPS) ja vaktsiini toime pikaajalise püsimise alauuringuga (Long-term Persistance Substudy, LTPS). Need toetavad ZOSTAVAXi jätkuvat kasulikkust kogu uuritud järeljälgimisperioodide ajal. STPS algatati, et saada lisateavet vaktsiini efektiivsuse püsimise kohta isikutel, kes said uuringus SPS ZOSTAVAXi.

ZOSTAVAXi efektiivsuse püsimist uuriti 4...7 aastat pärast vaktsineerimist uuringus STPS, kus osales 7320 eelnevalt ZOSTAVAXiga vaktsineeritud isikut ja 6950 eelnevalt uuringus SPS platseeboga vaktsineeritud isikut (keskmine vanus liitumisel oli 73,3 eluaastat) ning 7...10 aastat pärast vaktsineerimist pikaajalise püsimise alauuringus (LTPS), kus osales 6867 eelnevalt ZOSTAVAXiga vaktsineeritud isikut (keskmine vanus liitumisel LTPS-iga oli 74,5 eluaastat). Järelkontrolli aja mediaan STPS-is oli ligikaudu 1,2 aastat (vahemikus üks päev kuni 2,2 aastat) ja LTPS-is ligikaudu 3,9 aastat (vahemikus üks nädal kuni 4,75 aastat). STPS-i jooksul pakuti platseebot saanutele ZOSTAVAXi ajal, mil loeti, et nad on lõpetanud STPS-is osalemise. Samaaegne platseebokontroll ei olnud LTPS-i puhul kättesaadav, vaktsiini efektiivsuse hindamisel kasutati eelnevalt platseebot saanute andmeid.

STPS-is oli 84 hinnatavat vöötohatise juhtumit (8,4/1000 isikuaasta kohta) ZOSTAVAXi rühmas ja 95 hinnatavat juhtumit (14,0/1000 isikuaasta kohta) platseeborühmas. Hinnanguline vaktsiini toime STPS-i järelkontrolli ajal oli 40% (95% CI: 18…56%) vöötohatise esinemuse suhtes, 60% (95% CI: −10…87%) vöötohatisejärgse neuralgia esinemuse suhtes ja 50% (95% CI: 14…71%) vöötohatise raskusastme skoori suhtes.

LTPS-i jooksul teatati 263 hinnatavast vöötohatise juhtumist (10,3/1000 isikuaasta kohta)

261 patsiendil. Hinnanguline vaktsiini toime LTPS-i järelkontrolli ajal oli 21% (95% CI: 11…30%) vöötohatise esinemuse suhtes, 35% (95% CI: 9…56%) vöötohatise järgse neuralgia esinemuse suhtes ja 37% (95% CI: 27…46%) vöötohatise raskusastme skoori suhtes.

ZOSTAVAXi immunogeensus

Vöötohatise ennetamise uuring (Shingles Prevention Study, SPS)

SPS-is hinnati vaktsineerimisega seotud immuunvastuseid ühes uuringuga liitunud patsientide alarühmas (n = 1395). Võrreldes platseeboga kutsus ZOSTAVAX 6 nädalat pärast vaktsineerimist esile oluliselt rohkem tuulerõugeviirusele spetsiifilisi immuunvastuseid.

ZOSTAVAXi efektiivsuse ja ohutuse uuring (ZOSTAVAX Efficacy and Safety Trial, ZEST)

Uuringus ZEST hinnati immuunvastuseid vaktsineerimisele ZEST-iga liitunud isikute juhuvalikuga 10%-ses alarühmas (ZOSTAVAX n = 1136 ja platseebo n = 1133). Võrreldes platseeboga kutsus ZOSTAVAX 6 nädalat pärast vaktsineerimist esile oluliselt rohkem tuulerõuge-vöötohatise viirusele spetsiifilisi immuunvastuseid.

4 nädalat pärast vaktsineerimist tehtud mõõtmiste põhjal osutus praegune külmas keskkonnas stabiilse vormi immunogeensus sarnaseks ZOSTAVAXi varasema külmutatud vormi immunogeensusega.

Isikud, kellele ZOSTAVAXi manustati s.c. (subkutaanselt) või i.m. (intramuskulaarselt)

Avatud randomiseeritud kontrollitud kliinilises uuringus manustati ZOSTAVAXi 353-le 50-aastasele või vanemale isikule kas s.c. või i.m. Raske trombotsütopeenia või mis tahes muu hüübimishäirega isikud jäeti välja. Tuulerõugeviirusele spetsiifiline immuunvastus ZOSTAVAXile oli 4 nädalat pärast vaktsineerimist nii s.c. kui ka i.m. manustamisviisi korral võrreldav.

Samaaegne manustamine

Topeltpimedas kontrollitud kliinilises uuringus randomiseeriti 762 täiskasvanut (vanuses 50 aastat ja vanemad) saama üksikannuse ZOSTAVAXi manustatuna kas koos (n = 382) või eraldi (n = 380) lõhustatud ja inaktiveeritud gripivaktsiiniga. Tuulerõugeviirusele spetsiifiline immuunvastus mõlemale vaktsiinile oli 4 nädalat pärast vaktsineerimist sarnane sõltumata sellest, kas vaktsineeritud oli üheaegselt või mitte.

Topeltpimedas kontrollitud kliinilises uuringus randomiseeriti 473 täiskasvanut vanuses 60-aastased või vanemad saama ZOSTAVAXi ühekordset annust kas samal ajal (N = 237) või erineval ajal 23-valentse pneumokoki polüsahhariidvaktsiiniga (N = 236). Neli nädalat pärast vaktsineerimist ei olnud VZV-spetsiifiline immuunvastus samaaegse kasutamise järel sarnane VZV-spetsiifilise immuunvastusega erineval ajal manustamise järel. Seetõttu tuleb kaaluda kahe vaktsiini manustamise vahele vähemalt 4 nädala jätmist.

Enne vaktsineerimist vöötohatist põdenud isikud

Topeltpimedas platseebokontrolliga randomiseeritud kliinilises uuringus manustati ZOSTAVAXi 100-le 50-aastasele või vanemale isikule, kes olid enne vaktsineerimist põdenud vöötohatist, et hinnata ZOSTAVAXi immunogeensust ja ohutust (vt lõik 4.8). Võrreldes platseeboga, kutsus ZOSTAVAX

4 nädalat pärast vaktsineerimist esile oluliselt suurema tuulerõugeviirusele spetsiifilise immuunvastuse.

Tuulerõugeviirusele spetsiifiline immuunvastus oli 50...59-aastastel ja ≥ 60-aastastel isikutel üldiselt sarnane.

Korduvannust/revaktsineerimist saavad isikud

ZOSTAVAXi korduvannuse manustamise vajadust või aega ei ole veel kindlaks määratud. Avatud uuringus manustati ZOSTAVAXi: (1) korduvannusena 201-le vöötohatist mittepõdenud 70-aastasele ja vanemale isikule, kes olid esmase annuse saanud ligikaudu 10 aastat tagasi, osaledes uuringus SPS, ja (2) esmakordse annusena 199-le vöötohatist mittepõdenud 70-aastasele ja vanemale isikule. VZV-spetsiifiline immuunvastus vaktsiinile 6 nädalat pärast vaktsineerimist oli korduvannuse ja esmakordse annuse rühmades võrreldav.

Süsteemsete kortikosteroididega pikaajalist ravi/säilitusravi saavad isikud

ZOSTAVAXi immunogeensuse ja ohutusprofiili hindamiseks manustati topeltpimedas platseebokontrolliga randomiseeritud kliinilises uuringus ZOSTAVAXi 206-le 60-aastasele või vanemale isikule, kes said pikaajalist ravi/säilitusravi süsteemsete kortikosteroididega vähemalt

2 nädalat enne uuringuga liitumist ja 6 või rohkem nädalat pärast vaktsineerimist ööpäevases annuses, mis vastas 5...20 mg prednisoonile. Võrreldes platseebooga, kutsus ZOSTAVAX 6 nädalat pärast vaktsineerimist esile suurema tuulerõugeviirusele spetsiifilise vastuse.

Säilinud immuunvõimekusega HIV nakkusega täiskasvanud

Topeltpimedas platseebokontrolliga randomiseeritud kliinilises uuringus manustati ZOSTAVAXi säilinud immuunvõimekusega (CD4+ T-lümfotsüütide arv ≥ 200 rakku/µl) HIV nakkusega täiskasvanutele (18-aastased või vanemad, vanuse mediaan 49 aastat), kes said sobivat retroviirusevastast ravi. Kuigi ZOSTAVAX on näidustatud üksikannusena (vt lõik 4.2), kasutati kaheannuselist skeemi. 286 isikut said kaks annust ja 9 isikut vaid ühe annuse. VZV-spetsiifilised immuunvastused pärast 1. ja 2. annust olid sarnased (vt lõik 4.3).

Nõrgenenud immuunsusega isikud

Vaktsiini ei ole uuritud kahjustunud immuunsusega isikutel.

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama ZOSTAVAXiga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2Farmakokineetilised omadused

Ei kohaldata.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Traditsioonilisi mittekliinilisi uuringuid ei ole läbi viidud, kuid kliinilise ohutuse suhtes ei peetud oluliseks muid mittekliinilisi andmeid peale nende, mis sisalduvad ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Pulber

Sahharoos

Hüdrolüüsitud želatiin

Naatriumkloriid

Kaaliumdivesinikfosfaat

Kaaliumkloriid

Mononaatriumglutamaatmonohüdraat

Naatriumvesinikfosfaat

Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

Uurea

Lahusti

Süstevesi

6.2Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega kokku segada.

6.3Kõlblikkusaeg

18 kuud.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist tuleb vaktsiin kohe manustada. Siiski on tõestatud kõlblikkuse säilimine hoides temperatuuril 20 oC...25 oC kuni 30 minutit.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida ja transportida külmas (2 ºC...8 ºC).

Mitte lasta külmuda.

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

ZOSTAVAX koos viaalis tarnitava lahustiga

Pulber (butüülkummist) korgiga ja eemaldatava (alumiiniumist) kattega (klaasist) viaalis ning lahusti (klorobutüülkummist) korgiga ja eemaldatava (alumiiniumist) kattega (klaasist) viaalis. 1 või

10 pakendis.

ZOSTAVAX koos süstlis tarnitava lahustiga

Pulber (butüülkummist) korgiga ja eemaldatava (alumiiniumist) kattega (klaasist) viaalis ning lahusti (klorobutüülkummist) kolbi korgi ja (stüreenbutadieenkummist) otsiku kattega (klaasist) süstlis koos ühe või kahe kinnitamata nõelaga. 1, 10 või 20 pakendis.

Pulber (butüülkummist) korgiga ja eemaldatava (alumiiniumist) kattega (klaasist) viaalis ning lahusti (klorobutüülkummist) kolbi korgi ja (stüreenbutadieenkummist) otsiku kattega (klaasist) süstlis. 1, 10 või 20 pakendis.

Pulber (butüülkummist) korgiga ja eemaldatava (alumiiniumist) kattega (klaasist) viaalis ning lahusti (klorobutüülkummist) kolbi korgi ja (looduslikust kummist) nõela kaitsega (klaasist) süstlis. 1 või 10 pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Vältida kokkupuudet desinfektsioonivahenditega, sest need võivad inaktiveerida vaktsiinis oleva viiruse.

Vaktsiini manustamiskõlblikuks muutmiseks kasuta kaasasolevat lahustit. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist on ZOSTAVAX poolhägune kuni poolläbipaistev, tuhmvalge kuni kahvatukollane vedelik.

Oluline on kasutada iga patsiendi jaoks eraldi steriilset süstalt ja nõela, et vältida nakkustekitajate ülekandumist ühelt isikult teisele.

Manustamiskõlblikuks muutmise juhised

ZOSTAVAX koos viaalis tarnitava lahustiga: Tõmmake esmalt kogu lahustiviaali sisu süstlasse. Süstige kogu lahusti lüofiliseeritud vaktsiini viaali. Raputage kergelt täieliku segunemiseni.

Kasutades sama süstalt tõmmake välja kogu manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiin. Süstige vaktsiin.

Manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida mistahes võõrosakeste ja/või füüsikaliste omaduste muutuste suhtes. Juhul kui täheldatakse ükskõik kumba neist, tuleb vaktsiin ära visata.

ZOSTAVAX koos süstlis tarnitava lahustiga:

Kui kaasas on kaks nõela, tuleb kasutada eraldi nõelu vaktsiini manustamiskõlblikuks muutmiseks ja manustamiseks.

Vaktsiini manustamiskõlblikuks muutmiseks süstige kogu süstlis olev lahusti lüofiliseeritud vaktsiini viaali ja raputage kergelt täieliku segunemiseni.

Kasutades sama süstalt tõmmake välja kogu manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiin. Süstige vaktsiin.

Tootega, mis sisaldab kinnitamata nõelaga süstlit, võib kaasas olla 1 või 2 eraldi nõela teises pakendis. Nõel tuleb kinnituse kindlustamiseks lükata veerandpöördega (90°) süstla otsa.

Manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida mistahes võõrosakeste ja/või füüsikaliste omaduste muutuste suhtes. Juhul kui täheldatakse ükskõik kumba neist, tuleb vaktsiin ära visata.

Selleks, et vältida efektiivsuse vähenemist, on soovitatav vaktsiini manustada kohe pärast manustamiskõlblikuks muutmist. Kui manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini ei ole kasutatud 30 minuti jooksul, tuleb see ära visata.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7.MÜÜGILOA HOIDJA

MSD VACCINS

162 avenue Jean Jaurès

69007 Lyon

Prantsusmaa

8.MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/06/341/001

EU/1/06/341/002

EU/1/06/341/003

EU/1/06/341/004

EU/1/06/341/005

EU/1/06/341/006

EU/1/06/341/007

EU/1/06/341/008

EU/1/06/341/009

EU/1/06/341/010

EU/1/06/341/011

EU/1/06/341/012

EU/1/06/341/013

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19/05/2006

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 24/03/2011

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

Kommentaarid

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z
  • Abi
  • Get it on Google Play
  • Meist
  • Info on site by:

  • Presented by RXed.eu

  • 27558

    retseptiravimite loetelu